1 : : : : -- , , - . , , , . + b + dD -- , (, , , ) ( ). : = [A].... [D] ... D , /3 a, b, c, d : FeCl3, NH4SCN : : FeCl3(aq) + 3NH4SCN(aq) Fe(SCN)3(aq) + 3NH4Cl(aq) = -2- : a) FeCl3, b) NH4SCN, c) NH4Cl, . 20 FeCl3 NH4SCN, 4 : I. II. 2 FeCl3 - , Fe(SCN)3, . (.1) . 1 III. 2 NH4SCN , , FeCl3, . (. 2, NH4SCN, FeCl3 ) . 2 IV. NH4Cl , . (. 3) . 3 : , , , , , . -3- 2 : . : : -- . ...
Reaktsiooni kiirus-lähteainete reageerimise kiirus keemilises reaktsioonis, mida isel. Reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: · Reageerivate ainete iseloom-mida aktiivsem on metall, seda aktiivsemalt aineid erladub ja järelikult seda kiirem on reaktsioon. · Reageerivate ainete kontsentratsioon-mida suurem on reageerivate ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad ja seda kiiremini kulgeb reaktsioon. · Gaasi rõhk-rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainte hulk ruumalaühikus. Kuna lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsiooni kiirust, kiirenevad gaasiliste ainete osavõtul kulgevad reaktsioonid rõhu tõstmisel. · Tahkete lähteainete peenestatus-tahkete ainete osavõtul kulgevates reaktsioonides
Reaktsiooni kiirust mõõdetakse ajaühiku vältel reageerinud lähteaine või tekkinud saaduse hulga järgi s.t. aine kontsentratsiooni muutuse järgi lähteained Mida kiirem on keemiline reaktsioon, seda suurem on ajaühikus saadused tekkinud saaduse hulk tekkinud saaduse või reageerinud lähteaine hulk reageerinud lähteaine Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid A. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus B. Reageerivate ainete kontsentratsioon C. Temperatuur D. Reageerivate ainete segamine Reaktsiooni kiirust mõjutavaid tegevusi. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid E. Reageerivate ainete iseloom Puit põleb õhus, klaas mitte F. Gaasi rõhk Kui tõsta gaasi rõhku, suureneb ka gaasilise aine hulk ruumalaühikus, s.t. kasvab aine kontsentratsioon Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid G. Katalüsaator
keemiliseks tasakaaluks. Keemiline tasakaal on nn dünaamiline tasakaal, sest protsessid ei ole lõppenud, vaid nad kulgevad vastassuundades ühesuguse kiirusega. Kontsentratsioon. Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Lähteainete kontsentratsioonide suurendamisele avaldab süsteem vastupanu sellega, et kulutab neid rohkem ära, seega tekib rohkem ammoniaaki. Põhitegurid, mis mõjutavad reaktsioonikiirust, on järgmised: reageerivate ainete eripära ; reageerivate ainete kontsentratsioon; temperatuur; katalüsaatorite toime; reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus. Katses hinnatakse tasakaalukonstandi avaldise põhjal, kumb aine, kas NH4SCN või FeCl3 kontsentratsiooni suurendamine mõjutab tasakaalu enam. Raud(III)kloriidi ja ammooniumtiotsüanaadi lahuste vaheline reaktsioon: FeCl3(aq)+3NH4SCN(aq)Fe(SCN)3(aq)+3NH4Cl(aq) punane
4 Töö teema: Keemiliste reaktsioonide kiirus. Töö vahendid: katseklaasid, mõõtesilinder, uuritavad ained, pesupudel, termomeeter, elektripliit, keeduklaasid. Keemilised reaktsioonid kulgevad väga erinevate kiirustega. Nii näiteks reageerivad happed ja alused teineteisega vesilahustes praktiliselt silmapilkselt. Mõnedel juhtudel võib aga reaktsiooni kiirus olla väga väike ning reaktsiooni kestust mõõdetakse kümnete ja miljonite aastatega. Reaktsiooni kiirust mõõdetakse reageerivate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Kontsentratsioon väljendatakse tavaliselt molaarsuses (mol/cm3) Keemilise reaktsiooni kiirus oleneb: 1. reageerivatest ainetest 2. reageerivate ainete kontsentratsioonist 3. reaktsiooni kulgemise tingimustest (temperatuurist, katalüsaatorite juuresolekust jne.). Näiteks reaktsioonid vesiniku ja halogeenide vahel toimuvad erinevate kiirustega. Nii
raadius suhteliselt suur; väike elektronegatiivsus; reaktsioonides loovutavad elektone, ühendites pos. oa. aste;metalne läige; enamik hõbevalged; kristalne struktuur; plastilised; head elektri- ja soojusjuhid; enamik rasksulavad; suur soojuspaisumine; leelismetallid on pehmed. Reaktsiooni kiirus lähtainete reageeriminise kiirus keemilises reaktsioonis, mida iseloom.ustatakse reaktsioonist osavõtvate ainete kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. Reak. kiirus kasvab: temp. tõusmisel, reageerivate ainete segamisel ja tahke lähtaine peenestamisel, katalüsator, rõhu tõstmisel, reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, võttes nendest osa, kuid reaktsiooni lõpuks vabanevad jälle esialgsel kujul, reak. kiirenemist katalüsaator mõjul nim. katalüüsiks. Inhibiitor neg. katalüsaator, vähendavad reak. kiirust, takistades nendekulgemist, saab vähendada ebasoovitavate reak. kiirust
Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all. [A]...[D] ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm 3 a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp) pA...pD gaasiliste ainete A...D osarõhud atm. Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud
tekivad teised ained). Keemilise reaktsiooni kiiruse mõiste osakeste vaheliste põrgete arv kindal ajahetkel kindlas ruumalaühikus. Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse kas lähteainete kontsentratsiooni vähenemisel või saaduste kontsentratsiooni suurenemisel kindlas ajaühikus ja kindlas ruumalaühikus. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumalaühikus (tähis c ja põhiühik mol/dm3). 1.1 Reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid Reageerivate ainete iseloom vaata metallide aktiivsusrida (vaskul aktiivsemad, paremal vähemaktiivsed), tugevad ja nõrgad happed. Reageerivate ainete kontsentratsioon läheteainete kontsentratsiooni suurendamisel reaktsiooni kiirus kasvab. Gaasi rõhk gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide kiirus rõhu tõstmisel kasvab. Reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus reaktsiooni kiirus tahke lähteaine peenestamisel kasvab.
sooladelahusest välja tõrjuma. Leelis ja leelismuldmetallid tõrjuvad reaktsioonist välja vesiniku, moodustades metalli hüdroksiidi. 1. Metallide reaktsioonikiirus. Protsesside kiirust iseloomustatakse alati ajaühiku jooksul toimunud muutuste järgi. Metalli kiiruse põhiühikuks on: Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse lähteaine või saaduse kontsentratsiooni muutusega ajaühikus. 2. Reaktsiooni mõjutavad tegurid: 1. Reageerivate ainete iseloom. Mida aktiivsem on metall, seda aktiivsemalt vesinikku eraldub ja seda kiirem on reaktsioon. Leelismetallidega on reaktsioon tormiline e. ohtlik. 2. Reageerivate ainete kontsentratsioon. Selleks, et ained omavahel reageeriksid peavad nende osakesed kokku põrkama. Mida suurem on põrkavate osakeste arv ruumala ühikus, seda sagedamini nad põrkuvad ja seda kiiremini kulgeb reaktsioon. 3. Gaasi rõhk
kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Sellist olukorda nimetatakse keemiliseks tasakaaluks. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp). Mida suurem on Kc või Kp, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale saaduste tekke suunas. Le Chatelier' printsiip
t 2 t1 keskmine kiirus: hetkeline e tõeline kiirus: c dc v lim ( ) t 0 t dt reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid: ainete iseloom, kontsentratsioon (gaasiliste ainete korral rõhk), temperatuur, segamine, peenestamine, katalüsaatorid. a) kiiruse sõltuvus kontsentratsioonist massitoimeseadus – konstantsel temperatuuril on reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega. aA + bB → yY + zZ v = k*c(A)a*c(B)b (toimib homogeensetes reaktsioonides, tahkete ainete kontsentratsioon on 1) kui reaktsioon toimub mitmes staadiumis, määrab kiiruse aeglasem nt A + 2B -> AB2 I A + B -> AB II AB + B -> AB2 korral v = k*c(A)*c(B), kuna esimese staadiumi reaktsiooni kiirus on oluliselt aeglasem teisest.
olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu- keemiline tasakaal. Siis ei ole protsessid lõppenud, vaid kulgevad vastassuunas ühesuguse kiirusega. Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti- Kc. Cc × D d K c= a A × Bb [A]...[D] – ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c, ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti, mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu. pcC × pdD K p= p aA × p bB pA...pD – gaasiliste ainete A...D osarõhud atm.
Nad reageerivad aktiivselt veega, tõrjudes välja vesinikku. Lahuses tekib hüdroksiid. Metallid, mis veega ei reageeri on võimelised nendest pingereas paremal asuvaid metalle nende soolade lahusest välja tõrjuma. METALL1+SOOL1 -- > METALL2+SOOL2 METALL1+SOOL1 +VESI -- > HÜDROKSIID + SOOL Reaktsiooni kiirus ja seda mõjutavad tegurid Reaktsiooni kiirus näitab ainehulga konsentratsiooni muutust ajaühikus. V= c : t Põhiühik: mol/dm^3 s Reaktsiooni kiirus sõltub: Reageerivate ainete iseloomust: Mida aktiivsem on metall, seda kiiremini toimub reaktsioon. Reageerivate ainete konsentratsioonist: Osakesed peavad kokku põrkuma, seega mida suurem on ainete osakeste arv ruumalaühikus, seda sagedamini osakesed põrkuvad. Gaasi rõhust: Rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ruumalaühikus. Tahkete lähteainete peenestatusest: kokkupuutepinna suurenemisel reaktsiooni kiirus suureneb.
→ ← v2 pärisuunaline reaktsiooni kiirus - v1 vastassuunaline reaktsiooni kiirus - v2 (tasakaaluolekus v1 = v2) Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc): KC C D c d A a B b [A]...[D] – ainete A...D konsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a,b,c ja d – koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Mida suurem on Kc, seda enam on tasakaalusegus saadusi, st reaktsiooni tasakaal on nihutatud paremale saaduste tekke suunas. Le Chatelier´i printsiip Kuna tasakaalusegus võib olla nii lähteaineid kui saadusi, siis kuidas saavutada just saaduste võimalikult kõrge sisaldus ehk kuidas nihutada tasakaalu paremale saaduste tekke suunas. Hinnangut võimaldab anda Le Chatelier´i printsiip.
Põlemine Fotosüntees
Peab lõhustama sidemeid Tekivad uued keemilised sidemed
Lõhustamiseks alati energiat Energia eraldub
kulutatakse Eloomine
Elõhkumine
Elõhkumine
tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all [C ]c∗[D]d K c= [ A ]a∗[ B]b [A]...[D]– ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm3 a, b, c ja d– koefitsiendid reaktsioonivõrrandist. Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp) pcC∗p dD K p= a b p A∗p B pA…pD- gaasiliste ainete A...D osarõhud atm. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus
Tasakaaluoleku matemaatiliseks kirjeldamiseks kasutatakse tasakaalukonstanti (Kc), kusjuures molaarseid kontsentratsioone tasakaaluolekus tähistatakse sageli nurksulgudega. Peetagu meeles, et ikka on saaduste kontsentratsioonid (vastavates astmetes) murrujoone peal ja lähteained all. [A] .. [D] - ainete A...D kontsentratsioonid tasakaaluolekus mol/dm³ a, b, c, ja d koefitsiendid reaktsioonivõrrandist Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Tasakaalukonstanti (Kc), mis on avaldatud molaarsete kontsentratsioonide kaudu, kasutatakse sageli reaktsioonide korral, kus kõik ained on vesilahustes või vedelikud. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant tavaliselt osarõhkude kaudu (tähis Kp). Pa .. Pd gaasiliste ainete a .. d osarõhud atm. Kui reaktsioonis osaleb lisaks gaasidele ka tahkeid või vedelas olekus aineid, siis ei panda
Katse 1: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis naatriumtiosulfaadi ja väävelhappe lahused Määrati väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiirus reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe tekke alusel: Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO4 + S Väävel eraldus kogu lahuses ühtlaselt jaotunud häguna ja reaktsioonikiirus määrati ajavahemiku kaudu, mis kulub lahuste kokkuvalamise hetkest hägu märkamiseni lahuses. a: Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töö eesmärk: Määrata reaktsiooni kiiruse sõltuvus ainete kontsentratsioonist Kasutatud töövahendid: katseklaasid, kork, kell Kasutatud reaktiivid: 2% väävelhape- H2SO4, naatriumtiosulfaat- Na2S2O3, vesi Töö käik: Nelja katseklaasi möödeti ~6 cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumtiosulfaadi lahuste valmistamiseks võeti neli katseklaasi ja nummerdati 1-4. Vastavalt alltoodud tabelile möödeti
Kordamisküsimused Mõisted Keemiline tasakaal – Olukord, kus fikseeritud tingimustel saabub pöörduvate reaktsioonide puhul mingil hetkel olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu. Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) - Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol ⋅ dm–3 ⋅s–1). Eristatakse keskmist kiirust ja kiirust mingil ajahetkel. v1 Massitoimeseadus (valem) - Pärisuunalise reaktsiooni [ aA + bB → saadused ] kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (nn massitoimeseadus): v 1=k 1∗C pA∗CqB ,
Keemiline reaktsioon-protsess, kus ühest või mitmest lähteainest tekib üks või mitu uut ainet; Lähteainete osakeste vahel sidemed katkevad ja tekivad uued sidemed teiste osakeste vahel; Reaktsioon toimub juhul, kui reageerivate ainete põrkuvad osakesed on küllalt kiired; Aktiveerimisenergia- vähim energia, mida tuleb anda reageerivate ainete osakestele, et reaktsioon toimuks; mida väiksem on aktiveerimisenergia seda kergemini reaktsioon kulgeb; Aktiveeritud kompleks- paralleelselt toimub vanade sidemete katkemine ja uute tekkimine; Soojusefekt- reaktsiooniga kaasnev energia muutus; Eksotermiline/endotermiline: 1. energia eraldub/neeldub 2.entalphia väheneb/suureneb 3.ümbritseva keskkonda eraldub soojust/kulgemisel võetakse energiat ümbritsevast
* Keemilise reaktsiooni kiirus Marika Rodionova 10a * Jacobus Henricus van t Hoff selgitas seose temperatuuri kasvu ja reaktsiooni kiiruse vahel. * Järeldust, et reaktsiooni kiirus on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega sõnastasid 1864. a. C. M. Guldberg ja P. Waage * Lev Pissarževski oli NSV Liidu ajal selgitanud lahusti iseloomu mõju keemilise reaktsiooni kiirusele. *Teadlased ja nende avastused * Keemilise reaktsiooni kiirust määratletakse aine kontsentratsiooni muutuse kaudu ajaühikus. * See näitab, kui palju lähteaineid reageerib ära või saadusaineid tekib ruumalaühiku kohta
Keemilise reaktsiooni kiirus. 1.Too näiteid erineva kiirusega kulgevatest keemilistest reaktsioonidest a) ülikiiresti b) mõõduka kiirusega c) aeglaselt a) plahvatusreaktsioonid (lõhkained, paukgaas), ioonidevahelised reaktsioonid b) ainete põlemine (metalli reageerimine happega) c) geoloogilised protsessid (kivisüsi, nafta) 2.Mida näitab keemiline reaktsiooni kiirus? ära reageerinud või tekkinud saaduste hulka ajaühikus. mõõdetakse mol/dm2 3.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete aktiivsus? mida aktiivsem on aine, seda kiiremini kulgeb reaktsioon 4.Kuidas mõjutab reaktsiooni kiirust reageerivate ainete kontsentratsioon? Mida näitab kontsentratsioon? mida suurem on lähteaine kontsentratsioon, seda kiiremini kulgeb reaktsioon ja osakesed põrkuvad. Aine kontsentratsioon väljendab aine hulka ruumala ühikus. tähis on c ja põhiühik mol/dm3 5.Kuidas mõjutab rõhk gaasiliste ainete reaktsioonikiirust
Mooliprotsent - ühe aine moolide arvu suhe kogu segu moolide arvu korrutatuna 100% - ga Normaalsus - näitab lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses[g-ekv/dm 3] Keemiline tasakaal olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele Keemilise reaktsiooni kiirus(ühikud) - näitab reageerivate ainetekonsentratsioonide muutust ajaühikus (mol*dm-3*s-1) Massitoimeseadus - v1=k1 x CA(üleval on P) x CB(üleval on q) [k1 reaktsiooni kiiruskonstant; p reaktsiooni järk aine A suhtes; q reaktsiooni järk aine B suhtes; p+q reaktsiooni summaarne järk] Reaktsioonikiirust mõjutavad tegurid - reageerivate ainete eripära ja konsentratsioon Reaktsiooni tasakaalu nihkumist põhjustavad tegurid - temperatuur, katalüsaatorid, reageerivate ainete kokkupuutepinna suurus
(H=U+pV) Entroopia kirjeldab süsteemi korratuse kasvu ja/või protsesside käigus süsteemis aset leidva energia kvaliteedi langust. 2. Keemiline kineetika on füüsikalise keemia osa, mis tegeleb reaktsioonide kiirustega. Reaktsiooni kiirus on lähteaine kadumise või saaduse tekke kiirus. Kiirust mõjutavad tegurid: Mida suurem on reageerivate ainete kontsentratsioon, seda kiiremini toimub reaktsioon. v = k * [A] * [B] v = k (Näide: N2 + 3H2 → 2NH3 v = k * [N2] * [H2]3 homogeenne ; CO2 + C (tahke) → 2CO v = k * [CO2] (tahke aine ei saa osa võtta) heterogeenne) Mida suurem on gaasiliste ainete osavõtul kulgeva reaktsiooni puhul rõhk, seda kiiremini toimub reaktsioon.
ENSÜÜMIKINEETIKA 1. Keemilise kineetika põhimõisted reaktsiooni kiirus aeg, mille jooksul reaktsioon toimub, tähistatakse v tähega. Reaktsiooni kiirus sõltub (enamasti, mõnikord mitte, ntx null-järgu reaktsioon ei sõltu) reageerivate ainete (alg)kontsentratsioonist (ehk kui meil on aine A ja see muutub aineks P, siis kiiruse valem on selline v = d[P]/dt = -d [A]/dt = k [A]). Keemiline kineetika ongi see teadusharu, mis tegeleb reaktsioonide kiiruse uurimisega. kiiruskonstandid kiiruskonstandid on vidinad, mis seovad reaktsioonikiiruse reageerivate ainete kontsentratsioonidega, tähistatakse tähega k (vt ka eelmist mõistet). reaktsiooni järk see näitab, kuidas sõltub reaktsiooni kiirus reageerivate ainete
·Valke on kahte tüüpi: Lihtvalgud (ainult aminohaped) ja Liitvalgud (+ suhkur, rasvad). ·Omadused: vedelad, veeslahustuvad, ei sula ega lagune, ·Ülesanded: transport, pärilikuse ülesanne, ülesehitus ül., kaitsefunktsioon Reaktsiooni kiirus ·Keemilise reaktsiooni kiirust mõõdetakse sekundis ära kulunud lähteaine hulga või sekundis tekkinud saaduste hulgaga. ·Temperatuuri tõus 10º võrra, tõstab reaktsiooni kiirust 2-4 korda ·Kiirust mõjutavad tegurid: Reageerivate ainete iseloom mida aktiivsem on aine, seda kiirem on reaktsioon. Reageerivate ainete kontsentratsioon mida kõrgem on lähteainete konsentratsioon, seda kiirem on reaktsioon. Temperatuur mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on aineosakeste energia. Katalüsaator aine, mis kiirendab reaktsiooni, kuid säilib reaktsiooni lõppedes samas koguses ja koostises. Ekso ja endotermilised reaktsioonid
Mis põhimõttel katalüsaator reaktsiooni kiirendab? 7. Mis on pöörduv reaktsioon? Mis on keemiline tasakaal? Näide võrrandina. 8. Kus on tasakaal kasulik? 9. Le Chatelier printsiip. Milliseid tingimusi muutes võib muuta keemilist tasakaalu? 10. Kuidas muutub tasakaal, muutes temperatuuri, rõhku, lähteainete või saaduste kontsentratsiooni? 11. Ülesanded reaktsiooni kiiruse ja muutmisega tasakaalu nihutamisega. Vastused: 1. Aktiveerimisenergia- Vähim energia mis tuleb anda reageerivate ainete osakestele et toimuks keemiline reaktsioon. Keemiline reaktsioon- Protsess kus ühest või mitmest lähteainest tekib üks või mitu uut ainet. Eksotermiline reaktsioon- Protsess, mille käigus eraldub energia ∆H < 0 Endotermiline reaktsioon- Reaktsioon mille käigus neeldub energia (soojus) ∆H > 0 2. Soojeneb kuna energiat eraldub. Ja kui soojus neeldub siis reaktsioonisegu jahtub. 3. Ühinemisreaktsioonides energia vabaneb ning need on eksotermilised.
järgi kasutada võrrandis miinusmärki, saaduse järgi määramisel aga plussmärki. Reaktsiooni tõeline kiirus antud ajahetkel on võrdne esimest järku tuletisega kontsentratsioonist aja järgi: dc v . (2) dt Keemilise reaktsiooni kiirus sõltub paljudest teguritest. Põhilisemad nendest on reageerivate ainete iseloom ja kontsentratsioon, rõhk (kui reaktsioonist võtavad osa gaasilised ained), temperatuur, katalüsaatori juuresolek. Heterogeensete protsesside korral, kui reaktsioon toimub faasidevahelisel piirpinnal, sõltub reaktsiooni kiirus selle piirpinna suurusest (seega ainete peenestatuse astmest) ja omadustest. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus kontsentratsioonist lihtsate (s.o. ühestaadiumiliste)
V ( lahus ) (l) m ( aine ) (g) Kus n ( aine ) = E ( aine ) (g : g−ekv) Keemiline tasakaal – reaktsioonis olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Keemilise reaktsiooni kiirus (ühikud) - näitab homogeenses süsteemis reageerivate mol dm 3 s ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus ( ) v1 k1 C C p A q B
(vähem intensiivne, võrreldes FeCl3 lisamisega) Neljas katseklaas lisatud tahket NH4Cl Lahuse värvus muutus heledamaks, tasakaal nihkus vasakule (lähteainete tekke suunas) Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö ülesanne ja eesmärk Uurida reaktsioonikiirust mõjutavaid tegureid, määrata reaktsiooni järku, koostada graafikuid Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: v1= x CAp x CBq k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus
Keemilisele kineetikale panid 1864. aastal aluse Peter Waage ja Cato Guldberg, formuleerides massitoimeseaduse, mis määrab tasakaaluolekus reagentide ja saaduste kontsentratsioonide suhte. [1] Keemiline kineetika tegeleb reaktsioonikiiruse eksperimentaalse määramisega, mille põhjal tuletatakse reaktsiooni kiiruse võrrandid ja kiiruskonstandid. Küllalt lihtsad reaktsiooni kineetilised võrrandid on avaldatud nullindat järku reaktsioonide (mille puhul reaktsioonikiirus ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist), esimest järku reaktsioonide ja teist järku reaktsioonide jaoks. Reaktsiooni kiiruse võrrandid on leitavad ka keerukamate reaktsioonide jaoks. Jadareaktsioonide puhul määrab kiirust limiteeriv staadium kogu reaktsiooni kineetika. Reaktsiooni aktivatsioonienergia on katseliselt leitav Arrheniuse võrrandist. Keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad peamised tegurid on temperatuur, reagentide iseloom, reageerivate ainete agregaatolek,
Anda selgitus. Lahus muutub heledamaks, raud(III)tiotsüaniidi värvi intensiivsus on väiksem, seega tema kontsentratsioon on väiksem reaktsioon on lähteainete suunas nihkunud. Eksperimentaalne töö 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist. Töö eesmärk: Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus · Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk · Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1
Sissejuhatus: Keemiline tasakaal – olukord, kui pöörduvas reaktsioonis reaktsiooni kiirus mõlemas suunas on võrdne [C ]c ∙[ D]d K C= Tasakaalukonstandi võrrand: aA+ bB ⇄ cC +dD [ A ]a ∙[B ]b Tasakaalukonstant sõltub temperatuurist, kuid ei sõltu reageerivate ainete kontsentratsioonist. Gaasiliste ainete osavõtul kulgevate reaktsioonide korral avaldatakse tasakaalukonstant ∆ n(gaas) Kp K p=K c ∙(R ∙T ) tavaliselt osarõhkude kaudu ( ) Le Chatelier' printsiip: Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Tasakaalu mõjuvad faktorid:
Lahuse värvus muutub heledamaks. Tasakaal nihkub vasakule ehk lähteainete suunas. Kokkuvõte: Uurisin tasakaali nihkumist kui muuta FeCl3, NH4SCN ja NH4Cl kontsentratsiooni. EKSPERIMENTAALNE TÖÖ 2 Reaktsioonikiiruse sõltuvus lähteainete kontsentratsioonist ja temperatuurist Töö eesmärk Reaktsioonikiirust mõjutavate tegurite mõju uurimine, reaktsiooni järgu määramine, graafikute koostamine. Sissejuhatus Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus · Lähteainete kontsentratsiooni tõstmine suurendab reaktsioonikiirust Kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonidest järgmiselt: k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summaarne järk · Mida kõrgem on temperatuur, seda suurem on reaktsioonikiirus vt1 - reaktsioonikiirus temperatuuril t1 vt2 reaktsioonikiirus temperatuuril t2
Klaastoru laiemad osad viiliti küljest ning peenemad kromatograafilisel meetodil. osad jaotati umbes 10 cm pikkusteks osadeks.. Teiseks valmistati ette õhukesekihi plaat. Selleks lõigati 50 x 100 mm suurused plaadid, millel B) Tselluloosikiuga keemiliselt reageerivate segude õhukesekihi teostati mõõtmised ning märgiti ära stardi-ja lõppjoon. Stardi-ja kromatograafia. lõppjoon on ülemisest ja alumisest servast 15 mm kaugusel. Stardijoon Töö eesmärk: Tselluloosikiuga keemiliselt reageerivate värvainete on jaotatud ni, et värvainete vahele jääb 12-13 mm. Seejärel kantakse segude lahutamine komponentideks
ioonide aktiivsusest lahuses: kal=0kal + RT/F ln acl-Kontsentratsioonielementides on kumbagi elektroodi materjal üks ja sama, kuid erinevus seisneb kas lahuse või elektoodmaterjali (erineva aktiivsusega amalgaamelektroodid) kontsentratsioonides (aktiivsustes). Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kontsentratsioonielemendi EMJ valemitega E=RT/zF lna2/a1 või E= RT/zF ln P2/P1 kusjuures a2 > a1 ja P2>P1 I. Kineetika põhipostulaatLihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: aAc1 + bB c2 =dDc3 + Ec4 Vastavalt kineetika põhipostulaadile: v= k*(c1)a *(c2)b , kus k on kiiruskonstant.Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest:Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse Reaktsioonide kineetilised tüübid
järjekorranumber. 14.Andke mooli definitsioon ja selgitage, miks mool on keemia üks kesksetest mõistetest. Mool on ainehulk, milles sisaldub Avogadro arv loendatavat osakest, mis on sama palju kui aatomeid 12 grammis süsiniku isotoobis massiarvuga 12. 24.Andke massitoime seaduse formuleering. Selgitage, miks on keemiliste reaktsioonide kiirused sõltuvad ainete kontsentratsioonidest. Reaktsioonide järk. Keemia põhiseadus, mis määrab reageerivate ainete ja reaktsioonisaaduste kontsentratsioonide (üldujuhul aktiivsuste) vahekorra keemilise tasakaalu korral; selle alusel arvutatakse reaktsiooni teoreetilist saagist. Massitoimeseadus: Kc= k1 [C]c[D]d k2[A]a[B]b Kc tasakaalukonstant k1 ja k2 temeperatuurist olenevad, kuid kontsentratsioonist sõltumatud kiiruskonstandid A ja B lähteainete ning C ja D reaktsioonisaaduste kontsentratsioonid tasakaaluolekus
Rõhu tõstmisel suureneb gaasiliste ainete hulk ja seega seda sagedamini osakesed põrkuvad. Et rõhk vedelike ja tahkete ainete tihedust peaaegu ei mõjuta, siis ainult vedelate või tahkete ainete vaheliste reaktsioonide kiirus rõhust ei sõltu. Reaktsiooni kiirus kasvab tahke lähteaine peenestamisel. Kui aine peenestatud, siis kokkupuutepind on väiksem. Reaktsiooni kiirus kasvab reageerivate ainete segamisel. Segamisel on võimalik reageerivate ainete osakesi omavahel ühtlasemalt jaotada ja nendevaheliste põrgete arvu suurendada. Reaktsiooni kiirus kasvab temperatuuri tõstmisel. Kõrgemal temperatuuril on reageerivate ainete osakeste energia suurem. Nende kokkupõrked muutuvad sagedasemaks ja toimuvad tugevamini. Reaktsiooni kiirus kasvab katalüsaatroi toimel. Reaktsiooni kiirenemist katalüsaatori mõjul nim. katalüüsiks.
VIII. Kontsentratsioonielemendid Kontsentratsioonielementides on kumbagi elektroodi materjal üks ja sama, kuid erinevus seisneb kas lahuse või elektoodmaterjali (erineva aktiivsusega amalgaamelektroodid) kontsentratsioonides (aktiivsustes). Erinevate lahuste aktiivsuste korral avaldub kontsentratsioonielemendi EMJ valemitega või kusjuures > ja > . Keemiline kineetika I. Kineetika põhipostulaat Lihtreaktsiooni kiirus igal ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, millised vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele koefitsientidele. Olgu meil on lihtreaktsioon: Vastavalt kineetika põhipostulaadile: , kus on kiiruskonstant Keemilise kineetika põhipostulaat tuleneb massitoimeseadusest: Keemilise reaktsiooni kiirus antud ajamomendil on võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonidega, millised on tõstetud teatud astmetesse. II. Reaktsioonide kineetilised tüübid
ENERGIA ERALDAMISEGA KULGEVAD REAKTSIOONID ON VAJALIKUD KA ELUSORGANISMIDE ELUTEGEVUSEKS. MILLEST ON TINGITUD REAKTSIOONIDE SOOJUSEFEKT KEEMILISTES REAKTSIOONIDES TEKIVAD LÄHTEAINETEST JA SAADUSTEST. KEEMILISTE SIDEMETE TEKKIMISEL LÄHEVAD OSAKESE PÜSIVAMASSE OLEKUSSE, MILLES NENDE KEEMILINE ENERGIA ON VÄIKSEM. KEEMILISTE SIDEMETE TEKKIMISEL ENERGIA NEELDUB. ÜHINEMISREAKTSIOON ÜHINEMISREAKTSIOONIS ENERGIA ENAMASTI ERALDUB, SEST REAGEERIVATE AINETE OSAKESTE VAHEL TEKIVAD KEEMILISED SIDEMED. NÄIDE: FE + S FES KA NEUTRALISATSIOONIREAKTSIOON ON ÜHINEMISREAKTSIOON. KOKKUVÕTTEKS REAKTSIOONI SOOJUSEFEKT- SAADUSTE JA LÄHTEAINETE ENERGIATE VAHE. KUI KEEMILISED SIDEMED TEKIVAD, LÄHEVAD AINEOSAKESED PÜSIVAMASSE OLEKUSSE, ENERGIA ERALDUB. KEEMILISTE SIDEMETE LÕHKUMISEKS ON VAJA TEHA TÖÖD, ENERGIA NEELDUB.
Määrati väävelhappe ja naatriumtiosulfaadi vahelise keemilise reaktsiooni kiirus reaktsioonil tekkiva amorfse väävli sademe tekke alusel: Na2S2O3 + H2SO4 = Na2SO4 + H2O + SO2 +S Väävel eraldub kogu lahuses ühtlaselt jaotunud häguna ja reaktsiooni kiirust määrame ajavahemiku kaudu, mis kulub lahuste kokkuvalamise hetkest hägu märkamiseni lahuses. Katse 1a: Reaktsiooni kiirus homogeenses süsteemis natriumtisulfaadija väävlhappe lahused. Reaktsiooni kiiruse sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Töö eesmärk Märata reaktsiooni sõltuvus reageerivate ainete kontsentratsioonist Kasutatud kemikaalid ja töövahendid Katseklaasid, kell, kork, 2%-list väävelhappe, naatriumtiosulfaat, veesi Töö käik Nelja katseklaasi mõõdati 6 cm3 2%-list väävelhapet. Naatriumtiosulfaadi lahuste valmist miseks võeti neli katseklaasi ja need nummerdati 1 -4. Vastavalt alltoodud tabelile mõõdati katseklaasidesse naatriumtiosulfaadi
hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest.
hakkab aine sulama või tahkuma. Kui aine on tahkes olekus, algab sulamine, kui aine on vedelas olekus, algab tahkumine. Temperatuuri langedes võib siiski esineda alajahtumine, tahked ained aga üle ei kuumene. Soojuspaisumine. Soojendamisel keha mõõtmed muutuvad. Soojusjuhtivus iseloomustab soojuse kandumist ühest osast teise paigalseisvas aines. Elektrijuhtivus on aine võime juhtida elektrivoolu. Magnetism on neile rakendatud magnetväljale reageerivate materjalide omadus. 14. Kuidas saab metallid liigitada lähtuvalt füüsikalistest omadustest? Näited Füüsikalised omadused: Enamik metalle on hõbedase värvusega ja läikivad ning hea peegeldumisvõimega. See, et metallid plastsed on, annab meile hea võimaluse metalle töödelda ja sepistada nii, et nad omastavad vajaliku kuju. Metallid on head elektri- ja soojusjuhid. Metallidel on väga erinev kõvadus. Tihedus sõltub aatommassist, aatomiraadiusest, kristallvõre ehitusest.
Arvutused reaktsioonivõrrandite põhjal Reaktsioonivõrrand näitab reageerivate ainete suhteid moolides. Kordaja on moolide arv. Kui kordajat ei ole, on moolide arv=1 Lahenduseks vajalik: lõpeta reaktsioonivõrrand, tasakaalusta! Näide 1- tekstist andmed moolides Mitu mooli hapnikku kulub 2 mooli raua oksüdeerimiseks? 1)Märgi võrrandis vastavate ainete kohale küsimus ja tekstist andmed (2 mooli ja x mooli) 2) Märgi võrrandile alla vastavate ainete moolide arvud 3) Koosta ristkorrutis ja lahenda 2 mooli x mooli
organismi talitlusvõime tagamine vegetatiivne närvisüsteem tahteliste tegevuste juhtimine kesknärvisüsteem Õige Selle esituse hinded 1/1. Question9 Punktid: 1/1 Keemilise infoülekande puhul vallandub närvilõpmest neurotransmitter, mis liigub sünaptilisse pilusse ning seondub neurotransmitterile reageerivate retseptoritega järgmise neuroni pinnal. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Question10 Punktid: 1/1 Neuroni ülesanne on erutuslainete juhtimine. Vastus: Õige Vale Õige Selle esituse hinded 1/1. Finish review
nõrga happe soola lahusele leelist lisades, nõrga aluse ja tugeva happe soola lahusele tugevat hapet lisades. Kuna hüdrolüüs on eksotermiline protsess, siis aitab ka lahuse jahutamine. Reaktsioonikiirus näitab kui kiiresti toimub osakeste kokkupõrked ning määrab reageeriva aine või reaktsioonis tekkinud aine koguse/kontsentratsiooni muutuse ajaühikus. Ühik: mol·L-1·s-1 või mol/s. Reaktsioonikiirust mõjutavad faktorid Homogeensed reaktsioonid: reageerivate ainete iseloom, reageerivate ainete kontsentratsioon, temperatuur, katalüsaatorite juuresolek. Heterogeenses reaktsioonid: eelmised + kokkupuutepinna suurus, tahke aine struktuur (näit. poorsus). Reaktsiooni järk - on kontsentratsioonide astmete summa kiiruse võrrandis. Null-järku reaktsioon - (x +y = 0) Lähteaine kontsentratsioon kahaneb lineaarselt kuni nullini. Esimest järku reaktsioon (x + y = 1) aine reageerimisel tema kontsentratsioon
Kontsentratsioon Lähteainete kontsentratsiooni suurendamine nihutab reaktsiooni tasakaalu paremale. Temperatuur Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise (soojuse neeldumisega kulgeva) reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhk Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol dm3 s1). Pärisuunalise reaktsiooni kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt: kus k1 reaktsiooni kiiruskonstant p reaktsiooni järk aine A suhtes q reaktsiooni järk aine B suhtes p+q reaktsiooni summarne järk Temperatuur Mida kõrgem on temperatuur, seda intensiivsem on molekulide soojusliikumine ja suurem nende kineetiline energia.
Lähteainete kontsentratsiooni suurendades nihkub reaktsiooni tasakaal paremale, saaduste suunas, saaduste kontsentratsiooni suurendades lähteainete suunas. Temperatuuri tõstmine nihutab endotermilise reaktsiooni tasakaalu paremale, eksotermilise reaktsiooni tasakaalu aga vasakule. Rõhu tõstmine gaasiliste ainete osavõtul kulgevates tasakaalureaktsioonides nihutab tasakaalu suunas, kus gaasiliste ainete molekulide arv väheneb. Reaktsioonikiirus homogeenses süsteemis näitab reageerivate ainete kontsentratsioonide muutust ajaühikus (mol*dm-3*s-1). Eristatakse keskmist kiirust ajavahemikus ja kiirust mingil ajahetkel . Reaktsioonid on seotud osakeste kokkupõrgetega. Mida rohkem on ruumalaühikus osakesi, seda sagedamini nad kokku põrkavad. Seega suurendab lähteainete kontsentratsiooni tõstmine reaktsioonikiirust. Pärisuunalise reaktsiooni kiirus v1 sõltub lähteainete kontsentratsioonist järgmiselt (massitoimeseadus): k1 reaktsiooni kiiruskonstant
Pöördumatud protsessid kulgevad alati ühes suunas praktiliselt lõpuni, (nt mitmed reaktsioonid, mille käigus üks seadustest(gaas,sade) eraldub süsteemist). Pöörduvad reaktsioonid kulgevad mõlemas suunas Keemiline tasakaal – ajaühikus ei muutu enam ühegi aine kontsentratsioon. Protsessid pole lõppenud, vaid sulguvad vastassuundades ühesuguse kiirusega. c d [C ] × [ D ] K c= a b [ A ] × [ B] Tasakaalukontstant sõltub temperatuurist, mitte reageerivate ainete kontsentratsioonist Le Chatelier’ printsiip – Tingimuste muutmine tasakaausüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele. Kontsentratsioon – kui lisatakse lähteaineid, liigub tasakaal produktide suunas, Kui lisatakse produkte, liigub tasakaal ähteainete suunas. Kui vähendada mingit ainet, liigub tasakaal sinna poole, kus ainet vähemaks jäi.
Samal põhimõttel toimub vesinikupommi plahvatus vesinikust tekivad raskemad elemendid ja energia, mis moodustub väheneva massi arvelt, kiiratakse välja. Uraani lõhustumisel (235U) baariumiks (142B) ja krüptooniks (92Kr) 236U 92Kr + 141Ba + 3 n Uraani mass koos eralduvate neutronitega on 236,053, lõhustumisel tekkinud produktide mass on aga ainult 235,860. Massidefekt on vaadeldaval juhul 0,193 massiühikut ehk vaid 0,08 % reageerivate ainete algmassist. Kuna aatomite massid on väga väikesed (hapniku aatomi mass 2,65×1026 kg), kasutatakse manipuleerimiste vältimiseks suhtelisi aatomimasse. Viimaste ühikuks on võetud 1/12 aatomi süsinik12 (12C) massist, mida nimetatakse aatomimassiühikuks (amü ). 1 amü on 1,66×1027 kg . 1amü on 1/12 C isotoobi C12 aatommassist (~1,66054×1027kg). Amüd kasutatakse ka aatomite
annaabi.ee 
