-üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv maaviljaeluseks -madalad viljakad lammialadon ümbritsetud kõrbetega -ligi 50km laiune maariba Niiluse ääres on alla2m merepinnast ja on kaitstud üleujutuste eest 1-10m laiuse rannavallide vööga. -kui maailmamere veetase tõuseks 0,5m ,jääks vee alla 1800ruutkm. ohus oleks 3,6mln inimest -kui veetase tõuseks 1m, jääks vee alla 4500ruutkm. ohus oleks 6,1 mln inimest. -tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö -kolmandik egiptuse kalapüügist tuleblaguunidest. veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa magevee kaladest oleks ohus. -häviks suur osa väärtuslikku põllumajandusmaad. -mitmed lined (aleksandria,port said jt)
·Pühalepa vald Kõrgelaid Ahelaid Pinnamood ja geoloogia Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademeid vähem kui mandril Vetevõrk ehk siseveed Muld- ja taimkate Aluskivi-paekivi Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud
Niiluse deltaala · Niiluse delta on üks vanimaid ja intensiivselt haritavaid põllumajanduspiirkondi maailmas. · See on väga tihedasti asustatud piirkond, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2. · Madalad viljakad lammialad on ümbritsetud kõrbetega. Ainult 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv intensiivseks maaviljeluseks. · Enamasti 50 km laiune maariba jõe ääres on vähem kui 2 m merepinnast ja on kaitstud üleujuste eest 1-10 laiuse rannavallide vööga. · Liivade erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Aswani paisu ehitamisest. Niiluse deltaala · Tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö. Tagajärjed oleksid vägagi tõsised. · Kolmandik Egiptuse kalade väljapüügist tuleb laguunidest. Veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa mageveekaladest oleks ohus. · Väärtuslik põllumajandusmaa häviks suures osas. · Alexandria and Port Said jääksid
Erandiks on Langekare, mis asub aluspõhjalisel kõvikul. Saarnaki vanus on ligikaudu 2000 aastat, teised saared on merest kerkinud hiljem, mõned alles paarsada aastat tagasi. Maa kerkib praegugi 2-3 mm aastas. Nooruse tõttu on saared madalad, absoluutne kõrgus ulatub Saarnakil 9, Kõrgelaiul 7, Vareslaiul ja Hanikatsil 5 meetrini. Väiksemate saarte kõrgus on valdavalt 0,5-2 m. Rand on enamasti kruusane, kohati ka liivane. Palju on rändrahne ning suurematel saartel esineb endiste rannavallide vöönd. Vetevõrk ehk siseveed Vetevõrk on väga vaene, ainuke jõgi mis maastikukaitseala piirkonnas voolab on Suuremõisa jõgi. Maastikukaitseala piirkond muutub soisemaks kui liikuda Hiiumaa keskosa suunas. Järvi ei ole, kuid selles piirkonnas esineb arteesia vett. Arteesia vesi on maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel. Muld- ja taimkate Mulla aluskiviks on paekivi. Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud
Viimase 100 aasta jooksul on maailmamere veetase tõusnud 10-25 cm. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Niiluse delta on üks vanimaid ja intensiivselt haritavaid põllumajanduspiirkondi maailmas. See on väga tihedasti asustatud piirkond, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2. Ainult 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv intensiivseks maaviljeluseks. Tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö. Tagajärjed oleksid vägagi tõsised. Kolmandik Egiptuse kalade väljapüügist tuleb laguunidest. Veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa mageveekaladest oleks ohus. Väärtuslik põllumajandusmaa häviks suures osas. Alexandria and Port Said jääksid vee alla. Puhketurism saaks hävitava löögi. Põhjavesi muutuks soolaseks. Globaalse soojenemise tagajärjel võib tekkida magevee puudus. Muutused
kaitseks on moodustatud 27 kaitseala. Maakonna territooriumil asub üle kolmandiku Lahemaa rahvuspargist. Mitmekesise maastiku kaitseks on loodud 17 maastikukaitseala, millest olulisemad on Põhja-Kõrvemaa, Paunküla, Pakri ja Kolga lahe maastikukaitseala ning Naissaare looduspark. Haruldasi taime- ja loomaliike kaitstakse 9 looduskaitsealal.17 Rannikumadaliku liivase pinnakattega aladel kasvab leetunud ja leedemuldadel kuiva männimetsa (enamasti nõmme- ja palumännikuid). Rannavallide vahel nõgudes, luidete taga ja mujal märgades kohtades on soostunud leetmuldadel ka rabastunud männimetsa. Moreeni alal kasvab kohati männi ja kuuse segametsa ning kuusemetsa, paiguti on säilinud üksikuid tammi. Harjumaal leidub ka puisniite, mis asuvad soostunud kamarmuldadel, näiteks Pirita jõe ääres. Põhja-Eesti lavamaa äärealale on omaseid õhukeste huumuskarbonaatmuldadega ja kuivalembese taimkattega loodusid.18
eelluiteid (Valgerannas, Uulus). Liivased rannasetted on liikunud lahepärasse ja laiendanud liivaranda. Rannanõlval asub 3-4 veealust liivavalli (barri). Maapoolseima valli ja rannajoone vahele jääb mitu rannaäärset nõgu (sonni), kus kohati kasvab roostik. Pinnamood Saame eristada kolme erivanuselist põhjalõunasuunalist rannamoodustiste kujunemise vööndit: Idapoolseim, Balti jääpaisjärve ajal kujunenud liivast rannavallide vöönd MassiaruLodja joonel on enamasti 710 m kõrgune. Terve Liivi lahe rannikumadaliku kõrgeim punkt (55,8 m) asub Urissaares. Ümbruses asuvad põllumaad ja asustus koos tähtsaima kohaliku teega. Sisemaine Antsülusjärve aegne vöönd luitestunud vallid kõrguvad 814 m ü.m.p Läänepoolne Litoriinamere aegne vöönd (enamasti 49 m ü.m.p) Pinnamood Läänepoolseima luidetevööndi madalate küngaste vahel on Häädemeestel ja
ehk Linajärv ning mõhnastiku lõunaosas paikneb pisike soostunud kallastega Nabudi järv. oobu jõe orust lõunas oosiahelik ja seda ümbritsev mõhnastik jätkub. Kogu pinnavormistikku tuntakse aga Uku-Viitna radiaalse mõhnastikuna. Lahemaa sood Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Viru raba Laukasoo Taimkate Lahemaa taimestik on Põhja-Eestile üldomaselt suhteliselt liigivaene. Enamus metsi on liigivaesed palu- ja nõmme- ning rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Rannamännik Remnispeal
Lahemaa taimestik on suhteliselt liigivaene nagu terve Põhja-Eesti. Lahemaa pindalast 70% on metsade all. Enamus metsadest on palu-, nõmme- ja rabametsad. Jõgede kallastel leidu ka pisut lammimetsi. Klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid. Altja jõe orus on salukuusikuid. Suuremaid lodumetsi leidub Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres. Lisaks metsadele on rahvuspargis esindatud ka rabad. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla ning endiste rannavallide vahel olev Pudisoo. Liigirikkaid niite on säilinud seal ainult alla 10%. Haruldasemad taimeliigid lahemaal on mets-kuukress, vesi-lobeelia, raudtarn, hallkäpp, soomurakas, siberi piimik ning rand-seahernes. http://et.wikipedia.org/wiki/Kuukress http://nagi.ee/photos/tuulehell/1475191 http://lemill.net/content/exercises/infootsing-teemal-karbid Kasutatud kirjandus 1. http://www.rmk
· Niiluse deltaala · Niiluse delta on üks vanimaid ja intensiivselt haritavaid põllumajanduspiirkondi maailmas. · See on väga tihedasti asustatud piirkond, kus elab kohati kuni 1600 inimest km2. · Madalad viljakad lammialad on ümbritsetud kõrbetega. Ainult 2,5% Egiptuse territooriumist on sobiv intensiivseks maaviljeluseks. · Enamasti 50 km laiune maariba jõe ääres on vähem kui 2 m merepinnast ja on kaitstud üleujuste eest 1-10 laiuse rannavallide vööga. · Liivade erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Aswani paisu ehitamisest. LISA2: Niiluse deltaala · Tõusev meretase võib purustada kaitsva rannavallide vöö. Tagajärjed oleksid vägagi tõsised. · Kolmandik Egiptuse kalade väljapüügist tuleb laguunidest. Veetaseme tõusuga muutuks seal vee kvaliteet ja suurem osa mageveekaladest oleks ohus. · Väärtuslik põllumajandusmaa häviks suures osas.
Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Floristiliselt ei ole Lahemaa taimkate eriti liigirikas. Seni registreeritud 838 kõrgemast taimeliigist on haruldasi 34. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets- kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Küllalt haruldased on veetaimede seas ka vesilobeelia ning järv-lahnarohi.
Kautla-Seli soode ala Siia jäävad Kautla, Laeksaare, Seli ja Tellissaare raba, mis on 39,5 tuh ha suuruse Epu-Kakerdi soostiku osad. Läänest ulatub ala Harju maakonna piirini, idast aga Simisalu väljamäeni. Ala põhjaosas väärivad tähelepanu Balti jääpaisjärve taandumise ajast pärinevad Külvandu rannikuluited, mis on kohapeal tuntud kui Suur selg ja Väike selg. Taandudes jättis jääpaisjärv maha rannikumoodustisi astangute, rannavallide ja luidete näol. Männikutega kaetud luited on hästi jälgitavad VetepereArdu maantee ääres. Ala lääneosas asub Kautla raba koos Kutniku järvega, mida tuntakse ka Kõrvenurga soojärvena. Kautla rabas on hulgaliselt madalaid, osaliselt raba alla mattunud liivakünkaid. Kautla raba eraldab Laeksaare rabast loode-kagusuunaline oos, kust avaneb kauneid rabavaateid. Laeksaare raba on rikas saluilmeliste soosaarte poolest: idas Sigapusma ja Kollassaare, põhjas Laeksaare ja Lepassaare
soojeneb aeglasemalt kui õhk. Üldine vegetatsiooniperiood, s.o ööpäeva keskmine õhutemperatuur on püsivalt üle 5 kraadi Eestis keskmiselt 170 - 180 päeva; mai algusest septembri lõpuni. Vegetatsiooniperiood on nihkunud tavalisest varasemale ajale (EMHI 2009). 5. Veestik Kõige suurema valgalaga on Kasari jõgi, mis suubub Matsalu lahte. Vähesed järved paiknevad enamasti loodeosas, kus nad on kujunenud rannavallide ja maasäärte taha ning rannajoone taandumisel jäänud merest eemale (Arold 2005). Ligi paarisajast siin alal leiduvast järvest moodustavad enamiku jäänukjärved endised merelahed, mis maakerke tulemusel on madalast rannikumerest eraldunud (Kaur et al. 2008). 6. Mullastik Mullastiku kujundamisel on oluline tegija olnud meri, mis kattis siinset ala jääajajärgsel ajal pikemalt, kuid ka teised kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud (Padu 2006).
Valla keskus asub Emmaste külas. 2.1 Pinnamood Hiiu saare lõunaosa kõrgemad künkad on väga noored. Maakoor kerkib seal 2-3mm aastas. Pinnamoes on valdav viirsavidel lasuvatest mereliivadest tasandik. Kõrgemad alad, mis on üle 16m, on idarannikul künnised ja läänerannikul luited. Neid alasid mõjutavad merelainetus, tuuled ja ajutised veetaseme muutused, mis tekitavad rannavalle ja liivaluiteid. Rannavallide vahele jäävad nõod ja klibuvallidele kasvavad kadastikud. Sisemaalt voolab mere poole pinnavesi, mis moodustab soostuvaid järvi. Emmaste maapind on väga liivane, mulla ja huumuse tekkimiseks on aega olnud liiga vähe. 2.2 Loodus Soela väina ääres vahelduvad rannaniidud ja kadastikud salumetsade ning puisniiduga. Põhja pool on põhiliselt männimetsad, kohati leidub ka soid ja lodusid.
sulamist ümbrusest kõrgemad vallilaadsed kõrgendikud oosid (marginaalne oos), näiteks Rakvere Vallimägi. Radiaalsed oosid tekkisid liustiku servaga risti olevates jäälõhedes (vt joonis Kuidas on tekkinud Neeruti mäed?). D) Lääne- ja Põhja-Eestis jäid suured alad peale liustikujää sulamist algul jääjärvede, siis mere alla. Maakerke tulemusel ja mere taganemisel on alad olnud mere rannavööndiks, kus on toimunud rannavallide ja terrasside teke. Täna võime näha Läänemere erinevate staadiumite luiteid ja rannavalle kaugel sisemaal. Merelahed muutusid algul laguunideks, siis järvedeks ja hiljem soodeks (Lavassaare, Tolkuse, Võlla raba jmt). E) Kõrgustikualadel (Haanja, Otepää, Karula) on pinnakate tekkinud suures osas irdjääväljades. Irdjääväli on taanduvast aktiivsest liustikust maha jäänud sulamata mõnesaja meetri paksustest jääpankadest koosnev nn surnud jääväli
meetri võrra kõrgem. 8 Valga nõgu-valdavalt niiskete liivaste ja metsarohkete tasandikega Valga nõgu Võru-Hargla orund-utab endast kirde-edelasuunalist laia vagumust, mida piirab ühelt poolt Haanja kõrgustik, teiselt poolt Otepää ja Karula kõrgustik[3] Ida-Eesti maastikuvaldkond Alutaguse-Soine ja metsane Alutaguse madalik hõlmab Peipsi nõo põhjaosa. Seda iseloomustab eelkõige vanade rannavallide, rabade ja siirdesoode ulatuslik levik. Peipsiäärne madalik-ujutab endast järve ümbritsevat liivase pinnakattega, kuid kohati tugevasti soostunud tasandikku. [3] Kaart 3 Maastike looduslik liigestus[2] 9 KOKKUVÕTE Eesti maastikuteaduse nurgakiviks sai 1922.a. ajakirjas "Loodus" ilmunud Eesti geograafiline rajoneering, milles olid ära toodud TÜ maateaduse professori J.G
Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, siin elavad ka suurkiskjate — karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis viimseks pelgupaigaks hiljuti välja surnud euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid
põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad.
rabametsad. Jõgede kallastel leidub kitsaste ribadena lammimetsa, klindinõlvadel on säilinud laialehiste salumetsade jäänukeid, Altja jõe orus ka salukuusikuid. Koljaku astangu all ja Pudisoo jõe ääres leidub suuremaid lodumetsi. Lisaks metsadele on looduslikest kooslustest Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, siin elavad ka suurkiskjate -- karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis sobivaiks pelgupaigaiks euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid
Mandriluidete kasuks räägib ka asjaolu, et kriivade orientatsioon ei jälgi veetaseme alanemise aegset Peipsi rannajoont. Kuna luidete alt on leitud jääjärvesetteid, tõlgendavad Anto Raukas ja Galina Hütt kriivasid kui paralleelsetesse liustiku pikilõhedesse kujunenud limnomõhnu, mis pärast jää lõplikku sulamist luitestusid. Siiski põhineb limnomõhnade teooria vaid üksikutel puurimistel ning pole välistatud ka teiste protsesside, eelkõige Peipsi luitestunud rannavallide osaline toime kriivade tekkes (Eesti Loodus, 2008). Kasutatud kirjandus Eesti Loodus, 2008. Pae, Taavi; Roose, Antti; Aasa, Anto 2010. Alutaguse kriivad: kas tuulest tehtud? – Eesti Loodus 61 (4): 20–23. Matkaklubi, 2011. Külastatud aadressil: http://www.matkaklubi.ee/pinnavormid-ja- maastikud/luited-ja-kriivad/pootsiku%E2%80%93varesmetsa-kriivad/ Eesti Loodus, 2010/8. Sõna kriiva päritolust. http://www.eestiloodus.ee/artikkel3402_3387.html
põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. 6.1. TAIMKATE. 1.3. METSAD.
paas, seda eriti Saaremaa loode- ja põhjarannikul, kus paekõrgendikel puudub pinnakate ning mullad on tekkinud otse paemurendile. Samas piirkonnas esinevad merevee poolt lihvitud koresega klibuvallid, mille sarnaseid leidub Eestis teistes osades vaid väikestel aladel. Muldade lähtekivimeist on esikohal mere töödeldud mooren(40%), mida katab sageli õhuke veesetteline materjal, sellele järgnevad vanad meresetted tasandikel(30%), arvestatavad on veel rannavallide ja tuulesetted ning turvas. Saaremaad iseloomustab rähkmuldade, sealhulgas tugevasti koreseliste väheviljakate paepealsete, aga teisest küljest ka koresevabade liivmuldade suur levik ning muldade üldiselt väga suur kivisus. Saaremaa põllumuldadest, seda eriti põlispõldudel, on kõige tüüpilisem rähkmuld. Peale selle on Saaremaa põlispõldudele iseloomulik leostunud liivsavimuld. Taimkate. Metsad.
Saarnakil ja Hanikatsil on suudetud iga-aastase niitmisega säilitada ulatuslikud niidualad, mitteniidetavaid alasid aga hooldatakse lammaste karjatamisega. Laiud on olulisteks peatus- ja pesitsuspaikadeks paljudele linnuliikidele. Kaitsealal on registreeritud ligi 200 linnuliiki, sh 110 liiki pesitsemas. Ahelaiu ja Kõverlaiu ümbrus on üheks viimaseks pelgupaigaks hääbuvale Läänemere viigerhülgele. Iseloomulik on rändrahnude rohkus ning endiste rannavallide vööndi esinemine suurematel saartel. 5. Milliseid haruldasi taime- ja loomaliike seal elab? Saarte taimestik on erakordselt liigirikas. Laidudelt on leitud ühtekokku enam kui 600 liiki kõrgemaid taimi, mis on peaaegu pool Eestis looduslikult esinevate taimede üldarvust. Eriti paistab silma Hanikatsi laid oma 444 taimeliigiga, mille hulgas on arvukalt kaitstavaid liike nagu punane tolmpea, mets-õunapuu, läikiv kurereha, harilik muguljuur, kärbesõis, jumalakäpp jt
Panga kaitseks on asustatud Ohesaare maastikukaitseala. Viidumäe 5 Viidumäe asubüksjagu Saaremaa kõrgemail osal-Lääne-Saaremaa kõrgustikul.See on see osa Saaremaast,mis esimesena umbes 10 000 aastat tagasi merest kerkis.Tollase saare edelarannikule murrutas meri järsu astangu,hiljem kuhjas juurde liivaluiteid.Enide rannaastang poolitab praegulooduskaitseala pikisuunas kaheks isesuguseks osaks,Astangust kõrgemale jääb kuivem,omaaegste rannavallide ja liigestatud ala.Astangust madalamal maad on rohkete allikate tõttu liigniisked,kuid siingi looad maastikus vaheldust endised rannamoodustised. Sellises vahelduvas maastikus ongi võimalik,et leidub väga erinevate niiskus-,mulla- ja mikromaatiliste oludega elupaiku,mis omakorda võimaldab kasvada paljudel liikidel.Kõige kuulsam neist on ilmselt kunagi Lääne-Saaremaa soistel aldel välja kujunenud Saaremaa robirohi,mida ei kasva kusagil mujal maailmas.Viidumäe
raba pinnal ja raba ei kasva kõrgemaks. Fenoolid. · Raba koosneb mikrovormidest, mis vahelduvad enam-vähem regulaarselt ja pakuvad erinevaid kasvutingimusti: mättad jne. · Nigula raba älvestikud ja laugastikud. Lageraba Nigulas on kujunenud põlegu tagajärjel. · Puisraba igas vanuses puid. Põlegu ohvriks pole langenud · Nõmmraba · Mineraalmaa soostumine pärast põleguid liivald (nõrgkivil) arenevad sood (rannavallide vahel Läänemaa Suursoos). Soode loodusväärtused · Süsiniku eemaldaja atmosfäärist · Veemahuti ja vee puhastaja · Spetsialiseerunud elustik Soode elustikku iseloomustab: · Kohastumused elupiagale seega kui satub ohtu elupaik on ka vastavad liigid ohustatud · Kohastumused äärmuslikele elutingimustele (vee küllus või omastatava vee puudumine, vee happesus, madal temperatuur, tuulisus, avatus päikesekiirgusele jmt.)
pindala on 747 ha, selle põhjaosas asuvad Lahemaa rahvuspargi rannikumadalikule jääva osa suurimad ja sügavamad laukad, neist suurimal on pikkust üle 200 m. Aabla raba pindala on 356 ha, see on peamiselt kidurate mändidega puisraba. Ka Aabla rabas leidub älveid ja laukaid. 13 Arvukad Lahemaa rahvuspargi väikesood on tavaliselt kujunenud erivanuseliste rannavallide ja -rõõnete vaheliste kitsaste nõgude soostumisel ja esindatud siirdesoode või rabadega. Sarnaseid rannamoodustiste-soode komplekse esineb näiteks PudisooSuurekõrve rannabarride süsteemis, samuti Hara rabast põhja pool. Kahe sootüübi vahel esineb erinevaid üleminekuid, nagu näiteks MaarikojaPedaspea Litoriinamere luidestunud barri taha kujunenud raba või Lohja ja Kasispea soo. Vähesed madalsood on tekkinud kunagiste rannajärvede ja järvikute kohale, sinna, kus
Tavaliselt on veetase talvel kõrgem kui suvel. Eesti rannikul valdavad lõuna- ja edelakaare tuuled, kuid üldiselt on laineenergia väike, sest rannanõlvad on sageli madalaveelised ja rahnudega kaetud. Tormide ajal on lainetegevus intensiivsem ning tormilainetusega võib meretuulte ning madala õhurõhu tingimustes mereveetase tõusta rohkem kui 2 m . Just tormide ajal toimuvad rannikul suurimad muutused – pankade murrutus kõrgematel tasemetel, kõrgete rannavallide teke ning suurte liivakoguste edasikanne piki rannikut. Kaasaegne Eesti rannik on madal. Rannanõlva kallakus varieerub laiades piirides ning mõjutab seega erineval määral ranna morfo-litodünaamikat ning selle arengut. Kaasaegsel rannal algse reljeefi nõlva kallakus ei saavuta sellist kõrgust, mis lubaks eeldada süvaveelise ranniku olemasolu. Madal rannik jaguneb lausk- ja järsakrannaks. Eesti rannajoone klassifikatsioon põhineb kontseptsioonil, et lainetus õgvendab algselt
annaabi.ee 
