ligniini (puitaine) ladestumine. Rakukesta võib ladestuda ka mitmesuguseid mineraalaineid (CaCO3, SiO2). Joonis 1. rakuehitus Funktsioonid Tugifunktsioon: Annab taimele tugevuse ja kindla kuju. Mitmesuguste teiste ainete ladestumine muudab taime jäigemaks. Ligniini (puitaine) ladestumine muudab rakukestad deformatsioonile vastupidavaks. Sekundaarne rakukest moodustab põhilise osa taime mehaanilisest tugevusest. Funktsioonid Kaitsefunktsioon: Rakukestast pärinevad signaalmolekulid, mis kaitsevad taime patogeenide vastu ja, mis mõjutavad taime kasvu ja arengut. Rakukest kaitseb rakku siserõhu ehk turgoni eest. Koostöö teiste organitega Rakukesta moodustumisel osalevad Golgi kompleks ja membraanid. Enamik rakukesta komponente transporditakse kohale Golgi kompleksist. Tselluloos sünteesitakse ja väljutatakse membraanseoselise ensüümikompleksi poolt. See kompleks saab vajalikud substraadid raku tsütoplasmast.
Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Baktereid võime leida õhust, veest, mullast ja teistest organismidest. Nende laialdast levikut soodustavad väiksed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterirakkudes ei ole väljakujunenud tuuma, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. Sellest tuleneb ka kõiki baktereid ühendav riigi nimetus eeltuumsed. Bakteri koosneb limakapslist, ribosoomidest, rakukestast, rakumembraanist, tsütoplasmast, pärilikkusainest, viburist ja jätketest. Limakapsli lima aitab säilitada niiskust ja siduda üksikuid rakke kokku kolooniaks. Ribosoomid paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke. Rakukest asub limakapsli all, annab bakteritele kindla kuju. Samuti kaitseb ka välistingimuste kahjustava mõju eest ning mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakumembraan on rakukesta all. Koos rakukestaga reguleerib ainete liikumist rakku ja rakust välja.
varuaineid, nt tärklis. Mida vanemaks taimerakk saab, seda paksemaks kest läheb, korgistub ja puitub, kuni ainevahetus väliskeskk lakkab ja rakk sureb, puittaimede tugevuse ja püstise asnedi tagavad peamiselt rakukestad. Rakukest-kaitseb rakku välismõjude eest, annab taimerakule kuju ja tugevuse, kaitseb rakku siserõhu e turgori eest. Ainevahetus väliskesk ja raku vahel toimub rakukesta pooride kaudu. Gaasid ja vesi saavad difusiooni ja osmoosi abil rakukestast vabalt läbi. Naaberrakkudega on taimerakud ühendatud plasmodesmide kaudu. Difusioon-gaaside liikumine läbi membraani kõrgema kontsentratsiooniga keskkonnast madalama kontsent keskkonda. Osmoos- molekulide liikumine läbi madalama kontsentr lahusest kõrgema kontse lahusesse.Vakuooli ül-nooremate rakkude vakuoolides on toitained, kindlustavad raku siserõhu e turgori, nendes toimuvad lõhustumisprotsessid, vee reservuaar. Leukoplastid-ül on
Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplast, mitokondrid, tsentrosoom, tsütoskelett). Bakterid koosnevad kapslist, sisaldisest, tsütoplasmast, tuumapiirkonnast, ribosoomidest (toimub valgusüntees, mõõtmetelt väiksemad), plasmiidist, karvakestest, viburitest, rakumembraanist, rakukestast ja limakapslist. Ainete kandumine raku ühest osast teise toimub valdavalt difusiooni teel. Gaasivakuoolid on valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda). Bakterid paljunevad pooldumise teel (eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees) ning suhteliselt kiiresti. Mõned bakterid võivad paljuneda ka pungumise teel, paljunemisrakkudega või mütseeli tükikeste abil. Kui
ümbritsevaga toimub rakumembraani vahendusel. Seetõttu on oluline välismembraani pindala ja sisekeskkonna ruumala vaheline suhe. Bakterite kuju on väga erinev: nad võivad olla ümarad, pulkjad, kruvikujulised, ripsmete või viburitega kaetud, siledad. Suurem osa üherakulisi on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast. Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse organismid eeltuumseteks e. prokarüoodideks (bakterid) ja päristuumseteks e. eukarüoodideks (protistid, taimed, seened, loomad). Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga, mis eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel, selle vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus. Koosneb põhiliselt
Mikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kurvikujulisi vorme. Mõned neist on kaetud ripsmetega, teised jälle varustatud ühe või mitme viburiga. On ka täiesti siledaid ja limakapsliga varustatud vorme. Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. Amööb on võimeline oma kuju muutma. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. PÄRISTUUMNE RAKK Raku sisemus on täidetud poolvedela ainega ehk tsütoplasmaga. Selle peamiseks koostiseks on vesi. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Tsütoplasmas on palju aminohappeid, nukelotiide, mono-ja oligosahhariide, orgaanilisi happeid jaa nii edasi. Anorgaanilised ained tagavad raku sisekeskonna põsiva Ph taseme. Tsütoplasma on pidevas
Rakumembraanist * Tsütoplasmast * Lüsosoomidest * Golgi kompleksist * Mitokondreitest * Raku tuumast ja selles asetsevast tuumakesest * Kareda- ja siledapinnalisest trütoplasmavõrgustikust ehk endoplastilisest retiikulumist * Tsentrioolisest * Ribosoomidest ( * Vakuoolidest) Taimerakk koosneb: * Rakukestast * Rakumembraanist * Tsütoplasmast * Lüsosoomidest * Golgi kompleksist * Mitokondritest * Raku tuumast ja selles asetsevast tuumakesest * Kareda- ja siledapinnalisest tsütoplasmavõrgustikust * Tsentrioolisest * Ribosoomidest * Tsenraalvakuoolist * Plastiididest Raku osad Rakumembraan
Gramnegatiivsete bakterite rakuehitus on võrreldes grampositiivsetega komplekssem. 1.2 BAKTRITE KUJU Bakterite kuju on väga erinev :nad võivad olla ümarad, pulkjad ,kruvikujulised,ripsmete või viburitega kaetu ning kõver vormid(lisa 1) .Suurem osa üherakulisi on iseloomuliku väliskujuga. Hulkraksetes orgamismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest ,milliset koest nad pärinevad. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast .Vastavalt rakutuuma esinemisel jaotakse organisme eeltuumseteks ehk prokarüoodideks(bakterid) ja päristuunseteks ehk eukarüoodideks (protistid taimed ,seened ,loomad). 1.3 BAKTERITE EHITUS Enamik baktereid on ümbritsetud ühe rakumembraaniga, kuid mõnel ka kaks membraani. See koosneb valkudest ja lipiididest ja on sarnane päristuumsete organismide rakumembraanile. Membraanist väljapoole jääb kest. Kest koosneb polüsahhariididest. See ei ole nii jäik kui
mikroskoobis. Pisem ainurakne organism on mükoplasma. (0.1...0.3 mikromeetrit) *Suurimad kaasajal looduses esinevad rakud on lindude munarakud. Jaanalinnu muna läbimõõt on keskmiselt 15 cm , kaal 1.5 kg. Rebu suurus ning kaal on sellest umbes 1/3 . Millise kujuga on rakud? Bakterid on oma väliskujult erinevad: Ümarad, pulkjad kui ka kruvikujulised vormid. Aga taimede korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbitsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. LOOMARAKU EHITUS. EUKARÜOOTNE RAKK . ..ehk päristuumne rakk. .. jaotatakse protsideks, taime- seene ja loomariigiks. Igarakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukorüootse sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub arvukalt erinevad organelle. Tsütoplasma: Koostisaineks on vesi. Osatähtsus kõigub(60-90%). Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained.
sisekeskkonna ruumala vaheline suhe suur, aga mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad peaaegu kõik rakus toimuvad protsessid. · Bakterid on pulkjad, ümarad, kruvikujulised. · Amööb võib kuju muuta. Kingloom, silmviburlane on kindla kujuga. · Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. 3.3. Päristuumne rakk · Eeltuumne ehk prokarüoot. · Päristuumne ehk eukarüoot. · Prokarüootide hulka kuuluvad bakterid. · Eukarüootide hulka kuuluvad seened, protistid, taimed ja loomad. · Prokarüootidel puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure.
Kui membraani suhteline pindala jääb liiga väikeseks, häiruvad kõik nimetatud protsessid. Seetõttu ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured (amööb, kingloom, silmviburlane). Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast. Loomarakus on olemas: Mikrotuubulid Päristuumses rakus esinevad valgulised torukesed, mis kuuluvad mõnede organellide (kääviniidid, vibur) koostisesse. Mitokonder Kahemembraanne päristuumse raku organell, milles viiakse lõpuni glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks).
ruumala vaheline suhe: mida suurem rakk, seda väiksemaks see suhe jääb. Seepärast ei saagi üherakulised organismid olla kuigi suured. 4. Hulkraksed organismid on inimesed, loomad, taimed. 5. Bakterid on oma väliskujult erinevad: ümarad, pulkjad kui ka kruvikujulised. 6. Loomarakkude väliskuju sõltub sellest, millisest koest nad pärinevad. 7. Üherakuline organism, millel on muutuv väliskuju on ntks amööb. 8. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast ning seetõttu ei saa nende kuju olulisel määral muutuda. lk 55 1. Organismid jaotatakse eel- ja päristuumseteks rakutuuma esinemise järgi . Eeltuumsete ehk prokarüootsete hulka kuuluvad bakterid - neil puudub membraaniga piiritletud tuum ning raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid struktuure. 2. Päristuumsed ehk eukarüoodid on protistid, taime-, seene- ja loomariigiks. 3
Fotoheterotroofid- orgaanilist ainet lagundavad aga ATPd saavad fotosünteesi käigus. Proterosoikum oli fs ajastu. Fotosünteesi käigus tekkis agressiivne jääkaine O2. Veepõhise fs teke à arhebakterite surm. f) H2O-fotosünteesi teke à hingamise=aeroobsuse teke: Pärisbakterite evolutsiooniline plahvatus (3-2,5 mlrd? a.) (1) Elu hulka limiteerivaks muutusid mineraalid g) Eukar¸oodid e päristuumsed. 1,5-2 mlrd a. Rõngaskromosoomid ja pulkkromosoomid) Päristuumse eellane, loobus rakukestast, läks uude/ohtusse kk, aga toidu saamine oli probleem. Võttis raku sisse vakuooli. Kromosoomide tekeà kogus ühte suurde vakuooli pooleks hammustatud kromosoome, mida vb saab hiljem kasutada à tuuma hilisem teke. Kasulik oli ära tunda enda sarnaseid organisme ja siis vahetada toitevakuoole. (Meioos oli vanem.) Mitte toidu vaid informatsioonivaru. Rakutuum tõenäoliselt enne kui H2O fs teke. Ainuke miinus oli see, et ta ei osanud hapniku kasutada.
2. Tekitada taimerakkudes siserõhk ehk turgor; 3. Kuhjata endasse erinevad jääkained; Rakukest Rakukest on taime-, vetika- ja seenerakkudele ning tihti ka bakterirakkudele omane paks struktuur, mis kaitseb rakke ning annab neile tugevuse. Rakukest paikneb membraanist väljaspool. Taime- ja vetikarakkude rakukest on peamiselt tselluloosist. Seenerakkude rakukesta peamine koostisaine on kitiin. Bakterirakkude rakukest on ehitatud polüpeptiididest ja/või polüsahhariididest. Rakukestast väljaspool on bakterirakul tihti veel kapsel või limakiht. Nii rakukest, kapsel kui limakiht aitavad bakterirakul muutlikes või vaenulikes keskkonnatingimustes toime tulla. STRUKTUUR FUNKTSIOON EHITUS P T S L Rakumembraan *eraldada raku sisekeskkond väliskeskkonnast fosfolipiidid, valkud, kolesterool, + + + +
hüpertooniline- lahus, mille osmootne rõhk on kõrgem võrreldava lahuse (nt vereplasma) osmootsest rõhust. Hüpertoonilisele lahusele vastandub hüpotooniline lahus. Isotooniline- võrdse osmootse rõhuga lahused ja seetõttu ei toimu nende kahe lahuse vahel lahusti (vee) liikumist. Isoosmootne lahus on näiteks füsioloogiline lahus, kui seda võrrelda vereplasma osmootse rõhuga. Plasmolüüs- taimeraku protoplasma kokkutõmbumine ja rakukestast eraldumine vee rakust väljumise tõttu. Plasmolüüsi tagajärjel taim närbub. Eksotsütoos- on transportvesiikulite abil sisekeskkonnast makromolekulaarsete komponentide omastamine ning nende ühinemine raku välismembraaniga. Näited: T-rakud eritavad tsütokiine, mis aktiveerivad omakorda teisi tappurrakke ning takistavad rakus viiruste paljunemist raku apoptoosiga ehk raku programmeeritud surmaga. T-rakud liiguvad
taandarenenud), kloroplastid (paljudel puuduvad), Golgi kompleks, lüsosoomid ja peroksüsoomid. Eukarüootide oluliseks tunnuseks on veel tsütoskelett mikrofilamentide (aktiin) ja mikrotorukeste ehk mikrotuubulite (tubuliin) näol. Aktiinifilamendid määravad raku kuju ja mikrotuubulid tegelevad organellide ümberpaigutamisega, osalevad rakujagunemisel (mitoos ja meioos) ja on viburite koostisosaks. Seeneraku ehitus. Seenerakk koosneb rakukestast, mis koosneb kitiinist. Rakukest on taime rakukestast elastsem ja õhem. Seeneraku keskosas asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum. Sellest väljapoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitoondrid, mis varustavad seenerakku vajaliku energiaga. Seenerakus esinevad ka mitmesugused päristuumsetele rakkudele iseloomulikud membraansed struktuurid: tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid. Seenele vajalike valkude süntees toimub ribosoomides, kuid nende ehitus erineb mõnevõrra taime- ja loomaraku risbosomide omast.
Nt. Läänemere keskkonnakaitse konvensioon (Helsingi konvensioon), Merekaitse üldleping (Londoni dumpileping), Üldleping ohtlike jäätmete kõrvaldamise kohta (Baseli konvensioon). ______________________________________________________________________ _____ 6. Bakteriraku ehitus ja paljunemine; Igameheõigus ja looduses käitumine Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Bakter koosneb: Jätked - Rakukestast ulatuvad välja jätked, millega kinnituda pindadele Limakapsel - Paljusid baktereid see katab, kõigil seda pole. Aitab säilitada niiskust võid siduda rakud kolooniaks. Ribosoomid- paiknevad tsütoplasmas ja sünteesivad valke Vibur - Viburite pöörlemine aitab bakteril vedelas keskkonnas edasi liikuda Rakumembraan - Rakukesta all, reguleerib ainete liikumist raku sisse ja välja Tsütoplasma - Raku sees olev vedel aine Pärilikkusaine - On rõngakujulise kromosoomina vabalt tsütoplasmas
Enamik valke on hüdrofiilsed ja kergesti vees lahustuvad. Valgud muudavad enda külge seotud ühendid vees lahustuvateks. 2. Amfoteersus (happelisus/aluselisus) Valgud on amfoteersed, s.t. neil on nii happelised kui aluselised omadused. Happelised AH annavad valgule happelised omadused, aluselised AH aga aluselised omadused. Valgud osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises. 3. Kolloid-osmootsed omadused Rakk koosneb tuumast, tsütoplasmast, membraanist ja rakukestast. Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina, mis reguleerib ioonide ja molekulide sisenemist rakku. Membraani läbilaskvus sõltub pooride ja membraani läbivate molekulide mõõtmetest. Poolläbilaskev membraan - membraan, mis laseb läbi ainult ühtesid lahuse komponente (näit. lahustit) ega lase läbi teisi, suuremate molekulidega komponente. Ainete läbiminekut membraanist võimaldavad: difusioon ja osmoos
Meioos päristuumse raku jagunemise viis, mille energia saamiseks. Propaantriooli (glütserooli) ja käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks rasvhapete ester. korda. Meioosi käigus homoloogilised Limakapsel mõnedel bakteritel rakukestast kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja väljapoole jääv ümbris. eoste moodustumisel. Lipiidid orgaaniliste ühendite rühm, mida Mendeli I seadus homosügootsete vanemate iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas vahad, steroidid jt.). genotüübilt identsed ja fenotüübilt sarnased
Mitmetel libisevalt liikuvatel bakteritel (müksobakterid, fleksibakterid) on nähtavasti väga elastsed rakukestad, sest nad liiguvad edasi perioodiliselt oma kuju muutes. Mingeid erilisi liikumisorganelle pole neil aga leitud. Elektronmikroskoobis paistab nende rakukest nagu tavaline g(-) rakukest. Arvatakse, et peptidoglükaanahelad on fleksi- ja müksobakteritel hõredalt kokku õmmeldud. Erandlikud rakukestad on arhedel. Graampositiivselt värvuvate arhede rakukestast on leitud spetsiifilist peptidoglükaani, nn pseudomureiini. Selles puuduvad D-aminohapped ja muraamhape. Mõnedel metanogeenidel, halobakteritel ja Sulfolobus'el on rakukest valguline. Need värvuvad graamnegatiivselt. Halobakterite valgulised rakukestad on püsivad vaid kõrge NaCl sisaldusega keskkonnas. Koosnevad happelistest glükosüülitud valkudest, mis stabiliseerivad Na-ioonid. Madala soolasisaldusega keskkonnas lüüsuvad. Planctomyces ja klamüüdiad
Veritsemine eemaldamise järel on minimaalne. Tulemuseks on tätoveeringust täielikult puhastatud nahk, aga lõikusest võib jääda pisike arm. *Laseriga eemaldamine- seda peetakse kõige edukamaks meetodiks. Enne laseriga töötlemist kantakse nahale tuimestavat kreemi või tehakse süstiga kohalik tuimestus. Laserkiirte võngetega lõhutakse nahaalune tätoveeringu tindipigment ja seejärel puhastab paari nädala jooksul organism ise tätoveeritud piirkonnas naha surnud rakukestast ja pigmendijäänustest. Arme lasermeetod üldjuhul ei jäta, ent kõik sõltub nahatüübist. *Dermabrasioon- tätoveeritud nahaosa kaetakse ainega, mis külmutab tätoveeringu areaali, et vähendada veritsust. Nahk tuimestatakse ja abrasiivpoleerimise ajal liigub äärmiselt teravate pöörlevate terasharjakestega instrument kuni tätoveeringupildi tindini ja eemaldab tätoveeritud koed. Lõpptulemus sarnaned laserlihvimise omale.
43. Mis eristab mükoplasmasid teistest prokarüootidest? Kuidas toimib bakterirakule penitsilliin? Kuidas lüsotsüüm? Mis on nende märklauaks? Neil puudub rakukest. Penitsilliin pärsib peptiidoglükaani sünteesi. Lüsotsüüm eemaldab rakukesta rakk lõhkeb osmootse rõhu tagajärjel. Märklauaks on raku kest. 44. Valgulised rakukestad arhedel. Erandlikud rakukestad on arhedel. Graampositiivselt värvuvate arhede rakukestast on leitud spetsiifilist peptidoglükaani, nn pseudomureiini. Selles puuduvad D-aminohapped ja muraamhape. Glükaanahelas on suhkrujääkide vahel -1,3-side (bakteritel -1,4). Ei lüüsu lüsotsüümiga. Arhede valguline rakukest koosneb happelistest valkudest. Põhiliselt valkudest koosnev rakukest on ka klamüüdiatel ja Planctomyces hõimkonna esindajatel. VIII 45. Bakteriraku kapsel, selle roll. Eri koostisega kapslid. Sahharoos kui juuretis kapslite sünteesil.
5. Gram-negatiivsete bakterite rakuseina välismembraani katavad ,,harjakesed", st membraanilipiididega ühendatud heteropolüsahhariidi ahelad. Milline on taoliste kompleksmolekulide a) üldnimetus Lipopolüsahhariidid b) keemiline koostis PÕHILINE: polüsahhariidid + lipiidid. O-antigeenid + tuumikoligosahhariidid (sellest koosnevad nn "karvased sabad") c) bioloogiline roll moodustab gram-negatiivsete bakteritel katte (on osa rakukestast) 6. Moodustage paarid (polüsahhariid - bioloogiline roll) POLÜSAHHARIID BIOLOOGILINE ROLL a. Glükogeen II. Energiavaru rakkudes (loomad, bakterid) b. Kitiin komponent I. Koorikloomade eksoskeleti tugevdaja c. Peptidoglükaanid III. Bakteri rakuseinte komponent d. Proteoglükaanid IV. Rakkudevaheline sideaine loomsetes
lõpule ristumisbarjääri kujunemisega uue liigi ja lähteliigi või teiste lähedaste liikide vahel. Liigiteke on mikro ja makroevolutsiooni eraldusprotsess. Liik - looduslik organismirühm, kelle isendid võivad omavahel vabalt ristuda ning kellel on oma levila. Liik - populatsioon või populatsioonide rühm, mille isend on üksteisega sarnasemad kui teiste liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Limakapsel - mõnedel bakteritel rakukestast väljapoole jääv ümbris. Limiteeriv (ehk piirav) tegur - on selline, mille hulk vfõi intensiivsus on allpool eluks vajalikku miinimumi. Lipiidid - orgaaniliste ühendite rühm, mida iseloomustab vees mittelahustuvus (rasvad, õlid, vahad, steroidid jt.). Lõhestav valik - loodusliku valiku tüüp: liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine võrreldes nende hübriididega; selline valik toimib juhul, kui nende
Negatiivse laenguga ja annavad raku pinnale negatiivse laengu. Osalevad ka patogeensetel bakteritel seostumisel inimese kudedega. Kasvavas rakus toimub pidevalt vana peptidoglükaani hajus lõhkumine ja uue sünteesitava materjali vahele paigutamine. G(+) bakteritel toimub see kasv ilmselt seest väljapoole: välimised kihid lüüsitakse, seespoolt sünteesitakse juurde uusi kihte. Erandlikud rakukestad on arhedel. Graampositiivselt värvuvate arhede rakukestast on leitud spetsiifilist peptidoglükaani, nn pseudomureiini. Selles puuduvad D-aminohapped ja muraamhape. Glükaanahelas on suhkrujääkide vahel -1,3-side (bakteritel -1,4). EI LÜÜSU LÜSOTSÜÜMIGA. Mõnel arhed (soolalembesed ehk halofiilid) on valguline rakukest; koosneb happelistest valkudest. Põhiliselt valkudest koosnev rakukest on ka klamüüdiatel ja Planctomyces hõimkonna esindajatel. Mõnel bakteril (nt. Deinococcus) on kest, mis on g(+)
kasvavad soolavabas keskkonnas, nimetatakse halotolerantideks. Kserofiilideks nimetatakse organisme, mis elavad ja kasvavad kuivas keskkonnas (kuivus on tekkinud vee puudumisest, mitte A W väikesest näitajast). 2. Bakterite ehitus ja rakustruktuuride funktisoonid Prokarüootide rakk jagatakse tavaliselt kolmeks funktsionaalseks osaks: 1. tsütoplasma, mis koosneb nukleoidist, ribosoomidest ja inklusioonkehadest 2. rakuümbris, mis koosneb tsütoplasmamembraanist, rakukestast ning kapslist 3. jätked, mis on viburid ja mitmesugused piilid Peamine KomponKomponent Funktsioon koostisosa Tsütoplasma Tsütoplasmamebra Selektiivne barjäär, ainete Fosfolipiidid ja valgud an transport, energia tootmine.
välistingimuste kahjustava mõju eest, mõjutab ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakumembraan reguleerib koos rakukestaga ainete liikumist rakku ja rakust välja. Rakus sees on liikumatu tsütoplasma. Pärilikkusaine on rõngakujulise kromosoomina vabalt tsütoplasmas. Pärilikkusaine sisaldab bakteri elutegevuse juhtimiseks ja paljunemiseks vajalikku infot. Vibur. Nende pöörlemine aitab bakteritel vedelas keskkonnas liikuda. Jätked. Rakukestast ulatuvad välja väikesed jätked, mille abil bakterid kinnituvad erinevatele pindadele. * Kuidas saavad bakterid keskkonnas liikuda? * Mis on bakteril taimerakuga sarnast, mis erinevat? --- 68 Kuidas bakterid paljunevad? Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Erinevalt päristuumsetest rakkudest on bakterite pooldumine lihtsam ja toimub soodsates oludes tunduvalt kiiremini, näiteks iga 20-30 minuti järel. Selline kiire
Iga rakk on võimeline ammutama ümbritsevast vedelikust toitaineid, neid aineid energiaks muundama, selle protsessi jääkained tagasi koevedelikku eritama. 19 Niisiis etendavad rakud ainevahetuses juhtivat osa. Rakkude järgmine tähtis omadus seisneb selles, et peaaegu kõik nad on jagunemisvõimelised. Nõnda võtavad rakud osa inimese kasvamisest ja muutumisest ning oma aja äraelanud rakud asenduvad uutega. Põhimõtteliselt koosneb iga rakk rakukestast e membraanist, rakutuumast, rakuplasmast ja raku sisemuse mitmeks osaks jaotavast vaheseinast. Membraan ümbritseb kogu rakku ja täidab mitmesuguseid ülesandeid. Näiteks eraldab ta rakusisest ruumi rakuvälisest. Seetõttu võib näiteks rakusiseses ruumis olla mõnel ainel hoopis teistsugune kontsentratsioon kui väljaspool. See asjaolu etendab tähtsat osa raku ainevahetuses oma ümbruskonnaga. Membraan – kest, piirpind Rakukesta külge on kinnitunud retseptormolekulid
annaabi.ee 
