KA Mag I SISUKORD Sissejuhatus Forellikasvatuseks sobivad vee omadused Forellikasvanduse veevarustus Forellikasvatusrajatised Pinnasetiigid Basseinid Sumbad Retsirkulatsioonisüsteem Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Meie loodusoludesse sobib kõige paremini vikerforelli tootmine. Vikerforell moodustab meie vesiviljelustoodangust absoluutse enamuse ja sellele kalale toetub ka kalaturism Eestis kasvatatakse vikerforelle erinevates rajatistes FORELLIKASVATUSEKS SOBIVAD VEE OMADUSED Optimaalne kasvutemperatuur 1518 °C, taluvuse piirid 0,523 °C, letaalne ülempiir 26 °C Paljundamiseks vajalik ligikaudu 10 °C Optimaalne vee hapnikusisaldus on 910 mg/l, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. Sobib allika, jõe, puur kaevu ning merevesi Foto 1. Vikerforell FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (1) Läbivoolukasvanduses on forelli kasvatamiseks kasutatud nii allika kui jõevett
geotorud, geovaht, geokomposiidid, muud. 95% polümeeridest (HDPE, LLDPE, PP, PVC, PET, EPS, CSPE). Kasutusvaldkonnad: barjäär (ära hoida vedelike/gaaside liikumist), ojeldamine/eristamine (ennetada pinnase või sette kadu, eristades pinnased teatud geomet. kujuga), drenaaz(koguda/transportida vedelikke), kaitse(hajutada ühele punktile langevaid koormusi), armeerimine(takistada pingete ja deformatsioonide teket geoteh. rajatistes), eraldus(vältida eriliigiliste pinnaste segunemist), pinnaste erosiooni kontroll(vältida pinnase osakeste liikumine vee/tuule tagajärjel). Geovõrgud Eesmärk: pinnaste tugevdamine, pinnaseosiste nihke ärahoidmine; pinnaste omavahelise segunemise ära hoidmine; pinnase niiskuse alandamine, samas tagades nende tugevuse. Liigid: ühesuun., kahesuun., mitmes., seotud, punutud, kootud, keevitatud, pressitud ja tõmmatud, pressitud dreenvõrk.
Lõpumast · õhuliini viimane mast üleminekul kaabelliinile. · Õhuliini algus koos samale mastile kinnitatud pealiiniga Trass - Liini kulgu tähistavat joont, mille valikul lähtutakse nõuetekohase kaitsevööndi ja liinikoridori võimalikkusest Kaitsevöönd ala, millel tehnovõrkude ohtlikkusest ja kaitsevajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnistu valdaja tegevust.(alla 1 kV liini kaitsevöönd 2m mõlemale poole liini telge) Liinikoridor Muudest rajatistes ja looduslikest takistustest vaba ruum, millega on normaalolukorras tagatud liini puutumatus ja ohutus. Liinikoridori laiuse määravad lubatud vahekaugused hoonetest, puudest ja tehnorajatistest Kaabelliine kasutatakse : · Tihedasti asustatud linnarajoonides · Mujal, kus ei ole võimalik ohuliine rajada Kaablite isolatsioon Alumiinium ja vasksoonelised kaablid on kaetud: · Ekstrudeeritud polüvinüülkloriidiga (PVC) · Polüeteeniga (PE.PEX,PEH,XLPE)
valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas väga levinud termin. • Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) • Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse • Tiigikalakasvatus (pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides • Sumbakalakasvatus (net pen, net cage farming) - kalade kasvatamine suurtes võgust kottides jne • Tiik (pond) - täielikult või valdavalt looduslikust pinnasest (muldse) põhja ja seintega rajatis, enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul toidubaasil. Tiik on veega täidetav ja tühjendatav. • Basseinid (tanks, troughs, raceways) - üldnimetus väga erinevatele
6) Ventilatsioonikambreid, -filtreid ja õhujuhtmeid tuleb perioodiliselt puhastada tolmust ja neisse ladestunud jääkidest. 7) Põlevaineid ja -materjale tohib tööruumides hoida koguses, mis ei ületa ööpäeva vajadust. Kõik põlevad jäätmed (paber, õlised pühkmekaltsud jms) tuleb tööruumides koguda kinnisesse nõusse ja pärast töö lõppu viia välja selleks määratud kohtadesse. 3.4. Nõuded viibimisel hoonetes, rajatistes ja ruumides Tuleohtlikke töid (keevitus-, joote-, metallilõike-, kuumutustööd jms) tohib teha väljaspool selleks ettenähtud alalist tuletööde (keevitus) kohta vaid tuletöö loa alusel. Hoonetes ja rajatistes ei tohi: 1) tõkestada evakuatsiooniteid, ülekäike hoone naabersektsioonidesse, väljapääse välisevakuatsioonitreppidele või redelitele; 2) jäigalt sulgeda evakuatsioonipääse ja kasutada raskesti avatavaid sulgureid;
viiva läbikäigu laius vähemalt ukse laiune. (6) Ventilatsioonikambreid, -filtreid ja õhujuhtmeid tuleb perioodiliselt puhastada tolmust ja neisse ladestunud jääkidest. (7) Põlevaineid ja -materjale tohib tööruumides hoida koguses, mis ei ületa ööpäeva vajadust. Kõik põlevad jäätmed (paber, õlised pühkmekaltsud jms) tuleb tööruumides koguda kinnisesse nõusse ja pärast töö lõppu viia välja selleks määratud kohtadesse. 3.4. Nõuded viibimisel hoonetes, rajatistes ja ruumides Tuleohtlikke töid (keevitus-, joote-, metallilõike-, kuumutustööd jms) tohib teha väljaspool selleks ettenähtud alalist tuletööde (keevitus) kohta vaid tuletöö loa alusel. Hoonetes ja rajatistes ei tohi: 1) tõkestada evakuatsiooniteid, ülekäike hoone naabersektsioonidesse, väljapääse välisevakuatsioonitreppidele või redelitele; 2) jäigalt sulgeda evakuatsioonipääse ja kasutada raskesti avatavaid sulgureid;
taluvusvõime. 10. Vesiviljelus on inimestele vajalike veeorganismide kasvatamine looduslikes või tehislikes veekogudes. Ekstensiivne ehk kalu kasvatatakse looduslikku veekogu meenutavates tiikides ning inimtegevuse osa tootmises seisneb kalade veekogusse laskmises ja väljapüügis. Kalade asustustihedus on tiikides väike ja toit on valdavalt veekogu looduslik bioproduktsioon. Intensiivne ehk alade tihedus väikese veemahuga ja kiire veevahetusega tehismaterjalist rajatistes on väga suur Keskkonnatingimused on kontrolli all ning kogu kalade sööt antakse inimese poolt. Tootmistsükli vältel sorteeritakse kalu ning paigutatakse korduvalt ümber. Kalu vaktsineeritakse, haigestumise korral ravitakse neid antibiootikumide abil. Intensiivne tootmine on kallis, kuid kõige efektiivsem tootmise viis. 11. Kalanduse ja vesiviljeluse tähtsus ja areng tänapäeval. Kalandus on pea, et taandarenenud, kuid vesiviljelus see, eest areneb siiani täies hoos.
c) Asjaõigusseadus d) Kalapüügieeskiri e) Veeteede ameti põhimäärus f) Kalapüügiseadus g) Liiklusseadus h) Maakonna tasandil maavanema korraldused 2. Kalapüügiseaduse ülesandeks on A. kalade kasvatamine B. merekalade kvoteeritud ja reguleeritud väljapüük C. püügipiirkondade ülevaatlik kaardistamine D. kalavarude suunatud ja jätkusuutlik kasutamine E. lõheliste reguleeritud kasutamine kalakasvatuslikes rajatistes F. piiramatu kasutamine Eesti Vabariigis G. kalalaevastiku püügivõimsuse vähendamine vastavalt EL nõuetele 3. Kalapüügiseaduse objektideks on alljärgnevas loetelus : A. jõesilm H. jõekarp B. rabakonn I . säga C. viidikas J. mudatigu D. rannakarp K. valge vesiroos E
maailmas väga levinud termin. · Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) - kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) · Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda omav ettevõte), kus kalu kasvatatakse · Tiigikalakasvatus (pond fish farming) kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes - tiikides · Sumbakalakasvatus (net pen, net cage farming) - kalade kasvatamine suurtes võgust kottides jne · Tiik (pond) - täielikult või valdavalt looduslikust pinnasest (muldse) põhja ja seintega rajatis, enamasti suure pinnaga (0,5 - 20 ha). Tiigis toituvad veeorganismid osaliselt looduslikul toidubaasil. Tiik on veega täidetav ja tühjendatav. · Basseinid (tanks, troughs, raceways) - üldnimetus väga erinevatele rajatistele, millele on
Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõevähk alla...
ja ringlussevõetavate toodete tootmise kaudu; ümbertöötamise edendamine, eelkõige jäätmete toorainena taaskasutamine ja korduvkasutamine; jäätmete ladestamise parandamine siduvate Euroopa keskkonnastandardite kasutuselevõtmisega, eelkõige õigusaktide näol; ohtlike ainete vedu reguleerivate õigusnormide karmistamine ja saastatud maade taasväärtustamine. Nende eesmärkide saavutamiseks tuleb jäätmed kõrvaldada selleks ette nähtud rajatistes, võimalikult lähedal nende tekkekohale. Strateegias sätestatakse olemasolevate õigusaktide lihtsustamine, tehes ettepaneku 1975. Aasta jäätmete raamdirektiivi läbivaatamiseks. Eelkõige liidetakse selleks jäätmete raamdirektiiv ohtlike jäätmete direktiiviga ja õlijäätmete direktiiviga ning kaotatakse jäätmete raamdirektiivi ja saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli direktiivi (IPPC direktiiv)
1. Akvakultuuris kasvatatavad organismid, nende toodangu maht ja proportsioonid, nende muutumine läbi viimase aastakümne, akvakultuuri levik maailmas. Akvakultuur- kasvatatakse ka limuseid (austrid, kammkarbid, pärlikarbid), vähilisi (krevetid, krabid, vähid), veetaimi jt. veeorganisme, kasvatatavate organismide arv ja nende tootmise maht on viimase 20 aastaga plahvatuslikult kasvanud- kasvatatakse kümneid kalaliike, keda varem vaid puuti (tursad, lestad, tilapiad, sägad silad, kohad jne) kõikvõimalikke vähilisi,limuseid jt veeorganisme. *Kasvatatakse 220 liiki veeloomi ja taimi. Lõhe tootmine Norras ja Tsiilis, huntahvena (sea bass) ja kuld-merikogre (sea bream) tootmine Vahemere maadel, kammelja (turbot) tootmine *Hispaanias on lühikese aja jooksul mitmekordistunud. 2. Eestis kasvatatavad veeorganismid, nende toodangu maht ja väärtus aastas. Vikerforell üle 700 tonni Karpkala 70 tonni Angerjas üle 40 tonni siberi tuur 30 tonni jõeväh...
· jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine, jääkreostuse likvideerimine, · põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, · pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine Keskkonnastrateegia põhimõtted : · läheduse põhimõte Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatistes «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest Mis on keskkonnamahtuvus(kandevõime)? Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida
· jäätmetekke vähendamine ja jäätmekäitluse korrastamine, jääkreostuse likvideerimine, · põhjaveevarude parem kasutamine ja kaitse, · pinnaveekogude ja rannikumere kaitse, maastike ja elustiku mitmekesisuse säilitamine Keskkonnastrateegia põhimõtted : · läheduse põhimõte Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatistes «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma keskkonna kahjustuste põhimõte eest Mis on keskkonnamahtuvus(kandevõime)? Keskkonnamahutavus ehk keskkonna kandevõime on ökoloogias parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas ökosüsteemis mingi liigi isendite (populatsiooni) arvu, mida
veeorganismid, valdavalt kalad ja selgrootud - maailmas vaga levinud termin, kuid hea eestikeelne tolge puudub Kalakasvatus (fish farming, fish rearing, fish culture) – kalade (finfish) kasvatamine inimese poolt loodud ja kontrollitavates tingimustes (vähemalt osaliselt nende elutsüklist) Kalakasvandus (fish farm) - rajatiste kompleks (ja ka seda oma ettevõte), kus kalu kasvatatakse Tiigikalakasvatus (stillwater pond fish farming) – kalade kasvatamine suhteliselt vähese läbivooluga rajatistes – tiikides Multitroofne vesiviljelus- mitmete elusorganismide kooskasvatamine säästlikult, Atliibikum- vabalt? Kuidas emaseid vikerforelle toodetakse? Karpkala looduslik levila on kahes osas –Euroopas ja Kaug-Idas. Kodustamine toimus sõltumatult Kesk- Euroopas (Doonau jõgikond) ja Hiinas Karpkala alamliikide looduslik levila.
Kasutatud tuumkütus toodab aastas umbes 500 m3 kõrge radioaktiivsusega jäätmeid, omades kas kiiritatud kütuse või ümbertöötlemisel klaasistatud jäätmete kuju. Madala radioaktiivsuse ja lühiajaliste jäätmete osas rakendatakse peaaegu kõikides tuumaenergiaprogramme omavates ELi liikmesriikides tööstuslikke strateegiaid. Kokku on selliseid jäätmeid ELis ladustatud umbes kaks miljonit kuupmeetrit, millest enamus on ladustatud maapinnal asuvates või maapinnalähedastes rajatistes. Kõrge radioaktiivsusega ja pikaajaliste jäätmete osas ei ole veel ükski riik rakendanud kavandatud lõpplahendust. Lõpphoiustamine sügavates ja stabiilsetes kivimite formatsioonides on tuumatootjate jaoks eelistatuimaks lahenduseks, samas kui teised eelistavad maapinnalähedasi rajatisi, et järelvalve ja võimalikud parandustööd oleksid lihtsamad. Mõned peamised tegurid, mis mõjutavad kõnealuse lõpplahenduse suunas tehtavaid edusamme, on pigem sotsiaalpoliitilised kui tehnilised.
-9- Kalapüügiseadus ja sellest tulenevad nõuded kalapüügil. Kalapüügiseadus on suunatud kala- ja veetaimevarude jätkusuutliku kasutamise tagamisele lähtuvalt kohuseteadliku kalanduse põhimõtetest. Seadus kehtib Eesti Vabariigi majandusvööndis majandusvööndi seadusest tulenevate erisustega. Seadus ei reguleeri suhteid kalade kasvatamisel ja püügil kalakasvatuslikes rajatistes nagu tiigid, sumbad, basseinid . Seadus reguleerib kalapüüki väljaspool Eesti Vabariigi jurisdiktsiooni oleval veealal, kui püük toimub Eesti lipudokumenti omava laevaga või käesolevas seaduses sätestatud juhul Eesti Vabariigi äriregistris registreeritud ettevõtja poolt niivõrd, kuivõrd püügikoha asukohariigi õigusakt või püügikoha kalapüüki reguleeriv rahvusvaheline leping ei sätesta teisiti. Kalapüügiseaduses ettenähtud haldusmenetlusele
· jaotatud vastutuse põhimõte Rakendada keskkonnameetmed sellisel poliitilisel ja haldustasemel, kus nad annavad parima tulemuse 4 · «tootja vastutuse» põhimõte Tootjatel korraldada jäätmeteks muutunud toodete kogumine ja käitlemine ning taaskasutamine võimalikult suures hulgas · läheduse põhimõte Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale võimalikult lähedal asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatistes · looduse kaitse ja hoiu põhimõte Tagada haruldaste, ohustatud ja esinduslike elupaigatüüpide, liikide ja nende elupaikade, samuti väärtuslike maastike ja looduse üksikobjektide säilimine 1.2 ÜRO Peaassambleel 22. detsembril 1989. aastal otsustati Rio de Janeiros kokku kutsuda säästva arengu maailma tippnõupidamine. Rio konverentsile eelnes ulatuslik ettevalmistustöö, milles oluline osa oli Brundtlandi komisjon (1983) ja selle töö kokkuvõte "Meie ühine tulevik" (1987).
võrdlemiseks; 3) võimaldab hinnata eri elueaga pakendeid. Nt kallist, kauem vastupidavat saab võrrelda sagedamini asendamist nõudva odava pakendiga. Odavamal pakendil on lühem tasuvusaeg, aga pikema elueaga pakend annab tasuvama tulemuse. Investeeringud ja projekti säästud Eelkõige tuleb kaaluda mitmest tegurist olenevaid investeeringuid konteinerparki. Investeering sõltub eelkõige veotsükli pikkusest, mis sisaldab aega veose lähetaja rajatistes, 28 veol, kauba saaja rajatistes ja tagasiveol. Seetõttu on ka siin tähtis, et logistilise keti läbimisaeg oleks minimaalne. Tähtis element on juhtimise kvaliteet, kuna aktiivne korraldamine ja juhtimine võivad vähendada ringlusaega. . Mida lühem on ringlusaeg, seda vähem on vaja investeerida. On leitud, et mingi projekti NPV võib kahekordistuda, kui 28- päevast ringlusaega vähendada
12. märtsil 1997. a. Kiitis Riigikogu heaks Eesti keskkonnastrateegia, millega sätestas vabariigi keskkonnapoliitika 10 prioriteetset lõppeesmärki ja täpsustas ülesanded, mis riigil tuleb ellu rakendada aastateks 2000, 2005, 2010 ja 2030. Keskkonnakaitse põhiprintsiibid • läheduse Töödelda kõrvaldamiseks ettenähtud jäätmed nende tekkekohale põhimõte võimalikult lähedal asuvates keskkonnanõuetele vastavates rajatistes «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma põhimõte keskkonna kahjustuste eest «saastaja maksab» Kohustada keskkonna kasutajaid ja kahjustajaid täielikult tasuma põhimõte keskkonna kahjustuste eest Säästev areng- areng, mis vastab tänapäevastele vajadustele ohustamata tuleviku põlvkondade võimalusi vastata nende vajadustele. Ei kahanda eluks hädavajalike ressursside
Läbivoolukasvandus Kasutatakse allika- või jõevett. *Allikasvesi- stabiilne temperatuur (talvel 5-6 suvel aga 15 mis on kasvuks vajalikust temperatuurist siiski madalam) *Puuduseks on hapnikuvaesus. Vajab aereerimist ja gaasireziimi tasakaalustamist. Allikast tulev veehulk on suurtootmiseks vähene. Läbivoolukasvandus Jõgedest saab võtta piisava koguse kuid *suvel veetemperatuur kõrge talvel madal *reostuse ja nakkuste oht Rajatised Kasvatada võib mitmesugustes rajatistes. Peamine pole tehniline lahendus (disain) vaid veevahetuse kiirus ja vee hapnikusisaldus, millest oleneb kalade tihedus vees ja juurdekasv Ajalooliselt vanem pinnasetiigid, mille seinad on osaliselt kaetud betoonplaatidega *Forellikasvatus ei eelda sügavat vett, sest forell liigub ja toitub peamiselt vee pinnakihis (0,5-1,5 m) *Mungad (sandoorilauad, restid, võred) *Vesi juhitakse turude või kanalitega *Harilikult sõltumatu veevarustusega *Kasutatakse ka kaskaadina paiknevaid lahendusi
kustutamisega kaasneda võivad efektid nagu plahvatused või reostatud vee väljavool [26, lk 59]. 68 Tulekahju tekkepõhjused võivad olla nii inimlik hooletus kui ka tipptehnoloogiates tekkinud vead ja rikked. Tulekahju võib puhkeda väga erinevates kohtades, tähtis on vaid tekitaja ja põleva materjali olemasolu. Tinglikult võib tulekahjud jaotada looduses toimuvateks ning hoonetes ja rajatistes toimuvaks. Tulekahjust tingitud kahjustused sõltuvad tema tekkimise avastamise kiirusest ja tulekahjule reageerimise kiirusest. Reeglina kaasneb tulekahjuga suur materiaalne kahju, samuti lõpevad paljud tulekahjud inimohvritega [21, lk 19]. Loodusõnnetused on ühed keerulisemad ja ettearvamatumad õnnetused. Loodusõnnetusi on väga raske ette prognoosida ja samuti on raske nende täpset asukohta määrata. Erinevatel aastaaegadel toimuvad tormid, esinevad suured
keskkonnarisk 13) jäätmekäitlemise viisid 14) veonõuded aineid mis omavahel kergesti reageerivad ei või koos transportida 15) reguleerivad õigusaktid 16) muu teave · Ohutuskaardid on mõeldud ohtlike kemikaalide kasutajatele. Need aitavad ettevõtte juhil otsustada vajalike meetmete üle töötajate tervise ja keskkonna kaitsmiseks ning õnnetuste vältimiseks ja nendega toimetulemiseks. 63. Millised on tüüpilised kontaktkorrosiooni kohad ehitistes, rajatistes ja kommunikatsioonides ? Milliste viisidega saab vältida kontaktkorrosiooni ja vähendada kontaktkorrosiooni kiirust ? Näited praktikast (Cu Fe, Cu Al, Cu Zn, Al Fe jt.). Kontaktkorrosiooni kohad: vasest veetorud ühendatud teras/tsink/alumiiniumtorudega, terasest torudel messingist ventiilid/kraanid, ühenduses olevad Al ja Cu elektrijuhtmed, alumiiniumtsingist katuseplekk korstende läheduses või saastunud keskkonnas. Cu-Fe (kuivas
ohutuskaartidel); 10)püsivus ja reaktsioonivõime-kas aja jooksul muutub struktuu, keemilise reaktsiooni kasv või langus; 11)terviserisk; 12)keskkonnarisk; 13)jäätmekäitlemise viisid; 14)veonõuded aineid mis omavahel kergesti reageerivad ei või koos transportida; 15)reguleerivad õigusaktid; 16)muu vajaminev teave. 63. Millised on tüüpilised kontaktkorrosiooni kohad ehitistes, rajatistes ja kommunikatsioonides? Milliste viisidega saav vältida kontaktkorrosiooni ja vähendada kontaktkorrosiooni kiirust? Näited praktikast (Cu Fe, Cu Al, Cu Zn, Al Fe jt.) Kontaktkorrosioon on korrosioon erinevate metallide kokkupuutekohtades (ei tohi ühendada otseselt Al ja Cu elektrijuhtmeid, vahetus kokkupuutes ei tohi olla Cu ja teras veetorud, tuleb vältida vase pinnalt voolava vee sattumist Al, Fe ja Zn pinnale). Hävib anoodiks oleva metalli see osa, mis on
sattumisel nahale; 5)tegutsemine tulekahju korral 6)õnnetuste vältimise abinõud (kaitsevahendid, seadmed); 7)käitlemine ja hoiustamine 8)mõju inimesele ja isikukaitsevahendid 9)füüsilised ja keemilised omadused 10)püsivus (stabiilsus) ja reaktsioonivõime 11)terviserisk 12)keskkonnarisk 13)jäätmekäitluse viis 14)veonõuded 15)reguleerivad õiguaktid 16)muu teave. 63. Millised on tüüpilised kontaktkorrosiooni kohad ehitistes, rajatistes ja kommunikatsioonides? Milliste viisidega saab vältida kontaktkorrosiooni ja vähendada kontaktkorrosiooni kiirust? Näited praktikast (Cu Fe, Cu Al, Cu Zn, Al Fe jt.). Kontaktkorrosiooni tüüpjuhud: Cu-Fe (kuivas ei juhtu midagi, kuid välistingimustes kontaktis vask ja raud) ja Fe-Al (kontaktis raud ja alumiinium). Nii terasplekk kui alumiiniumplekk hävib vahetult vaskneedi ja raudpoldi ümber. Lubamatu on kasutada välitingimustes detailide
terviserisk; 12) keskkonnarisk 13) jäätmekäitlemise viisid 14) veonõuded aineid mis omavahel kergesti reageerivad ei või koos transportida 15) reguleerivad õigusaktid 16) muu teave Ohutuskaardid on mõeldud ohtlike kemikaalide kasutajatele. Need aitavad ettevõtte juhil otsustada vajalike meetmete üle töötajate tervise ja keskkonna kaitsmiseks ning õnnetuste vältimiseks ja nendega toimetulemiseks. 63. Millised on tüüpilised kontaktkorrosiooni kohad ehitistes, rajatistes ja kommunikatsioonides? Milliste viisidega saav vältida kontaktkorrosiooni ja vähendada kontaktkorrosiooni kiirust ? Näited praktikast (Cu Fe, Cu Al, Cu Zn, Al Fe jt.). Kontaktkorrosiooni kohad: vasest veetorud ühendatud teras/tsink/alumiiniumtorudega, terasest torudel messingist ventiilid/kraanid, ühenduses olevad Al ja Cu elektrijuhtmed, alumiiniumtsingist katuseplekk korstnate läheduses või saastunud keskkonnas. Cu-Fe (kuivas ei juhtu midagi , kuid välistingimustes
põhjapoolsesse ossa. Laagri majandusõu planeeritakse maa-ala põhjapoolsesse ossa köögi ja teiste majandusruumide sissepääsude poolele. 5.5. Sissepääsud hoonetesse projekteeritakse tuulekojaga, välistrepid varikatusega. 5.6. Noortelaagrite projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb lähtuda keskkonnaministri 18. mai 1999. a määrusest nr 54 "Nõuete kehtestamine puuetega inimeste liikumisvõimaluste arvestamiseks detailplaneeringutes ja üldkasutatavates ehitistes (hoonetes ja rajatistes) ning nende projektides" (RTL 1999, 94, 158). 22 5.7. Siseujula projekteerimisel ja kasutamisel võetakse aluseks Vabariigi Valitsuse 11.07.1996 määrus nr.185 "Ujula tervisekaitsenormid ja -eeskirjad TKNE-7/1996" (RT I 1996, 51, 971; 1997, 61, 1029). 5.8. Ühiskanalisatsiooniga alal ühendatakse laager ühiskanalisatsiooniga ning kinnistu kanalisatsioon ehitatakse välja kooskõlas projekteerimise tehniliste tingimustega. 5.9
annaabi.ee 
