Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rändavate Pükste Õeskond". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
carmen, lena, päras, eric, kalli, carmeni, püksid, sõi, pükste, jooks, ööd, hommiku, arva, krista, palus, ericu, vaatas, esim, pükse, järg, film, leena, tuppa, alga, ränd, ujuma, tunnen, molly, veet, duncan, nalja, poisi, hommikust, randa, rannal, kuulis, jooksis, küsis, vestlust, jalas, carmenit, carmenil, haigla, kandes, kitli, selga, dianaAndersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Väster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele õpetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tädi Agda, direktor Elmadahl, kunstiõpetaja Elna Pettersson (Närvid Läbi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaõpetaja Elisa Linder (Für Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi kõige pikem tüdruk ja sellel põhjusel hüütakse mind ka lipuvardaks. Mul on tülikas vend Kalle ja olen armunud 19- aastasesse Ralfi. Mul on ka merisiga Oskar. Käin Vallbergi kooli 8B klassis. 2. Olen Ville Väster, 15-aastane. Käin Vallbergi kooli 8B klassis. Ma vihkan ühte
KARJED ööS 1. Ethan oli just üles tõusmas, kui kell öökapil näitas 7.45. Kõik oli samamoodi tavaliselt, aga midagi oli siiski erinev, poiss pollnud enam Tallinnas oma vanemate juures, vaid kuskil Inglismal tädi juures. Kus nimelt Inglismaal ta ei mäletanud. Ta vanemaid polnud enam, nad hukkusid puhkuselt tagasi tulles lennuõnnetuses. "Marian!" hüüdis Ethan Keskmises eas naine võpatas äkilise hääle peale, kuid kogus ennast ning vastas noormehele lühikese küsimusega:"Jah?" "Oled sa mu särki näinud?" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta n
), matemaatikaopetaja ja klassijuhataja Andersson (Pudel), Ralfi vend Joakim, Tiina merisiga Oskar, Ralfi onupoeg Harald, kooli kojamees Kolka-Kolka, Tiina klassikaaslased: Anna, Eva, Mikael, tarkpea Sven Allan Heckner, keda koolis kiusati, Ville Vaster (eestlane), Joakim, Arne, Erik, Marika, Cilla, Ingrid. Inglise keele opetaja Roland-Brage (Praks), Sven Allani onu August ja tadi Agda, direktor Elmadahl, kunstiopetaja Elna Pettersson (Narvid Labi), koolijuhataja Paksman, koolikuraator Lena Johanson, Ville isa Elmar, muusikaopetaja Elisa Linder (Fur Elise). 1. Olen Tiina Karman, 15-aastane. Mul on suur nina, mis meenutab kartulit ja on mulle probleemiks. Veel olen ma ka klassi koige pikem tudruk ja sellel pohjusel huutakse mind ka lipuvardaks. Mul on tulikas vend Kalle ja olen armunud 19-aastasesse Ralfi. Mul on ka merisiga Oskar. Kain Vallbergi kooli 8B klassis. 2. Olen Ville Vaster, 15-aastane. Kain Vallbergi kooli 8B klassis. Ma
Öösel, kui kõik magasid, tahtis Antonio minna linna, et anda don José üles, kuna selle teate eest oli võimalik saada vaevatasu. Rännumees püüdis teda ümber veenda, kuid Antonio ei võtnud teda kuulda ning ratsutas edasi. Silmapilk läks rännumees don Joséd hoiatama ning too asus viivitamatult teele. Peagi jõudis rännumees linna. Seal kohtus ta mustlastüdruk Carmeniga, kellega ta koos aega veetis ning jäätist söömas käis. Hiljem, samal õhtul kutsus Carmen ta aguliserval olevasse majja, kus Carmen hakkas rännumehele ennustama. Nad ei saanud kuigi kaua kahekesi olla, sest varsti paiskus uksest sisse mees, kes osutus don Joséks. Neil oli Carmeniga suur tüli. Don José juhatas rännumehe otsekohe majast välja ning jättis temaga jumalaga. Hiljem avastas rännumees, et Carmen oli ta taskukella varastanud. Mõne aja möödudes kuulis rännumees, et don José on vanglas. Rännumees sai don Joséd vaatama minna, ning päris temalt vangisoleku
hullasid mõned basseinis ,kui õhtul läksime mina ja Marko koos basseini. Õigemini mina ei tahtnud kui ta viskas mu sinna . Eks ma karjusin ta peale natuke , kui siis ütlesin palun ulata mulle käsi ja aita mind välja , kui samal ajal tõmbasin ta ise vette. Aww kui naljakas. * Hiljem tantsiti ja oldi niisama . Kuid õhtul läksid paljud parrid eraldu tubadesse. Väljaarvatud minu tuppa. Ei sinna ma küll mingit paari amelema ei luba. Mingi Kaire sõber pakkus mulle kästi head drinki ,kuid päras selle joomist tundis ennast väga lõbusana .Asi tundus katlane kuni ma kokku kukkusin. *** Ei tea küll kuidas kuid oli saabunud hommik.Mu pea valutas hirmasati ,kui imekombel olin ma ilusti voodis teki alla .Ning põrandal maas magas Marko. Äratasin ta siis üles. "Kuule , mis eile jutus?" "Mida .ää .. ai mu pea, midagi ei juhtunud ...mis juhutma pidi??" "Ei kuidas ma voodisse sain?" "Ah mina tõin su ! Printsessid ei maga põrandal vaid ikka voodis!" "Mis printsess ma sulle olen ...Ha-ha
PROSPER MERIMEE CARMEN Antud teose ainestik pärineb Montijo krahvinnalt , kui Merimee külastas 1830 aastal Hispaaniat. Teose tegevus toimub Pürenee poolsaarel .Tegevuspaigad on suhteliselt värvikalt kirjeldatud. Teksti lugedes suudab endale iga lugeja silme ette manada korraliku ja selge pildi tegevuspaikadest. ESIMESES PEATÜKK Samal ajal , kui Merimee otsis ühte üksikut kohta Andalüüsias , kohtas ta võõrast meest.
Sa võid küll mõista, et see, millega sa tegeled on vale ning isegi soovida sellest loobuda, kuid kui see hoiab sind su armastatuga koos eirab inimene pahatihti oma sisetunnet ning talitab vanamoodi edasi. Tegevistiku annab raamatu algul edasi jutustaja, kelle kuju autor on võtnud. Peamine tegevus antakse edasi don José jutustuse kaudu, mida too vangis istudes jutustajale räägib. Raamatu peategelaseks on mustlanna Carmen, keda kirjeldatakse vasekarva nahaga, imetlusväärsete, kuid veidi viltus silmadega, ilusate huulte, valgete hammaste ning veidi karedate, kuid läikivate ronkmustade juustega. Ta silmist peegeldus iharus ning tõrksus üheaegselt. Minule jäi Carmenist mulje kui isekast ja negatiivsest tegelasest. Oli ju tema see, kes don José pea segi keeras ning mehe pimesi armastust ära kasutas enda tarbeks ning nõndaviis mehe elu ära rikkus.
Prosper Mérimée CARMEN PEATEGELASTE ISELOOM Carmen mustlanna. Noor, ilusa kehaehitusega, suurte silmadega väheldane neiu. Ta nägi välja palju kenam kui teised tema rahvusest naised. Tal oli täiesti sile vasekarva nahk, veidi viltused silmad. Pisut täidlased, ilusa kujuga huuled, valged hambad. Veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida tahab. Teadis alati, kuidas saada mida tahab. Carmen oli salakaval. Kasutas ära oma head välimust oma tahtmise saamiseks. Tegeles pettustega, aitas pätte. See tegi temast kaasosalise. Näppas aegajalt ka ise. Pidas ennast vabaks hingeks. Oma vabaduse eest oli kõike nõus tegema, jäi kindlaks oma põhimõtetele. Oli rõõmsameelne, tegi palju ülemeelikusi. Iseloomult tugev. Kuid oma mehele on tolle nõrkuse ajal truu. Don Jóse noor, keskmist kasvu, tugeva kehaehitusega, sünge ning uhke pilguga
ta üles leida ja kohale toimetada. Sofia seisund on pakiline. Ta on suremas. Järsku. Kõik oli ju hästi. Ta oli alles hetk tagasi nii õnnelik ja elurõõmus ja nüüd ta piinleb valude käes. Steve : “ Mida ma oleksin pidanud paremini tegema?” Arst: “ Tema seisund on hetkel stabiilne, ta saadetakse eralennukiga California haiglasse, et talle seal operatsioon teha. Tundub, et tal on soolestikus suur põletik, mis tekkis toidu tõttu, mida ta sõi.” Steve : “ Miks te ei liiguta end, tehke siis palun kiiremini!! Te näete ju, et tal läheb halvemaks.” Järsku ilmus välja Sofia ema, kes oli just lennuki pealt maha tulnud. Ta oli täiesti endast väljas, kuid õnnelik, et ta tütar üles leiti. Ta karjus: “ Palun tehke nii, et mul lapsekesega kõik korda saaks.” Arst: “ Me teeme kõikvõimaliku, palun rahunege.” Nad panid Sofia eralennuki peale, koos tilgutitega,
Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose! Kõnetas
vanglasse vaatama. DJ palus Rm-lt kaks teenet-missat pidada ja et viiks ühele naisele medaljoni ja ütleks et DJ on surnud KOLMAS PEATÜKK Algab DJ lugu Räägitakse natuke DJ elu algusest. Kakles ja seega määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. Räägitakse manufaktuuri elust, sealsestest naistest. DJ-le ei meeldi sealsed lõõpivad, DJ kohtub esimest korrda Carmeniga, C annab kassiaõie, tugeva lõhnaga, Carmen annab noahoobi ühele naisele ja DJ peab ta vangi viima, DJ aitab C- I põgeneda. Sellepärast saadeti DJ 1 kuuks vanglasse. Vanglas mõtles DJ C-I peale Lk 186 C saadab vanglasse pätsikese, kus on inglise viil ja kahepistrine kuldraha. Aga DJ ei põgenenud vanglast. .Kuldraha tahtis ta ja ka andis C tagasi(ostsid süüa) 1 alandus tuli veel- kui vanglast välja sai, siis pandi ta valvepostile ja seal ta nägi C-t, kui too läks esinema. Sel päeval ARMUSKI DJ CARMENISSE.
sündmusi ning konflikte. Ta kirjutas kuulsaid poeeme, näiteks ,,Childe Haroldi palveränd", ,,Chilloni vang".Shelley oli mässulise loomuga luuletaja, ta kirjutas kõnekujunditerikkaid poeeme. ,,Ood läänetuulele". Ameerika romantikutest on kuulsamad J. F. Cooper, E.A.Poe ja E. Dickinson. Saksamaal H.Heine, Venemaal A.Puskin ja Eestis E.Bornhöhe. Prosper Merimee ,,Carmen" Carmeni teemaks on armastus ja mustlase elu. Peategelasteks on Carmen ja don Jose. Kõrvaltegelasteks on Garcia ja Lukas. Carmen on mustlanna, täisverd nõid. Ta keeras inimesi ümber sõrme, oli rõõmsameelne. Don Jose on kuulus röövel, endine sõdur. Konfliktiks on see et Jose on armastuse ja veendumuste vahel. Lugu algab sellega, kuidas üks rännumees rändab mööda maad ringi ja ühel päeval peatub oja juures, kus peatub ka kuulus ja tagaotsitav bandiit don Jose. Alguses mehed ei räägi ja rännumehe kannupoiss annab erinevate asjade näol oma peremehele märku, et nad otsemid lahkuks, kuna don Jose on ohtlik
2) Tegevusaeg: Umbkaudselt määratav. 19. sajand. 18301840. Tegevuskoht: Hispaania Ülevaade sündmustikust: Sisukokkuvõtet otsustasin alustada kohast, kus peategelane läks Josed vanglasse külastama ja Don Jose rääkis talle oma loo. Tegevus saab alguse Sevillas tubakavabriku esisel platsil, kus rahvas veedab oma suvepäeva. Kapral Jose'd tuleb kodukohast külastama tema pruut Micaela. Samal väljakul aga hakkab peagi tubakavabriku töönaiste puhkepaus, mille ajal ilmub lavale Carmen kõigi meeste ihaldusobjekt, ka Kapral Jose üks lemmik. Carmen on vabrikus haavanud noaga ühte töötajat ja talle määratakse vanglakaristus. Jose peab Carmeni vangi viima, aga ta laseb naisel põgeneda, seeeest läheb ta ise vangi. Peale vangist vabanemist saavad nad aga uuesti kokku. Samal ajal on Carmenisse kiindunud ka teine mees Zuniga. Muidugi suudab Jose Zuniga'ga tülli minna ja ta peab koos salakaubavedajatega mägedesse põgenema. Mägedes
tuntuma ooperiga, sellel on neli vaatust koos kahe vaheajaga. Tänapäeval on ,,Carmen" üks maailma populaarsemaid oopereid, mis sai valmis 1875. Aastal ja põhineb Prosper Mérimée samanimelisel novellil 1846. aastast.Teos esietendus 3. Märtsil 1875 Pariisi Opera Comiques, ning Rahvusooperis Estonia esietendus see 26. Mai 2011 Sisult on teos väga traagiline ooper jutustab ühest mustlasneiust Carmencitast (Carmen) ning sõdurpoisist Don Jose'st. Esietendusel vilistati Carmen välja, ning kriitikud andsid sellele ühiselt hävitava hinnangu. Samas ülistasid ooperit sellised muusikamaailma heliloojad nagu Saint-Saëns, Tsaikovski ja Debussy, kes mõistsid teose suurust. Nende suurte heliloojate vaated osutusid prohvetlikeks - lõpuks muutis publik Carmeni üheks ajaloo populaarsemaks ooperiks. Kuid Bizet ei näinud oma teose tähelendu, kuna kolm kuud hiljem pärast esietendust ta suri. Istun ja ootan, kuid mida
Jelena Glebova elulugu (Tema enda poolt kirjutatud) Jelena Glebova sündis 16. juunil 1989. aastal Tallinnas. Jelena isa on rahvuselt venelane ja on pärit Tverist, tema ema aga on rahvuselt soomlane. Jelena ja tema vend Ilja sündisid ja elavad Eestis ja on ka Eesti kodanikud. Iluuisutamisteekond algas Leenal 5-aastaselt, selles on ,,süüdi" tema vanem vend. Ilja oli lapsepõlves kehva tervisega ja arstid soovitasid tal spordiga tegelema hakata, soovitavalt talvise spordialaga. Kuna Jelena ema on lapsepõlvest saadik iluusutamist armastanud, viis ta eksperimendi mõttes oma poja jääle. Ükskord läks ka Jelena Ilja trenni ja armus koheselt sellesse sporti, mis on üks ilusamaid ja mis on nüüdseks tema jaoks kogu elu mõte. ,,Kõige rohkem võlus mind kiirus, lendamistunne ja hüpped," meenutab Leena. Kümneaastasena tegi Leena 25. märtsil 1999 oma esimese kahekordse axeli. Tõehetk saabus Jelena
V Raamat: Habiirid `'Kuid üha edasi olin üksildane ja ma ei saanud elust mingit rõõmus. Tüdisin ka veinist, sest see ei rõõmustanud mu südant, vaid tegi mu näo mustaks kui nõgi, nii et ma tahtsin suura, kui olin veini joonud. Sellepärast suurendasin oma teadmisi ja õppisin ära babüloonia kirjutamise ja keele, nii et mu päevas polnud ühtki tegevuseta hetke, ja öösel magasin sügavas unes. Sest kui olin tegevuseta, hakkas mu süda pakitsema ja teda sõi leelisest kibedamini valus kurbus mu enese ja mu tegude pärast.'' Kui inimene suudab end tegevuses hoida ning hajutada halvad mõtted raskeil hetkedel, siis on tal võimalik edasi rassida ning elada. `'Horus on minu jumal ja mul ei ole midagi Ammoni vastu, sest Teebais olen ma õppinud palju suurepäraseid vandesõnu tema nimega ja neil on sõduritele tõhus mõju.'' Polütooniline mõtlemine ei tee kellelegi halba. `'Egiptusel pole vaenlasi, selleks on Egiptus liiga rikas ja vägev
Lastejutud Nälkjas Nossovi nikastus Nälkjas Nossov nikastas oma selja ja seetõttu ei saanud ta enam võilille lehti nosimas käia. Oli täiesti kipsis, tardunud ja ükskõikne. Ei olnud tal millestki enam sooja ega külma, sest igatses nii väga võilille lehtede järele. "Pähh" ühmas Nälkjas Nossovi naine. "Simulant oled, ei miskit muud!" Nälkjas Nossov ei vastanud midagi, tema klaasistunud pilk oli vaid suunatud aknast välja, rohelusse. "Simulant jah" noogutas Nossovi ämm nõustuvalt. "Kui mu mälu enam nii halb ei oleks, võiksin ma seda kohe ka tõestada..." seda öeldes vajus ta mõttesse "...mida ma nüüd öelda tahtsingi?" andis vana peapõrutus endast märku. Nossovi ämm Fedosja, vana polkovnik Nälkjas Nikoforovi lesk oli elus nii mõndagi näinud. Koos mehega oli ta üle elanud suure Nälkjate ja Tigude sõja, kus ta medõena oli sunnitud osa võtma. Fedosja tundlad selginesid. Kui ta polnuks kätetu, oleks ta emma kummaga nei
mille põhjal on tehtud ooper “Carmen”. Ta tõlkis plajude tähtsate vene kirjanike töid, sealhulgas ka Puškini, prantsus keelde. Üheksateist aastaselt kirjutas ta oma esimese näidendi “Cromwell” (1822). Julgustust kirjanikuks hakata andis Mériméele tema sõber Stendhal, kes oli romaanikirjanik. 3. Kuidas on selles teoses kasutatud põhjus-tagajärg seost? Too näiteid! Põhjus, miks José vangi sattus on see, et ta oli röövel ja mõrvar ning ta andis ennast Carmeni mõrva eest ülesse, tagajärg on see, et ta on vangis. Carmeni surma kui tagajärje põhjus on, see et ta ei armastanud enam José’id ja ei tahtnud temaga enam koos elada (Sind armastada - ma enam ei saa. Sinuga elada - ma enam ei taha.). Põhjus, miks José ränduri vastu sõbralik oli, oli see, et rändur pakkus kohtudes José’le sigareid ja süüa ning oli ta vastu kena. (Hispaanias paneb pakutud ja vastuvõetud sigar aluse sõprussuhtele) 4. Missugune on sinu lemmikkarakter? Miks
Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................2 1. Carmen Kass....................................................................................................3 1.1 Modellina...................................................................................................3 1.2 Meedias......................................................................................................4 1.3 Ühiskondlik tegevus...................................................................................4 1.3
Ta jõudis tagasi koju just parajaks ajaks, et aidata neegripoisil Jimil järgmiseks päevaks puid saagida ja enne õhtusööki halgusid peeneks lõhkuda -- vähemalt oli ta õigel ajal kohal, et Jimile oma seiklusi jutustada, kuna Jim tegi kolmveerandi tööst. Tomi noorem vend (või õigemini poolvend) Sid oli oma tööga (pilbaste korjamisega) juba valmis, sest ta oli vaikne poiss ja tal polnud tülikaid seiklejakalduvusi. Sel ajal kui Tom õhtust sõi, igal võimalikul juhul suhkrut näpates, esitas tädi Polly talle salakavalaid ja väga sügavamõttelisi küsimusi, sest ta tähtis teda paljastavaile avaldustele ahvatleda. Nagu paljud teised lihtsameelsed hinged, nii oli ka tädi Polly endast sel meelitaval arvamusel, et tal on annet peeneks, salapäraseks diplomaatiaks, ja ta armastas oma kõige läbipaistvamaid sepitsusi sügava kavaluse imedeks pidada. «Tom, koolis oli kaunis palav, eks olnud?» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah
korjata ja ta kutsus mind täna õhtul välja!! Ema, tule aita mul õhtuks midagi selga valida!" ütles Helen rõõmsalt. "Hea küll, ma tulen aitan sul midagi ilusat selga valida." Läksin Heleni järel üles tema tuppa. Helen ladus oma riided voodile ja sobitas neid peegli ees endale ette. "Kas see satsiline pluus sobib ja kui ma veel panen põlvpüksid alla? Vaata, kas nii sobib? Või see ilus minikleit, või siis need moodsad püksid ja see ilus nabapluus? Vata, kas nii või nii või ja või hoopis nii?" küsis Helen õhinal. "Ma arvan, et sa peaksid panema need püksid (näitasin näpuga moodsate pükste peale) ja selle nabapluusi. Too lagedale ka oma jakid!" ütlesin talle arupidavalt. "Noh, siin need on!" ütles Helen. "Pane see!" ütlesin hoolikalt valides ja näitasin näpuga helesinise moodsa tekstiiliga nahkjakile. "Oh ema, see sobib mulle väga hästi! Su valik on suurepärane!" hõiskas Helen rõõmsalt.
Prosper Merimee ,,Carmen" Välimus: ,,Tema küll täiesti sile nahk oli peaaegu vasekarva. Küll veidi viltused silmad olid imetlusväärselt kaunid. Pisut täidlaste, ilusa kujuga huulte vahelt paistsid puhastatud mandleist valgemad hambad. Tema vahest veidi karedad pikad juuksed olid ronkmustad ja läikivad. Iga tema iludusveaga käis kaasas kaunidus, mis kontrasti tõttu seda enam mõjule pääses. Carmeni ilu oli kummaline ja metsik; nägu, mis esimesel pilgul hämmastab, mida aga ei suuda unustada." Carmeni ilu ei jää mitte ühelegi mehele märkamatuks. Iseloomujooned: ,,Tema silmad, mis väljendasid iharust ja tõrksust ühtaegu, nagu ma pole kohanud kellegi teise pilgus." Carmeni tunded on muutlikud nagu ilmastik. Ühel hetkel vannub ta mehele armastust, teisel hetkel paistab, et ta vihkab teda. Tegeles nõiakunstiga. Oli harjunud inimesi ümber oma sõrme keerama ning saama mida
justkui püramiidi ühe küljena. Valgustus oli väga hubane ning lava tundus tänu püramiidiseinale, mis ulatusid praktiliselt lakke, veel ruumikam. Tänu targale ruumikasutusele oli vaatajal lihtsam lavategevust jälgida. Teises vaatuses oli lavakujundus jällegi üllatus. Terve lava oli sinistes toonides. Oli neli posti, mille vahele oli paigutatud ristkülikukujuline lava, mille peal Carmen tantsis ning keerutas. Kogu kujutatud ruum oli täis araabiapärast mustrit ning mulle isiklikult meenutas tegelikult kogu lava korraga Türgi sauna kujundust. Kuid see oli teiselt poolt ka väga veetlev just nende stseenide jaoks, mida seal läbi viidi. Ruumiga andis palju mängelda ning näitlejad kasutasid selle potentsiaali täielikult ära. Esimese vaatuse alguses köitsid mu tähelepanu eriti vabrikutöölised ning nende peresid kehastavad inimesed
Carmen Kass Carmen Kass on eesti edukaim supermodell, keda tuntakse kogu maailmas. Ta on sündinud 14.septembril 1978.See aasta saab ta 32 aastaseks. Modellina 14aastase Carmeni avastas modellindusega tegelev itaallasest agent ning tegi talle tööpakkumise, kuid tütarlapse ema ei olnud sellega nõus. Kohaliku modelliagentuuri Baltic Modelsi kaudu kirjutas ta ise endale loa ning lahkus kolmeks kuuks Milanosse, kus tegi algust oma modellikarjääriga. 18aastaselt kolis Carmen Pariisi siin saavutas ta kiiresti edu, olles mitmete ajakirjade esikaantel:Prantsusmaa ajakirjadeL'Officiel ja Vogue , Austraalia ajakirja Elle , Inglismaa ajakirja Image ,
Härra sai ka oma kella tagasi ja talle õeldi, et don Jose on trellide taga. Senjor läks röövlit vangi vaatama ja tegi seda ka järgmine päev. Don Jose rääkis härrale, kuidas ta selliseks röövlik muutus, et nüüd isegi poomist ootab. Don jose hakkas rääkima: ,, Sündisin Elizondos. Armastasin kirglikult sulgpalli. Kord mängu käigus tapsin ühe tüli noriva poisi. Seetõttu sunniti mind maalt lahkuma. Sattusin Almanza ratsarügementi. Kohtasin seal neiuga, kelle nimeks Carmen. Ta ajas mul pea segi, paar tundi hiljem, kui olime kohtunud, teatati ühe naise surmast. Tuli väljam et Carmen oli selle naise mõrvar ja mina pidin ta vanglasse saatma. Teel vangi veenis ta mind, et laseksin tal minna. Selleks etendasime näitemängu ja ta kadus." Ta rääkis kuidas sattus selle mustlanna pärast vangi, lasi salakaupa üle piiri vedada ja isegi tappis tema pärast. Kui ta oli küllalt Carmeni pärast tapnud ja röövinudm oli ta ühel päeval sunnitud ka oma armsama Carmeni
Suvearmastus ,,Jess, suvevaheaeg!" hõikas Kersti rõõmsalt koduuksest sisse astudes emale. ,,Viskan kohe koolikoti nurka ega puuduta seda enne sügist." Tumedapäine sihvakas tüdruk jooksis oma tuppa, peitis kirju seljakoti üheskoos asjadega kappi, sulges silmad ning hingas naerusuil sügavalt sisse ja välja. Silmi avades tõmbas ta topi seljast, viskas selle voodile ning astus kapi juurde T-särki võtma. Uksele ilmus varajastes 40-ndates ema jäätisekausiga. ,,Kullake, sinu lemmik- shokolaadijäätis. Mõtlesin, et tahad täna end vabamalt tunda ja algavat suve sisse õnnistada." Kersti huulile ilmus veel suurem naeratus, kui ta kausi enda kätte haaras ja arvuti taha istus. ,,Emake, sa justkui loeksid mu mõtteid," tänas tütar. Seejärel vaatas ema kella ning sõnas: ,,Olgu, mina lähen nüüd tädi Maretile külla. Onu Viktor ja tädi Maie tulid tagasi, teeme neile väikese grillpeo." Juba interneti-vestlusesse sü
5 Enne lahkumist haaras Juliette mehe käest ja küsis poolsosinal: "Mis on see nimi, kellele kuulub mu süda?" Mees oli üllatunud, ent õnnelik. Kuid siis meenus talle tütarlapse lahkumine ja ta muutus taaskord väga kurvaks. "Ära räägi nii, Juliette! See ei too õnne..." "Ent ometigi ei taha ma seda varjata!" "Siis tea ma olen Romeo de Ville!" "De Ville...Nagu Eric de Ville?" "Sa tead mu venda, Juliette?" hüüatas Romeo. "Jah..." "Ja kas ta meeldib sulle minust rohkem?" Juliette vaatas üllatunult meest. Siis ta taipas, milles asi, ja lausus salapäraselt: "Kas oled kade?" Romeo haaras ta oma embusesse, ent peagi jooksis tüdruk lossi poole, sest kohe peale kallistust oli mees end hütti vedanud oma pisaraid varjamaks. Ka Juliettel oli kahju lahkuda, ent ta südames põles kindel soov: Romeot veel kord kohata.
ta uhkesti, nagu sõjamees võidu järel, peremehe poole traavib. See aga hoiab kõhtu naeru pärast, hoolimata Emmi noomimisest, kes Jaanusega koos oli ka sinna jõudnud. Kubjas katsus haleda näoga oma kätkenud kuuehõlma ja vingus: «Tarapitale oleks tõesti taplemist vaja (tema altkulmu koera poole luuriv pilk ütles: «Küll ma su kaela murraksin, hundi-sööt!»), näe nüüd, mis ta tegi! Hõlm puru! Kanz fei jereisst! Miks noorhärrad ei keelanud, ta oleks 22 mu püksid peaaegu lõhki kiskunud, kanz fi heine alte Sack! Häh tu teivel! Häh tu-u teivel!» «Oh, Tarapita, kuldne Tarapita!» karjus Oodo naeru vahel. «Omaenese ristiisa hõlma krapsti kinni -- ha-ha-haa . . . häh tu teivel, häh tu teivel!» Jaanus silmitses seda meest, keda ta esimest korda nägi, ja tundis, et äkiline arusaamatu viha ta südant täitis. Talle tundus, nagu peaks ta käega selle inimese rinnust kinni hakkama ja talle «lurjus» näkku hüüdma
· Armastada ühte inimest, on raske. Varjata, seda armastust teise eest veelgi raskem. · Kõik pole kuld mis hiilgab, kuid mis hiilgas olid sina. · Elu on nagu film, aga elus ei saa sassiläinud kaadreid uuesti võtta! · Ma olen isekas , kannatamatu ja veidi ebakindel . Ma teen vigu , ma väljun kontrolli alt ja aeg- ajalt on minuga raske toime tulla , aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa , siis põrgupäralt sa ei vääri mu parimaid külgi ! · Ma olen väike liivatera sinu suures liiva karjääris, mille kadumist sa tähele ei pane.Aga kui ma lendasin teise liivakarjääri, Panid sa mind tähele ja palusid et ma tagasi tuleksin, seda ma tegin, ja nüüd jälle see vana jant edasi ka läheb. Liivaterad kaovad, ja inimesed kaovad. Hoia neid ,kes sul veel alles on. ja ära lase neil olla see liivatera, mida sul tegelikult oleks vaja et üks kena liivaloss ehitada:) · Eile õhtul pimedas jalutades tundus nagu oleksin näinud sind, ku
suuda isegi korralikult kingapaelu siduda. Neil ei lähe seal hästi, kuna ühele mehele Leifile tuli mingi hoog peale. Alex vallandati sellepärast ja pidi korterist välja kolima, Leif kutsus teda enda juurde ja nad harjutasid, et saaksid uuesti esineda Alexi sõbra juures. Kahjuks Leif suri, pärast seda nad küll loobusid esinemisest kuid tegid seda Leifi nimel ja neil läks väga hästi see. Selle filmi tegelased on Galda Hudik Theatre liikmed. Filmi rezissööriks on Lena Koppel, kes on sündinud Rootsis ning õppinud filmi Berliinis ja Zürichis. Film on väga tõsieluline ja räägib ka sellest, kuidas inimesed suhtuvad erivajadustega inimestesse. Minu arvates pole selles filmis midagi ilustatud, kõik on nii nagu tegelikus elus ka on. Erivajadustega inimesed on tihtipeale väga hea iseloomuga ja sõbralikud, kuid paljud ei taha nendega tegemist teha tänu nende puudele või siis välimusele. Inimene ise ei saa sinna midagi teha
Merimee läheb meestele vastu ja teatab neile, et Jose põgenes juba kahe tunni eest. Seejärel kuulatakse üle vanaeit, kes neid öösel võõrustas. Merimee aga pidi meestega kaasa minema oma passi näitama ja seletust andma. Kuid Antonio, Merimee giid, jäi Merimee peale viha kandma , kahtlustades, et Merimee oli see, kes teda raha saamast takistas. TEINE PEATÜKK Hiljem Cordobas kohtab Merimee Carmenit, kes on ilus mustlanna. Carmen on sissevõetud Merimee kellast. Natukene omavahel jutustades läheb Merimee Carmeni koju, et Carmen saaks talle tema tulevikku ennustada. Seda tehes suudab Carmen Merimeele muljet avaldada, enda tohutute teadmistega. Kuid neid segab Don Jose . Don Jose ja Carmen suhtlevad omavahel ning natukene peale seda, saadab Jose Merimee majast välja. Veidikene hiljem avastab aga Merimee, et tema kell on kadunud.
Ränduri teejuht, pidades Joset kuulsaks maanteeröövliks Jose-Navarroks, otsustas öösel seadusesilmad kutsuda. Jose eest pidi 200 tukatit pearaha saama. Sellegipoolest äratas teadlane kiiresti Jose üles ja käskis põgeneda kui elu armas. Seda ta tegigi jäädes tänu võlgu. Hommikul saabunud teejuht oli väga kurb kui sai teada, et Jose oli põgenenud. Rändur seoses uuringutega Mundast veetis mõned päevad Cordobas. Ta kohtas veetlevat ja salapärast naist Carmencitat (Carmen). Carmen oli mustlanna. Nad läksid jäätist sööma, Carmen märkas ränduri uhket taskukella. Mustlanna tegi ettepaneku tulevikku ennustada, kuid see restoran või kohvik pidi olema liiga avalik, seepärast otsustas teadlane Carmeni koju saata. Peatunud aguliserval maja ees, mis ei sarnanenud küll lossiga. Sisenenud suurde ruumi, hakkas Carmen kohe nõidustseremooniaga pihta. Mõne aja pärast neid segati. Sisse astus Jose
Prosper Merimee 1. Ma lugesin raamatut ,,Carmen" ja autoriks oli Prospar Merimee 2. Tegevus toimus 19 sajandil, umbes 1830 1840ndatel aastatel 3.Tegevus toimub üldiselt Hispaanias. Kohti, kus tegevused toimusid, autor eriti täpselt ei kirjelda, kuidagi kaudselt. 4. Põhiline tegevus algab Sevillas, kus asub tubakavabrik. Joze on Sevilla tubakavabrikus noore ajateenijana valvekorras. Ka Carmen töötab seal vabrikus. Sel ööl kui Joze oli valvekorras tekkis naistevahel tüli, sest keegi oli halvasti rääkinud Carmenist. Carmen seda nii ei jätnud ja vigastas kaastöötajat noaga. Carmen võetakse selle eest vahi alla ja Joze peab teda saatma kinnipidamisasutusse. Aga oma naiseliku käitumise ja kavalusega petab ta ära Joze ja põgeneb. Asi päris sinna ei jäänud. Joze sai selle eest karistada ja ta pandi vangi
annaabi.ee 
