Bradfordi reagent inkub. valguga Bradfordi reagent 2 Abs (AU) 1 0 200 300 400 500 600 700 800 Lainepikkus (nm) Joonis 2. 1) Bradfordi reagendi spekter 2) Bradfordi reagendi inkubeeritud valguga spekter. Värvi valgukompleksi absorptsiooni mõõdetakse 595 nm juures. Seejärel koostatakse kaliibrimiskõver valgustandardi lahjendusrea absorptsiooni tulemuste põhjal. Saadud kaliibrimiskõvera kaudu saab määrata uuritava valgu kontsentratsiooni. Standardvalk. Standardvalguks sobib mingi odav valk, millest on võimalik võtta täpne kaalutis ning teha kindla kontsentratsiooniga lahus
.. pidevas reaktoris -või reaalaeg t algväärtused v0, -CAO, Fi0 ja nõutav X, leida vajalik ajaühiku kohta). Reaktsiooni kiiruse võib väljendada molaarsete kontsentratsioonide korrutisega, tuntakse järgi nende -parameetritega arvutatud andmete ja perioodilises on liiga suur, -siis osa soovitud produktist reaktori -ruumala V;b)antud v0, CAO, Fi0 ja reaktori reagendi kadumise kiiruse) või produkti tekke massitoimeseadusena (kineetika põhipostulaat). katse--andmete hälvete (erinevuste) ruutude summa- B muundub -ebasoovitavaks või kasutuksproduktiks.- -ruumala V, leida konversiooniaste X.-40. kiirusena. Ühendi A puhul reaktsioonis aA + bB cC Postulaadist järeldub, et homogeense lihtreaktsiooni oleks vähim (minimaalne).-21
Üliõpilased: Nadezda Vidinjova Juhendaja: Jelena Veressinina Julija Demidova Aljona Võssokova Marija Gnatjuk Dmitri Ivanov Sergei Bogdanov Õpperühm: KAKM-21 Sooritatud: Esitatud: Tallinn 2013a. 1. Teoreetilised alused. Kui keemilise reaktsiooni A produktid jaoks on leitud, et reaktsiooni kiirus on proportsionaalne reagendi kontsentratsiooniga, siis nimetatakse seda reaktsiooni 1. järku reaktsiooniks ning reaktsiooni kiirus avaldub järgmiselt dc A kiirus = rA = = kc c A d , kus cA on reagendi A kontsentratsioon, kc - kiiruskonstant ja -aeg. n-järku reaktsiooni kiiruse võrrand, kui komponentide lähtekontsentratsioonid on võrdsed, dc A rA = = k c c An on järgmine d
HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Katse käik. 50-m1 mahuga klaaskorgiga suletavatesse täiesti kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse esimene segu ja vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele Kaks parallelkatset (kolbi), millesse on mõõdetud 5 ml 3n HCl + 5 ml vett pannakse eraldi riiulile seisma. Ning seejärel valmistatakse kaks paralleelkatset reaktsioonilahustest (5 ml 3n HCl+ 5 ml etüületanaati + X ml etanooli + X ml vett) kusjuures lisatava reagendi milliliitrite hulk X vastab üliõpilase koodi viimasele numbrile Tähelepanu! Kõikidel juhtudel tehakse ka paralleelkatse. Iga kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasalkaalu mõjutab temperatuur vähe. (Miks?) Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel
märksõnad on tekstis lähestikku. b) 212 d) 502-97-6 e) 357 3. Aine otsing a) Pealehe kõrvalmenüüst Substance Indentifier b) 75-19-4 c) 0.790±0.06 g/cm3 d) 1904 4. Aine otsing molekulaarvalemi järgi a) Pealehe kõrvalmenüüst Molekular Formula ja sisestan summaarse molekulvalemi. b) 43 c) 9 d) Kõrvalmenüüs on tulemused analüüsitud nende substance role järgi, seal näen, et reaktandi või reagendi rollis on just 9 ainet. 5. Aine otsing SciFinderi joonistusprogrammi abil a) 1229 b) 114 c) Analyze by: Commercial Availability d) 1797 e) 89 f) Analyze by: Product Yield 6. Artiklite otsing oma teema jaoks Satora, P., A. Duda-Chodak, L. Wajda, A. Barwinska-Sendra. (2015) Strain-dependent production of selected bioactive compounds by Cyanobacteria belonging to the Arthrospira genus - Journal of applied microbiology 119 (3), 736-743. [Online] Scifinder Scholar (19.10.16)
algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks. VSA-d kasutatakse laialt meditsiinilstes ja keskkonna uuringutes, kus on oluline mõõta ainete kontsentratsiooni jooksvas voolus (molekulide kontsentratsioon vereringes, jms). Tänapäeval
värvus kattub proovi värvusega. 6. Määrake pH tase komparaatori sälgus. 2.2.2. Merevee testid Pilt 8. Merevee testid ( Foto : T.Engmann) 2.2.2.1. Mg- test 1. Täida testanum 2 ml veega. 2. Lisa 5 tilka reagent Mg-1 ja loksuta õrnalt 30 sek. 3. Lisa 1 kuhjata mõõtelusikas Mg-2 pulbrit ning loksuta 10 sek. 4. Aseta plastotsik süstla peale ning täida see 1 ml ulatuses Mg-3-ga ( jälgi, et plastikotsik oleks kindlalt reagendi sees) kuni mustkolbiots on 1 ml märgi juures. Sinna vahele jääb natuke õhku, see on õhk, mis oli alguses plastikotsiku sees ning see ei mõjuta tulemust. 5. Lisa tilkhaaval reagenti testanumasse, loksuta peale igat tilka paar sekundit. Jätka kuni vesi muutub roosa punakast halliks või siniseks (ükskõik, mis värv enne ilmneb). 13 6
algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks. VSA-d kasutatakse laialt meditsiinilstes ja keskkonna uuringutes, kus on oluline mõõta ainete kontsentratsiooni jooksvas voolus (molekulide kontsentratsioon vereringes, jms). Tänapäeval
8f määramine Õpperühm: Kontrollitud: Arvestatud: Töö teostamise kuupäev: Tööülesanne Määrata tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile Uuritav segu: 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett. Töö käik 250 ml korgiga suletavasse kolbi pipeteerida uuritavat segu (HCl + etüületanaat + vesi). Kolb sulgeda korgiga ning jätta vähemalt 48 tunniks seisma. Iga reagendi hulk määrata kaalumise teel. Katalüsaatori (HCl) hulk uuritavas lahuses määrata tiitrimise teel. Tiitrida HCl lahust NaOH lahusega. Peale segu seismist tiitrida kolvi sisu NaOH lahusega. Valemid Moolide leidmiseks Tasakaalukonstant Katsetulemused Uuritav lahus: 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk: 2,964 g
Käesolev laboratoorne töö on lihtne näide VSA võimalikust rakendusest vismuti kontsentratsiooni määramiseks spektrofotomeetriliselt. Selleks kasutatakse ühekanalist süsteemi, mille puhul toimub kandelahuse reaktsioon süsteemi süstitud reagendiga antud juhul põhineb vismuti reaktsioonil etüleendiamiintetraäädikhappedinaatriumiga, mille tulemusena moodustub vismuti etüleendiamiintetraäädikhappe sool Bi-EDTA. Töövahendid · Vismuti standardlahus 0,1 mg/ml · Reagendi lahus kompleksoon III - EDTA 0,001 M · MilliQvesi · Mõõtpipetid · Mõõtkolvid, 50 ml · Aparatuur spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik Töös kasutatavad standardlahused vajaliku vismuti kontsentratsiooniga valmistatakse 50 ml mõõtkolbidesse kontsentratsiooni vahemikus 0,01 mg/ml 0,1 mg/ml. Selleks arvutatakse pipeteerimiseks vajalikud kogused lähtuvalt standardlahuses sisalduvast vismuti
bromamines), mida kasutatakse desinfektsioonivahenditena veeprotsessides, töödeldud vees, suudmealade vees ja merevees. Näpunäited ja tehnika · Analüüsige proove koheselt. Mitte säilitada hilisemateks analüüsideks. · Täpsemate tulemuste saamiseks, määrake tühja kemikaali väärtus iga uue partii reagendiga. Järgige protseduuri kasutades deioniseeritud vett proovi asemel. Lahutage reagendi tühiväärtus lõpptulemusest või kohandage tühja kemikaali. Vt vahendi kasutusjuhendist lisainformatsiooni punktis Running a Reagent Blank. · Kui proov ajutiselt muutub kollaseks pärast reaktiivi lisamist, lahjendage värske proov ja korrake katset. Mõningane broomikaotus võib esineda lahjendamise tõttu. Korrutage tulemus lahjendusteguriga. Vt punkti 2.7 Sample Dilution leheküljel 21. · Pühkige proovi välispind enne masinasse sisestamist
5 ml 3n HCl + 5 ml vett 2. 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati 3. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett 4. 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett 5. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli 6. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet 7. 5 ml 3n HCl + 4 ml etanooli + 2 ml etaanhapet Tehakse ka paralleelkatsed. Iga kolb tuleb sulgeda kiirelt ja jätta seisma vähemalt 48 tunniks (kõige parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Iga reagendi hulk määratakse kaaludes. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Kaalutistest võetakse need, mida kasutati lahuste valmistamisel. Tasakaalukontsentratsioonid on määratavad tiitrimise teel, pärast seismist tiitritakse iga kolvi sisu 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed: 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet Tasakaalusegu nr 6 algandmed: Kaalutised: m, H2O 4,872 g m, HCl 5,066 g
Õppejõud: Inna Kamenev Esitatud: 7.12.2005 Tallinn 2005 1. Töö eesmärk Osooni lagunemisreaktsiooni järgu ning kiiruskonstandi määramine 2. Teoreetilised alused Kui keemilise reaktsiooni A produktid jaoks on leitud, et reaktsiooni kiirus on proportsionaalne reagendi kontsentratsiooniga, siis nimetatakse seda reaktsiooni 1. järku reaktsiooniks ning reaktsiooni kiirus avaldub järgmiselt: dc A Reaktsiooni kiirus = rA = = k cc A d kus CA on reagendi A kontsentratsioon, kc - kiiruskonstant - aeg. n-järku reaktsiooni kiiruse võrrand, kui komponentide lähtekontsentratsioonid on võrdsed, on järgmine dc A rA = = k c c An d
06 g/cm3 b) mitu referaati leidsid? 1693 c) kuidas need referaadid leidsid? Tsüklopropaani juurde hiirega minnes tekivad väiksed noolekesed, neile vajutades võtsin Get Refences ja panin linnukese Properties ette ja vajutasin Get. 3.4. (2 P) Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi". Leia ained, mille molekulaarvalem on C8 H9 N2 O2 Esita: a) otsivõimalus: Explore substances, molecular formula b) mitu ainet leidsid? 40 ainet c) mitu ainet nendest on saamisel reaktandi või reagendi (reaktant or reagent) osas? Reaktandina on kuus, reagendina puudus. d) kuidas leidsid need ained? Kui ained olid leitud, vajutasin Get Reactions ja seejärel tegin linnukese ühte ja pärast teise, esimene andis kuus tulemust, teine ei andnud ühtegi. 3.5. Harjutusülesanne"Aine otsing SciFinderi joonistusprogrammi abil". a) mitu ainet sisaldavad seda struktuuri? 1014 b) piira otsingut ja leia mitut ainet nendest on võimalik osta (commercial availibility)? 68 c) kuidas leidsid need ained
b) mitu referaati leidsid? 1693 c) kuidas need referaadid leidsid? Tsüklopropaani juurde hiirega minnes tekivad väikesed noolekesed, neile vajutades valisin Get Refences ja panin linnukese Properties ette ja vajutasin Get 3.4. Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi" Leia ained, mille molekulaarvalem on C8H9N2O2 Esita: a) otsivõimalus: Explore substaces, molecular formula b) mitu ainet leidsid? 40 ainet c) mitu ainet nendest on saamisel reaktandi või reagendi (reaktant or reagent) osas? Reaktandina on kuus, reagendina puudub d) kuidas leidsid need ained? Kui ained olid leitud, vajutasin Get Reactions ja siis tegin linnukese ühte ja pärast teise. Esimene andis kuus tulemust, teine ei andnud ühtegi 3.5. Harjutusülesanne"Aine otsing SciFinderi joonistusprogrammi abil" Kasutades SciFinderi joonistusprogrammi joonista allpool toodud molekulaarstruktuur: Soorita otsing leidmaks ained, mis sisaldavad seda struktuuri
C0/Cmax, kus C0 on analüüdi kontsentratsioon dispergeerumata proovis ja Cmax on analüüdi piigi maksimumile detektoris vastav kontsentratsioon. Töö ülesanne: Vismuti kontsentratsiooni määramine spektrofotomeetriliselt, kasutades ühekanalist süsteemi, mille puhul toimub kandelahuse reaktsioon süsteemi süstitud reagendiga, mille tulemusena moodustub Bi- EDTA. Töö vahendid: Vismuti standardlahus- 100 g/ml Reagendi lahus- kompleksoon III- EDTA 0.001 M MilliQvesi Mõõtpipetid Mõõtkolvid, 50 ml Aparatuur- spektrofotomeeter, reaktor, peristaltiline pump Töö käik: Valmistatakse 4 teatud kontsentratsiooniga vismuti lahust standardlahusest. Selleks arvutatakse vajalikud standardlahuse kogused, viiakse need mõõtkolbi ja pärast täidetakse seda priipsuni milliQveega. Kolvis olev lahus segatakse hoolikalt ja süstal täidetakse antud lahusega. Eelnevalt täidetakse kandelahusega (EDTA) kogu süsteem
Tasakaal reaktsioonile saabub aeglasest. Katalüsaatorina kasutan HCl, mille kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl on ainult katalüsaatori rollis ja reaktsioonist osa ei võta. Katse käik Pipeteerisin klaaskorgiga suletavasse kuiva kolbi 5 ml 3n HCl, 4 ml etüületanaati ja 1 ml etaanhapet. Sulgesin kolbi ja jätsin seisma nädalaks ajaks. Iga reagendi hulga määrasin ka kaalumise teel. Selleks võtsin hulgad, mida kasutasin lahuste tegemisel ja lasin pipeti tühjaks voolata kaaluklaasi, sain ainete massid. Katalüsaatori hulga uuritavas segus määrasin 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5145n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. HCl massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukonstandid määratavad tiitrimise teel.
Tasakaal reaktsioonile saabub aeglasest. Katalüsaatorina kasutan HCl, mille kontsentratsioon on küllalt suur, et muuta vee reaktsiooni ja mõjutada tasakaalukonstandi arvväärtust, kuid kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv. HCl on ainult katalüsaatori rollis ja reaktsioonist osa ei võta. Katse käik Pipeteerisin klaaskorgiga suletavasse kuiva kolbi 5 ml 3n HCl, 3 ml etüületanaati ja 2 ml etaanhapet. Sulgesin kolbi ja jätsin seisma nädalaks ajaks. Iga reagendi hulga määrasin ka kaalumise teel. Selleks võtsin hulgad, mida kasutasin lahuste tegemisel ja lasin pipeti tühjaks voolata kaaluklaasi, sain ainete massid. Katalüsaatori hulga uuritavas segus määrasin 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5180n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. HCl massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukonstandid määratavad tiitrimise teel.
seadusele, nimetatakse ideaalgaasiks. · Kõik gaasid järgivad seda madalatel rõhkudel (P 0). · Ideaalgaasi seadus võimaldab teha arvutusi gaasi rõhu, temperatuuri, ruumala ja hulga ennustamiseks, kui ülejäänud liikmed on teada. · Ideaalgaasi seadus võimaldab arvutada gaasi molaarruumala suvalistel tingimustel (seaduse kehtivuse piires), samuti kontsentratsiooni ja tihedust. · Sama seadus leiab kasutamist stöhhiomeetrilistes arvutustes gaasilise reagendi või produkti korral. · Vedela või tahke reagendi muundumisega gaasiks võib kaasneda enam kui tuhandekordne ruumala kasv. Näiteks ammooniumnitraadi plahvatamisel tekib 1 moolist (46 cm3) tahkest ainest 75 dm3 gaasi! S.o 1630-kordne ruumala kasv! · Segu gaasidest, mis omavahel ei reageeri, käitub ühe puhta gaasina, järgides ideaalgaasi seadust. · Daltoni seadus: gaaside segu kogurõhk on summa iga individuaalse gaasi poolt avaldatud rõhkudest (osarõhkudest).
klikkasin neile. Sealt omakorda klikkasin get references'i peale ning linnukese panin properties'e ette. Seejärel sain tulemuse. Juhised ülesande lahendamiseks leiad: Introduction to Substance Searching 3.4. Harjutusülesanne "Aine otsing molekulaarvalemi järgi". Leia ained, mille molekulaarvalem on C8 H9 N2 O2 Esita: a) otsivõimalus: Klikkasin explore substances'le ning sealt valisin juba molecular formula b) mitu ainet leidsid? 40 c) mitu ainet nendest on saamisel reaktandi või reagendi (reaktant or reagent) osas? 9 d) kuidas leidsid need ained? Valisin analysis'e kategooriast reactant or reagent 3.5. Harjutusülesanne"Aine otsing SciFinderi joonistusprogrammi abil". Juhised leiad: Introduction to the SciFinder Drawing Editor Search by Exact Structure Search by Substructure Kasutades SciFinderi joonistusprogrammi joonista allpool toodud molekulaarstruktuur. Soorita otsing leidmaks ained, mis sisaldavad seda struktuuri (vali Search type: Substructure search)
klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ning jätsin kaheks nädalaks seisma. Iga reagendi hulga määrasin kaalumise teel. Võtsin hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lasin pipeti tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Katalüsaatori (HCl) hulga uuritavates lahustes määrasin 5ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5n NaOH lahusega fenoolftaleiini (ff) juuresolekul. HCl lahuse massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalu kontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel
5 ml 3n HCl + 5 ml vett 2. 5 ml 3n HCl + 5 ml etüületanaati 3. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml vett 4. 5 ml 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett 5. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli 6. 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet 7. 5 ml 3n HCl + 4 ml etanooli + 2 ml etaanhapet Tehakse ka paralleelkatsed. Iga kolb tuleb sulgeda kiirelt ja jätta seisma vähemalt 48 tunniks (kõige parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Iga reagendi hulk määratakse kaaludes. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Kaalutistest võetakse need, mida kasutati lahuste valmistamisel. Tasakaalukontsentratsioonid on määratavad tiitrimise teel, pärast seismist tiitritakse iga kolvi sisu 0,5010 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Katseandmed: 5 ml 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet (segu #6) Kaalutised: m, H2O 4,95 g m, HCl 4,937 g m, etaanhappe 1,057 g
Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5060n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ning jätsin kaheks nädalaks seisma. Iga reagendi hulga määrasin kaalumise teel. Võtsin hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lasin pipeti tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Katalüsaatori (HCl) hulga uuritavates lahustes määrasin 5ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5n NaOH lahusega fenoolftaleiini (ff) juuresolekul. HCl lahuse massi määrasin kaalumise teel. Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalu kontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel
Ka ei mõjuta see puidu liimimise ega hilisema värvimise võimalusi. Holz Prof on tule- ja plahvatuskindel, lõhnatu, värvitu ja igati ohutu see ei ole toksiline ega kantserogeenne. Kasutusviis Holz Prof kantakse mustusest, tolmust, puukoorest jm puhastatud pinnale pintsli ja/või rulli abil või vannis/vaakumis. Töödeldava puidu niiskus ei tohi ületada 20% puidu massist. Õhutemperatuur ei tohi olla alla +50 (õhuniiskus ei tohi ületada 75%). Reagendi (Holz Prof) temperatuur peab olema +150C...+250C, vajaduse korral võib seda soojendada kuni vajaliku temperatuurini. Reagendi õige temperatuur tagab hea ja ühtlase imbumise puitu. Kuivamisaeg on 13 ööpäeva sõltuvalt õhutemperatuurist ja -niiskusest, puidutüübist ja viimistlusviisist. Immutatud ja kuivatatud pinda võib värvida või katta teiste dekoratiivvahenditega. Toode on puiduga lõplikult seondunud 7 ööpäeva möödudes. Peale
proovi algkontsentratsioon C0. on toimunud proovi kontsentreerimine. D=1...2 süsteeme kasutatakse kui proov on vaja viia detektorisse lahjendamata kujul, s.t. VSA süsteemi kasutatakse kui täpset transpordi vahendit. D=2...10 süsteeme kasutatakse kui analüüsitav aine peab segunema ja reageerima kandelahusega ja detekteerida saab produkti. Seega, kuna analüüt ise ei ole detekteeritav siis sisestatakse VSA kande-lahusesse reagendi voog. Viimane reageerib analüüdiga ja annab reaktsiooniprodukti, mis on detekteeritav. D>10 süsteeme kasutatakse siis kui proovi on vaja lahjendada, et tuua ta kontsentratsioon meetodi määramispiirkonda. Kasutatakse ka selleks, et genereerida sobivaid kontsentratsiooni väärtusi kalibreerimiseks. VSA-d kasutatakse laialt meditsiinilstes ja keskkonna uuringutes, kus on oluline mõõta ainete kontsentratsiooni jooksvas voolus (molekulide kontsentratsioon vereringes, jms)
miseks, et vee kui nõrga nukleofiili rünnak oleks tulemuslik (vt lk 33). Estri sünteesimisel peab katalüsaator tagama karboksüülhappe elektrofiilsuse alkoholi kui nukleofiili rünnaku tarvis. Katalüsaatoritena kasutatakse happeid, eelkõige väävelhapet. 7. Kui hinnapiiranguid ei ole, võib suurendada karboksüülhappe või alkoholi osa reaktsioonise- gus, kuid see tõstab saagist vaid vähemuses oleva reagendi suhtes. Tõhusamad moodused on estri pidev eemaldamine (välja destilleerimine) reaktsioonisegust või reaktsioonil moodustuva vee sidumine. Kui kõik teised ained on palju kõrgemal keevad, saab vett ka pideva destilleerimisega kõrvaldada. 6 8. Väga tugeva nukleofiili korral elektrofiilne (happeline) katalüüs ei ole vajalik. Reaktsioonil
segu: d) 5 ml 3 M HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas. Pipeteerida sinna samapalju soolhapet kui on esimeses segus ja kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteerida sinna (lisaks) samapalju vett kui oli võetud esimeseks katseks ja kaaluda uuesti. Järgmiseks pipeteeritakse sinna lisaks niipalju lahust kui oli võetud teiseks katseks (näiteks 4 ml etüületanaati). Kaalumist jätkatakse
tekkemehhanismi selgitamise probleemid) Le Chatelier’ printsiip Dünaamilise tasakaalu põhimõte (H.Le Chatelier, 1884): Kui mingi välismõju (temperatuuri, rõhu või kontsentratsiooni muutmine) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused Le Chatelier’ printsiibist: 1) Ühe reagendi (lähteaine) täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete kontsentratsioon ja suureneb saaduste kontsentratsioon. 2) Mingi komponendi eraldamisel tasakaalul. süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. Sel põhjusel kulgevad reaktsioonid selle aine tekke suunas lõpuni, mis mingil põhjusel väljub tegeliku
Katse käik 250-m1 mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteeritakse vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele: 5 m1 3n HCl + 4 ml etanooli + 1 ml etaanhapet Kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (antud olukorras jäi koguni 2 nädalaks). Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasalkaalu mõjutab temperatuur vähe. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Võetakse hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lastakse pipett tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Katalüsaatori (HCl) hulk uuritavates lahustes määratakse 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini (ff) juuresolekul. Kui uuritavas lahuses on 5 milliliitrist erinev kogus 3n HCl-i, määratakse HCl hulk selles koguses 3n HCl lahuses. HCl lahuse mass määratakse kaalumise teel.
funktsionaalderivaadi. Reaktsioon kulgeb nukleofiilse asendusena alkoksooniumiooni esimesel süsinikuaatomil: Alkoholi protoneerumine toob kaasa süsinikuaatomi positiivse osalaengu kasvu ja tõstab oluliselt selle elektrofiilsust. Vee nukleofiilne asendumine toimub seetõttu märksa ladusamalt kui hüdroksiidiooni asendumine protoneerimata alkoholis. Toimub Sn2 reaktsioon, kus protoneeritud alkohol vee eraldab nukleofiilse reagendi abiga. 3-pentanooli süntees reaktsioon Grinardi reaktiiviga Grignardi reaktsioon (prantsuse keemiku François Auguste Victor Grignardi järgi) on keemiline reaktsioon metallorgaanilises keemias, milles alküülmagneesiumhalogeniid või arüülmagneesiumhalogeniid (Grignardi reaktiivid keemiliselt halogeniidid) toimivad kui nukleofiilid, rünnates elektrofiilseid süsiniku aatomeid, moodustades süsinik-süsinik sideme
3) 5 m1 3n HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett, 4) 5 m1 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli, 5) 5 m1 3n HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etaanhapet, 6) 5 m1 3n HCl + 4 ml etanooli + 1 ml etaanhapet. Kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasalkaalu mõjutab temperatuur vähe. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Võetakse hulgad, mida kasutati lahuste valmistamisel ja lastakse pipett tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Katalüsaatori (HCl) hulk uuritavates lahustes määratakse 5 ml 3n HCl lahuse tiitrimise teel 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini (ff) juuresolekul. Kui uuritavas lahuses on 5 milliliitrist erinev kogus 3n HCl-i, määratakse HCl hulk selles koguses 3n HCl lahuses. HCl lahuse mass määratakse kaalumise teel.
MÄÄRAMINE SKEEM Tööülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H2O Töö käik: Kõikidele katsetele tehakse paralleelkatsed! 50ml klaaskorgiga suletavatesse kuivadesse kolbidesse pipeteeritakse vastavalt juhendaja määratud lahused. Kolvid suletakse ning jäetakse seisma 48 tunniks kuni nädalaks, vahetevahel loksutades. Reagendi hulk määratakse kaalumise teel, pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasile. Tasakaalud on määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitritakse otse kolbi 0,5N NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Teoreetiline põhjendus, valemid: Vee hulk igas kolvis katse algul on leitav, lisades puhta vee massile 3N HCl-s oleva vee massi. Viimane arvutatakse, lahutades 5ml 3n HCl lahuse massist selles leiduva HCl tiitrimise teel määratud massi.
segu: e) 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas. Pipeteerida sinna samapalju soolhapet kui on esimeses segus ja kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteerida sinna (lisaks) samapalju vett kui oli võetud esimeseks katseks ja kaaluda uuesti. Järgmiseks pipeteeritakse sinna lisaks niipalju lahust kui oli võetud teiseks katseks (näiteks 4 ml etüületanaati). Kaalumist jätkatakse
segu: e) 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas. Pipeteerida sinna samapalju soolhapet kui on esimeses segus ja kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteerida sinna (lisaks) samapalju vett kui oli võetud esimeseks katseks ja kaaluda uuesti. Järgmiseks pipeteeritakse sinna lisaks niipalju lahust kui oli võetud teiseks katseks (näiteks 4 ml etüületanaati). Kaalumist jätkatakse
Alkoholi protoneerumine toob kaasa süsinikuaatomi positiivse osalaengu kasvu ja tõstab oluliselt selle elektrofiilsust. Vee nukleofiilne asendumine toimub seet~ttu märksa ladusamalt 4 kui hüdroksiidiooni asendumine protoneerimata alkoholis. Toimub Sn2 reaktsioon, kus protoneeritud alkohol vee eraldab nukleofiilse reagendi abiga. Bensoehape Omab ärritavat toimet. Ta on tule juures süttiv ning teda ei tohi kasutada lahtise tule juures. Võib tekitada allergiat, kõhulahtisust. Mürgitus võib tekkida ka läbi naha. Mõjub ärritavalt silmadele, nahale ja hingamisteedele. Etanool Etanool võib süttida kuumusest, sädemest või leegist. Aurud võivad kanduda süüteallikani ja seejärel leek lüüa aurude kaudu tagasi. Mahutid võivad tulekahju kuumuse käes lõhkeda.
+ 4 ml etüületanaati + 1 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse se loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Reageerivad segu kahe pärast. Tiitritakse otse kolbi 0,5 M NaOH lahusega (täpne kontsentratsio 3 M HCl lahuse ja iga reagendi mass määratakse kaalumise teel. Selleks võt soolhapet ja kaalutakse täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata ots või etanooli, kui on vaja võtta reaktsioonisegu valmistamiseks ja kaalutakse reaktsioonisegu valmistamiseks . Katalüsaatori (HCl) moolide arvu täpseks määramiseks lahustes pipeteeritak praktikumi lõpus 0,5 M NAOH lahusega. fenoolftaleiini juuresolekul. Kui esim kordustiitrimine. eaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20
e) 5 ml 3 M HCl + 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas. Pipeteerida sinna samapalju soolhapet kui on esimeses (ja ka kõikides teistes) segudes ja kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteeritakse sinna (lisaks) samapalju etüületanaati, etanooli või etaanhapet, kui on vaja võtta reaktsioonisegu (a, b, c,... või g) valmistamiseks ja kaalutakse uuesti. Järgmiseks
katseklaasist eraldatud lahustega (vt. skeemi) ning jälgida, millistes katseklaasides tekib sade. 1 mL 0,1 M Na2C2O4 + 2 mL 0,1 M CaCl2 → Tsentrifuugida ja jagada kaheks +2 tilka Na2C2O4 → tekkib valge sade +2 tilka CaCl2 → sade ei teki Na2C2O4 on vähem, seega on see limiteeriv reagent, kui me lisame CaCl 2 – midagi ei muutu, Na2C2O4 lisamisega limiteeriva reagendi kontsentratsioon sooreneb, järelikult reaktsioon võib kulgeda ja tekkib sade 2 mL 0,1 M Na2C2O4 + 1 mL 0,1 M CaCl2 → Tsentrifuugida ja jagada kaheks +2 tilka Na2C2O4 → sade ei teki +2 tilka CaCl2 → tekkib valge sade CaCl2 on vähem, seega on see limiteeriv reagent, kui me lisame Na 2C2O4 – midagi ei muutu,
side. Sageli saadakse ketoone sekundaarsete alkoholi oksüdeerumisel dikromaadiga Karboksüülhapped · Karboksüülhappeid saadakse tavaliselt primaarsete alkoholide või aldehüüdide oksüdeerimisel. · Mõnedel juhtudel saab alküülrühma otse oksüdeerida karboksüülrühmaks, nt p-ksüleeni oksüdeerimisel tereftaalhappeks. 19.10 Ennustada aldehüüdide ja ketoonide oksüdatsioonisaadusi; Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi (Ag + ioonide soola ja ammooniaagi vesilahus) abil aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeeglireaktsiooni, ketoonid aga mitte. 19.11 Kirjutada struktuurivalem estrile / amiidile, mis on saadud karboksüülhappe ja alkoholi / amiini kondensatsioonil; Estrite kondensatsioon - Estri moodustumise reaktsioon on näiteks kondensatsioonireaktsioon, kus kaks suuremat molekuli liituvad nii, et eraldub üks väike molekul (esterdamisreaktsiooni korral vesi). Amiidid 19
c) 5 ml 3 M HCl + 3 ml etüületanaati + 2 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas. Pipeteerida sinna samapalju soolhapet kui on esimeses (ja ka kõikides teistes) segudes ja kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteeritakse sinna (lisaks) samapalju etüületanaati, etanooli või etaanhapet, kui on vaja võtta reaktsioonisegu (a, b, c,... või g) valmistamiseks ja kaalutakse uuesti. Järgmiseks
Ning seejärel valmistatakse kaks paralleelkatset reaktsioonilahustest (5 ml 3n HCl+ 4 ml etüületanaati + 1 ml etanooli) Tähelepanu! Kõikidel juhtudel tehakse ka paralleelkatse. Iga kolb suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et lihvid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasalkaalu mõjutab temperatuur vähe. (Miks?) Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Võetakse järgmistest kaalutistest need, mida kasutati lahuste valmistamisel: Näiteks 5 ml 3n HCl, 4 ml etüületanaati, 1 ml etanooli, Kuna reaktsiooni tasakaal nihkub aeglaselt, on tasakaalukontsentratsioonid määratavad tiitrimise teel. Pärast seismist tiitrida iga kolvi sisu (otse kolbi) 0,5 n NaOH lahusega fenoolftaleiini juuresolekul. Arvutused
4.Hoidsin reaktsioonisegu 40 min keevas vees veevannis, loksutasin aeg-ajalt 5.Jahutasin jäävannis Tekkisid erinevad osasoonid. Laktoosi osasoonid on suuremad ja pikkemad kui galaktoosi osasoonid. Kuna osasoonid on erineva kujuga see tähendab, et kasutatud suhkrud on ka erinevad, ja tõesti galaktoos on monosahharid, aga laktoos on oligosahhariid. HÕBEPEEGLI REAKTSIOON Redutseerivates suhkrudes aldehüüdrühm taandab mitmete metallide sooli. Saadestub peegel katseklaasi pinnal Tolleni reagendi toimel. 1.Pestsin hoolikalt katseklaas 2.Valasin 1ml 1%-list AgNO3 3.Lisasin 0.5 konts. NH4OH ja loksutasin 4.Lisasin 1ml glükoosi lahust, loksutasin 5.Soojendasin veevannis Katseklaasi seina sadestus taandunud hõbe => glükoos on redutseeriv suhkur ja sisaldab aldehüüdrühma, sel juhul poolatsetaalset hüdroksüülrühma, kuna glükoos on tsüklilise vormiga. SAHHAROOSI HÜDROLÜÜSI KONTROLL FEHLINGI LAHUSTEGA
praktikumi juhendaja korraldusele segu: d) 5 ml 3 M HCl + 2 ml etüületanaati + 3 ml vett Need kaks kolbi, milles on reageeriv segu, suletakse kiiresti ning jäetakse seisma vähemalt 48 tunniks (veel parem nädalaks), segu vahetevahel loksutades. Auramise vältimiseks on oluline, et korgid oleksid tihedalt suletud. Kolbe pole vaja termostateerida, sest antud reaktsiooni tasakaalu mõjutab temperatuur vähe. Kolvid märgistatakse ja jäetakse eraldi riiulile seisma. Iga reagendi hulk määratakse kaalumise teel. Selleks võtta ja kaaluda kuiv kaaluklaas. Pipeteerida sinna samapalju soolhapet kui on esimeses (ja ka kõikides teistes) segudes ja kaaluda täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata otse kaaluklaasi. Seejärel pipeteeritakse sinna (lisaks) samapalju etüületanaati, etanooli või etaanhapet, kui on vaja võtta reaktsioonisegu (a, b, c,... või g) valmistamiseks ja kaalutakse uuesti. Järgmiseks
Nomenklatuur: 1) trivaalsed nimetused(uurea); 2) pooltrivaalsed nimetused(atsetoon) ; 3) süstemaatilised nimetused (IUPAC) (etaanhape); Vt harjutustunni vihik Brutoreaktsioonide tüübid o Liitumisreaktsioon kahest reagendist tekib uus aine o Elimineerimisreaktsioon - Üks reagent laguneb, andes kaks produkti. o Asendusreaktsioon kaks reagenti vahetavad üksikuid osi, andes kaks uut produkti o Ümberasetusreaktsioon ühe reagendi sidemete ja aatomite ümberpaigutuse tulemusena moodustub teine, esimesega võrrelde isomeerne produkt Reaktsioonimehhanism kirjeldab: o Millised sidemed katkevad, tekivad o Mis järjekorras sidemete katkemine/tekkimine toimub o Millised vaheühendid tekivad ja kaovad o Millised on üksikud elementaarreaktsioonid, nende kiirused, tasakaalud jne. Sideme homolüütiline katkemine kummalegi fragmendile jääb üks elektron, moodustub
CH3COOH+CH3CH2OH CH3COOCH2CH32+H2O küllastumata karboksüühappeid (süsivesinikahelas on mitmekordsed *Karbksüülhapete hüdroksüülrühma asendamisel asub selle kohale polaarse sidemed, näiteks propeenhape ehk akrüülhape) ja hüdroksühappeid reagendi nukleofiilne fragment. (sisaldavad karboksüülrühmade kõrval hüdroksüülrühmi, näiteks 2- *Need reaktsioonid kulgevad alati paremini tugeva happe või aluse hüdroksüpropaanhape ehk piimhape). juuresolekul. Hape tõstab karboksüülrühma elektofiilsust, alus aga liituva
elektronegatiivsema elemendi tuuma suunas. Elektronegatiivsus sobiv suurus elektronisidumisvõime isel aatomites. 7) Le Chartelivi printsiip ja järeldused sellest Kui mingi välismõju (temp, rõhk, kontsentratsiooni muut) rikub keemilist tasakaalu, siis kulgevad süsteemis selle mõju tagajärgi vähendavad reaktsioonid, mis viivad süsteemi uude tasakaaluolekusse. Järeldused: 1. Ühe reagendi (lähteaine) täiendav sisestamine süsteemi tekitab süsteemisisese vastasmõju, mis viib selle ainekoguse vähenemisele. Seetõttu väheneb ka teiste lähteainete konsentratsioon ja suureneb saaduste konsentratsioon. 2. Mingi komponendi eraldamisel tasakaalulisest süsteemist nihkub tasakaal selle aine täiendava tekke suunas. 3
o Aine analüütiline omadus peab olema intensiivne juba aine väikese koguse muutumisel, märkame aine analüütilise omadus intensiivsuse muutust. N: optiline tihedus. o Püsivus aine analüütiline omadus peab olema ajas püsiv ja korratav o Analüütilised omadused ilmnevad aine füüsikalistes parameetrite muutusena ja eelkõige keemilistes reaktsioonides aine ja reagendi vahel · Gravimeetrilised analüüsimeetodid on kvantitatiivsed analüüsimeetodid, mis baseeruvad puhta aine massi määramisel: o Sadestusmeetodid analüüsitav objeks lahustatakse ja lõpproduktina saadud sade kaalutakse o Aurustusmeetodid gravimeetriline meetod, mille puhul analüüt aurustatakse välja Otsene: lendunud analüüd püütakse kinni ja kaalutakse Kaudne: määratakse proovi massi vähenemist
Tulemused: Katseklaasis tekkinud naatriumplumbaat Na2PbO2 reageeris munavalgu radikaalis sisalduva tioolrühmaga, mille tulemusena sadestus pruunikasmust pliisulfiid PbS. Katse tõestas tsüsteiini olemasolu munavalgus. 1.1.5 Valkude sadestumine trikloroäädikhappega Töö teoreetilised alused: Katse eesmärgiks oli jälgida, kas valk denatureerub ja sadestub lahuses või mitte. Katse põhimõte seisneb trikloroäädikhappe (TKÄ) (trikloroetaanhappe) kui denatureeriva reagendi lisamisel valgule, mille peptiidide molekulmass on alla 10 000. Töö käik: 1) Valasin katseklaasi 1 ml munavalgu lahust, lisasin paar tilka CCl3COOH lahust. 2) Loksutasin ning tekkis valge sade. Tulemused: Valget sadet ei tekkinud, mis tõendab, et munavalgu peptiidide molekulmass on kõrgem kui 10 000. Seetõttu on munavalgus kõrgmolekulaarsed lämmastikühendid. 1.1.6 Valkude väljasoolastumine (globuliinide ja albumiinide eraldamine) Töö teoreetilised alused:
kokku kiiruse dimensiooniga kontsentratsioon·aeg-1 - Ms-1 · Kiiruskonstant sõltub reageerivate ainete iseloomust ja väljendab reaktsiooni kiirust kindlates tingimustes (pH, temperatuur, puhverlahus, rõhk jne.) · Mida suurem on konstandi väärtus, seda kiirem on teiste parameetrite (järk ja kontsentratsioonid) võrdsuse korral reaktsioon · Ainult ühte ja sama järku reaktsioonide kiiruskonstantide võrdlus on mõtestatud. 0-järku: · Reagendi kontsentratsioon väheneb ajas lineaarselt, sirge tõus=k · Mida suurem on k väärtus, seda kiirem on A kontsentratsiooni vähenemine 1-järku: · Kiiruskonstandi määramiseks on soovitatav kasutada eksponentsiaalset kuju. Kui me mõõtsime produkti, siis on lineaarne võrrand oluliselt ebatäpsem. Poolestusaeg: · Defineerime t1/2 = aeg, mille jooksul pool lähteainest on muundunud produktiks.
funktsionaalrühm c) side, mis seob substraati linkeriga peab olema inertne kasutatavate reaktsioonitingimuste suhtes d) peab olema meetod, mis produkti kandjalt vabastab. Eelisteks on: tahkele kandjale seotud lähteaine ja mitteseotud reagendid on kergesti eraldatavad filtrimise ja pesemise teel tekkinud mitteseotud kõrvalproduktid on kergesti lahutatavad soovitud produktist võimalus kasutada reagendi väga suurt liiga, mis tagab reaktsiooni kõrge saagise reaktsiooni vaheühendeid ei pea täiendavalt puhastama protsessi on võimalik automatiseerida Kasutatavateks tahketeks kandjateks on: 13 Merrifield polümeer e resin o 1% divinüülbenseeniga ristseotud polüstüreen, <0.5 mm läbimõõduga kuulikesed. Linkeril on seotud kovalentselt ning tal on
annaabi.ee 
