Sisukord Rein Rannap lk 3 Haridustee lk 4 Pianistikarjäär lk 4 Helilooming lk 5 Kasutatud kirjandus lk 7 Rein Rannap
Rein Rannapi elulugu Rein Rannap on sündinud 6.oktoobril 1953 Tallinnas.Ta on Eesti helilooja ja pianist.Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik.Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konservatooriumis (1972-1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures.1977-1979 jätkas ta õpinguid Moska konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures.1991-1995 õppis Rein Rannap Lõuna-Kalifornia Ülikoolis Los Angeleses heliloomingu erialal.Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. 1997 ja 1999 viis ta läbi tuuri nimega "Klaver tuleb külla", esinedes kirikutes.Eelkõige on Rannap tuntud kui ansambli Ruja asutaja ning juht. Ansambel esines 1972
Sisukord Sisukord............................................................................................. 1 Jaan Rannapist................................................................................... 2 Jaan Rannapi teoseid......................................................................... 3 Kasutatud kirjandus............................................................................ 4 Jaan Rannapist Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis, kus omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse, 1977. Aastal leidis töö lasteajakirja ,,Tähekese" vanemtoimetajana. Kuna Jaan
Rein Rannap Sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Rein Rannap õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965 - 1972) ja Konservatooriumis (1972 - 1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures; seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977 - 1979). 1991 kuni 1995 õppis ta Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Esimene soolokontsert ja esinemine orkestriga 1968, tegutseb sel ajal aktiivselt tänini. On
JAAN RANNAP Referaat 2013 SISUKORD 2013...................................................................................................................... 0 1 Jaan Rannapi elulugu Jaan Rannap sündis 3. Septembril 1931. Aastal Pornuse külas Halliste vallas. Hariduse on ta omandanud Pornuse 6-klassilises algkoolis, Abja Keskkoolis, Tallinna Õpetajate Instituudis ja Tallinna Pedagoogilises Instituudis. Viimases omandas matemaatikaõpetaja kutse. Kirjandushuvi ilmus Rannapil keskkoolis. Jaan Rannap on kirjutanud raamatuid koolielust ning inimese, looduse ja loomade suhetest. Kirjandushuvi täiustamiseks läks Rannap tööle ,,Sädeme" ja ,,Pioneeri" toimetusse. 1977
Rein Rannap Rein Rannap on sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas ning üles kasvanud läbinisti muusikat täis keskkonnas, professionaalsete muusikute peres ema Ines Rannap oli viiuldaja ja isa Heino Rannap muusikapedagoog. Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator. Muusika, klaverimäng ja helilooming on alates esimestest eluaastatest kuulunud elu loomuliku osana tema igapäevategevuse juurde. Rein Rannap on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli, Tallinna Konservatooriumi Virve Lippuse klaveriklassis ja Moskva Riikliku Konservatooriumi Lev Naumovi juhendamisel. Ta on käinud kontserdireisil Itaalias ja Ameerikas, kus õppis Los Angeleses Lõuna-California Ülikooli magistriõppes ja omandas doktorikraadi heliloomingu alal prof. Stephen Hartke juhendamisel. Olles ise pianist, kuulub tema loomingunimekirja rohkesti klaverimuusikat, näiteks tsüklid
Jaan Rannap Jaan Rannap Jaan Rannap (sündinud 3. septembril 1931 aastal ) on eesti lastekirjanik, Heino Rannapi vend. 3. septembril 2011saab armastatud lastekirjanik, rohkete värvikate poisteraamatute ning loodusest ja loomadest pajatavate teoste autor 80aastaseks. Esimese Eesti Vabariigi ajal sündinud Rannap õppis küll Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika ja füüsikateaduskonnas, kuid sattus tänu juhusele tööle omaaegsesse koolilastele mõeldud ajakirja ,,Pioneer", mille toimetajana töötas 20 aastat. 1977. aastal suundus ta lasteajakirja ,,Täheke" toimetusse. ,,Roheline pall" ilmus aastal 1962. Teosed Viimane valgesulg (1967) Topi (1970) "Jefreitor Jõmm" (1971) Nublu (1972) Toonekurg Tooni (1986) Kasulaps (1989)
Koos praegusega tuleb kokku neli. Erdelterjer, rotveiler ja kaks saksa lambakoera. Terjerile andis nime Eti Tsuktsimaale polaarjoone taha tehtud reis. Eti tähendab tsuktsi keeles rõõmusõnumit tere, mina tulen! Kas te ka praegu lastele mõnda raamatut kirjutate? Pärast Jaana raamatut kirjutasin ma raamatu, mis peaks septembris ilmuma. Selle pealkirjaks on ,,Proua Vaideri hiirekull". Praegu kirjutan ainult kirju sõpradele. Meiliaadressidel. Jaan Rannap Vihasoo L- Algkool 6. klass Paula Mänd 2011/2012
Mina käisin pühapäeval 7.detsembril Rein Rannapi kontserdil. Alguses ei olnud mul plaani sinna minna, sest samal päeval oli meeste karikavõistluste finaal võrkpallis. Kuid viimasel hetkel mõtlesin, et käin ikka ära. Oma otsust ma ei kahetse, olgugi et ma ei ole eriline klassikalise muusika austaja. Väikse pettumuse valmistas tõsiasi, et rahvast oli kohal väga vähe. Võiks ju arvata, et nii tuntud pianisti tuleb rohkem inimesi vaatama. Kavasse oli Rein Rannap valinud Byrdi, Bachi, Mozarti, Beethoveni, Chopini ja ka Liszti palasid. Näiteks tuli ette mängimisele William Byrdi ,,Lahing", mis oli 9-osaline, Johann Sebastian Bachi ,,Itaalia kontsert" ning Ludwig van Beethoveni ,,Raev kaotatud krossi pärast". Muusika, mis mängiti oli kohati väga sünge. Näiteks Byrdi ,,Lahing". See teos ei meeldinud mulle üldse. Samas oli kontsertsaalis kuulda ka rõõmsamaid meloodiad. Näiteks Bachi ,,Itaalia kontsert".
Tartu Forseliuse Gümnaasium REIN RANNAP Referaat Koostas: _________ Juhendaja: Liis Haagen Tartu 2011 SISUKORD Sisukord..........................................................................................................................................2 Rein Rannap.................................................................................................................................3-4 Pildid...............................................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................................6
KOHTLA-JÄRVE JÄRVE GÜMNAASIUM REIN RANNAP ,,RUJA" Referaat Kohtla-Järve 2013 Rein Rannap on eesti helilooja ja pianist, kes sündis Tallinnas 6.oktoobril 1953.aastal .Ta on muusiku ja muusikapedagoogi Heino Rannapi ning viiulisolisti ja muusikakriitiku Ines Rannapi poeg. Aastatel 19651972 õppis Rein Rannap Tallinna Muusikakeskkoolis. Aastatel 1972 1977 õppis Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Virve Lippuse klassis klaveri erialal. Aastatel 19771979 järgnesid õpingud Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi klassis. Aastatel 19911995 õppis Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut Stephen Hartke klassis. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal
SISSEJUHATUS Ma valisin muusika referaadi teemaks Tein Rannapi, sestma olen teda näinud ka superstaari saates. Olen mõelnud ka vahest, et mis ta nii tähtsat siis teinud on, et tema just seal kohtunik on. Mõtlesin kaua keda valida aga lõppuks võtsin ikkagi tema. 3 1. REIN RANNAP Rein Rannap sündis 6. oktoobril 1953 Tallinnas, ta on eesti helilooja ja pianist. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog,ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Juba 1968, 7.klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil.Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendes ka terviklikke soolokonterte.Ta nn vabad
Rein Rannap Rein Rannap on helilooja, pianist ja improvisaator, tuntud ka kui rock-ansamblite Ruja, Hõim ja Noor Eesti asutaja. Ta on mitmekülgne ja laia tegevusalaga muusik, kelle loomingu ja interpretatsiooni ainulaadses stiilis on ühinenud kerge ja tõsise muusika taotlused. Ta on edukalt üles astunud kui klassikalise taustaga rokkmuusik, esitanud klassikalist klaverirepertuaari, jazz- ja vabu improvisatsioone, kirjutanud sümfoonilist muusikat,
,,Nublu" Jaan Rannap 1. Kes on "Nublu" autor? Nublu autor on Jaan Rannap 2. Kes oli Nublu ? Nublu oli koer. Ta oli taksi ja hagija segu 3. Kuhu ilmus ühel päeval nublu? Nublu ilmus tuletõrjemajja 4. Kellest said Nublu suurimad sõbrad? Nublu parimateks sõpradeks sai Mustpea ja Valgemaa 5. Kes tõlkis koera jutu inimkeelde? Koera jutu tõlkis inimkeelde Mustpea 6. Mida tähendas kellahelin tuletõrjemajas? Kellahelin tähendab, et kuskil on tulekahju.See on häirekell. 7. Mida tegi Nublu tulekahju kohas? Nublu aitas voolikuid lahti kerida 8
JAAN RANNAP ,,AGU SIHVKA ANNAB ARU" nimi Raido .......... hinne ............ Kuidas me käivitasime kooli autot · Mida otsustasid poisid teha, kui said teada, et Mart Obukakk oskab hästi parmu häält teha? Nad otsustasid panna Obukaku tunni aja pinisema. · Kuidas sattusid Kiilike ja Kaur tunni ajal õue? Kiilike ütles et värske õhk teeb tervisele head ja nii nad läksid välja. · Mida nimetas Kaur auto tõmbas sundkäivitamiseks? Millega see lõppes?...........Kui auto läheb allamäge siis ta peaks ju käima minema arvas Kaur.See lõppes sellega,et auto on veevõtmise tiigis. · Kuidas ma rikkusin keelekabineti magnetofoni? · Milline artikkel äratas kantseleis seisvas Agu Sihvkas huvi?..Une pealt lindi pealt õppimine. ... · Mille kohta öeldi: ,,Ega me vargile lähe, ainult natukeseks laename, tehnikat peab ju täie võimsusega kasutama. Kaur ütles seda ...
Tallinna Riiklikus Konservatooriumis vanemõpetajana. Juhatanud Tallinna Üliõpilassegakoori (1967-1979), segakoori "Olevine" (1979- 1983), Tallinna Õpetajate Naiskoori (1990-1994). Tema loomingus on naiskoorilaule, meeskoorilaule, segakoorilaule, soololaule, vokaal sümfoonilist muusikat ja instrumentaalmuusikat. Võitnud 1969. aastal üleliidulisel noorte heliloojate konkursil I preemia (nelja koorilaulu eest). Võitnud preemiaid koorilaulude konkurssidel. Rein Rannap (06.10.1953 Tallinn), pianist, helilooja, improvisaator. Isa - Heino Rannap, muusik, pedagoog, muusikapedagoogika uurija, ema - Ines Rannap, viiulisolist, pedagoog, muusikakriitik. RR õppis Tallinna Muusikakeskkoolis (1965-1972) ja Konsrevatooriumis (1972- 1977) klaveri erialal Virve Lippuse juures; seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977-1979). 1991 kuni 1995 õppis RR Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu
EESTI TÄHTSAMAD HELILOOJAD 20. JA 21. SAJANDIL Raimond Valgre(7. oktoober 1913- 31. detsember 1949) Oli eesti helilooja ja muusik. Ta oli üks tuntuimaid eesti heliloojaid, kelle laulud on muutunud üldrahvalikuks. Raimondi isa oli kingsepp. Juba lapseeas huvitus ta muusikast: mängis klaverit, akordionit, trumme ja kitarri. Aastal 1931 lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ning seejärel läbis kaitseväeteenistuse. Pärast seda sai temast elukutseline muusik. Teise maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusse. Aastal 1988 avati Valgre kodumajas mälestustahvel. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Ehala, Olav (31.07.1950) Helilooja ja pianist. Lõpetas 1969 Tallinna Muusikakooli ja 1974 kompositsiooni erialal Tallinna Riikliku Konservatooriu...
jaanuaril 2000. a. toimunud loodusnähtusest - helilooja on katsunud muusikas edasi anda nähtud protsesse, looduses toimunud muutusi. Sisask asus muusikat ja matemaatikat ühendama 1980. aastate lõpus, mil ta arvutas välja Päikesesüsteemi planeetide tiirlemisel teoreetiliselt tekkivad helid. Neist arvutustest tuletas ta nn "planeetide helirea": cis, d, fis, gis, a. Üllatusega avastas ta, et tegemist on ühe põhilise helireaga vanas jaapani muusikas. Rein Rannap Sündinud 6. oktoobril 1953 Tallinnas. Tema isa Heino oli muusik ja muusikapedagoog, ema Ines aga viiulisolist ja muusikakriitik. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's
PIANISTID Viimsi Muusikakool Muusikaajalugu Liivia Narvik 7.klass 1. aprill 2012 Pianistid REIN RANNAP ( sündinud 6.oktoobril 1953) eesti helilooja, improvisaator ja pianist. Õpingud Kaheteistkümne aastaselt alustas ta õpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis. Peale seda jätkas ta kohe oma õpinguid Tallinna Riiklikus Konservatooriumis klaveri erialal. Sellele järgnesid õpingud Moskva konservatooriumis. Peale seda pidas ta kaks aastat vahet ning jätkas õpinguid 1991. aastal Lõuna-California Ülikoolis magistri- ja doktoriõppes heliloomingut. Ruja Rein Rannap asustas ansambli ,,Ruja"
Haanja kool REIN RANNAP Referaat Autor: ............ Klass: ...... 2012 Sisukord Elulugu............................................................................ 3-4 Pildid..............................................................................
Ruja Eva Maria soodla 8.klass Sisukord Sissejuhatus Bändi ajalugu Bändi nime kaks teooriat Bändi koosseis läbi aastate Albumid Rein rannap Urmas Alender Jaanus Nõgisto Kokkuvõte Lugu ,,Rahu" Kasutatud allikad Sissejuhatus Mina valisin oma esitluse tegemiseks eesti rokiklassika ruja. Ilmselt pole mitte ühtki eestlast, kes poleks nende kauneid ja aegumatuid lugusid kuulnud, mis on tänapäevanigi väga populaarsed. sellepärast tahtsingi teha oma esitluse just sellest bändist. Bändi ajalugu Ruja oli eesti rokk bänd, mis tegutses 1970-1980 aastatel. Oma esimese endanimelise albumi avaldasid nad 1979.
Retsensioon Laupäeval, 24.oktoobril külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontserdit. Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli
kodulinna kontserdi andma, tuleb kuulama minna. Peale Kilingi – Nõmme toimusid veel kontserdid Valga kultuuri-ja huvialakeskuses ning Abja kultuurimajas. Kohale oli tulnud päris palju rahvast nii, et isegi pileti ostmisel oli pikk järjekord. Kontsert algusajaks oli märgitud 18:00 ja see hakkaski väga õigel ajal pihta. Rannap ütles, et enamik lugudest kontserdil on uued, kirjutatud viimasel neljal aasta vältel ja kõlavad ka ta peatselt valmival heliplaadil. Mõned lood, mida Rannap mängis kontserdil: „ Pöörane ratsanik“ „Hardumus“ „Viimane auruvedur“ „Pilvemaastik“ „Tuulekellad“ „Imetleja“ „Laps vaatab tähistaevast“ „Idüll“ „Tantsuootus“ „Lootus“ „Kingitus“ „Hommik“ Lugude vahele rääkis Rannap ka natuke mida mängima hakkab ja millal ta selle teose kirjutanud on. Näiteks üks tema pala oli kirjutatud juba 10-12 aasta vanuselt. Ta oli publiku vastu väga meeldiv ja sõbralik.
Suislep, Jana Kask, Eliis Pärna, Taavi Immato, Kristjan Laas, Timothy Jarman, Keit Triisa. Alles on jäänud siiani vaid esimesed viis lauljat ja ülejäänud viis võistlejat juba välja kukkunud. Saatejuhid on Märt Avandi ja Ott Sepp. Iga saade nad teevad üksteise kulul nalja ja hoiavad meeleolu üleval. Superstaariks pürgijaid hindavad ka sel aastal raadio 2 peatoimetaja Heidy Purga , tunnustatud muusik ning helilooja Rein Rannap ning mitmekülgne Eesti muusikamaalima asjatundja ja kriitik Mihkel Raud. Heidy Purga (s. 1975) on Eesti Raadio saatejuht ja Raadio 2 peatoimetaja ning Eesti Päevalehe plaadiarvustaja. Lisaks juhib ta muusikateemalist ,,MustMesi" ning veab saadet ,,Pleier". Purgal on märkimisväärne kogemus ka televisiooni alal: ta on olnud mitmete noortesaadetes nii toimetaja kui ka saatejuht. Rein Rannap (s. 1953)on nii Eestis kui ka mujal maailmas laialdaselt tunnustatud pianist ja helilooja
Aastal. Mitmed kuulsaimad meloodiad on kokku pandud Rein Rannapi poolt. Ruja valisime sellepärast, et me armastame rock muusikat ja Ruja on üks Eesti rock muusika ikoonidest. Koosseis Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Raul Sepper (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid)
h) töökohad: Alustas kitarristina juba keskkoolipõlves ansamblites Golem ja Metallist, hiljem Singer Vinger.Laulma hakkas Mihkel Raud veidi mahedama muusika bändis "Merry Christmas Mr. Lawrence", nüüd lihtsalt "Mr.b) tegelased: Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt.) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme, Jaanus Nõgisto, Roald jt.)
Ruja Rait Rauba AT209 Ruja oli eesti rock-ansambel. Ansambli nimeks võeti uudissõna "ruja", mis oli mõeldud asendama väljendit "teaduslik fantastika". Koosseis aastatel 19711975 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Toomas Veenre (kitarr) Andres Põldroo (kitarr) Koosseis aastatel 19751978 Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Margus Kappel (klahvpillid) Andrus Vaht (trummid) Ivo Varts (trummid) Priit Kuulberg (bass) Koosseis aastatel 19801983 Urmas Alender (vokaal) Jaanus Nõgisto (kitarr) Tiit Haagma (basskitarr) Rein Rannap (klahvpillid) Jaan Karp (trummid) Koosseis aastatel 19851988
repertuaaris läbi aegade ikka leidunud. Rujas on aga paljutki veel. Pea kõigis Ruja lauludes on solistiks Urmas Alender. Ent see on tegelikult vaid jäämäe veepealne osa. Üritame läbi Alenderi ja Ruja muusika veidi vee alla vaadata, kompida seda suurt keha, mille piirid pole selged. ESIMENE PERIOOD (1971-1975) - VARANE RUJA Koosseis · Urmas Alender (vokaal) · Jaanus Nõgisto (kitarr) · Tiit Haagma (basskitarr) · Rein Rannap (klahvpillid) · Andrus Vaht (trummid) · Toomas Veenre (kitarr) · Andres Põldroo (kitarr) 1971. aastal ilmus populaarses nädalalehes Sirp ja Vasar uudissõnade rubriigis ettepanek hakata kasutama sõna "fantaasia" asemel sõna "ruja" (Anderes Ehini uudissõna). 1971. aasta septembris tuligi Rein Rannapi eestvedamisel kookku asnambel, mis hakkab kandma nimena just seda veidrat uudissõna. Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel: · 1
Varsti peale ansambli loomist salvestasid nad kaks lugu Eesti Raadio stuudios. Esimene lugu, ,,Need ei vaata tagasi" sisaldas bassisti Raul Sepperi juhtvokaali ning andeka Rein Rannapi Chopinilikke klaverikäike taustal. Teine laul, mis salvestati, oli ansambli hümniks - ,,Nii vaikseks kõik on jäänud", kus Urmas Alender mängis kitarris emotsionaalseid käike. Esimesse stabiilsemasse koosseisu alates 1972. aastast kuulusid Urmas Alender solistina, Andrus Vaht trummarina, Rein Rannap pianistina, Andres Põldroo kitarristina ja Tiit Haagma bassistina. See koosseis lindistas ühe laulu - ,,Rukkilõikus", kus leiduvad Haagma head bassipartiid. Samuti oli see viimane lugu Rujas Põldroo jaoks, kuna ta asendati parema kitarristi, Jaanus Nõgistoga. Sellest alates valmis esimene ,,klassikaline" Ruja koosseis, mis salvestas laule ja esines kaks aastat järjest. Samuti valmis peale seda kuulajaskonnale progressiivset klassikat, nagu näiteks ,,Õhtunägemus" ja ,,Auruvedur"
Muusikastiil muutus drastiliselt proge-rock´ist kommertsmuusikaks. Põhjus oli väga lihtne, proge-muusika ei toonud piisavalt raha sisse. Ka publikut oli saalis vähemaks muutunud. Paljud Ruja algusaastate fännid, ka raamatu autor ise, on vaadanud sellele perioodile kõõrdi, kuid pop- perioodil on loodud mõned Ruja tuntumad teosed nagu ,,Must lind" ja ,,Eesti muld ja eesti süda". Samuti oli see üks Ruja edukamatest aegadest. 1983. Aastal, kui Rannap taaskord lahkus, ajutiselt ruja tegevus seiskus. Muusika tegemise juurde kuulus alati naps ja nali. Mehed olid nagu vanad rokkarid- joodi, möllati ja ropendati. Venemaal reisides oli rutiini vastu muudki rohtu kui kohalikud kõrtsid. Rujal oli kombeks, et tuuri kõige viimane kontsert oli ,,roheline". See tähendas, et bändiliikmed võisid üksteisele tünga teha. Näiteks kleepis Alender Garseniku süntesaatori kõik klahvid kokku.
esimesed laulud valmisid 1933. aastal. Töötas elatise teenimiseks restoranimuusikuna ja orkestrijuhina Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Ta on loonud ligi 100 laulu. Suure osa oma loomingust kirjutas ta loodus-, tunnete- ja ühiskonnateemadel. Valgre loometööd on kasutatud mitmete teiste eesti heliloojate töödes, samuti mitmetes eesti filmides. Tuntuimad "Muinaslugu muusikas", "Saaremaa valss", "Läbi saju", "Mul meeles veel meloodia", "Peagi saabun tagasi su juurde" Rein Rannap (1953) on Eesti pianist, helilooja ja improvisaator. Rein Rannap andis esimese soolokontserdi 1968. aastal. Sellest ajast saadik on ta klaverikontserte andnud paljudes endise Nõukogude Liidu piirkondades, Euroopa riikides, kui ka Austraalias ning USA's. Eestis on Rein Rannap viinud läbi mitmeid kontserttuure. Klassikalise heliloojana kirjutab ta heakõlalises post-modernistlikus stiilis. On kirjutanud palju klaverile ja neid ise ette kandnud - näiteks tsüklid Naiivsed ja Süütud palad,
Sõna ja ansambel on tänaseks saanud üheks. Põhiprintsiibid RUJA loomisel olid: rahvuslik ("oma") originaalmuusika, kirjanduslikult tugev (proffessionaalne) laulutekst, tugevad (proffessionaalsed) muusikud ja viia biitmuusika kunstilisele tasemele. 3 Esimene periood varajane ruja(1971-1975) Esimene koosseis oli üsna naljakas - Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap ning 2 naislauljat, viiul, trompet, tromboon ja rütmigrupp. Rannapil oli plaan, et suure täiskoosseisu põhjal hakkavad tegutsema mitu väiksemat ühikut erinevate nime-algustega. Esimesed lindistused raadios ongi fondikaartidel fikseeritud nime all "Pop-Ruja". Pidid tulema veel ka "Rock-Ruja" ja ,,Kammer-Ruja". 1971. aastal ilmus Jüri Üdi luulekogu "Detsember". Ilma selleta olnuks eestikeelset hard rocki väga raske teha
Tal pruukis vaid grimassi teha ja juba oli ta suutnud kõik naerma ajada. Edasi kolis Alendrite perekond Lasnamäele. Seal tekkisid Urmasel esimene konflikt- situatsioonid, õue peal oli palju venelasi ja nendega suheldi peamiselt kividega. Urmas Alenderi loomingust Alates 70-ndate keskpaigast osales Urmas folklaulu liikumises. Selle aja jooksul lõi ta ligi poolsada laulu. Urmas oli rohkem sõnade kirjutaja, muusika tema sõnadele kirjutasid enamasti Jaanus Nõgisto ja Rein Rannap. Rootsis kirjutas ta ka ise muusikat. Albumi andis välja koos Ricky Deliniga. Samuti andis ta Rootsis välja kasseti "Vana Kloun" (1992. a.) ja kõige viimasena Virve Osila sõnadele kirjutatud lauludekogumiku "Hingelind" mida ta ei jõudnud ise välja anda Ruja •1971. aasta septembris tuli Rein Rannapi eestvedamisel kokku andsambel, mis hakkas kandma nime Ruja, mis tähendab fantaasjat. •Esimene koosseis oli üsna naljakas- Urmas Alender, Raul Sepper, Rein Rannap
eestikeelt ja kes tahaksid ka mõndade uute isamaaliste lauludega tutvuda. 1. Koit-Sõnad: Tõnis Mägi, Esitaja: Tõnis Mägi, Viis: Tõnis Mägi. Ma arvan, et see laul sobib, siia sellepärast, et tegemist on lauluga, mis andis inimestele teada, et tuleb saavutada iseseivus. Muidugi on ka laulu sõnad väga südamlikud. http://www.youtube.com/watch?v=i-6tLn6hQ7Q 2. Eesti Muld ja Eesti Süda-Sõnad: Rein Rannap/Lydia Koidula, Esitaja: Ruja, Viis: Rein Rannap. See laul sobib samuti selle plaadiga sellepärast, et selles räägitakse Eesti väga sümboolsetest asjadest. Laulus nagu tänatakse Eestimaad selle eest, mis ta on meile andnud. Laul on tõsisema sisuga, kui seda oli eelmine. http://www.youtube.com/watch? v=HzYqYh6xu7M 3. Eestlane olen ja Eestlasek Jään- Sõnad: Alo Mattiisen, Esitaja: Ivo Linna, Viis: Jüri Leesment. Selle laulu panin siia sisse sest see on laul mida lauldi, siis kui oli laulev revolutsioon
suveks enda jaoks välja päris mitu ooperietendust, mida sooviksin külastada. Üks neist kannab pealkirja „Nurjatu saar“ ning teise valitud teose pealkirjaks on „Luigeluulinn“. Valisin enda jaoks välja sellised lavateosed, sest mölemad teosed on kirjutatud eestlaste poolt ning arvan, et eestlaste tehtud oopereid vöiks olla huvitavam vaadata ning kuulata. Esimesele ooperietendusele on muusika teinud Rein Rannap, kuuldavasti on tegemist kerge ning klassikalise rokiga. Rannap mängib ise teoses elektriorelit ning klaverit. Teisele ooperile on muusika teinud Ülo Krigul. Kuigi see nimi mulle kahjuks midagi erilist ei ütle, siis vaimustun hoopis solistidest. Solistideks on nimelt Helen Lepalaan ja Iiris Vesik. Ootan väga järgmist suve ja neid ooperietendusi, saan lõpuks panna taas selga siiani vaid korra kantud 9. klassi lõpukleidi ja tunda end veidi tähtsama ning suursugusemana. Samuti
Omal ajal hindas ta meeletult selle aja suurkujusid - Artur Rinnet ja Georg Otsa. Seitsmendas klassis hakkas Urmas oma hea sõbra ja klassikaaslase Tiit Haagmaga bändi tegema, mille nimeks pandi ,,Varjud". Hiljem ta mängis ka ansamblis ,,Andromeeda". Tiit Haagma oli oma elu pühendanud nii muusikale kui purjetamisele. Kui Urmas Alendrit kutsuti, läks ka tema merele, mitte küll hea meelega ta kartis merd ja armastas merd. Kui Alender lõpetas 1972 aastal kooli, soovitas Rein Rannap tal lavakunstikateedrisse minna, kuid Urmasel oli järeleksam. Järgmisel vastuvõtul 1974. aastal astus Urmas lavakasse. Selle lõpetas ta 1978. aastal ning läks tööle Nukuteatrisse, kus ta vähest aega töötas, kuid siis sai selgeks, et bändi tegemine oli talle siiski tähtsam. Ta loobus ta näitlejaametist ja hakkas tegelema ainult "Ruja"-ga. Teatritega tegi kaasa kogu "Ruja" koosseisus ja Nukuteatris proovis ta oma luulekavaga välja tulla, kuid kriitika ei suhtunud
70ndad Biitmuusika rockmuusikaks Viimane moeröögatus süntesaator Sven Grünberg Sven Grünberg Eesti helilooja ja klahvpillimängija Ansamblid Ornament, Mess Filmimuusika kirjutaja Ruja Andres Valkonen (Väntorel) ja Rein Rannap Tegutsemisaeg Koosseis Apelsin Apelsin loodi 1974. aastal Populaarsem ansambel Ivo Linna, Mati Nuude Vitamiin Vitamiin loodi 1978. aastal Üks kirevamaid ansambleid Marju Länik, Anne Veski Kukerpillid Loodi 1972. aastal Eesti folkansambel Repertuaari kuulub... Laule http://www.youtube.com/watch?v=HzYqYh6xu7M http://www.youtube.com/watch?v=WCS9MZj0YmE http://www.youtube.com/watch?v=k8buNFCXW1s http://www.youtube.com/watch?v=99HYdgvGq4E
Aastatel 1999 kuni 2004 on ta esinenud rollidega ka teiste teatrite etendustes: · 1999: "Hamlet" Laertes (Linnateater) · 1999: "Kolmekrossiooper" Filch (Linnateater) · 2001: "Musketärid kakskümmend aastat hiljem" Vikont de Bragelonne (Linnateater) · 2003: "Bent" Rudy (Vanalinnastuudio) · 2004: "Grease" Danny Zuko (Nukuteater) · 2004: "Latern" Sass projektiteater · 2008: Rockooper ,,Ruja" Rannap (Vanemuise suvelavastus) Priit Võigemast on mänginud filmides ,,Nimed marmortahvlil" Henn Ahase rolli ja filmis ,,Täna öösel me ei maga" Christoferi rolli (mõlemad on Taska filmid). Ta on andud oma hääle ,,Tweenie põngerjates" Milole ja ETV teleseriaalis ,,Õnne 13" on tal Marko osa. Lisaks näitlemisele on ta tegev ka lavastajana. Tema lavastatud on: · 2004:Vladimir Presnjakov, Oleg Presnjakov "Terrorism" (Ugala) · 2006: Igor Bauersima "norway.today" (Ugala)
Ilona arvab, et Katrin Reimuse „Haldjatantsul” ja Helga Nõu „Kuuendal sõrmel” võiks kestmiseks olla rohkem võimalusi kui ülejäänuil. Mare Müürsepp: (kirjutas Inga Lambakahar) Mare Müürsepa sõnul on viimase kümnendi laste- ja noortekirjandus rikas ja rõõmustav. Sellesama kümnendi sees on trükitud ja müüdud mühinal raamatuid, tehtud kordustükke. Lugejate peresid rõõmustavad sellised autorid nagu: Harri Jõgisalu, Heljo Mänd, Aino Pervik, Jaan Rannap jt. Aino Perviku Paula sarja raamatud annavad ülevaate kooliuusiku maailmapildist ja annavad edasi üldinimliku tundekogemuse. Põnevalt ja ajaga kaasas käies on kirjutanud Jaan Rannap. Meie juurest lahkunud Ott Arder ja Henno Käo raamatutest on ilmunud nii kordustrükke kui ka uusi väljaandeid. Henno Käo elulähedasem raamat „Mina, emme ja teised“ on pere- ja koolielu kujutus. Leelo Tungal kirjutab lustaka ja kelmika teema kõrval ka sõjaaegse ja -järgse elu mälestuste
ENERGIAVOOG LÄBI ÖKOSÜSTEEMI Karl Niitso ja Anneli Rego Päike on peamine energiaallikas Fotosüntees(maal) 6CO2 + 6H2O + valgusenergia = C6H12O6 + 6O2 taimed, vetikad > taimtoidulised > loomtoidulised Kemosüntees(ookeani põhjas) Bakterid- sünteesivad orgaanilist ainet Primaar- ja sekundaarproduktsioon Primaarproduktsioon(esmatoodang)- ökosüsteemi tootjate toodetud biomass kindlas ajavahemikus. Netoproduktsioon(puhastoodang)- tarbijatele käteesaadav taimede biomass. Brutoproduktsioon(kogutoodang)- puhastoodang+taimede hingamiseks kulunud energia. Sekundaarproduktsioon-ökosüsteemi tarbijate biomassi juurdekasv. · Rakuhingamine orgaanilisse ainesse talletatud energia suunatakse organismi kasutusse. 1% päikesevalguse energiast puhastoodangu on u pool (vahemikus 40-85%) 15-60% taim...
Võru Kesklinna Gümnaasium 20. ja 21. sajandi kuulsamad Eesti heliloojad Koostaja: Mehis Sokk Klass: 12.a Juhendaja: Signe Rõõmus Võru 2011 Sisukord Veljo Tormis............................................................................................................................... 3 Rein Rannap................................................................................................................................5 Arvo Pärt ....................................................................................................................................7 Mihkel kerem............................................................................................................................ 11 Raimo Kangro..........................................................................
Muusikaline tallinn Tallinn 2016 Muusikud, kes on pärit Tallinnast Olav Ehala René Eespere Ülo Vinter Rein Rannap Mihkel Kerem Muusikute nimelised tänavad Tallinnas Karl August Hermanni tn Miina Härma tn Johannes Kappeli tn Georg Otsa tn Rudolf Tobiase tn Konstantin Türnpu tn Muusikalised skulptuurid Gustav Ernesaksa ausammas Heliskulptuur Cromatico Laulev pink "Laulud nüüd lähevad..." Solidaarsuse kivi ja Chopini pink Muusikaline haridus Tallinnas G
Agu Sihvka annab aru Autor: Jaan Rannap Tegelased:Agu,Kiilike,Obukakk,Topp ja paljud teised Et kõik ausalt ära rääkida, nagu oli, pean ma alustama... täpselt nii hakkasid teme seletuskirjad. Agu Sihvka käib 6.klassis ja ta sünnipäev on 7.oktoobril. Tal oli ka kirjasõber Karl. Agu ja ta sõpradega juhtub alatasa midagi, mitte et nad tahaks nimelt midagi teha vaid lihtsalt juhtub. Obukakk oskas teha igasuguseid looma hääli järgi teha, mida ta ka tegi, aga tema pääses puhtalt. Enam-
70ndad Biitmuusika asemele tuli rockmuusika Paranes heli ja instrumentide kvaliteet Uus ja populaarne asi oli süntesaator Populaarsemad bändid olid näiteks Ruja Apelsin Kukerpillid Jne Kes alustasid 60ndatel olid nüüd tõelised tegijad 80ndad Eesti muusika oli NSVL tipus Põhilised muusikastiilid olid Rock Jazz Punk Populaarsemad artistid: Rein Rannap Alo Mattisen jne 90ndad Tekkisid produtsendid ja mänedzerid Eesti hakkas osa võtma eurovisioonist Tõusuteel oli jazz Kasutatud kirjandus www.vikipedia.com http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/ee www.miksike.ee
vildiga kaetud haamrikesed keeltele ja panevad need võnkuma. 3. Viis klaveri osa · Klaviatuur · Keeled · Metallist raam · Haamrid · Pedaalid 4. Pedaalide töö põhimõte klaveril · Tavalisel kaks vahel kolm pedaali. Paremale vajutades helisevad keeled kauem, vasak pedaal muudab kõla tuhmimaks ja vaiksemaks, keskmine pedaal jätab kõlama viimasena vajutatud heli või akordi 5. 3 tuntud pianisti · Rein Rannap · Marko Martin · Mihkel Poll 6. Mis on klahvpill · Pill, mille heli tekitatakse sõrme vajutusega klahvile 7. Klaversiin · Ehk tsembalo kujunes välja 15 sajand. Koosneb kõlakorpusest ja sageli kahest manuaalist. Igale klahvile vastab üks keel. Pilli kõla on järsk, terav ja lühike. 8. Kuidas tekib oreli heli · Tekib õhusamba liikumisel viledes. Õhu paneb liikuma õhuseadeldis: kui
· Ans Optimistid(T.T.H Kõrvits) · Ans Rütmikud (T.Mägi,P.Kõlar) · Ans Peoleo(T.Linna) · Ans Andromeda · Ans Mikronid(G.Kraps) · Ans Toomapojad(P.Tooma) · Ans Kristallid(blues)(M.Kuut) · Georg Ots 1920-1975 · ER meeskvartett · Horoskoop · Aarne Oit'i lauluvõistlus 1970 · Ans Justament(T.Lunge,J Elgule) · Ans Palderjan(T Pihlap) · Ans Kukerpillid(rahvalik muusika) · Ans Vitamiin(J Steinfeld) · Ans Apelsin · Ans Fix · Ans Ruja(R Rannap,U Alender) · Magnetic Band(G.Kraps) 1980 · Tartu muusikapäevad · Hakkasid toimuma üritused-Happening,mis tähendasid muusika, kujutava ja sõnakunsti elementidega improviseeritud etendust · Ans In Spa · Ans Ultima Thule · Ans Mahavok · Ans Seitsmes Meel · Ans Rock Hotel · Ans Karavan · Ans Propeller · Rahvuslik vabadusliikumine 1987a · A.Matiesen,kes kirj 5isamaalist laulu · Laulev revolutsioon · Heavy Rock-M.Raud ans Mr
Viljandi Maagümnaasium Seitseteist tundi plahvatuseni Autor: Jaan Rannap Ilmumisaasta: 1975 Kokku on selle saja leheküljelise raamatu sisse suudetud ära mahutada 9 erinevat juttu, mis kõik suuremal või vähemal määral seostuvad kooliga. Iga jutu sees on justkui idee, mida autor püüab meieni tuua läbi nende lugemise. Jutustan kaks juttu ,,Iseloomustus" ja ,,Seitseteist tundi plahvatuseni" Esimeses jutus antakse õpilastele ülesandeks kirjutada oma pinginaabri kohta iseloomustus, pärast peavad nad aga kirjutama kirjandi kõigi klassikaaslaste kohta
joomingutest, pohmellidest ja muust rokkmuusiku eluga seonduvast Mihkli unistuseks oli mängida ansamblis Singer Vinger, kuhu ta ka 1986. aastal pääses ning mängib selles ansamblis siiani Ta pääses vene sõjaväest, kuna lasi ennast mõneks ajaks hullumaja sisse kirjutada Teost on saatnud ülisuur müügiedu, paari kuuga oli seda ostetud üle 30 000 eksemplari Kokku umbes 340 roppsõna Tegelased Eesti popmuusikud aastatel 1977-1990 (Peeter Volksonski, Rein Rannap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Ivo Linna, Els Himma jt) Mihkel Raua sõbrad (Sal-Saller, Hardi Volmer, Kojamees, Villu Tamme ja Jaanu Nõgisto) Perekond (Eno Raud ja Aino Pervik, vend Rein Raud ja õde Piret Raud) Naabrid (Mihkel Mutt, teised hinnatud kirjanikud) Õpetajad (Tallinna 7. keskkool ) Arstid (Anti Liiv, Seewaldi õed ja arstid) Lahendus Peale aastaid väga hullu, sündmusterohket ja meeldejäävat nooruspõlve jõudis Mihkel Raud surma piirini Tema tervislik seisund muutus
Agu Sihvka annab aru Jaan Rannap Põhitegelased: Agu Sihvka kiilike Topp Obukakk Kokkuvõtte: Palju erinevaid lugusid, mis lõppevad kõik seletuskirjadega õpetajale ja direktorile. Tavaliselt saavad Kiilike ja Agu Sihvka millegagi hakkama, vahest kaasavad ka nad oma tegemistesse teised õpilased. Nad on korraldanud öiseid häireid, dresseerinud mesilasi ja nurja ajanud aastapäeva kontserdi. Ja veel palju muudki. Alguses on neil muidugi alati head plaanid, aga lõpuks kujunesid need kõik alati halvad välja. Mõni asi lõpeb neil ka väga hästi, näiteks mesilaste dresseerimine. Sellega olid rahul ka mesilaste omanikud kuna nad said rohkem mett kokku , kui enne. Kahjuks öise häire korraldamine nii hästi ei lõppenud. Kuna meil oli igav siis nad ärandasid võimlemisõpetaja Pauksaare ratta ära ja panid selle metsa puu otsa. Nad arvasid, et sealt ei leia seda keegi ja panid spinningu jalgratta kella külge. Kui teised jalgrattast otsi...
Registrinupudega saab muuta kõlatugevust, kõlavärve. See muudab oreli kõige suurema heliulatusega pill kuni 10 okaatvi. Akordion Tähtsaim osa on volditud nahast vm materjalist lõõts. Ühel pool on klaviatuur, millega mängitakse meloodiat registiri klahvid tämbri muumiseks. Teisel pool on nupud bassinootide või akordie mängimiseks. Heli tekitavad metallist lestkeeled , mis klahvile vajutades ja lõõtsa liigutamisel õhuvoolust võnkuma hakkavad. Tähtsamad mängijad Klaver- Rein Rannap, Mihkel poll, Kalle Randalu Klavesiin- Ene Nael, Imbu Tarum, Reinut Tepp Orel- Andres Uibo, Ines Maidre, Piret Aidulo Akordion- Tiit Kalluste, Henn Rebane
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
