arvan, et tegevus toimub 16. sajandi alguses või 15. sajandi lõpuaastail. Seda võib järeldada inimeste kodudest, sest elati palkidest ehitatud taludes või pisikestes onne meenutavates majades, mis sulandusid metsaga ühte. Teose põhiteemaks on minu arvates vanade traditsioonide järgimine ning mis kaasneb sellega, kui ei soovita ajaga kaasas käia. Uute tavade kujunemisel tekib aga väga palju suuremaid ja väiksemaid konflikte, sest uute kommete järgijaid peetakse reeturiteks ja neid, kes elavad veel metsas ega soovi uusi traditsioone omaks võtta, peetakse segasteks. Üheks kõige segasemaks tegelaseks on Leemet. Tema segasus peitub just selles, et ta võitleb oma elupäevade lõpuni vanade traditsioonide ja tavade poolt. Kui vaadata tagasi teosele pärast selle lugemist, võiks Leemetit võrrelda ka tüüpilise eestlasega. Peamiselt just seetõttu, et kõik me oleme üsna kangekaelsed ning sageli hakkame teistele vastu juba ainult kiusu pärast
tahab võidelda lootusetult tulevate uute kommetega. PROBLEEMISTIK: Minu arvates on teose üheks probleemiks see, et vanasid tavasid hakkavad vaikselt asendama uued tavad. Nende uute ja vanade tavade põrkumine loob aga keeriseid. Uued tavad ja elukombed toovad endaga kaasa hoopisi teisi väärtuseid ja elulaade. Nagu teoses tuleb välja, siis nõrgem rühm, ehk metsaelanikud, hakkavad vähenema tänu uutele tavadele ja kommetele. Metsaelanikud peavad küladesse kolinud inimesi reeturiteks ning samas külaelanikud metsa inimesi jälle segaseks, mis põhjustab konflikte. Külaelanikel olid uued traditsioonid. Samuti võib välja lugeda probleemina seda, et autor kardab, et varsti enam ei oska keegi ussikeelt ning Eesti vanad kombed ja tavad jäävadki unustustehõlma. IDEE: ma arvan, et teose põhiidee on analüüsida Eesti ühiskonda. Kuna tänapäeval on tehnoloogia areng ja ka uute traditsioonide pealekasv väga kiire, siis kiputakse unustama vanasid tavasid
Meie ühiskond oli väga lõhestunud, feodaalidel oli suur võim. Miks võidelda nende heaolu eest? Kõik ei uskunud ka vabaduse võimalikkusesse. Eesti maakondadel puudusid ka ühised eesmärgid, mille eest võidelda. Toimus küll ühiseid rünnaku üritusi nagu 1215. aastal saarlaste retk Riia alla ning samaaegselt lõuna- eestlaste rünnak Põhja-Lätisse, kuid ebaõnnestunult. Eri maakondade vahel puudus aga pikaajalisem koostöö. Ka appikutsutud venelased osutusid tegelikult reeturiteks, kes tulid siia vaid maad ja kiiret rikastumist otsima. Eestlastele edukaid lahinguid oli vähe, mis oleks tõstnud motivatsiooni ja usku sõja võitu nagu Ümera lahing aastal 1210 ja saarlaste võit rootslaste üle aastal 1220. Pikaajaline sõjategevus oli eestlasi kurnanud majanduslikult ning oodati sõja lõppu. Palju oli kaotusi inimjõus, kaduma oli läinud eneseusk, et sõda oleks võimalik võita
aastal 1529, kui Henry VIII kutsus kokku parlamendi ja hakkas peale seda seadusandlike aktide kaudu reformatsiooni teostama. 1534. aastal kuulutati Inglise kirikupeaks kuningas ja lahkuti Rooma katoliku kiriku alt ning uut kirikut hakati nimetama anglikaani kirikuks. Kõik kloostrid suleti ja maad konfiskeeriti, samuti keelati patukahetsuskirjade müük ja tehti lõpp pühapiltide austamisele. Inglismaal kaldus asi kahjuks teise äärmusesse, sest läbi ,, Reetmise akti" milles arvati reeturiteks kõik need, kes nimetasid kuningat ketseriks ning hukati kõik teisitimõtlejad. Prantsusmaale jõudsin Lutheri ideed 1520. aastatel kuid erilist kõlapinda need ei saavutanud ning luterluse toetajad põletati ketseritena tuleriidal. Alles 1540 levima hakanud kalvinism sai suurema tähelepanu osaliseks, kalviniste hakati nimetama hugenottideks. Tingituna kuningavõimu tõusust ja hugenottide ning katoliiklaste vahelistest erimeelsustest, algas 1562.
Puhkenud ülestõusudega tuli aga noor valitseja kiiresti toime. 334.aasta kevadel eKr. Viis Aleksander oma 30 000 jalameest ja 5000 ratsanikku üle Hellespontose Väike Aasiasse ja astus Pärsia territooriumile.Ümmarguselt 40 000 mehest koosnenud Pärsia sõjavägi seadis ennast lahinguvalmis väikese Granikose jõe kõrgel kaldal.Jões alanud võitluses purustati Pärsia sõjavägi.Selle koosseisus olnud Kreeka palgasõdurid piirati sisse.Ellujäänud 2000 kreeklast kuulutati reeturiteks ja saadeti orjadena Makedooniasse.Esimese aastaga vallutas Aleksander kogu Väike Aasia. Pärast Granikose võitu mööda Väike Aasia rannikut lõunasse liikunud Aleksandrit tervitasid kreeka linnad kui Pärsia ikkest vabastajat. Järgmine suur kokkupõrge leidis aset Issose linna lähedal 333. aasta sügisel eKr. Pärslased asusid väikese jõe kaldal,kuna makedoonlastel tuli jõgi ületada.Kolmekordses
Soome minna.Taavi lahkub,et minna Tallinnna.Oma kkaslased jätab ta Hiiele.Hiljem saabubm Hiie rahavs tagasi ülemineku katse luthus .Saades teada abikaasa Tallinnase mikekust,otsustab Taavi naine Ilme koos poja Lembituga mehele järgi minna. Tallinnas koos olles hakkavad Ilme ja Taavi pingsalt otsima võimalust üle vee Soome ja sealt Rootsi minekuks,kus juba elab Ilme vend Lehto.Avanevad mitmed aknad ja sulguvad.Vanad tutteavad osutuvad isekateks reeturiteks nagu Joakim Lompus,kes kasutas teste meelehedet ära materiaalse Page 7 ,,Risitideta hauad" Juuni, 2012 kasu saamiseks. Põgenemiskatsete finaal saabub kui avaneb reaalne võimalus põgeneda.Taavi,tema kaaslased;Ilme,Lembit ja nendega kaasatulud Roosi Marta kellel on omad plaanid,Koos ootatakes rannas küünides elades paati.Paadi saabumise ööl
sõja lõpuni; Kokku hukkus juutide hävitamispoliitika e holokausti tagajärjel 6 milj inimest Nõukogude Liidu kuriteod Punaarmee hõivatud poolast, lääne-ukrainast ja lääne-valgevenest küüditati 1940-1941 siberisse üle miljoni inimese; Katõni lähedal metsas lasti maha üle 20 000 Poola sõduri ja ohvitseri; balti riikidest küüditati suvel siberisse üle 50 000 inimese; stalini kohaselt peeti sakslaste kätte vangi langenuid punaarmeelasi reeturiteks; punaarmee liikumis läände saatsid massilised vägaivalla aktid kohalike elanike kallal. Naisi ja lapsi surmati tervete külade viisi; Sõja viimaste kuude jooksul vägistasid punaarmeelased saksamaal ligi kaks miljonit naist; Vastupanuliikumine Lääne-Euroopas Väga tugevaks vastupanuliikumine kujunes balkani poolsaarel; Tito-isegi sakslased ei suutnud tema tegevusele jõudu rakendades piiri panna; Stauffenberg; Vastupanuliikumine Kesk-ja Ida-Euroopas
Algul nende elukohaks oli küla, kuna isa tahtsis sinna minna. Kui Leemet oli aastaseks saanud, siis ema kolis tagasi külla peale isa surma. Tema parimaks sõbraks oli Pärtel kellega ta veetis palju aega koos. Külas elas ka tüdruk Hiie, keda ei lastud kodust eriti välja, kuid siiski suhtles ta nende kahe poisiga vahel. Hiie isa oli Lembitu, kelle jaoks olid vanad kombed olulised ja ta uskus haldjatesse ja ohverdamisse. Tema pidas Leemeti peret reeturiteks, sest nad jätsid metsa elu aastaks. Külas polnud palju inimesi kellega koos olla niisiis suhtles Leemet ka ussidega. Ussidega sai ta suhelda, kuna onu Vootele õpetas Leemetile ussisõnu. Tema teiseks sõbraks oli madu Indrek. Lemeet päästis Indreku surmasuust, kui siil ussi tahtis ära süüa. Nad hakkasid tihti koos ringi rändama ja ussid õpetasid tarkuseid Leemetile. Kuna metsaelu oli rutiinne tahtsid Pärtel ja Leemet külaelu uudistama minna. Nad sattusid
hulgas Jossif Stalin, jättes kõrvale Lenini tähtsaima võitluskaaslase Lev Trotski. Viimasel olid Stalinist erinevad ideed, mistõttu Stalin nägi temas ohtu ja saatis ta asumisele ning lasi hiljem tappa. 1928. aastaks oli võimutäius koondunud Stalini kätte. (Kindersley, 1994, lk 322) Situatsioon Nõukogude Liidus 1920-30ndatel oli kohutav: inimesed surid nälga, samal ajal kui juhtidel oli hea elu, vahistati, kuulutati reeturiteks ja tapeti hulgaliselt inimesi. Juhtide pimesi usaldamist võib aga seletada sellega, et ühiskond oli väsinud võitlemast oma heaolu ja rahu eest - kui ülemvõim leidis, et ideoloogiavastased tuleb 3 kõrvaldada, siis inimesed pidasid seda normaalseks. Pealegi oldi pikka aega kestnud keisrivõimu ja selle tegudega harjunud. Bolsevikel oli oskuslik strateegia, tänu millele
kummalist teedpidi. Autor leidis, et enamikku väljakutsuvaid ja praktilisi küsimusi liidavad elemendid kõige ebaharilikematest allikatest. Nendeks allikateks on ärijuhtide ükikasjalikud kirjeldused juhtunust, kirjandusteosed, klassikaline kreeka tragöödia ,,Antigone", mis on karakterite ja kohustuste portree, kaasaegsed ilukirjandusteosed, nagu romaan ,,Elu kuldsed hetked", mis on lugu kohusetundlikust ülemteenrist, kui ka ajahambale vastu pidanud filosoof Aristotelese ning eetilisteks reeturiteks peetus Nietzsche, eriti aga Machiavelli kirjutised. Raamat tuginebki nimetatud allikatele. Need peaksid ajendama kaasa mõtlema ning küsimusi esitama, peaksid esile kutsuma vastused, mitte nied teatavaks tegema. Eelkõige peaks see raamat aia aitama juhtidel tunda, et nad ei ole saatuse hooleks jäetud, kujundama mõttekaid ja praktilisi, isiklikku tähendust omavaid teid, kuidas lahendada möödapääsmatuid elu ja tööga seotud dilemmasid.
1) et aadlikud ja vaimulikud ei saaks mõjutada kuningat 2) et parlament käiks regulaarselt koos 3) nõudis endale õigusi juurde 1643 pärast isa surma sai võimule Luis XIV(4.a) "Päikese kuningas" (Tema naine oli Maria Theresia) Regendina hakkas valitsema tema ema Austria Anna. Reaalseks valitsejaks sai ema armuke kardinal Jules Mazarin. Kuninga võim nõrgenes, tekkis fraonde- parlamendi, lihtrahva ja aadlike võitlus kuningavõimu vastu. Suruti maha, aadlikud osutusid reeturiteks. 1661 Mazarin suri ja kuningas Luis XIV hakkas valitsema absolutistlikult. "Riik, see olen mina!" Rõhutas igal võimalusel oma jumalikku päritolu: 1) andis välja seadusi 2) karistas kohtuta 3) nimetas ametnikke 4) parlamendi kutsus kokku vaid enda otsuseid üles kirjutama Tähtsaimaks riigiametnikuks sai rahanduse peakontrolör J.B.Colbert: 1) püüdis lahendada riigi raha probleeme 2) asutas riiklike manufaktuure 3) rajas kolooniaid
Et aga edu ei tulnud piisavalt kiirelt tekkis demokraatia kriis. Kujunesid mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatiat ning nõudsid diktatuuri. Esimesena kujunes välja kommunistlik liikumine, mis soovis kehtestada töölisklassi nimel kommunistlikku diktatuuri ning pidas hävitamisele kuuluvaks kihiks kodanlust. Fasistlik ja natsioaalsotsialistlik liikumine tähtsustasid rahvuse ühtlust, reeturiteks pidasid nad teisi rahvaid ja kommuniste. Diktatuuride tekkeni viisid: 1. Uute rahvakihtide kaasamine poliitilisse ellu 2. Pettumine Versailles' süsteemis 3. Pettumine demokraatlikus riigikorralduses: valimiskorralduse ja demokraatlike traditsioonide puudumine 4. Majanduslikud raskused Autoritaarsed ja totalitaarsed riigid Parlamentaarsest demokraatiast kõrvale kaldunud riigid on totalitaarsed ja autoritaarsed.
mere Soome minna. Seejärel Taavi lahkub, et minna Tallinnna. Oma kaaslased jätab ta Hiiele. Hiljem saabub Hiie rahvas tagasi, kuna katse Soome minna oli luhtunud. Saades teada abikaasa Tallinnase minekust, otsustab Taavi naine Ilme koos poja Lembituga oma mehele Taavile järele minna. Tallinnas koos olles hakkavad Ilme ja Taavi pingsalt otsima võimalust üle lahe Soome minemiseks ja sealt Rootsi minekuks, kus juba elab Ilme vend Lehto. Vanad tuttavad osutuvad isekateks reeturiteks nagu Joakim Lompus, kes kasutas teste meeleheidet ära materiaalse kasu saamiseks. Koos teistega oodatakse rannas paati. Ööbitakse küünides ning paadi saabumise ööl meelitab Marta Taavi teiste juurest tagasi Tallinna, tuues ettekäändeks ülesõiduks vajaminevate väärisasjade olemasolu. Marta ütleb Taavile, et ehted on tema korteris. Korteris aga ehteid pole ja Taavi hinges kerivad kahtlused Marta usaldusväärsuse suhtes
andes protestijatele moraalitõuget erinevates Araabia pealinnades. Hoolimata karmi repressiooni atmosfäärist, puhkesid demonstratsioonid Benghazis ja levisid üle kogu riigi. Gaddafi kasutas agressiivset jõudu, et protestid maha suruda, kuid vägivald laienes. Politsei ja välismaa palgasõdurid toodi protestijaid tulistama ning helikopterid saadeti protestijaid õhust pommitama. Samal ajal, kui vägivald levis, tegi Gaddafi mitu kõnet televisioonis, kus ta nimetas meeleavaldajaid reeturiteks, välismaalasteks, narkomaanideks ja al-Qaeda'ks. Gaddafi kutsus oma toetajaid üles jätkama võitlust. Veebruari lõpuks oli opositsioon saanud suuremalt jaolt võimu riigis ja mässulised moodustasid organisatsiooni nimega Rahvuslik Üleminekunõukogu. Opositsioon piiras Tripolit, kus Gaddafil oli veel toetajaid. Enamik rahvusvahelisest üldsusest väljendasid Rahvusliku Üleminekunõukogu heaks toetust. Märtsi lõpul hakkas NATO koalitsioon toetama mässuliste õhurünnakuid
langema kohvi hind, millest Rwanda eksport nii eluliselt sõltus. See andis hea võimaluse pagendatud rwandalastele sisse tungida.3 Järgnevalt puhkesid 1990. aasta oktoobris hutude poolt juhitud valitsuse ja tutside RPF-i vahel, kes tulid Ugandast, teravad piiriäärsed konfliktid. Selle rünnaku tagajärjel algas tutside vastane propaganda, mistõttu ka Rwandas elanud tutsid ja ka osad konflikti rahumeelselt lahendada püüdnud hutud kuulutati RPF-i pooldajateks ja riigi reeturiteks.4 Rwanda kodusõda oli alanud. 1993. aastal pöördusid Rwanda ja Uganda ÜRO Julgeolekunõukogu poole palvega tuua nende ühisele piirile vaatlejad, kes ennetaksid militaarseid tendentse piiril ja eelkõige sõjalise varustuse transporti. Sama aasta märtsiks saadeti hea tahte missioon teele, kes jälgiks, et piiril ei toimuks mingit sõjalist tegevust. 5 Aafrika Ühtsuse Organisatsiooni (OAU) ja Tansaania jõupingutused viisid kahe vaenupoole läbirääkimisteni 4. – 18.
selle mõju inimeste vahelistesse suhetesse ning kuidas inimesed on pimesi võimelise uskuma ja omaks võtma kõike, mida neile ette söödetakse. Antud teoses tulebki väga hästi välja see, kuidas uus keskkond koos tundmatute kommete ja inimestega avaldab suurt mõju ühtse metsarahva omavahelistele suhetele. Vanadele traditsioonidele kindlaks jäänud ning ussikeelt kõnelevad eestlased peavad külasse kolinud kaasmaalasi reeturiteks ning rumalateks, sest viimased usaldavad ja võtavad omaks pimesi mujalt tulnud raud- ja usumeeste õpetatud tavad igas eluvaldkonnas. Selle tulemusel on aga muistne metsarahvas välja suremas ja koos nendega ka ussisõnad. Samas peavad külaelanikud metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja kasvatamine, leiva ning
Liidu sõpradeks ja liitlasteks. 1941. aasta suvel algas Eestis massiline venelaste vastu suunatud partisaniliikumine, ehk metsavendlus. Valdavale enamikule eestlastest oli selgeks saanud, et Venemaa kommunistliku korra vastu tuleb iga hinna eest võidelda. See oli pealesunnitud sõda, mida peeti mitte uute maade vallutamiseks või teiste rahvaste alistamiseks vaid oma kodu kaitseks. Neid eestlasi, kes sõdisid hävituspataljonides koos venelastega, pidas aga enamik eestlasi oma rahva reeturiteks. Kõige selle pärast nägi enamik eestlasi pärast sõja puhkemist Nõukogude Liidu ja Saksamaa vahel oma ainsat arvestatavat liitlast Saksamaas ning sajanditevanune vaen vajus olukorrast tingituna tahaplaanile. 5 Kui sügav oli rahva viha, milleni kommunistide tegevus Eestis oli enamuse eestlastest viinud ja kuivõrd vajalikuks peeti võitlust Nõukogude Liidu vastu, seda võimaldab
Sellisel moel näitas Nõukogude juhtkond, et ta tunnustab Soome õigust eksisteerida kapitalistliku riigina, kui seda tingimusel, et Soome jääb alati neutraalseks · muutus NSVL Jugoslaavia-poliitika. See riik oli NSVL n-ö ainsaks möödalaskmiseks sotsialismileeri ülesehitamisel. NSVL abiga võimu haaranud Josip Broz Tito kommunistlik valitsus keeldus allumast Moskva diktaadile nii sise- kui ka välispoliitikas. Nõukogude propaganda kuulutas Jugoslaavia juhtkonna reeturiteks ja imperialismi agentide jõuguks, 1955 muutusid suhted Jugoslaaviaga normaalsemaks ning NSVL tunnustas selle sotsialistliku riigi õigust eksisteerida neutraalse puhverriigina Nõukogude bloki ja NATO vahel · kehtestati diplomaatilised suhted Saksa liitvabariigi ja NSVL vahel. NSVL tunnustas Lääne- Saksamaa õigust olla iseseisev riik ja loobus kavast liita see SDV-ga · sula kulminatsiooniks rahvusvahelistes suhetes oli USA, NSVL, Suurbritannia ja Prantsusmaa
Sõja edenedes läks NSV Liit üle tervete rahvaste etnilisele puhastusele. Selle ohvriks langesid näiteks Krimmi tatarlased ja tšetšeenid, kes kõik Siberisse küüditati. Väga halvasti suhtuti ka Punaarmee kätte langenud Saksa vangidesse, kellest suur osa kas tapeti või kes surid kurnatusest juba enne Siberi vangilaagritesse jõudmist. Palju paremini ei käitutud aga ka sakslaste kätte vangi langenud punaväelastega. Stalini korralduse kohaselt peeti neid reeturiteks ning nende omakseid, kes elasid Nõukogude vägede kontrollitaval territooriumil, hakati represseerima. Kui vangi langenud punaväelased õnnestus Saksa vangist isegi põgeneda, saadeti ta vangilaagrisse või karistusüksuse ehk trahvipataljoni koosseisus rindele tagasi. Punaarmee liikumist läände saatsid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal. Eriti ulatuslikuks muutusid need Saksamaa territooriumil, kus kohalikke inimesi, sealhulgas naisi ja lapsi surmati tervete külade viisi
Talingradi lahing 1942. nov-ks oli NSVL koondanud Volga äärde Stalingradi lähedale 2 milj võitlejat. 19.nov 1942 algas Punaarmee pealetung ja nelja päevaga võeti sakslased "kotti" kokku 330 000 meest. Saksa armee katsed sissepiiratuteni jõuda ebaõnnestusid. 2 veebruaril 1943 andsid allesjäänud 90 000 sakslast eesotsas von Paulusega alla, kuigi Hitler oli seda keelanud. (1942 oli NSVLs antud käskkirjad, millega keelati taganeda ja kõuiki sõjavange loeti reeturiteks, kelle pered represseeriti) punaarmeed juhtis G. Zukov. El-Alameini lahing Põhja-Aafrikas tegi sakslaste juht Rommel 1.sept 1942 koos itaallastega katset alustada liikumist Alameinist lõuna poole, kuid ei saavutanud edu. Inglased B. Montgomery juhtimisel alustasid oktoobris koos ameeriklastega rünnakut ja võtsid tungides edasi Markokosse. Midway lahing Juunis 1942 üritasid jaapanlased vallutada Havai saarestikus asuvat Midway atolli, kuid said
Külaelanikud arvasid, et metsas loomakombel elamine on aegunud ja barbaarne. Muistne ja ühtne metsarahvas on jagatud kahte leeri ning kumbki pool vaatab olukorda oma mätta otsast. Antud teoses tulebki väga hästi välja see, kuidas uus keskkond koos tundmatute kommete ja inimestega avaldab suurt mõju ühtse metsarahva omavahelistele suhetele. Vanadele traditsioonidele kindlaks jäänud ning ussikeelt kõnelevad eestlased peavad külasse kolinud kaasmaalasi reeturiteks ning rumalateks, sest viimased usaldavad ja võtavad omaks pimesi mujalt tulnud raud- ja usumeeste õpetatud tavad igas eluvaldkonnas. Selle tulemusel on aga muistne metsarahvas välja suremas ja koos nendega ka ussisõnad. Samas peavad külaelanikud metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust
Külaelanikud arvasid, et metsas loomakombel elamine on aegunud ja barbaarne. Muistne ja ühtne metsarahvas on jagatud kahte leeri ning kumbki pool vaatab olukorda oma mätta otsast. Antud teoses tulebki väga hästi välja see, kuidas uus keskkond koos tundmatute kommete ja inimestega avaldab suurt mõju ühtse metsarahva omavahelistele suhetele. Vanadele traditsioonidele kindlaks jäänud ning ussikeelt kõnelevad eestlased peavad külasse kolinud kaasmaalasi reeturiteks ning rumalateks, sest viimased usaldavad ja võtavad omaks pimesi mujalt tulnud raud- ja usumeeste õpetatud tavad igas eluvaldkonnas. Selle tulemusel on aga muistne metsarahvas välja suremas ja koos nendega ka ussisõnad. Samas peavad külaelanikud metsa jäänuid segasteks ning ei mõista, miks nad tahavad säilitada taolist eluviisi. Külaelanike arvamust mõjutasid uued traditsioonid ja uskumused, milleks oli vilja
korra rikkujad maha lasta. Sõja ajal oli repressiivpoliitika NL-le iseloomulik. Sõja I nädalal võttis Stalin maha terve rea läänerinde kindraleid, kes anti kohtu alla ja lasti maha. Juuli lõpus oli Stalini käskkiri nr 270, milles kästi kõigil piiramisrõngasse sattunud Punaarmee sõduritel võidelda viimase padrunini, see endale hoida ja mitte mingil juhul end vangi anda. Kõik vangi sattunud sõjaväelased loeti automaatselt kodumaa reeturiteks, kuulusid represseerimisele, ka nende perekonnaliikmed kuulusid repressioonidele, need puudutasid tegelikult vaid Punaarmee kindraleid ja vanemohvitsere. 1943-45 Punaarmee enda pealetungi korral suurem osa sõjavangidest saadeti otse edasi GULagi süsteemi. Okt lõpus, nov alguses jäi saksa pealetung toppama. Alates taifuuni algusest oli läbitud rohkem kui 200 km, väed olid lähenenud Moskvale ka põhjast ja lõunast, seejärel enam edasi ei saadud.
annaabi.ee 
