, kumb toimub, sõltub tingimustest. B)ALUSELINE HÜDROLÜÜS:omab prakt. tähtsust rasvade puhul, kuna tekkib rasvhappe sool- seep. Orgaaniliste aineteklassid ja nendevaheline seos: 1) KLASSID süsivesinikud (a-küllastumata-alkeen ja alküün)(b-küllastunud- alkaanid) Alkohoolide hg.derrivaadid (lõppu -aal) Alkoholid ROH (-aal) Ketoon RCO (-oon) Aldehüüd RCHO (-aal) Karb.happed RCOOH (-hape) Karb.happe soolad RCOONa2 (-aat) Estrid RCOOR (-aat) 2)Org.ainete vaheline seos: 3)Võrrandid: Rasvhapped (RCOOH) on eriliik karb.hap., mida isel järgmised tunnused: *C-aatomite arv on paarisarv (tuntumates c-arv 10-12) *C-aatomid moodustavad rasvhapetes sirgeahela *Radikaalis võivad olla üksiksidemed(küllastunud rasv.happed) või küllastumata (radikaalis 1, 2 või 3 kaksiksidet) Tähtsamad rasvhapped:
Cl H H H pKa 0,70 1,48 2,86 4,76 Elektronaktseptoorse rühma mõju väheneb kui see rühm asub kaugemal karboksüülrühmast. Karboksüülhapete valmistamine 1. Alkeenide oksüdatsioonil - 1) KMnO 4 , OH RCH CHR' RCOOH + R'COOH kuumut. 2) H3O+ 2 Aldehüüdide ja primaarsete alkoholide oksüdeerimisel + - 1) Ag O või Ag(NH3 )2 OH 2 R CHO + RCOOH 2) H 3O - 1) KMnO 4 , OH
( , , , ) PARHOMENKO ANTON TITUSHKO STANISLAV 10B · ( , , , «» ) -- C2H5OH ( C2H6O), : CH3-CH2-OH, , , , . · : . . . : 95,57 % . , , 3 -- 4- . · ( -- ) 2C2H5OH + 2 = 225 + 2. · : RCOOH + HOCH2CH3 RCOOCH2CH3 + H2O · ( 120 °C) : 2 CH3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O · : C2H5OH + 3 O2 2 CO2 + 3 H2O · : CH3CH2OH + NaH CH3CH2ONa + H2 CH3CH2OH + NaOH CH3CH2ONa + H2O · : CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O · () , - , , . · , . . (, -- «-2»), . () . -- -- · , , , , ,
mille molekulis on kasutatakse karbonüülrühm. keemiatööstuses, ärritava Aldehüüdid ühendid, mis toimega ja terava lõhnaga. sisaldavad aldehüüdrühma , Etaanhape- äädikhape, sõnalõpp - aal, RCHO. äädikas. Kasutatakse Ketoonid RCOR, sõnalõpp toiduainetööstuses. oon. Rasvhapped pikema Karboksüülhapped süsiniku ahelaga RCOOH, sõnalõpp hape, karboksüülhapped, tekivad Estrid orgaanilised rasvade lõhustumisel, kõige ühendid, mis tekivad energiarikkamad karboksüülhappe vesiniku toitained(vahad leidub asendamisel radikaaliga. looduses) Sõnalõpp aat, RCOOR Amiidid karboksüülhapete teisendid, kus OH rühm on asendatud NH2 rühmaga, sõnalõpp amiid, RCONH2 Metanaal ehk formaliin HCHO, 30-40% vesilahus, desinfitseeriv, selles hoitakse
Aromaatne tuum tekitab tugevama happe, aga nõrgema aluse · Fenool benseenituuma küljes on OH-rühm(ad). Annab vesiniksided veega ja omavahel. · Aldehüüd looduselõhnad (sidrun, muskus). Süsiniku ja hapniku vahel on kaksikside, mis asub ahela otsas. RCHO. Vesiniksidet peaaegu ei moodusta. · Ketoon Süsiniku ja hapniku vahel on kaksikside mis asub ahela keskel. RCOR · Karboksüülhapped RCOOH. 1. Nimetuse järgi aine joonistamine ja vastupidi 1) Küllastumata ühend sideme asukohta tähistab number lõppliite ees (loendades mitmes süsinikevaheline side on kordne). Kui kordseid sidemeid on mitu, märgitakse täiendav hulka näitav liide (di-, tri-jne). CH2=CH-CH3 propeen; CH2=CH-CH=CH2 buta-1,3-dieen; CH2=CH-C=-CH but-1-een--3-üün 2) Areen lugema hakatakse asendusrühmast. benseen. Asendajate asukoha märkimine: asendus 1,2 orto-; 1,3- meta-; 1,4- para-.
Nt HCl, HBr, HI, HNO 3, HNO2, CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape). Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette ! Karboksüülhapete e orgaaniliste hapete üldvalem on RCOOH. HCOOH METAANHAPE. Igapäevased toidus kasutame: äädikh, sidrunh, õunhapet. Olekud: Vedelikud väävelhape, lämmastikhape, metaanhape ja etaanhape. Tahked ained sidrunhape, bensoehape, oblikhape. Vesilahustes süsihape ( H2CO3) väävlishape ( H2SO3). Hapete saamisvõimalusi : * Happe saamine gaasilise vesiniühendi lahustamisel vees. HCl +H2O» HCl. H2S + H2O » H2S. * Happe saamine happelise oksiidi reageerimisel veega. P4O10 + 6 H2O » 4H3PO4 . CO2 + H2O » < H2CO3
o Omadused värvitu, põletav maitse, iseloomulik lõhn, veest vähem tihedam o Ohud alkoholism, liigtarbimisel surm · Metanooli o Teke metaani oksüdeerumisel, CO redutseerumisel o Kasutus tööstuses lahustina, mootorikütusena, ainete valmistamiseks o Omadused mürgine, värvitu, põletav maitse, keemistemp. 65o C, seguneb H2Oga o Ohud surmav, rasked tervisehäired, pimedaks jäämine KARBOKSÜÜLHAPPED · Üldvalem RCOOH · Selle omadused hapu, nõrk hape, hapu lõhn, seguneb veega · Näited etaanhape (Ä), metaanhape (S) · Sipelghappe üldiseloomustus terav hapu lõhn, söövitav, natuke mürgine, seguneb veega · Äädikhappe üldiseloomustus hapu lõhn, söövitav, ei mürgine, osaleb ainevahetuses SÜSIVESIKUD · Koostis süsinik, vesinik, hapnik · Omadused veesõbralik, molekulis palju OH rühmi, magus TSELLULOOS
· Üks vanemaid ja tuntumaid detergente on seep. · Kuid seebil, kui pesuvahendil on puudusi: karedas vees sisalduvad Ca2+ ja Mg2+ ioonid toimub reaktsioon kareda veega: 2RCOONa + Ca(HCO3)2->(RCOO)2Ca+2NaHCO3 Seetõttu ei lahustu seebid hästi karedas vees ja ka seebikulu on suurem ning sadenenud sool jääb riidekiudude pinnal Detergendid (seep) · Seep hüdrolüüsub: detergendid on nõrgad elektrolüüdid ja hüdrolüüsuvad vees osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + Na+ + OH- · Seetõttu on seebi lahus leeliselise toimega ja ei ole kasulik pesta villa ja siidi. · Seebiga ei saa pesta ka happelises keskkonnas. · Pesemisomadused parimad 60-70°C Sünteetilised detergendid Kuna naatriumstearaati (seepi) saadakse enamasti toiduks kasutavatest ainetest, siis hakati kasutama süneetilisi poolestrite seepe (sünteetilisi detergente) Näiteks: naatriumdodetsüülsulfaati Kõige levinumad ongi väävelhapete
Tarbekeemiatooted. · Seebi tööstuslik tootmine põhineb rasva või õli keetmisel naatriumhüdroksiidiga. Rasv + NaOH glütserool + seep ( rasvhappe sool) · Seebi põhiaine on rasvhappe sool, mida võib avaldada kujul RCOONa · Rasvhappe sool reageerib veega: RCOONa + H2O=RCOOH + NaOH NaOH tõttu on seebi lahusel aluseline keskkond pH > 7 ja lahus tundub libe. · RCOONa koosneb kahest osast happe süsivesinkiradikaalist, mis on hüdrofoobne ning karboksüülrühmast COOH, mis on hüdrofiilne. · Hambapasta koosneb kriidist, kaltsiumfosfaadist ja ränioksiidist. · Desodorandid võivad pidurdada higi eraldumist või takistada higi lagunemist. · Puudrid on mitmest ainest koosnevad segud ( talk, kaoliin, tsinkoksiid, tärklis,
teine sidet Cn H2n Cn H2n Cn H2n +2 H aat -2 H aat 2. Anna nimetused 3. Koosta sru, ligt ja graaf valemid Hapniku sisaldavad orgaanilised ained(seni ainult alkohole ja R-O-R) Aldehüüdid Karboksüülhapped Üldvalem RCHO RCOOH R-süsivesiniku radikaal O O -COOH e C O H -CHO e -C - H O O N1 H-C-H H-C-O-H HCNO metanaal H COOH metaanhape e sipelghape N2 HH O H O H-C-C-C-H H-C-C-O-H
tihedusega(seguneb hästi) ( keeb 78C juures) · kasutatakse:alkohoolsete jookide valmistamiseks,vedelate ravimite valmistamiseks,defintseerimiseks Propaantriool( HOCH2CH(OH)CH2OH ) e. glütserool · saadakse: kõrvalsaadusena rasvade lagundamisel · siirupitaoline, värvitu,magusa maitsega,ei ole mürgine, seguneb veega · kasutatakse:kreemide valmistamisel ja polümeeride lähteainena Karboksüülhapped (üldvalemiga RCOOH) Karboksüülhapped-ühendid, mis sisaldavad karboksüülrohma (- COOH) · saadakse: alkoholide oksüdeerumisel ( nt. etanool oksüdeerub etaanhappeks) · tüüpilised kuid nõrgad happed Metaanhape( HCOOH) e.sipelghape · leidub:sipelga- ja mesilasmürgis · väga terava hapu lõhnaga, sõõvitav,mõnevõrra mürgine,seguneb veega · kasutatakse: keemiatööstuses redutseerijana ( oksüdeerub kergesti süsihappeks) Etaanhape(CH3COOH) e. äädikhape
Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3 Need soolad vees ei lahustu ja sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Samuti kulub siis ka rohkem seepi. Seep kui rashappe sool hüdrolüüsub osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + NaOH Seetõttu on seebi lahus leeliseline, mis ei ole soovitatav paljude tekstiilimaterjalide (n vill, siid) pesemisel, eriti kõrgel temperatuuril. Kuid seebi pesemisomadused ongi just parimad 6070'C juures. Seebiga ei saa pesta ka happelises keskkonnas. Neil põhjustel on hakatud palju kasutama sünteetilisi pesemisvahendeid. Kõige enam on levinud väävelhapete soolad, n naatriumdodetsüülsulfaat.
Tolleni reaktiivis aktiivseks komponendiks diammiinhõbe(I) [Ag(NH3)2]+ Töö käik: · Valan katseklaasi 1ml 1% AgNO3 lahust · Lisan 0,5 ml konts NH4OH lahust · Loksutan · Lisan 1ml glükoosi lahust · Loksutan ja soojendan veevannis Katseklaasi pinnale tekib hõbepeegel ning keskel kollakaspruunikas hägune lahus. Seega on glükoosis aldehüüdrühm olemas ning glükoos on ka taandav suhkur, kuna taandas [Ag(NH3)2]+ RCOH + 2[Ag(NH3)2]++ 2OH? RCOOH + 2Ag + 4NH3+H2O 1.2.4 Sahharoosi hüdrolüüsi kontroll Fehlingi lahustega Fehlingi reaktiiv (Fehlingi I lahus (CuSO4) + Fehlingi II (leeliseline K, Na-tartraadi e Seignett'i soola vesilahus)) on levinud taanduvate suhkrute määramiseks. Tekkiv vask(II)- tartraatkompleks reageerib aldooside või ketoosidega ning vaba aldehüüd- või ketorühma toimel vask taandub vask(I)oksiid (punane sade). Suhkur ise aga oksüdeerub vastavaks happeks. Töö käik:
1) Kirjuta alkoholide ja karboksüülhapete üldvalemid ning tähtsamate esindajate valemid ning nimetused. Alkoholide üldvalem on ROH (metanool CH3OH , etanool CH3CH2OH, propaantriool ehk glütserool HOCH2CH(OH)CH2OH) ja karboksüülhapete üldvalem on RCOOH (Metaanhape HCOOH, etaanhape CH3COOH) 2) Millised on metanooli ja etanooli omadused? Metaan on gaas, mis lahustub vees vähe ning ei ole mürgine. Metanool on värvitu, põletava maitsega mürgine vedelik, mis keeb temperatuuril 65 °C ja seguneb veega igasuguses vahekorras. Etanool on metanooliga välimuse, lõhna ja maitse poolest väga sarnane. See keeb 78 °C juures. Ta on vähem mürgine kui metanool ja see põhjustab
ESTRID JA AMIIDID Karboksüülhapete funktsionaalderivaadid Karboksüülhappe funktsionaalrühmas, karboksüülrühmas, asub karbonüülrühka kõrval hüdroksüülrühm. RCOOH Hüdroksüülrühm on elektronegatiivne rühm. Asendades hüdroksüülrühma teiste elektronegatiivsete aatomite või rühmadega, on võimalik konstrueerida uusi molekule. RCOCl karbüksüülhappe kloriid (halogeniid) RCOOR ester RCONH amiid Selliseid ühendeid, milles karbonüülrühm on seotud mingi polaarse rühmaga, mis pole hüdroksüülrühm, nimetatakse karboksüülhappe funktsionaalderivaatideks. Karboksüülhappe derivaatidest on tähtsaimaid estrid ja amiidid.
Fosfatidaadid Fosfatidüül Fosfatidüül Fosfatidüül Fosfatidüül etanoolamiinid seriinid koliinid inositoolid (fosfolipiidid) Rasvhapped Küllastunud R üksidemed Küllastumata Rka kaksiksidemed ·Rasvhapped on pika süsivesinikahelaga RCOOH karboksüülhapped ·Kõige tavalisemad 16 ja 18 C aatomiga Palmitiinhape C15H31COOH ·Süntees toimub 2C kaupa, harilikult kokku 16:0 paarisarv ·Taimsed ja loomsed rasvhapped sageli Arahhidoonhape C19H31COOH küllastumata, cis sidemed!! 20:4( 5,8,11,14) ·Mitme kaksiksideme korral ei ole need reeglina konjugeeritud tavaliselt C 9, 12, 15
74. Alkoholid: · Vaskglütseraadi saamine: Etanoolig aei teki- sisaldab ainult 1 OH rühma, glütserool aga 3. · Alkohol oksüdeerub kõige pealt ALDEHÜÜDIKS ja siis KARBOKSÜÜLHAPPEKS! · Alkoholaadi saamine: CH3CH2OH + Na = CH3CH2ONa + H2 (naatriumetanolaat) · Booraksi test: metanool põleb rohelise leegiga värvuse annab trimetüülboraat 75. Oksoühendid: · Aldehüüdid on tugecad redutseerijad. RCHO + 2 Cu(OH)2 = RCOOH + 2CuOH + H2O CuOH = Cu2O + H2O · Hõbepeeglireaktsioon: Algul sadestub AgNO3 lahusest leelise (NaOH) toimel must Ag2O: 2 AgNO3 + 2 NaOH Ag2O + 2 NaNO3 + H2O- 76. Ag2O sade lahustub NH3 toimel: Ag2O + NH3 + H2O 2 [Ag(NH3)2]OH 77. Aldehüüd kui tugev redutseerija sadestab lahusest metallilise hõbeda: MIS RÜHM ON OLULINE REAKTISOONI TOIMUMISEKS? 78. Karboksüülühendid: · Anorgaanilised happed on tugevamad kui orgaanilised happed.
(Küünelaki eemaldaja). Mürgine. Propanoon ehk Atsetoon CH3-CO-C4H9 2-heksanoon karboksüül- Järelliide –hape • kõrge keemistemp. 1) Reageerivad metallidega Metaanhape (sipelghape) hape •normaalting. vedelad/tahked 2CH3COOH + Na → 2CH3COONa + H2 HCOOH RCOOH Nt. CH3CH2COOH • C-ahela pikenedes tihedus ja 2) Reageerivad aluseliste oktsiididega Etaanhape (äädikhape) propaanhape lahustavus vees ↓ 2CH3COOH + CaO → (CH3COO)2Ca + H2O CH3COOH • võime moodustada tugevaid 3) Reeageerivad alustega Butaanhape (võihape)
metüülbenseen Alkoholid ROH OH CH3OH metanool CH3CH2OH etanaal Aldehüüdid RCHO CHO HCHO metanaal CH3CHO etanaal Karboksüül happed RCOOH COOH HCOOH meetaan hape CH3COOH etaan hape Estrid R1COOR2 COO CH3COOCH3 metüületanaat HCOOH2CH3
Võttes välja, oli glükoosi lahusega katseklaasi tekkinud põhja punane sade, laktoosi lahuse puhul aga katseklaasi sisu jäi endiseks. Järeldus Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske üksnes monosahhariidid- katses oli selleks glükoosi lahus. Reaktsioon Barfoed' reaktiiviga [vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahus äädikhappes] annab punase vask(I)oksiidi sademe. Oligosahhariid laktoos Barfoed' reaktiiviga vaske ei taanda. RCHO + 2Cu2+ + 2H2O RCOOH + Cu2O + 4H+ 1.2.6. Selivanoff'i reaktsioon Ühte katseklaasi panin ~1 ml fruktoosi lahust, teise sama palju glükoosi lahust. Lisasin 2 ml Selivanoff'i reaktiivi, loksutasin. Soojendasin keeval vesivannil 4-5 min. Välja võttes oli fruktoos punakaspruunikas, glükoos aga lahjem pruunikas. Järeldus Selivanoff'i reaktiiv, mis kujutab endast soolhapet, kontsentreerivaks agendiks resortsinooli e benseen-1,3-diooli [C6H4(OH)2] ja katalüsaatorina FeCl3 suhkru kuumutamisel moodustub
Teises katseklaasis sahharoosi hüdrolüüsi ei toimunud ning Fehlingi reaktsioon positiivset tulemust anda ei saanud. 1.2.5 Barfoed' reaktsioon Barfoed' reaktiiv kujutab endast vask(II)atsetaadi Cu(CH3COO)2 lahust äädikhappes. Barfoed' reaktiiviga saab eristada taandavaid monosahhariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. RCOH + 2Cu2+ + 2H2O RCOOH + Cu2O + 4H+ Katse käik: Valasin ühte katseklaasi 1 ml glükoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml maltoosi lahust. Mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed' reaktiivi, segasin ning kuumutasin ca 5 minutit. Tulemus: Kuumutamise käigus tekkis glükoosi lahust sisaldavas katseklaasis tekkis punakas sade (Cu2O), maltoosi lahust sisaldavas katseklaasis sadet ei tekkinud. Järeldus: Glükoos on monosahhariid ja taandab vaske, andes punaka sademe. Maltoos on
1.2.5.Barfoed’ reaktsioon Teoreetilised alused Barfoed’ reaktiiv kujutab endast vask(II)atsetaati Cu(CH3COO)2 lahust äädikhappes. Barfoed’ reaktiiviga saab eristada taandatavaid monosahariide oligosahhariididest. Nõrgas happelises keskkonnas taandavad vaske ainult monosahhariidid. Reaktsioon annab punase vask(I)oksiidi sademe. RCOH + 2 Cu2+ + 2 H2O → RCOOH + Cu2O+ 4 H+ Töö käik Valasin ühte katseklaasi 1 ml fruktoosi lahust ja teise katseklaasi 1 ml laktoosi lahust. Mõlemale lahusele lisasin 3 ml Barfoed’ reaktiivi, loksutasin ning kuumutasin alla 5 minuti. Tulemus Kuumutamise käigus tekkis fruktoosi lahust sisalduvasse katseklaasi tume punakas-pruunikas sade, mis oli vask(I)oksiid. Laktoosi lahust sisalduvas katseklaasis muutusi ei toimunud ja sadet ei tekkinud. Järeldus Fruktoos on monosahhariid ja taandab vaske, andes punaka sademe
2. Funktsinaalrühma sisaldavad ained R alküülrühm Ar arüülrühm 1. Halogeeniühendid R Hal (F-, Cl-, Br- või I-) 2. Alkoholid R OH (hüdroksüülrühm) 3. Fenoolid Ar OH (hüdroksüülrühm) 4. Eetrid R O R` (Alkoksürühm) 5. Karbonüülühendid (karbonüülrühm) a) Aldehüüdid) R CHO (aldehüüdrühm) b) Ketoonid R CO -R´( Ketorühm) 6. Karboksüülhapped RCOOH (karboksüülrühm) 7. Estrid R COO R´ (Esterrühm) Rasvad on glütserooli segaestrid rasvhapetega. Rasvhapped on üle 10 paarisarvu C-ga karboksüülhapped. 8. Amiinid R NH2 (aminorühm) 9. Amiidid R - CO NH2 (Amiidrühm) 10. Nitroühendid R NO2 (nitrorühm) Mitmefunktsioonilised ühendid sisaldavad mitut erinevat funktsionaalrühma. 1. Aminohapped R(NH2) COOH 2. Sahhariidid CnH2mOm Mitu hüdroksüülrühma ja aldehüüd- või ketorühma
pääsemist aine vähene lahustuvus vees. Üks vanemaid ja tuntuimad detergente on seep. Kuid seebil, kui pesemisvahendil on ka mõningaid puudusi. Karedas vees moodustuvad rasvhapete kaltsiumi- ja magneesiumisoolad: 2RCOONa + Ca(HCO3)2 (RCOO)2Ca + 2NaHCO3 Need soolad vees ei lahustu ja sadenedes riidekiududele, takistavad pesemist. Samuti kulub siis ka rohkem seepi. Seep kui rashappe sool hüdrolüüsub osaliselt: RCOONa + H2O RCOOH + NaOH Seetõttu on seebi lahus leeliseline, mis ei ole soovitatav paljude tekstiilimaterjalide (n vill, siid) pesemisel, eriti kõrgel temperatuuril. Kuid seebi pesemisomadused ongi just parimad 60-70'C juures. Seebiga ei saa pesta ka happelises keskkonnas. Seepi valmistatakse ainetest, mida saaks kas vahetult või töödeldult toiduks kasutada. Neil põhjustel on hakatud palju kasutama sünteetilisi pesemisvahendeid. Kõige enam on levinud väävelhapete soolad, n naatriumdodetsüülsulfaat.
tegema oma tööd ning seetõttu rasvad ja mustus emulgeeruvad vees ning eemaldatakse. Vee pindpinevuse vähenemise tõttu tekib tugev vaht, mis seob mustust ja soodustab selle eemaldamist. (Karelson & Luhason, 2001) Seep on tugeva aluse ja nõrga happe sool, mis hüdrolüüsub vees. Seebi hüdrolüüsil tekib aluseline keskkond, mis on seebi puuduseks, sest aluseline keskkond ei sobi villase ja naturaalsiidi pesemiseks ning muudab käed karedaks. (Karelson & Tõldsepp, 2007) RCOONa + H2O = RCOOH + NaOH Seepide peamiseks puuduseks on see, et nende puhastusvõime tunduvalt väheneb karedas ja kaob täiesti happelises vees. Esimeses moodustuvad vees lahustumatud kaltsium- ja magneesiumsoolad. (Karelson & Tõldsepp, 2007) 2RCOONa + Ca(HCO3)2 = (RCOO)2Ca ↓ + 2NaHCO3 Teises moodustuvad vabad rasvhapped, millel puuduvad puhastusvõime. Tänapäeval on selle vastu kasutusele võetud neutraalsed puhastusvahendid ehk detergendid. Neid
Väävelhape H2SO4 HSO4- SO42- -3 1,99 Broomvesinikhape HBr Br- -9 Kloorvesinikhape HCl Cl- -7 Hüdroksoonium ioon H3O+ H2O -1,74 Floorvesinikhape HF F- 3,17 Lämmastikushape HONO NO2- 3,29 Karboksüülhapped RCOO- 4-5 RCOOH Süsihape H2CO3 CO32- 6,35 Väävedivesinikhape H2S S- 7,00 Ammoonium ioon NH4+ NH3 9,24 Metanool CH3OH CH3O- 15,2 Vesi H 2O OH- 15,74 Ammoniaak NH3 NH2- 33 Metaan CH4 CH3- 48 Õpetlik meeles pidada:
Millised omadused peavad olema ainetel, et neid saaks määrata happe-aluse tiitrimise teel? Rakendused: hapete määramine, aluste määramine, muude analüütide määramine. Hapete määramine (veini viinhappesisaldus, või võihappesisaldus, üldhappelisus: väga erinevad objektid nagu vesi, vein, või). Hapete määramisel on selektiivsus väga piiratud: vahet saab teha vaid väga erineva pKa väärtusega hapetel). Olulisemad happed: mineraalhapped (HCl), karboksüülhapped (RCOOH), sulfoonhapped (RSOOOH). Enamik fenoole ja alkohole on liiga nõrgad, et neid veesi tiitrida. Väga levinud rakendused: summaarse happelisuse määramine, kui konkreetsete hapete vastu huvi ei tunta sageli on proovi ettevalmistamine sel juhul keerukam kui tiitrimine. Summaarset happelisust määratakse nt veini, juustu, või puhul. Proovides, mis sisaldavad erineva tugevusega happeid, on tiitrimiskõverad laugemad kui puhastes lahustes see tekib sellest, et erinevate hapete
annaabi.ee 
