EESTI MUUSIKA 60-ndad - 80ndad aastatel. Eesti levimuusika algusaastaks vib lugeda aastat 1925, kui Kurt Strobeli eestvtmisel loodud ansambel The Murphy Band mngis Tallinna Raekoja platsil asunud kohvikus Marcelle tantsumuusikat. See oli tantsusugemetega jazzmuusika. Rohkem levis tollane popmuusika noorem linnarahva hulgas, klades peamiselt restoranides. Algul ei kiitnud kriitikud sellist kratsevat muusikat heaks. 1930. aastate teisel poolel kirjutasid oma menukad lklaulud Boris Krver ja Raimond Valgre
MUUSIKA 1970-1980 KLAID MELNIKOV 1970-1980 1970-1980 tekkisid uued loomevõimalused seoses tehnika arenguga Kõlapilti rikastavad elektroakustiline muusika ja selle alaliik live-elektroonika Sellel perioodil töödeldi tavapillidel loodud muusikat palju elektrooniliselt Multimeedia esiletõus Tekkis uusi muusikažanre ja lisandus palju soliste ja ansambleid Muusikamaastik muutus üsna kirjuks REGGAE Reggae muusika tekkis küll juba 1960. aastatel, kuid populaarsust kogus alles 1970. aastatel. See stiil sündis Jamaical ja seda seostatakse rastafaride usulispoliitilise liikumisega Reggaele on iseloomulik rütmikitarri poolt rõhutatud teine ja neljas löök ja basstrummi poolt rõhutatud kolmas löök Üks esimesi tuntud reggae-muusikuid oli Jackie Mittoo Maailmale tegi reggae muusika tuntavaks ja populaarseks Bob Marley http://www.youtube.com/watch?v=LanCLS_hIo4 DISKOMUUSIKA
(nendega sai laval üles astuda nooruk Tõnis Mägi) O Lisandusid mitmed ansamblid: Virmalised, Toonika, Pealeo, Andromeeda, Kristallid, Mikronid O Estraadimuusika ( hõlmas kõike peale jazz-ja biitmuusika) – laia kuulaskonna hulgas kõige populaarsem O 1960. a algul oli ER meeskvartett, kes pani aluse vokaalansamblite traditsioonile Noorhärrad 60ndatest Tõnis Mägi Georg Ots Ansamblite aeg e. 1970. aastad O Biitmuusikast sai rock- O Rujast: muusika löökpillimängijad O Rock’i lipulaev ansambel Andrus Vaht, Ruja Toomas Rull, O 70.ndaks oli paranenud bassimängijad Tiit instrumentide ja Haagma, Priit helitehnika kvaliteet Kuulberg, kitarristid O Eestisse jõudis Andres Põldroo, süntesaator Jaanus Nõgisto, O Sven Grüngberg asutas klahvpillimängijad 74
Gunnar Kriik /1952-2001/ - ex-basskitarr,klahvpillid Argo Toomel - bass Hillar King - ex-bass Aleksander Vilipere /1955-2011/ - trummid, vokaal Marek Lillemägi - trummid Ivo Varts /1961-2013/ - ex-trummid Esimese lauluna ansamblis Apelsin laulis Nuude linti «Jambolaya». Taheti aga tegelikult algul Ajakirjandusmaja ansambliks saada, aga sinna neid ei võetud. Nii nad saidki algul Tallinna Kaubamaja bändiks. Apelsin oli bänd, kes avas 70ndatel Venemaa ukse paljudele teistele Eesti artistidele. Tähtis koht on nende heliloomingus olnud alati ka naljal nii muusikas kui tekstis. Ansambli muusikaline moto igaühele midagi (ehk polkast rokini) saavutused Üldse on ansamblil ilmunud 4 LP-d ja 2 CD-d. viimasele neist - Apelsini boogie on põhiliselt koondatud Tõnu Aare loomingu paremik. Apelsin veereb nüüd juba 38-ndat aastat. Esimene välistuur oli Soomes, millele aga eelnesid kontserdid Tsehhoslovakkias. Soomes mängitakse tänaseni Apelsini laule.
PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960. aastate lõpul hakkasid rock muusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond.
PROGRESSIIVNE ROCK 1. Progressiivse rock muusika ajalugu välismaal Sissejuhatus Progressiivne rock (ka progerock) on rockmuusika alamsuund, mis arenes välja 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate algul. Sõna progressiivne otsene tähendus on edasiareng. Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusika suuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele. 1960
1970ndate aastate muusika Urmas Alender & Ruja 1970. aastad Biitmuusikast sai rockmuusika Oli paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet Uue põlvkonna muusika sobib mitte ainult tantsimiseks, vaid ka kuulamiseks Eestisse jõudis popmuusika viimane moeröögatus- süntesaator Sven Grünberg asutas 1974.a ansambli Mess, mis sai üheks eesti elektroonilise rock'i alustalaks. Klahvpillimängijate initsiatiivil tekkis veel teisigi tuntuid ansambleid, näiteks Andres Valkoneni Väntorel ja Rein Rannapi eestvedamisel kokku tulnud Ruja, kes väärib pikemat tutvustust juba oma pika ajaloo ja mitmete koosseisu vahetuste tõttu. Ruja Algselt mängisid Rujas lisaks Rannapile Paul Mägi, Andrus Vaht, Tiit Haagma ja Andres Põldroo, laulis Urmas Alender. 1973. aastast asendas kitarrist Põldrood Jaanus
Sõna progressiivne viitab rocki- maailmas aga sellele, kuidas muusikasuuna esindajad laiendasid rockmuusika piire, muutes seni valitsenud salmi ja refrääni vaheldumisel põhinenud lauluvorme. Tähelepanu pöörati lugude instrumentaalsetele osadele.1 1960. aastate lõpul hakkasid rockmuusika esindajad otsima uusi ideid rocki põhisuunast üha kaugemal olevatest muusikalistest allikatest. Neid inspireerisid nii blues, jazz kui ka klassikaline muusika. Peale oli kasvanud uus muusikute põlvkond. Veidi rohkem kui kümne aasta jooksul oli rockist saanud üldiselt omaks võetud nähtus, mis tõmbas enda poole ka suurt osa noorest haritlaskonnast. Sellest tulenes ka nn progressiivset rocki mängitavate ansamblite tõusuperiood 70. aastate algul. Tuntuimad esindajad olid pärit Suurbritanniast, kes olid tihti läbinud ka professionaalse koolituse muusikakoolides.2
Kõik kommentaarid