Kordamine · Elu omadused: o Koosnemine rakkudest o Aine ja energiavahetus o Kasvamine ja arenemine o Reageerimine ärritusele o Paljunemine o Stabiilne sisekeskkond o Kõrge organiseerituse tase o Muutlikus (evolutsiooniga) o Kohastumine · Organiseerituse tasemed o Molekul molekulaarbioloogia, molekulaargeneetika o Rakutase -tsütoloogia o Kude - histoloogia o Organi = elundi tase kardioloogia, pulmonoloogia o Elundkond - nefroloogia o Organism anatoomia, füsioloogia, etoloogia, psühholoogia o Populatsioon e liik ornitoloogia, intüoloogia, algoloogia o Ökosüsteemi tase botaanika, zooloogia, mükoloogia, mikrobioloogia o Biosfääri tase ökoloogia, evolutsiooniteooria · Teaduslik uurimismeetod o Teaduslik probleem o Uurimiso...
Leelis ja leelismuldmetallid 1. Leelis- ja leelismuldmetallide iseloomulikud füüsikalised (kõvadus, sto, tihedus) ja keemilised omadused; Na, K, Mg, Ca levik maakoores ja tähtsus elusloodusele Leelismetallid on IA rühma metallid. Nimetus "leelismetallid" tuleneb sellest, et nimetatud metallide hüdroksiidid on leelised (st. vees lahustuvad hüdroksiidid). Füüsikalised omadused Keemilised omadused · kerged · pehmed (saab noaga lõigata) · Keemilise aktiivsuse tõttu ei · hõbevalged leidu neid looduses lihtainena · madala sulamistemperatuuriga (ehedana), vaid ainult ühendite Li - 454 K koostises. Na 371 K Näiteks ...
Elu omadused Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu. Milles väljendub elu organisatoorne keerukus? Suur osa organismides olevatest ainetest esineb ka väljaspool neid organisme. Kuid on ka selseid aineid, mis moodustuvad ainult organismides(sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt). Neid nimettatakse biomolekulideks. Nende ehitus on palju keerulisem ja neil on mitmekesisemad omadused kui eluta keskkonnas esinevatel ühenditel. Elusorganismide keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. Elusloodusele on omane mitmetasemeline organiseeritus, mis väljendub nii raku, organismi, liigi ja ökosüsteemi tasandil. Elu organisatoorne keerukus ei avaldu vaid ehituses eluslooduses toimuvad protsessid on ka keerulisemad kui eluta looduses ja ende regulatsioon toimub igal tasandil. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul, talituslikul j...
1. Sõnasta rakuteooria põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas 2. Seleta mõisted: EELTUUMSED e. Prokarüoodid- Rakud, millel ei ole rakutuuma ning, mille pärilikkusaine asub tsütoplasmas. 3. PÄRISTUUMSED e. Eukarüoodid- Rakud, mille pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud rakutuumas. 4. Prokarüoodid, lihtsustatud ehitus. Eukarüoodid, keerukam ehitus Eeltuumsed Päristuumsed Puudub piiritletud tuum Ainu-ja hulkraksed organismid Esineb vähem organelle Rakud on suuremad Bakterid, tsünobakterid Tuum on olemas Rakud on väiksemad Rakkude kuju on erinev On a...
BIOLOOGIA KORDAMINE ,,BIOLOOGIA UURIB ELU" MÕISTED 1. Anatoomia biloloogiateadus, mis uurib organismide ehitust 2. Bioloogia teadus, mis uurib elu (ilmingud, eluvormid) 3. Biosfäär Maad ümbritsev elu sisaldav kiht 4. Etoloogia bioloogiateadus, mis uurib loomade käitumist 5. Füsioloogia bioloogiateadus, mis uurib organismide talitlusi ja nende regulatsiooni 6. Humoraalne regulatsioon organismi elundkondade talitluste regulatsioon hormoonide vahendusel (peamiset veres esinevate) 7. Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mis võimaldavad ka selgitada mitmeid loodusnähtusi 8. Molekulaarbioloogia bioloogiateadus, mis uurib elu molekulaarset taset 9. Neuraalne regulatsioon närvisüsteemi vahendusel toimuv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioon 10. Populatsioon ühel alal elavad sama liiki organismid 11. Pärilikkus eluslooduse üldine seaduspärasus...
1. Võrdle elus- ja eluta looduse keemilist koostist. -Elusloodus: H-vesinik N-lämmastik O-hapnik P-fosfor C-süsinik S-väävel -Elutaloodus: Fe-raud O-hapnik Si-räni Mg-magneesium S-väävel Ni-nikkel Ca-kaltsium Al-alumiinium 2. Nimeta 6 tähtsamat makroelementi biomolekulides. -VESINIK -SÜSINIK -LÄMMASTIK -HAPNIK -FOSFOR -VÄÄVEL 3. Mikroelementide ülesanded organismis. -KALTSIUM-Osaleb vere hüübimisel ja lihaste kokkutõmbumisel. -RAUD-Kuulub vere punaliblede koosseisu ja osaleb hapniku trantspordis. -FLUOR-Kaitsebhambaemaili ja soodustab kaltsiumi ladestumist hammastesse. -JOOD-Osaleb kilpnäärme töös ja kilpnäärmehormoonide ja valkude sünteesis. -NAATRIUM JA KAALIUM-Osaleb ainete trantspordis rakku ja rakust välja ning närviimpulsside töös. -MAGNEESIUM-Kuulub klorofülli koostisesse. 4. Vee omadused, vee ülesanded rakkudes ja organismis. -Vesi tagab rakkude siserõhu. -Vesi osaleb keemilistes reaktsioonides. -Vett on vaja organismide paljun...
Raku ja embrüotehnoloogiad Taimede meristeempaljundus Kloonimine geneetiliselt identse järglaskonna saamine paljundatavast üksikobjektist (DNA molekul, rakk, organism). Meristeempaljundus meristeemrakkude kasutamine ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. Meristeem taimede võrsete tippudes, pungades ja mujal asuv algkude; rakud pole diferentseetunud, st pole eristinud mingit kindlat koefunktsiooni täitma võivad tekkida kõikide püsikudede rakud. Sobivates tingimustes, teatud kasvufaktorite toimel, võivad meristeemrakud anda alguse kogu taime arengule, st nad on totipotentsed (kõikvõimelised). Sellel omadusel põhinebki meristeempaljundus. Meristeempaljunduseks eraldatakse varre kasvukuhikust väike koelõik, mis kantakse steriilselt suletavasse anumasse toitesegule ehk söötmele. Kui kultuur on kasvama ja võrsuma hakanud, eraldatakse mikrovõrsed ja kantakse uuele söö...
RAKUÕPETUS Mõisted: tsütoloogia, ainurakne, hulkrakne, prokarüoot, eukarüoot, karüoplasma, homoloogilised kromosoomid,, histoonid, nukleosoomne fibrill, aktiivne transport, transportvalgud, osmoos, difusioon, plastiidid, klorofüll, karotinoid, tsentraalvakuool, turgor, heterotroof, hüüf, mütseel, viljakeha, mükoriisa,, plasmiid, gaasivakuool,, piilid 1.Rakuteooria põhiseisukohad. 2.Milline osa on tsütoloogia arengus Baeril, Hookil, Leeuwenhoekil? 3.Millega on võimalik uurida rakke? 4.Kuidas jaotatakse organismid ehitusplaani alusel? 5. Milline on väikseim ja suurim rakk? 6.Tsütoplasma koostis ja ülesanded. 7.Rakutuuma ehitus ja ülesanded. 8.Tuumakese ülesanded. 9.Rakumembraani ehitus ja ülesanded 10. Tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded.11.Ribosoomide ülesanne. 12.Lüsosoomide ehitus ja ülesanded. 13.Golgi kompleksi ehitus ja ülesanded. 14.Mitokondri ehitus ja ülesanded. 15.Tsütoskeleti ehitus ja tähtsus. 16.Taimerakule iselo...
Juured: kinnitada puu maasse, hankida toitaineid ja viia need tüvesse, säilitada orgaaniliseid toitainied Tüvi: hoida üleval tervet puud (oksad/võra), transportida mahlu, säilitada toitaineid Võra lehed, okkad ja oksad. Rohelised okkad või lehed omandavad õhust süsihappegaasi ja toodavad selle abil puule vajalikke toitaineid. Okste ülesanne on laiendada võra pindala ja tagada sellega lehtedele ja okastele kasvuruum. Tüve osad: korp, niin, kabium, maltspuit, lülipuit, aastarõngad, säsi Säsi on puutüve keskosas asetsev kobe kude mis on pikki tüve, lõppeb pungaga. Pungast kasvab puu pikkuses ja sealt saavad alguse oksad. Säsi koosneb rakkudest mis sisaldavad toitainete tagavarasid. Säsi läbimõõt 2-5 mm. Säsi võib olla ümmargune või hulknurkne (tamm tähtjas, lepp kolmnurkne, vaher ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodus...
Bioloogia Rakud, koed ja organid Rakuehitus Rakutuum- ül.rakkude elutegevuse ja paljunemise juhtimine. Mitokonder-ül.raku hingamine , varustavad rakku energiaga Ribosoomid-ül.valgusüntees Golgi kompleks-ül.valkude lõplik töötlemine , pakkimine põiekestesse , rakumembraani , rakukesta ja lüsosoomide moodustamine Membraan-ül.laseb valikuliselt aineid läbi , kaitseb Tsütoplasma-ül.seob raku osad ühtseks tervikuks Tsütoplasmavõrgustik-ül.raku sisene ainete liikumine Rakk-väikseim elu osake , millel on kõik elu omadused Koed Kude-sarnase ehituse , talitluse ja päritoluga rakkude kogu Epiteelkude-kattekude , paiknevad tihedalt üksteise kõrval , moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi Iseloomustus-tihedasti üksteise kõrval paiknevad rakud ühe või mitme kihilised. Ül.-katab , kaitseb,eritab aineid,tunneb Nt:lameepiteel,kuupepiteel,ripsepiteel Sidekude Leidub- elundite vahel Iseloomustus-rakud on hõredalt , rakk...
Rakendusbioloogia-seisneb bioloogia haruteaduste poolt avastatu praktilise kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimises ning teostamises. Lähtekohaks oli maaviljelus ja loomakas- vatuse teke nina vanaaja meditsiin. Biotehno-loogia-bioloogiliste protsesside rakendamisel põhinev tehnoloogia mitmesuguste ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilik- kuse muundamiseks.I Toiduainetööstus- juba ammustel aegadel leiti toiduainete töötlusel meetodid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Happendamine rajaneb piimhap- pebakterite tegevusel(kurk,piim). Juustu tootmisel hallitusseened,pagaritoooted, alkohol-pärmseen.II Meditsiin- Louis Pasteur- ,,pastoriseerimine", elusolendid tekivad ainult teistest olemasolevatest elusolenditest. Käärimisel, hapendamisel ja roiskumisel ei teki elusolendeid neid protsessides, vaid olemas olevad mikroobid põhjustavad neid protsesse.A. Fleming- avastas, et rohehalliku juures olekul tema bakterikult...
Bioloogia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Elu organiseerituse tasemed......................................................................................................5 Organismide keemiline koostis..............................................................................................5 Anorgaanilise ained rakus.........................................................................................................6 Orgaanilise ained rakus.............................................................................................................7 Lipiidid....................................................................................................................................8 Valgud.................................................................................................................
Kontrolltöö kordamine. 1. CHNOPS leidub rakkudes kõige enam, kuuluvad kõigi orgaaniliste ühendite koostisse, need 6 elementi moodustavad kokku üle 98% raku keemiliste elementide kogumassist. Need on makroelemendid, sest organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes. 2. H2O omadused: · On suure soojusmahtuvusega (hoiab organismisisest püsivat temperatuuri); · Hoiab ära ülekuumenemise (loomad higistavad, taimedel toimub transpiratsioon õhulõhede kaudu); · Kindlustab organismide ringeelundkondade töö (veri, lümf); · Kaitsefunktsioon nt pisarad, liigesed, sülg, loode areneb vesikeskkonnas · On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, kui üheski teises lahustis. · Osaleb paljudes keemilistes reaktsioonides (lähteainena nt fotosünteesil, lõpp- produktina). · Kindlustab rakkude ja kudede mahtuvuse tagab siserõhu ehk turgori. (Organismi veesisalduse ja rakkude s...
Leelis- ja leelismuldmetallid. Leelis- ja leelismuldmetallid: Lühiiseloomustus Lihtaine omadused Leidumine Tuntum ühend ja selle iseloomustus Leidumine organismis Kasutamine Leelismetallid IA rühma metallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr IA rühm => väliskihil 1e => o.a +I Väliskihi elektronvalem ns1 s-metallid Kõige aktiivsemad metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Mida suurem aatomiraadius, seda aktiivsem, sest kergem elektrone loovutada Leelismuldmetallid IIA rühma metallid alates kaltsiumist: Ca, Sr, Ba, Ra IIA rühm => väliskihil 2e => o.a +II Väliskihi elektronvalem ns2 s-metallid Aktiivsed metallid Rühmas suureneb aktiivsus ülevalt alla Lihtaine omadused: (leelismetallid) Füüsikalised omadused. Kerged, pehmed, noaga lõigatavad, madal sulamistemperatuur. Hõbevalged. Keemilised omadused. Liikudes rühmas ülalt alla suureneb aatomiraadius, järjest kergemini loovutatakse väliskihi elektron ja metallilised omadused tugevne...
1.1. 1. Mida uurib bioloogia? Bioloogia uurib elu. 2. Millised elu omadused on rakul? 1) aine energiavahetus 2)stabiilne sisekeskkond 3) paljunemisvõime 4) kasvamine ja areng 3.Kuidas väljendub eluslooduse kõrge organiseerituse tase? Keerukas ehitus, talitus, molekulid. 4.Miks võib biomolekulide esinemist lugeda elu tunnuseks? Tekivad ainult elusorganismides. 5. Milline tähtsus on organismi aine ja energiavahetusel? Kõik organismid vajavad energiat. Aine ja energia vajaduse kaudu on organism seotud keskkonnaga. 6. Milline seos on organismide arengu ja kasvu vahel? Elusorganismidel kasvamisega kaasneb areng. 7. Tooge näiteid muutuste kohta, mis seostuvad inimese individuaalse arenguga. Vananemisega toimuvad protsessid, surm. 8. Miks reageerivad organismid välisärritajale? Et kaitsta organismi välisohtude eest. (info võib olla ka positiive). 1.2 1. Miks eristatakse eluslooduse organiseerituse tasemeid? Molekulaarset taset loetak...
LEELISED JA LEELISMULDMETALLID Leelismetallid on IA rühma metallid. Väliskihi elektronvalem ns1-s-metallid. Füüsikalised omadused: · Kerged · Pehmed · Kergsulavad Keemilised omadused: · Reag. veega (leelis + H2) 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 · Reag. hapnikuga 4Li + O2 = 2Li2O (oksiid) 2Na + O2 = Na2O2 (peroksiid) K + O2 = KO2 (hüperoskiid) · Leekreaktsioon muudavad leegi värvust. Na-kollane; K-helelilla Leelismetallide saamine ja kasutamine: Na+ ja K+ reguleerivad rakkude veesisaldust, südametegevust. Taimedele vajalikud kaaliumväetised (KCl, puutuhk). Leelismetallide ühendid: NaOH Seebikivi Seebivalmistamisel Na2CO3 (pesu)...
KORDAMISKÜSIMUSED ÕPPEAINES „PUIDUTEADUS” KMM0210 MOODULID 1 – 3. 1. Kui palju on hinnanguliselt puittaimi maakeral? Kui palju neist on okaspuud? Millisel mandril on kõige suurem puiduvaru? Ligi 80000 liiki, neist 550 – 600 okaspuud. 2. Mida kujutab endast puiduteadus? Mis on puiduteaduse põhiprobleem? Milliste meetodite abil ja millistel tasanditel seda põhiprobleemi uuritakse? Puiduteatud uurib puitu ja puitmaterjale. Puiduteaduse põhiprobleem on puidu ehituse ja omaduste vaheline seos. füüsikaliste, keemiliste ja bioloogiliste meetoditega (tegemist on seega objektsuunitletud uurimustega). Puiduteaduses on uurimistasanditeks: a) makroskoopiline b) mikroskoopiline c) ülemolekulaarne d) (makro) molekulaarne 3. Selgitage, miks nimetatakse puid süsihappegaasi akumulaatoriteks! Omastades fotosünteesi kaudu süsihappegaasi CO2 (kasvuhoonegaas!), ...
11.bio Mari Liis Leppoja Vesi on elu alus I Kas väide on tõene või väär. 1. Inimese kehamassist moodustab vesi 60-70% Tõene 2. Hüdrolüüs on rajatis, mille eesmärk on tagada laevatatavus veekogu erineva veetasemega osade vahel Väär 3. Hüdrofiilsed ained, näiteks rasvad, vees ei lahustu Väär 4. Vesi on fotosünteesi saadus Väär (lähteaineks on vesi) 5. Vesi on Maal leiduv ainus aine, mis esineb looduses kolmes olekus Tõene 6. Pindpinevuse tõttu moodustab vesi tilkasid Tõene II ühenda vee ülesanded õige väitega 1.Vesi tagab rakkude siserõhu 6.Ainevahetusjäägid eritatakse kehast uriiniga 2. Vesi osaleb keemilistes 8.Veemolekuli lagundamine reaktsioonides valguse toimel on üks fotosünteesi esimesi etappe 3. Vett on vaja organismide 7.C-vitamiin on vees lahustuv paljunemiseks aine, ...
Kontrolltöö II „Rakuõpetus” kordamisküsimused ÕPPEMATERJAL: Õpik Bioloogia gümnaasiumile I (uus õppekava, Avita 2012). Teemad: kõik organismid koosnevad rakkudest- bakterirakk. Tunnis kasutatud slaidid (üleval e-koolis kodutööde juures lisatud failidena). 1. Oska selgitada rakuteooria põhiseisukohti ja tea rakkude omadusi (õpik lk 66-68, slaidid) Põhiseisukohad: Kõik organismid koosnevad rakkudest Uued rakud tekivad ainult olemasolevate rakkude jagunemisel Rakul on olemas kõik elu tunnused Rakkude omadused: 2. Oska võrrelda eel-ja päristuumseid rakke (õpik lk 64 – 65, slaidid) Eeltuumsed- pärilikkusaine asub tsütoplasmas, organelle vähem, väiksem, paljunevad mittesuguliselt Päristuumsed- pärilikkusaine asub membraaniga ümbritsetud tuumas, organelle rohkem, suurem, paljunevad kas suguliselt või mittesuguliselt 3. Rakkude uurimise ajalugu- tea olulisemaid teadlasi j...
3 SISSEJUHATUS Ravimtaimedest algab ravimise ajalugu aastatuhandeid on inimesed omandanud teadmisi ja kogemusi taimede mõjust inimese ja looma organismile. Taimest saab ravimtaim siis, kui teda kasutada tervendamise eesmärgil. Tervendavad omadused tulenevad taime enda erakordsetest kasvamise mehhanismidest, et omandada just temale omane ja saada osaks kogu ökosüsteemist. Taimeravi eeliseks keemiliselt loodud ravimite ees on see, et ained, mida taim sisaldab, loovad keerulisel koostoimel elutsükli, mis tähendab, nad on elu loovad ja säilitavad (aspiriini mullapotti pistes ei kasva sealt ealeski mingit isendit, olgu päikest ja niiskust nii või naa palju). Kuna taimedes sisalduv on osa elusast, sobivad need hästi inimese ja looma organismiga ja lülituvad ainevahetusse loomulikult. Samaaegselt positiivse mõjuga, võivad taimed omada aga ka negatiivse...
Ioniseeriv kiirgus Radiobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb ioniseeriva kiirguse toime uurimisega elusorganismidele. See uurib, mis juhtub peale kiirguse neeldumist ja milline on võimalik organismi kahjustus. Kuna ioniseeriva kiirguse võimalik kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil, siis peavad kõigil kiirgustöötajail olema olema baasteadmised rakkude ehitusest ja funktsioonist ning ioniseeriva kiirguse võimalikust toimsest. Ioniseeriv kiirgus: · kahjustab elusorganismi ioniseerides selle organismi molekulidesse kuuluvaid aatomeid rö- ja -kiirgus footonid annavad energiat orbitaalsetele elektronidele laetud osakeste kiirgused ioniseerivad aatomeid mõjutades orbitaalseid elektrone elektromagnetiliselt · bioloogilise kahjustuse aluseks on erinevatest kiirgustest põhjustatud ionisatsioonid · ioonid ei taasühine tavalise...
Inimene ja elektriväli Kuigi teaduslikult ei osata seletada elu, on teada, et elule on iseloomulik elektriline aktiivsus. Järjest enam lisandub teaduslikke uurimusi andes lisa tõestusele, et elu Maal on elektromagnetiline ja seda ei saa vaid seletada mehhaaniliste või biokeemiliste vahendite ja tähenduste kaudu. Elusobjektide magnetilised omadused on tagasihoidlikud. Eluskudede elektrilistes omadustes on oluline koht elektrilisel mahtuvusel rakkude vahel. Madalal sagedusel on erinevatel kudedel väga erinevad eritakistused. Madalsagedusliku elektrivoolu toime organismile on tingitud nii kudede erutuvusest elektrivoolu mõjul kui ka elektrivoolu soojuslikust toimest. Elektrivoolu ohtlikuimaks tagajärjeks on südame fibrillatsioon. Fibrillatsiooni lõpetamiseks kasutatakse defibrillaatoreid. Kõrgsageduslikku elektrivoolu kasutatakse kudede veretuks kirurgiaks. Inimese füüsilises kehas toimib samaaegselt kaks elektrisüsteemi. Üheks neist on ...
LIPIIDID 1. Mis on lipiidid? Hüdrofoobsete või osaliselt hüdrofoobsete looduslikku päritolu molekulide klass. Lihtlipiidid ja fosfolipiidid. 2. Milline on lihtlipiidide ehitus? Millal nad on tahked, millal vedelad? Lihtlipiidid- glütseroolist ja rasvhakkejääkidest koosnevad molekulid, nt rasvad, õlid ja vahad. Tähtsad energiaallikad ja –varud. Üksiksidemed = tahked(rasvad). Kaksiksidemed=vedelad(õlid) 3. Nimeta 4 lihtlipiidide ülesannet. 1)Varuaine- loomadel tavaliselt rasvkate, hülged,karud.Taimedes õlidena, nt seemned ja viljad, sihkvad. 2) Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained. 1g=9.3kcal täielikul lõhustamisel. 3)Ehitusmaterjal- fosfolipiididest rakumembraanid, kõiki rakke. Võimaldab luua vettpidava kaksikkihi. 4)Kaitse- koonduvad seseorganite ümber ja moodustavad mehaaniliste põrutuste eest kaitsva kihi. Rasvkude kaitseb välismõjude eest ka lihaseid ja veresoo...
Rakubioloogia I 1. Kirjelda peptidoglükaani ehitust Peptidoglükaan on heteropolüsahhariid, mis koosneb ahelatest. Ahelates vahelduvad N-atsetüülmuraamhape (NAM) ja N-atsetüülglükoosamiin (NAG). Esinevad bakterite rakukestades, Gram+ rakukest koosneb mitmetest peptidoglükaanidest, Gram- ühest. 2. Kust tuleb energia, mida kasutatakse ATP sünteesil? Prootonite kontsentratsiooni erinevusest kahel pool mitkondri sisemembraani (rohkem on prootoneid kahe membraani vahelises osas). 3. Millise kolme sümbioosi vormi ja kolme organelli moodustumist annab seletada endosümbioosi teooriaga? Leukoplastid (kloroplastid) tsüanobakteritest Mügarate teke mügarbakterid liblikõielistel Mitokondrid - proteobakteritest 4. Võrrelda arhe- ja eubaktereid · Genoomi struktuur arhedel intronid, eubakteritel mitte · Membraanide lipiidid arhedes eeter-seostega, eubakterites...
Markoelemendid: keemiline lement, mida organismid vajavad elutegeuseks palju O-hingamine, biomolekulide koostisosa,56%inimesest toidus, biomolekulides C-biomolekulide koostises, 21%inimesest-süsihappegaasis H-esineb aminohapete koostises,vesiniksideme moodustamiseks, 10 % inimesest-valkudes N-kehavalkudes, hormoonides, 3% inimsest-toidus P-luukes, 1%inimsesest-riisis, lihas, juustus S-valkude moodustamiseks, toidu seedimiseks, insuliini tootmiseks-vitamiinides, ubades, kapsas Mikroelemendid: Na/K-tagab rakkude elutegevuse, rärviimpulsside moodustamiseks Ca-esineb luude koostises, vere hüübimine, vererõhu reguleerimine, lihaste kokkutõmbed Mg-esineb klorofülli koostises, alandab vererõhku, lõdvestab lihaseid Cl-maohappe sünteesi aluseks, närviimpulsside teke Fe-esinb hemoglobiini koostises, verele annab värvuse, valkude ja ensüümide koosisosa I-vaja kilpnäärme normaalseks tegevuseks F-kaitseb kaariase eest, ladestab kaltsiumi NH2-tagab ...
ORGANISMIDE KOOSTIS Mesoemlemendid. K peamiselt rakusisene ja naatrium rakuväline. Osalevad närvimpulssi moodustamises. Ca, Luu ja kõhrkoe koostises, vere hüübimine lihastes, reguleerib vee hulka organismis. Mg. Klorofülli, luude, rakukesta koostises, närvisüsteemi talitluseks. Cl närviimpulsside teke ja levik , mao soolhappe sünteesiks.tagab rakkude erutuvuse. Fe. Seob O2 heboglobiini koostises, rauaühend heem annab verele punase värvuse. I vajalik kilpnäärme hormoonide nt türoksiini sünteesiks. Joodi puudusel kujuneb välja kilnäärme haigus struuma. Na tagab rakkude erutuvuse. Vee tähtsus organismis. On suure soojusmahtuvusega(hoiab organismisisest püsivat temp.) hoiab ära ülekuumenemise. Kindlustab organismide ringelundkondade töö(veri,hümf.) Kaitsefunktsioon nt pisarad, loode areneb vesikeskkonnas. Vesi tähtsus rakus. On hea lahusti vees lahustub rohkem aineid, ...
Bioloogia KT 1 KONSPEKT Elu omadused Bioloogia on teadus, mis uurib elu. · Elu iseloomustavad: rakuline ehitus, kõrge organiseerituse tase( biomolekulid ), aine- ja energiavahetus, stabiilne sisekeskkond, reageerimine ärritustele, paljunemine ja areng. · Organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul talitluslikul regulatoorsel tasandil. - Biomolekulid sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid. Väljaspool organisme ei moodustu!! Elusolendite keerukam organiseeritus algab biomolekulidest. - Elusloodusele omane mitmetasemeline organiseeritus väljendub raku, o...
PTG 1.Elu omadused - Kõik organismid on rakulise ehitusega. - Kõik elusorganismid on keerukama organiseeritusega, kui eluta objektid. - Kõikidele elusorganismidele on iseloomulik aine- ja energiavahetus. - Kõigile organismidele on iseloomulik stabiilne sisekeskkond. - Kõigile organismidele on iseloomulik paljunemisvõime. - Kõik organismid arenevad. - Kõik organismid reageerivad ärritustele. 2.Eluslooduse organiseerituse tasemed - Molekulaarne tase - Rakulne tase - Koe tase - Organi ehk elundi tase - Elundkonna tase - Organismi tase - Liigi tase - Ökosüsteemi tase - Biosfööri tase 3.Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus mõiste ja jaotus - Bioloogiline mitmekesisus on geenide, liikide, elupaikade ja ökosüsteemide kogusumma ehk nende paljusus. See iseloomustab taimede, loomade, seente ja mikroorganismide liikide ning nende elupaikade rikkust. 1. Gen...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Kristjan Saks HARILIKU MÄNNI PUIDU OMADUSED THE PROPERTIES OF SCOTS PINE WOOD Referaat Metsanduse õppekava Juhendaja: Elmar Kask Tartu 2016 SISSEJUHATUS Kirjutasin referaadi teemal „Hariliku männi puidu omadused“. Mänd on Eesti kõige tavalisem puuliik. Teda võib kohata kõikjal, ka seal, kus enamik teisi puid kasvada ei suuda. Äärmuslikes tingimustes suudab mänd kasvada seepärast, et tema juurestik võib ulatuda nii hästi sügavale maa sisse kui ka laiuti tüvest väga kaugele. Minu töö eesmärk on võrrelda hariliku männi puidu omadusi. PUIDU OMADUSED JA KASUTAMINE Harilik mänd (Pinus sylvestris L.) suudab leppida erinevate ökoloogiliste tingimustega, kasvades erinevates kliimavööndites nii huumusrikastel kui ka toitainetevaestel muldadel. Pui...
Bioloogia I kursus 1. peatükk 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit looduse elusast osast. 2. Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. 5. Organismide sisekeskonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest., neuraalsest ja humoraalsest organiseeritusest. 6. Hüpotees on teadusliku probleemi eeldatav vastus. 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud, kuid nad on teaduslikud seni kui keegi need ümberlükkab. 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. 9. Iga isend toitub. 10. Püsisoojaste organismide hulka kuulub enamik imetajaid. 11. Rakkude ehitust ja talitust uurib tsütoloogia. 12. Bioloogia üheks uurimisobjek...
BIOLOOGIA UURIB ELU 1.1 Elu omadused Bioloogia teadus, mis uurib elu Elu määratlemine on võimalik vaid mitme tunnuse koosesinemise kaudu ühest piiri elus ja eluta looduse vahele on peaaegu võimatu tõmmata Suur ossa organismide koostises olevaid molekule esineb ka väljaspool neid (nt vesi) On ka aineid, mis väljaspool organisme ei moodustu biomolekulid (nt sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Keerulisema ja mitmekesisemate omadustega kui eluta keskkonnas esinevad ühendid · Elusorganismide keerukam organiseeritus algab juba biomolekulidest Elusloodusele omane veel mitmetasemeline organiseeritus · Väljendub nii raku, organismi, liigi kui ka ökosüsteemi tasandil · Ühtegi võrdväärset eluta süsteemi ei leidu · Ka protsessid, mis tasanditel toimuvad, on tunduvalt keerulisemad kui eluta looduses · Pole tegu ju...
1. Elu tunnused: rakuline ehitus krge organiseerituse tase aine- ja energiavahetus stabiilne sisekeskkond reageerimine rritusele paljunemine areng jt. tunnused 2. Elu organiseerituse tasemed koos snaseletuse ja nidetega: molekul - aine vikseim osake, milleks on vastavat ainet vimalik mehhaaniliselt jaotada, ja mis silitab selle aine keemilised omadused. organell - eri talitlusega rakuosa, mis on mbritsetud sisemembraaniga. (nt. mitokonder) rakk - elusorganismide vikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on vimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. (nt. taimerakk) kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime vi looma organi osa. (nt. epiteelkude ehk kattekude) elundid - on organismide kindlaid funktsioone titev kudedest koosnev talitlusksus (nt. leht taimedel vi sda loomadel) elundkond - krgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. (nt. hingamiseludkond) o...
Teaduslik meetod : probleemi püstitamine-taustainfo kogum.-hüpot sõnastamine, kontrollimine tulemuste analüüs ja järelduste tegemine(faktid,seadused->teaduslik teooria) 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest (biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid) 2. Molekulide esinemine on elu tunnus 3. Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused 4. Biosfäär (maad ümbritsev elu sisaldav kiht) on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb 6. Ökosüsteem on kindlal alal elavad organismid ja nende elukeskkond 7. Püsisoojased loomad on roomajad, linnud ja imetajad 8. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nii kesknärvi süsteemi reguleeritusest kui ka hormoonidega reguleeritusest 9. Füsioloogia on organismide talitust ja regulatsiooni uuriv teadusharu 10. moondega arenguks nim. Protsessi mille käigus organismi ehitus oluliselt muutub 11. ...
Bioloogia Kontrolltöö ! 1. Biomolekulid- sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped, vitamiinid 2. Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul ja regulatoorsel tasandil 3. Molekul on kõige väiksem üksus millel on kõik elu tunnused ( keemikute uurimis objekt) 4. Biomolekul on elu üheks tunnuseks 5. Rakk on kõige lihtsama ehitusliku ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused 6. Kõik elusorganismid vajavad elutegevuseks energiat 7. Aine- ja energiavahetus on üks elu tunnus , mis esineb kõigil organismidel 8. Püsisoojased organismid on kõik linnud ja imetajad 9. Kõigusoojased on kõik selgroogsed ( kalad, kahepaiksed, roomajad ) 10. Sisekeskkonna stabiilsus on elu iseloomustav tunnus Kuidas organismid paljunevad: 1. Organismid paljunevad kas sugulisel või mittesuguliselt 2. Paljunemine on üks põhilisi elu tunnuseid 3. Pärilikku...
RAUD (FE) Raud (Ferrum) on keemiline element järjenumbriga 26. Raud asub Perioodilisussüsteemi VIII B rühmas ja 4. perioodis. Raua aatommass on 55,847. Avastamine: Vanimaks leiuks peetakse meteoriitrauast helmest, mis on pärit aastast umbes 3500 e.Kr. Antiikajal oli raud tähtsaim metall, kuna sellest tehti relvi ja tööriistu. Leidumine/saamine: Raud on kõige levinum element Maa koostises ning levimuselt maakoores metallidest alumiiniumi järel teisel kohal. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Rauda toodetakse rauamaakidest, mis põhiliselt koosnevad oksiididest. Parimaks rauamaagiks loetakse magnetrauamaaki ehk musta rauamaaki ehk magnetiiti (Fe3O4), mis on värvuselt must ja on magnetiliste omadustega. Kasutamine: Raud ja tema sulameid kasutatakse kõikides majandusharudes. Puhast rauda kasutatakse ainult magnetite, elektroodide ja katalüaatorite valmistamiseks. Ena...
Halogeeniühendid Marten Arandi Mis on halogeeniühendid? · Kõik elemendid, mis asuvad perioodilisustabelis VII A rühmas. TUNTUMAD HALOGEENIÜHENDID Fluor (F) · Normaaltingimustel kollaka värvusega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Vajalik hammaste normaalseks arenguks, suurendab organismi kiirgustaluvust. · Inimese organismis (nahk ja limaskestad) söövitav toime. · Fluori kasutatakse peamiselt keemiatööstuses, näiteks sisaldub teda hambapastas. Kloor (Cl) · Normaaltingimustel rohekaskollane ja väga mürgise toimega gaas, mida looduses puhtal kujul ei esine. · Reageerib hästi paljude teiste ainetega. · Osaleb happe- ja leelistasakaalu tagamisel, reguleerib rakkude ainevahetust ja soolhappe (HCl) sünteesi maos. · Kõige tuntumaks kloori ühendiks on NaCl (naatriumkloriid) ehk keedusool. · Kasutatakse keemiatööstuses ...
Bioloogia kontrolltöö 2 Rakuõpetus Mõisted: tsütoloogia(rakuteadus) - bioloogiateadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust ainurakne keha koosneb ühest rakust hulkrakne keha koosneb paljudest rakkudest mükoplasma bakter, üks pisemaid üherakulisi organisme prokarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudumine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid. eukarüoot organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Nende hulka nkuuluvad protistid, taimed, seened ja loomad. karüoplasma rakutuuma poolvedel sisus homoloogilised kromosoomid kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost histoonid peamised kromosoomivalgud, need kaitsevad DNA'd ning aitavad kromosoome r...
Kas esitatud laused on tõesed või väärad? Vale väite korral lisage õige lause eitust mitte kasutades! 1. Bioloogia uurimisobjektid on pärit loodusest. - Tõene 2. Molekulide esinemine on elu tunnus. Väär Biomolekulide esinemine on elutunnus. 3. Organell on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. Väär Rakk on elu organiseerituse esmane tasand, millel on kõik elu omadused. 4. Biosfäär on suurim ökosüsteem. - Väär Biosfäär on kõrgeim eluslooduse organiseerituse tase. 5. Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende rakulisest ehitusest. Väär Organismide sisekeskkonna stabiilsus tuleneb nende elundite ja elundkondade koostööst. 6. Hüpotees on teaduslikult kontrollitud oletus. - Tõene 7. Teadusliku meetodiga korduvalt kinnitust leidnud faktid on teaduslikud. - Tõene 8. Loodusseadus on paljude teaduslike faktide üldistus. - Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. ...
Elutunnused=elu avarudsed=eluvaldused Kõikidele elusorganismidele on iseloomulikud biomolekulid Biomolekulid on keerulise ehitusega orgaanilsed ained. Mis moodustuvad organismides ja mis lagunduvad organismides · Sahhariidid · Liniidid · Valgud · Nukleiinhapped · Vitamiinid Süstemaatika-on teadusharu mis tegeleb elusolendite rühmitamisega teatud üksustessse nim takson ning rühmitamis põhimõtetel välja töötamise arendamisega. Takson-süstemaatika üksus mis ühendab organisme minngite sarnaste omaduste alusel.Iga takson kuulub ainult ühte temast vahetuvalt kõrgemat järku taksonisse Liik,perekond,sugukond,selts,klass,hõimkond,riik(Eluslooduse süsteem) Mida madalam süstemaatiline üksus ehk takson seda suuurem on organismide sarnasus. Eluslooduses eristatakse kuut liiki Eeltuumne- -Puudub tuum -Ahelbakterid · Paljunevad pooldudes · Üherakulised · Aeroob -Bakterid · Erineva kujuga · Sisaldavad ribosoome · Moodustavad poore · Omavad rakukes...
EKSAM 2017 1. Biomeditsiini mõiste- Biomeditsiin on teadmiste ja teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi.1. haiguste diagnoosimisel 2. haigete ravimisel 3. preventsioonivõtete väljatöötamisel Meditsiini alusteadused: Morfoloogia – õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia – on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia – haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude ja rakkude tasandil. Aktuaalsus tänapäeval- 1. Biomarkerid haiguste varajaseks diagnoosimiseks 2. Bioloogiline ravi 3. Vaktsiinid 4. Kolme inimese DNAga kunstlik viljastamismeetod 2. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postemb...
Polüsahhariidid
Ehitus
Polümeerid
Monomeerideks monosahhariidide molekulide
jäägid (vesi eraldunud)
Ühendatud glükosiidsidemetega
Rohkem kui 10 lüli
Homopolüsahhariidid ja heteropolüsahhariidid
Omadused sõltuvad keemilise koostisest molekuli
struktuurist
Bioloogiline ja majanduslik tähtsus
Annavad rakkudele tugevuse (tselluloos,
hemitselluloos, kitiin, pektiin)
Energiaallikas (tärklis, glükogeen)
Rakkude deformeerumist takistavad (dekstriinid)
Paksendajad (agaroos, pektiin)
Kütus, keemiatööstus, paber, bioetanool
Tselluloos
Looduslik kiudaine rakukestades
Levinuim orgaaniline aine Maal (33%)
Oluline taastuv loodusressurss: süsinikuringe,
energiaallikas, keemiatööstus, paber
Ahel ei hargne
(C6H10O5)n, 7000
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED J. Watson F. Crick 1. Molekulaarne tase sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud) 2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul 6. Ökosüsteemiline tase ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena -elukooslus + eluta loodus -peip...
1. Biomolekulid elusorganismides esinevad orgaanilise aine molekulid Rakkudes esinevad: süsivesikud suhkrud lipiidid ehk rasvad proteiinid ehk valgud nukleiinhapped ehk RNA ja } suured biomolekulid sisaldavad rohkelt rakkudele kättesaadavat energiat kui keemilised sidemed DNA purunevad, vabaneb molekuli sees energia ja SÜSINIK rakud saavad seda oma kõige tähtsam elutegevuseks kasutada keemilised omadused on ainulaadsed võime moodustada pikki ahelaid MAKROELEMENDID BIOMOLEKULIDES CHNOPS Organismid koosnevad peamiselt süsinikust, vesin...
Sidemeetodid eksamiküsimused 1. Sidekanalite liigid (kahejuhtmeline, koaksiaal-, valgusoptiline, raadiokanal). Edastuskanaliks erinevat tüüpi füüsilised keskkonnad. Infokandjaks elekter, radiolaine, valgus. Edastuskeskkonnad jagunevad: a) juhitavateks: keerupaar-kaabel koaksiaal-kaabel valgusoptiline kaabel b) mittejuhitavaks: elektro-magnetiline kiirgus (raadio diapasoonis). 2. Analoogsidekanali parameetrid. Häired, moonutused. Põhilisteks analoogsidekanali parameetriteks on: ribalaius sagedusala informatsiooni edastamiseks. sumbetegur saatva ja vastuvõtva signaali suhe detsebellides. Samuti analoogsidekanalis võivad esineda järgmised häired ja moonutused: amplituud- ja sagedusmoonutused sumbeteguri sõltuvus vastavalt signaali nivoost või sagedusest. mürad seal hulgas: valge müra(ühtlane võimsus kõigil sagedustel), 1/f müra(sagedus ...
BIOLOOGIA · Bioloogia uurib elu · Biomolekulide esinemist võib lugeda elu üheks tunnuseks · Biomolekulideks võib lugeda ained mis väljaspool keha ei moodustu nt (sahhariidid,lipiidid,valgus,nukleiinhapped, vitamiinid jt) · Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus millel on kõik elu omadused · Organismide püsiv keemiline koostis tagatakse ainevahetuslike protsesside regulatsiooniga · Elu tunnusteks võib lugeda: rakuline ehitus,kõrge organiseerituse tase,aine- ja energiavahetus,stabiilne sisekeskkond reageerimine ärritusele,paljunemine ja areng · Elu iseloomustav organisatoorne keerukus väljendub ehituslikul,talituslikul ja regulatoorsel tasandil · Molekulaarset taset loetakse elu esmaseks organiseerituse tasemeks · Rakk on elu esmane organiseerituse tase,kus ilmnevad elu kõik omadused. · Organ on kudede kogum,mis täidab mingit kindlat funktsiooni · Elundite ja elunko...
Magneesium (mg) Avastaja, avastamisaeg, - koht: Algselt Joseph Black, 1755, Edinburgh, Sotimaa. Magneesium on oma nime saanud VanaKreeka linna Magnesia järgi. Hiljem nimetatakse selle metalli avastajaks sir Humphry Davy, kel õnnestus 1808 aastal saada seda metalli puhtal kujul. Aatomnumber: 12 Aatommass: 24,305 Oksüdatsiooniast(m)e(d) ühendites: 0, II Kristalli struktuur: heksagonaalne ISOTOOBID: Nukliid Levimus (%) Mass Poolestusaeg 24 Mg 78,7 23,985 - 25 Mg 10,13 24,9858 - 26 Mg 11,17 25,9826 - 27 Mg 0 27 9,45 minutit 28 Mg 0 28 21,0 tundi Füüsikalised omadused: · Aatommass: 24,3...
AINEVAHETUS, KONTROLLT ÖÖ #1 ASSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik Sünteesi protsessid (lihtsamatest-keerukamad ühendid) DISSIMILATSIOON moodustavad organismi kõik lõhustamis protsessid (keerukamatest lihtsamad ühendid) Toitained DISSIMILATSIOON Jääkained Sünteesiproduktid ADP ATP Laguproduktid ASSIMILATSIOON METABOLISM organismi kõik biokeemilised protsessid, mis tagavad aine- ja energia vahetuse ümbriteseva keskkonnaga. Jaotatakse assimilat. ja dissimilatsiooniks Eeldused: *muundatav aine *ensüümid *energia salvestamise võimalus *jääkainete eritamine, et jäägid ei kuhjuks. AUTOTROOF Fotosünteesivad, saavad energiat fotosünteesides. NT. Taimed ja vetikad HETEROTROOF Saavad energia väliskeskkonnast. NT. Inimene, bakter, seen. ATP Adenos...
Organismide koostis Iga elusorganismi koostises on nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid. Organismides esinevad peaaegu kõik samad elemendid, mis eluta looduseski. Rakkude keemiline koostis. Erinevad rakud sarnanevad üksteisega mitte ainult ehituselt, vaid keemiliselt koostisest. Kõige erisugusemad rakud- taimede ja loomade omad- sisaldavad kui mitte samu, siis vähemalt väga sarnaseid aineid üsna ühesugustes hulkades. See asjaolu viitab rakkude põlvnemise ühtsusele. Kõige rohkem sisaldab rakk hapnikku, süsinikku, vesinikku ja lämmastikku. Tunduvalt vähem on rakkudes kaaliumi, väävlit, fosforit, kloori, magneesiumi, naatriumi, kaltsiumi ja teisi elemente. Selliseid elemente (Fe, Zn, Cu, I, F) mida rakkudes leidub ülivähe on kokku 16 kuid rakud siiski vajavad neid need on mikroelemendid. Raku koostisse kuuluvad needsamad elemendid, mis esinevad eluta kehades. See viitab elusa ja eluta looduse seosele ja ...
BIOMEDITSIIN | DMK0041 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | TTÜ kevad 2010 1. Biomeditsiini mõiste; meditsiini alusteadused ja nende tähendus. Biomeditsiin on teaduste kogum, mis uurib inimese bioloogiat ja haiguste tekke ning raviga seotud bioloogilisi seaduspärasusi. Meditsiini alusteadused: Morfoloogia õpetus organismi, elundi, koe ja raku ehitusest. Füsioloogia on elutegevust ja selle regulatsiooni uuriv teadus. Patoloogia haigusõpetus ehk õpetus haiguslikkusest. Patoloogia käsitleb haiguste puhul esinevaid morfoloogilisi muutusi organite makroskoopilisel, kude (histo) ja tsüto (rakkude) tasandil. 2. Inimese ontogenees; organismi ehitus ja talitus: tasemed; inimese organsüsteemid. Ontogenees ehk isendi individuaalne areng. Inimese ontogenees jaguneb: (1) sünnieelne e embrüonaalne e üsasisene prenataalsene e antenataalne. (2) sünnijärgne e postembrüonaalne e üsaväline postnataa...
Viirused nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, mille puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismi rakke Viiruse ehitus:1)ümbris, 2)kapsiid, 3)genoom Virioon viirusosake väljaspool rakku Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Genoom DNA või RNA, mis säilitavad pärilikku infot ja määravad viiruse omadused Genoomides on olemas 3 sorti geene: 1)replikatsioonigeenid/valgud kindlustavad viiruse genoomi paljunemise, 2)regulaatorgeenid/valgud mõjutavad peremeesraku ainevahetust, 3) struktuurgeenid/valgud kindlustavad viirusvalkude sünteesi Elus või eluta? Elus organismid Eluta organismid Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad ...
annaabi.ee 
