moodustab toiduahela I astme kogutoodangu Arvukus on populatsiooni kuuluvate isendite Brutoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi koguarv mingil ajamomendil kogutoodang Sündimus-ajaühikus sündinud isendite arv Netoproduktsioon-ökoloogilise süsteemi maksimaalne sündivus-teoreetiline maksimaalne puhastoodang sündivus konsumendid e tarbijad redutsendid e ökoloogiline sündivus-sündivus reaalsetes lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised tingimustes karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid absoluutne sündivus-populatsioonis sündinud e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised isendite arv Suremus-ajaühikus hukkunud isendite arv suhteline sündivus-sündivus ühe isendi kohta Ökoloogiline suremus-suremus reaalses keskk. Füsoloogiline eluiga-liigi teoreetiline eluiga
24.) Plankton, Benton, nekton Plankton - ehk hõljum. Kõik väiksemad organismid kokku, kellel aktiivseks liikumiseks vajalikud elundid puuduvad või nõrgalt arenenud. Fütoplankton-taimne, Zooplankton-loomne Bentos- on veekogu põhjas elavad organismid (rohevetikad) Nekton- ujum. koosneb hästi liikuvatest org. nt. kalad 25.) Veekogu valgustatud osa elustik produtsendid- fotosünt. org. ainet P ja N abil fütoplankton põhjataimed 26.) Veekogu põhja elustik (valgustamata osa) -redutsendid lag. org. ainet (bakterid, veeseened) -konsumendid tarvitavad org. ainet (zooplankton, põhjaloomad, kalad) põhjaelanikud on Bentos, Redutsendid lagundavad org. ainet (bakterid, seened) ja konsumendid tarvitavad org. ainet. (zooplankton, põhjaloomad, kalad) 27.) Veekogu litoraalse osa elustik on bentaali ökoloogiline sügavusvöönd (füktoplankton) 28.) Aerotanki mikrofloora ja selle koosseisu muutused aerotank-on mikrotoop ehk ruumiliselt piiratud elukeskkond, milles on ühesugused
eluta osa e. abiootilised osa · Ökosüsteemi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks: 1.muld 2.veereziim 3.mineraaltoitumise reziim 4. (meso)kliima Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid · autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed) e. produtsendid : taimed, kemobakterid · 6CO2+6H2O+2820kJ=C6H12O6+6O2 · heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad: Konsumendid e. tarbijad; redutsendid e. lagundajad. Konsumendid · Vastavalt toidu allikale: Esmased konsumendid, taimtoidulised e. fütofaagid e. herbivoorid organismid, kes toituvad ainult taimedest Teisesed konsumendid e lihasööjad kasutavad toiduks taimtoidulisi või teisi lihasööjaid: esimese astme kiskja fütofaagi sööja teise astme kiskja fütofaagi sööja sööja kolmanda astme kiskja fütofaagi sööja sööja sööja
peremehe arvel toituma ( sooleussid ) - Fakultatiivparasiidid nugivad ainult soodasil juhtudel ja elavad ülejäänud aja vabalt ( voodilutikas ) Kõrgeltarenenud parasiidid ka : seened, bakterid jt. mikroorganismid, mis kutsuvad esile haigusi nii taimedel kui ka loomadel. Praktiliselt igas suures organismide grupis, kaasaarvatud imetajad ( nahkhiired vampiiride perekonnast ), on kasvõi mõni liik parasiite. Detridofaagid ja redutsendid Detriit surnud taimsed ja loomsed jäänused, näit. mahakukkunud lehed, hukkunud taimed, fekaalid jt. Detridofaagid detriidist toituvad organismid ( vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt. ) Seened ja bakterid moodustavad tavaliselt eraldi detridofaagide alagrupi ja neid nimetatakse redutsentideks. Ökosüsteemi struktuur (ehitus ) Toiduahel jada organisme, keda seovad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine 1.tase autotroofid 2
kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. Hõlmab teatud piirkonna kõikide elusolendite populatsioone ja lisaks nendele füüsikalise ja keemilise keskkonna. Ökosüsteemi elusa osa komponendid täidavad kolme põhiülesannet: 1) Produtsendid ehk tootjad autotroofsed organismid ehk fotosünteesivõimalised taimed 2) Konsumendid ehk tarbijad heterotroofsed organismid, kes toituvad elusast orgaanilisest ainest 3) Destruendid ehk redutsendid ehk lagundajad surnud orgaanilisest ainest toitujad Kultuurökosüsteemid Suurte maa-alade kultuuristamise ehk põllustamisega on loodud kultuurökosüsteemid, mille põhilisteks komponentideks on: 1) ühe- või mitmeaastased kultuurtaimed 2) looduslikes produktsiooni-, energiavoo- ja aineringe tingimustes kujunenud muld. Mulla elurütm ei pruugi olla lähedane inimese poolt kasvama pandud kultuurtaimede omale. Rütmide erinevuse tagajärjeks võib olla:
- metallide korrosioon toitumissuhted ökosüsteemis autotroofid organismid, kes sünteesivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid ise heterotroofid organismid, kes orgaanilisi aineid ise ei sünteesi lihasööjad e loomtoidulised e karnivoorid e zoofaagid rohusööjad e taimtoidulised e herbivoorid e fütofaagid kõigesööjad e kõigetoidulised e omnivoorid e polüfaagid endoparasiidid siseparasiidid ektoparasiidid välisparasiidid lagundajad e redutsendid (bakterid, seened ja selgrootud) spetsialistid e monofaagid toituvad ainult ühest liigist generalistid e polüfaagid segatoidulised kõigesööjad troof lõpuga seondub toidga troofilised tasmeed: 1) 1 troofiline tase tootjad 2) Tarbijad 3) Tippkiskja 4) Lagundaja Konsortsium kogum organisme, keda toit või elupaik seostab mingi kindla taimega Bioproduktsioon biomassi juurdekasv Brutoproduktsioon kogutoodang Netoproduktsioon puhastoodang
26.RNA-liigid,komplementaarsus Eristatakse 3 erinevat RNA-d 1.infromatsiooni RNA ehk mRNA toob geneetilise info raku tuumas asuvatest kromosoomidest, valgu sünteesi toimumise kohta ribosoomides 2.Transpordi RNAehk tRNA ül on geneetilise info lahti mõtestamine 3Ribosoomi RNA ehk rRNA osaleb valkude sünteesil ja on ribosoomide koostises Komblementaarsus 27.Toitumisahel:tootja ehk produtsent,tarbija ehk konsumendid,lagundajad ehk redutsendid 28.Taimerakk taimerakul esineb tselluloosi sisaldav raku kest vakuoolid ja plastiidid. Raku kesta põhi funktsioon on tugi ja kaitse funktsioon . Eristatakse 3rühma plastiide:1)Kloroplastid sisaldavad rohelist pigmenti klorofülli,mis on oluline fotosünteesil.2)Kromoplastid-sisaldavad värvilisi pigmente ehk karotinoide ,mis annavad taimede õitele ja viljadele värvuse.3) Leukoplastid-on värvuseta plastiidid ja
Fotosünteesivad bakterid Kemosünteesivad bakterid Konsumendid: Konsumendid e. Tarbijad organismid, kes otseselt või kaudselt toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Heterotroofid: Biofaagid( elus org. Aine): - Zoofaagid - Fütofaagid Sparofaagid(surnud org. Aine) - Pantofaagid Karnivoorid Herbivoorid omnivoorid Redutsendid e destruendid e lagundajad loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensümümide abil lagundavad bakterid ja seened. Kõik lagundajad on heterotroofid. konsumendid Toiduahel, toitumisahel, jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine. Kiskahel, laguahel, Nugiahel konsumendid Produtsend id
vihmamets 20 000 4000 271 21 Madagaskar Ekv.vihmamets, 10 000 5000 105 67 savann, mst Organismide tunnused, seosed, kooslused *Produtsendid e.Tootjad - *Konsumendid e. Tarbijad - ( primaarsed ( esmased), sekundaarsed ( teisejärgulised) ja tertsiaarsed (lõppastme) konsumendid *Redutsendid e. Lagundajad Taimede ja loomade kohanemine elukeskkonnaga *Taimede kohanemine õie, lehe, varre kuju, suurus, värvus, kuju elukeskkonnaga *Loomade kohanemine kõrvad, jalad, karvad, kaitsevärvus; linnu noka ja jalgade elukeskkonnaga kuju; veeimetajate iseärasused; talveuni ja talveuinak, suveuni; lindude ränded; Mimikri RELIKTID
7. Liikmesriikide keskkonnapoliitika peab arvesse võtma arengumaade huve. keskkonnakaitset. 9. Keskkonnakaitse on iga inimese hool ja seepärast on vajalik rahva haritus. Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks. Konventsiooni eesmärgiks on bioloogilise mitmekesisuse kaitse, loodusvarade säästlik kasutamine ja sellest saadud kasumi õiglane jaotamine riikide vahel. 2.variant Redutsendid lagundajad, loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. R-de tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. roheline revolutsioon 1960.aastatel õnnestus tänu saagirohkete sortide kasutuselevõtule ja intensiivsele põllumajandusele arengumaades suurendada järsult teraviljatoodangut. Seda nim.roheliseks revolutsiooniks.
realiseeru praktikas a. Eksamile klassikaline toiduahel produtsent 1. Astme konsument(taimtoiduline loom) 2. Astme konsument(loom- või segatoiduline) 3. Astme konsument ehk tippkiskja ( lagundajad egk redutsendid) b. Laguahel põhineb surnud orgaanika ja väljaheidete astmelisel kasutamisel toiduobjektina ainult siis kui seda ekstra küsitakse, nt. Kõdunev leht vihmauss- hooghännalised mullalestad mullaprotistid c. Nugiahel-iga järgnev lüli parasiteerib eelmisel lülil, nt.
11. Fotosünteesijaid mõjutavad abiootilised tegurid ja nende toime. Fotosünteesivate organismide puhul (taimed, vetikad, sinikud) Päikesekiirgus (valgus), temperatuur, tuul, vesi (selle kättesaadavus), mineraalsed toitained. pH, CO2 12. Heterotroofide rühmad. Heterotroofide hulka kuuluvad kõik loomad, seened ja arhed, samuti bakterid, kes ei ole fotosünteesijad ega kemosünteesijad. 1) lagundajad e destruendid e redutsendid (decomposers) loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened; 2) nugilised e parasiidid e (parasites) organismid, kes elavad teistes elusolendites (endoparasiidid) või nende pinnal (eksoparasiidid) ning toituvad peremehe kehavedelikest, kudedest või seedinud toidust; 3) röövloomad (predators), siia kuuluvad kiskjad e röövimetajad, röövkalad,
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas · Geograafiline populatsioon paikneb loodusgeograafiliselt ühtlases piirkonnas, kuid koosluste poolest mitmekesisel maastikul (taiga) · Ökoloogiline populatsioon on seoses kindla ökosüsteemiga (mets)
biomassist. Seda seaduspärasust on hakatud nimetama ökoloogilise püramiidi reegliks. · Autotroofid e produtsendid e tootjad (taimed, vetikad, sinikud, kemosünteesivad bakterid), I troofiline tase. ·Konsumendid e tarbijad jagunevad esmasteks (taimtoidulised, II tase), teisesteks (loomtoidulised, III ja järgmised tasemed) ja tipptarbijateks (enamasti kiskjad, IV...VIII tasemetel), Detriit e pude ja pudemesööjad e detrivoorid e detritofaagid (bakterid, seened, kõdutoidulised), · redutsendid e destruendid e lagundajad (raipetoidulised ja pudemesööjad). Bakterivoorid-peamiselt heterotroofsed organismid, kes tarbivad toiduks põhiliselt baktereid (paljud amööbid ja teised algloomad) · Fütofaagid ehk herbivoorid- organismid, kes toituvad ainult taimedest ja teistest autotroofidest. · Heterotroofid- organismid, kes ise ei suuda orgaanilist ainet sünteesida vaid peavad selle ellujäämise eesmärgil ammutama kehavälistest organismidest (kõik loomad, seened, valdav
eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised. 20
looduslikud lahendused on kõige paremad). 14) Ökosüsteemi ehitus: biootiline(organismide kooseksiisteerimisest tulenevad tegurid) ja abiootiline(organisme ümbritsevast anorgaanilisest .e. eluta maailmast tulenevad ökoloogilised tegurid) 1.Abiootilised tegurid-muld(edafotoop), veereziim(hügrotoop); mineraaltoitumise reziim(trofotoop);(meso)kliima(klimatoop. 2.ökosüsteemi elusosa e biootilised tegurid: produtsendid(ehk tootjad), konsumendid(ehk tarbijad) ja redutsendid (ehk lagundajad). 15)Produtsendid-on enamasti rohelised taimed , mis fotosünteesi käigus toodavad anorgaanilisest süsinikdioksiidist ja veest päikeseenergia kaasabil orgaanilist ainet- suhtkruid. Neist lihtsatest suhkrutest sünteesivad taimed taimetoiteelementide e biogeenide (N,P, K jt) osalusel kõik elutegevuseks vajalikud keerulised ühendid. Konsumendid- nende hulka kuuluvad väga erinevad organismid alates mikroskoopilistest
toitaineringlus, tolmendamine), kultuuriteenused (ilu, inspiratsioon, lõõgastumine) 2. Selgitage ökoloogilise teguri mõistet. Milliseid ökoloogilisi tegureid nimetatakse abiootilisteks ja biootilisteks. Igas ökosüsteemis saab eristada selle elusat ehk biootilised komponendid (produtsendid nt rohelised taimed, makrokonsumendid nt peamised loomad, mis tarbivad valmis orgaanilist ainet, mikrokonsumendid nt redutsendid) ja eluta osa ehk abiootilised komponendid (anorgaanilised ained nt vesi ja lämmastik, orgaanilised ained nt valgud ja süsivesikud, klimaatiline reziim nt temperatuur ja valgus). 3. Selgitage mõisteid: Populatsioon ja kooslus, Ökoamplituud ja optimaalala, Eurütoopsed ja stenotoopsed organismid, Ökoniss, Suktsessioon ja kliimaks, Toiduahel, Toiduvõrk, Koosluse troofilised tasemed.
baktereid. 42. Konsument ehk heterotroofid on organismid, kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismi välist orgaanilist ainet. Ainevahetuse üldtüübil on heterotroofid kemo- või fotoorganotroofid (saavad energiat vastavalt kas valmis orgaanilisest ainest või Päikese valguse kiirgusest). Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik baktereid. 43. Redutsent Lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid on surnud organismide koostisaineid lagundavad heterotroofsed organismid (bakterid, seened, selgrootud loomad). Lagundamine toimubensüümide toimel. 44. Parasiidid nugilised, organismid, kes elavad teistes organismides(endoparasitism) või nende pinnal (ektoparasitism) ja kasutavad nende koostis või toiteaineid. Obligaatparasiidid peavad elutsükli jooksul tingimata mõnd aega peremehe arvel toituma;
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond, lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas
Referaadi esimeses peatükis vaatlen seeni üldiselt ja siis järgmises peatükis lähemalt punast kärbseseent. Kolmandas peatükis punase kärbseseene esinemist erinevates animistlik-samanistlikes kultuurides ja lõpuks Eestis kärbseseenest ,,teadvate" inimeste arvamust temast. 4 1 SEENERIIK 1.1. Seentest üldiselt Seened koos bakteritega on looduses aineringes lagundajad ehk destruendid ehk redutsendid, st. nad muudavad keerulise keemilise ehitusega orgaanilised ühendid, surnud orgaanilise aine taas lihtsateks anorgaanilisteks aineteks. Iidne ja auväärne teadus botaanika nimetab seenteks kolme klassi klorofüllita taimi. Siin on kottseente, vetikseente ja kandseente klass (levinuim on suguline paljunemisviis, mis enamikel liikidel toimub nn. + ja - niitide ühinemisel), viimane nelja seltsiga, millest üks on kübarseente selts, kuhu kuulub ka Amanita muscaria ehk
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond, lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas
toiduahela esimese astme kogutoodangu, või heterotroofidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu Brutoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi kogutoodang. Kogu sünteesiprotsesside käigus seotud energia Netoproduktsioon – ökoloogilise süsteemi puhastoodang. Sünteesiprotsesside käigus seotud energia ja samal ajal kulutatud energia vahe Mõisted: konsumendid e. tarbijad redutsendid (destruendid) e lagundajad saprofaagid e kõdutoidulised karnivoorid e lihatoidulised herbivoorid e taimtoidulised omnivoorid e kõigetoidulised tootjad POPULATSIOONIÖKOLOOGIA Organisme looduses mõjutavad nii abiootiline (eluta) keskkond kui biootiline (elus) keskkond, lisaks neile mõjutavad organisme ka teised organismid, esmajärjekorras nende omad liigikaaslased Populatsioon - rühm üht liiki isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas
ökoamplituut. Enamikel juhtudel käsitletakse agroökosüsteemi kui inimese poolt mõjutatud ökosüsteemi, mille tagajärjel väheneb üldiselt süsteemi liigirikkus. Siiski ei ole see globaalses skaalas alati nii. 60. AÖSi biootilised komponendid. ● Produtsendid ( autotroofid) ● Konsumendid ( zoofaagid, herbivoorid ) ● Redutsendid ( saprofaagid) 61. AÖSde klassifikatsiooni alused. Diversiteedi ja intensiivsuse vahekord. Erinevaid süsteeme on maailmas väga palju, nende klassifitseerimine on suht keeruline, enamik tunnistab 68 tüüpi agrosüsteeme: ● Nihkuv maaviljelus ● Taaskasutatav maaviljelus ● Segaviljelusega püsib maakasutus ● Üheaastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja mitmeaastased istandused
2. suhteliselt suure pindalaga ja valdavalt loodusmaistuga kaitsealune territoorium, millel kaitstakse ökosüsteeme, uuritakse neid, tehakse ökoloogilist selgitustööd, võimaldatakse inimestele rekreatsiooni ning säilitatakse kohalikku kultuuripärandit. Osa r-e, eriti täieliku kaitse all olevad alad (reservaadid), on sisuliselt biosfäärikaitsealad. Rahvuspargi staatusega kaitsealasid on maailmas ligi 2000, vanim Yellowstone´I r. (USA-s, asutatud 1872. a.). Redutsendid lagundajad, loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. r-de tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Relikt e. jäänuk 1. biogeogr. takson, mille areaal on võrreldes varasemaga tugevasti kahanenud; 2. sünökol. liigi populatsioon, mis on erandlikult säilinud suktsessiooni mõnest varasemast arengujärgust või (kultuurmaistus) hävinud looduslikust taimkattest; 3
kulutatud energia. Neto-produktsioon e puhastoodang on energia, mida esindab produtseeritud biomass ja respiratsioon e hingamine on neto- ja üldproduktsiooni vahe. Produtsendid on taimed, järgmistel troofilistel tasemetel on konsumendid. Konsumentide hulka kuuluvad herbifoorid (taimtoidulised), karnivoorid (lihatoidulised) ja omnivoorid. Esimese astme konsumendid oleks primaarsed karnivoorid ja teisel astmel sekundaarsed karnivoorid jne. Lagundajad e redutsendid e destruendid e saproobid e saprofaabid. Produktiivsus on organismi koosluse või biosüsteemi bioproduktsiooni võime. Herbivooride ökoloogiline efektiivsus: , kus n energia, mis voolab ajaühikus troofilisele tasemele ja n-1 energia, mis voolab sealt järgmisele troofilisele tasemele. Primaarsete kiskjate ökoloogiline efektiivsus: . Mõlemas valemis on kasutatud üldprojektsiooni.
Oli 25.05.18 eksamis Toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum. Kõik toitumisahelad alluvad ühtsele seaduspärasusele ning viivad produtsentidest esmaste konsumentideni, sealt edasi teiseste konsumentideni jne. Produtsendid ehk tootjad on organismid (autotroofid), kes anorgaanilistest ainetestsünteesivad orgaanilisi aineid, kõikide ökosüsteemide toiduahelate esimesteks lülideks. Esmased konsumendid ehk taimetoidulised. Teisesed konsumendid ehk lihasööjad. Redutsendid ehk lagundajad 50.Laguahel. Detrivooride roll ökosüsteemis. Toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijast ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaaniliseks aineks). Detrivoorid on heterotroofid, kes toituvad lagust keskonnas. Nt vihmaussid. Nad aitavad kaasa lagunemisele ja kõdunemisele ja toitainete ringi käimashoidmisele. 51.Elurikkuse mustrid ja gradiendid.
muundumine. I. Biootiline-Elus osa sellest-taimed, loomad ja muud elusorganismid II. Abiootiline- Eluta osa sellest-tuul, päike, vesi jne, jne. 20. Produtsendid- Orgaaniliste ainete tootja.ntx:taimed,autotroofsed bakterid Konsumendid: e. tarbija- toiduahela organism, kes kasutab toiduks elusaid organisme I.Esimene aste- II.Teine aste- Parasiidid- organism, kes elavad teiste organism kulul ja neile tavaliselt kahju tehes. Redutsendid-bakterid, kes lagundavad toitaineid koostisosadeks, mis oleksid taimedele kergelt kättesaadavad nii mullast, veest kui õhust. Detridofaagid- surnud taimsetest ja loomsetest jäänustest toituvad organismid (vihmaussid, sajajalgsed, termiidid, sipelgad jt.). Nii nagu tavalised konsumendid, jaotatakse ka detridofaagid esmasteks toituvad otseselt detriidist, teisesteks jne. 1 21. Toiduahelad ja toiduvõrgud. 2
isereguleerivuse puudumine, kultuurtaimede suhteliselt väike ökoamplituut. Enamikel juhtudel käsitletakse agroökosüsteemi kui inimese poolt mõjutatud ökosüsteemi, mille tagajärjel väheneb üldiselt süsteemi liigirikkus. Siiski ei ole see globaalses skaalas alati nii. 60. AÖS-i biootilised komponendid. Produtsendid (autotroofid) Konsumendid (zoofaagid, herbivoorid) Redutsendid (saprofaagid) 61. AÖS-de klassifikatsiooni alused. Diversiteedi ja intensiivsuse vahekord. Erinevaid süsteeme on maailmas väga palju, nende klassifitseerimine on suht keeruline, enamik tunnistab 6-8 tüüpi agrosüsteeme: Nihkuv maaviljelus Taaskasutatav maaviljelus Segaviljelusega püsib maakasutus Ühe-aastaste monokultuuridega püsivmaakasutus ja mitmeaastased istandused Nomaadlik karjatamine Loomakasvatusfarmide süsteem
vööndite korrapärase meridionaalse järgnevusena. Laiusvööndilisus tuleneb põhiliselt päikesekiirguse erisugusest jaotumisest, mis johtub Maa kerakujulisusest, telje kallakusest ekliptika tasandi suhtes ja tiirlemisest ümber Päikese. Laguahel e. detriitahel toiduahel, mis algab eluta orgaanilise aine esmaseist tarbijaist ja lagundajaist ning lõpeb mikroobidega, kes lagundavad orgaanilise aine mineraliseerumiseni (anorgaanilisteks aineteks). Lagundajad e. redutsendid e. destruendid loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. L-te tegevuse tagajärjel vabanevad mineraalained ja võimaldub nende uuesti kasutamine produktsiooniprotsessis. Letaalannus e. letaaldoos (sümbol DL või LD, lad. dosis letalis), surmav mürkkemikaaliannus. Pestitsiidi iseloomustatakse poolletaalannusega (DL50), so annus mg-s 1 kg kehamassi kohta, mis surmab 50% katseloomade isendeist
Suurem osa omnivooridest ei suuda seedida tselluloosi, seega saavad nad toidüks tarbida vaid neid taimeosi, mis sisaldavad palju suhkruid, tärklist või taimseid õlisid. Suurem osa taimsest biomassist aga koosneb tselluloosist. Omnivooride suuapäraat (hambad) on universaalse iseloomuga ja ei kõlba sageli kuigi hästi ka loomse toidu puudmiseks ja tarbimiseks. Suurem osa omnivoore eelistab siiski toituda loomsest toidust kuna selle seedimine on kergem ja saadav energiakogus suurem. Redutsendid e. saprotroofid e. lagundajad Need organismid toituvad vaid surnud orgaanilisest ainest ja on, vaatamata sellele, et neid vahest asetatakse autotroofide ja heterotroofide kõrvale kolmandaks ökoloogiliseks grupiks, tegelikult lihtsalt eriline klass heterotroofe. Näiteks: ● enamus seeni ● enamus baktereid ● osad loomad Võimalik primitiivne isetoimiv kooslus võiks sisaldada ainult ühte autotroofi ja ühte lagundajat
Autotroof organismid, mis võivad eluks vajalikke orgaanilisi aineid lihtsaist ühendeist ise sünteesida. Selleks saavad nad energiat kas mineraalühendeist või päikesekiirgusest. Produtsendid e tootjad: taimed, kemobakterid. Heterotroof organismid, kes kehaainese lähtematerjalina kasutavad organismivälist orgaanilist ainet. Heterotroofid on loomad, seened, parasiittaimed ja valdav enamik bakterid. Valmis orgaanilise aine tarbijad: 1) konsumendid e tarbijad; 2) redutsendid e lagundajad. Konsument tarbijad; organismid, kes otse või kaude (teiste tarbijate vahendusel) toituvad produtsentide loodud primaarproduktsioonist. Konsumentide hulka kuuluvad kõik heterotroofid. Moodustavad toiduahelas teise lüli ja sellele järgnevad lülid. Redutsent lagundajad. Loomset ja taimset surnud orgaanilist ainet ensüümide abil lagundavad bakterid ja seened. Redutsentide tegevuse tagajärjel vabanevad
· Tähtsamad bentostoidulised kalad kui energiavahetuselt. meie veekogudes: latikas, angerjas, kiisk, 2 Pelagiaali kooslused: sügaval puuduvad PÕHILISED VEEKOGUDES ON primaarprodutsendid PELAGIAALI JA BENTAALI produtsendid (tootjad): fütopankton; KOOSLUSED. redutsendid (lagundajad): bakterplankton; Erandlikud: pagon-jäässe esmased konsumendid (taimtoidulised külmunud, pelon-kuivanud mudas, loomad): zooplankton; krüoplankton-jäälohkudes ja teisesed konsumendid (röövloomad): lumekõrbetes. nekton jne. · Liigierisus: seda kõrgem, mida
2. eluta osa e. abiootilised faktorid. Biotsönoosi abiootiliste tegurite kompleksi nimetatakse biotoobiks. Selles võib eristada: 1. mulda edafotoop; 2. veereziimi hügrotoop; 3. mineraaltoitumise reziimi trofotoop; 4. (meso)kliimat klimatoop. Ökosüsteemi elusosa e. biootilised tegurid: Ökosüsteemi elusosa iseloomustamiseks võib kasutada järgmisi jaotusi: 1. produtsendid e. tootjad; 2. konsumendid e. tarbijad; 3. redutsendid e. lagundajad 1. autotroofid e. süsinikdioksiidist ja veest orgaanilise aine tootjad (taimed); 2. heterotroofid e. valmis orgaanilise aine tarbijad. 1. biofaagid e. elusa orgaanilise aine tarbijad; fütofaagid e. taimtoidulised zoofaagid e. loomtoidulised 2. saprofaagid e. surnud orgaanilise aine tarbijad. 1. karnivoorid e. lihatoidulised; 2. herbivoorid e. rohttaimedest toitujad; 3. omnivoorid e. kõigetoidulised. Ökosüsteemide jaotamine
ökoloogilise suhtega on tegemist. Ökosüsteem Elukooslused (taime, looma, seene ja mikroorganismide kooslused); abiootiline keskkond (õhk, vesi, muldkeskkond ja nendes keskkondades toimuvad muutused). Produtsendid: klorofülliga taimed, fotosünteesivad bakterid ja kemosünteesivad bakterid, Ainevahetus tüüp on nendel autotroofne. Tarbijad (konsumendid): taim- ja loomtoidulised loomad, ainevahetustüüp on heterotroof. Lagundajad (destruendid/redutsendid): erinevad mikro-organismid, seened. Ainevahetus tüüp on heterotroofne (saprotroofne). 82 Teine struktuuriline käsituls lähtub ökosüsteemi liikide arvust (valitseb ökoloogilise tasakaalu printsiip- üldiselt on ökosüsteemis elukeskkond suhteliselt maksimaalselt hõivatud ja uued liigid saavad lisanduda tänu olemasolevate liikide arvu vähenemisele või keskkonna veelgi efektiivsema hõivamise kaudu.
annaabi.ee 
