teostatakse ettevalmistustööd raide käigus. · Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab metsa-langetaja. · Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada. · Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist. · Töötaja peab raielangil kandma kaitsekiivrit ja vastavat eririietust. Eririietus peab omama demaskeerivat värvingut. · Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitsed ning töökindad peavad olema vibratsiooni vastased. · Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud. · Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetus-labidas,
kaitse? a) Must tuhkpuu kuulub III kaitsekategooria alla. Kahjustamine, korjamine ja muud tehingud selle taimega on keelatud. (III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine, määrus nr. 51, §1.1.10) b) Lendorav kuulub I kaitsekategooria alla. Kõik teadaolevad lendorava elupaigad võetakse kaitse alla. · Püsielupaiga maa-ala kuulub piiranguvööndisse · Püsielupaigas kehtib "Looduskaitse seaduses" kehtestatud kord · Raielangi suuruse ja kuju kavandamisel tuleb jälgida, et lank ei ulatuks pesapuudele ega neile lähemal kui 25 m (Lendaorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, määrus nr. 52, §1, §4) c) Rästik kuulub III kaitsekatergooria alla. Liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest võetakse kaitse alla vähemalt 10% (III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine, määrus nr. 51, §4.2.16)
·Säilitada kõvad lehtpuud Harvendusraied 30-40 aasta vanuses puistus ·Selles vanuses võib rinde täiuse viia 70%-ni ·Raie toimingu sanitaarraie põhimõtetel, raiudes välja haavataliku viljakehadega puud ·Kui esimesed harvendusraied jäävad tegemata, siis hilisemad harvendused enam ei aita. Puud ei suuda kasvuhoogu koguda ja tüve mädaniku levik on kiirem kui puidu juurdekasv Uuendusraie Kasvama jäävate puude ja loodusliku uuenduse, raielangi mulla ning ümbritseva metsa ja metsamulla kaitseks on keelatud: 1) Raiete tegemisel, raielankide raiejäätmetest puhastamisel ja metsa uuendamisel ivgastada nende puudel, mis raiumisele ei kuulu, tüve, võra või latva ulatuses, mis annaks alust nende puude sanitaarraieks 2) Ohustada või oluliselt kahjustada metsa kui ökosüsteemi või metsa genofondi, metsa veereziimi, metsamulda sügavamalt kui 30cm,metsa uuenemise ja uuendamise
a. kuni 1950.a.-ni vintse TL-1 ja TL-3, 1951.a. L-20 ja L-19 ning hiljem täiuslikumaid TL-4 ja TL-5, viimast sai kasutada juba jämedamate materjalide transportimiseks ja 1962. aastast hakati tootma kõige täiuslikumat vintsi TL-6. Nagu näha joonistelt on vintskokkuvedu suurte kolimis-paigaldamiskuludega ja erineva läbimõõduga trosside kogus on ka väga suur (tabel 6.5.1), seepärast loobuti vintskokkuveost vastavalt kokkuveotraktorite hankimise võimaluste avardumisele. 16. Raielangi raiejärgne koristamine. Raielankide koristamise all tuleb mõelda okste, latvade ja mittelikviidse materjali kogumist virnadesse või vaaludesse kas käsitsi või mehhaniseeritult. Käsitsi okste kogumise viis kujunes vastavalt tehnoloogiale. Kui langetamine ja järkamine toimus käsisaagidega ja laasimine kirvestega, siis okste tassimist korraldati näiteks peale 5...10 puu töötlemist. Oksad kanti raielangil vallidesse või hunnikutesse,
(Lõhmus, E. 2004). Maa-ameti mullakaardilt oli selles piirkonnas LIg ehk gleistunud õhukeselt leetunud leedemuld. (Eesti Maa-amet 2011). Teine kaeve Teise kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228.Kõlvik on mets, tegemist oli raielangiga. Reljeef oli laineline. Arvatavasti kasvas seal mänd ja kask. Alusmetsas olid pihlaka ja musta lepa võsud. Alustaimestik: mustikas, metshein, sinakas. Raielangi vanus umbes 3 aastat. Leitud mullaprofiil: AO-E-BG. Põhjavesi alates 45 cm. Määratud muld LkG ehk leetunud gleimuld, sest on tekkinud leetumise ja kamardumise tagajärjel, on happeline ja sisseuhtehorisont on hästi välja kujunenud. Lisaks on tegemise ajutiselt liigniiske alaga, profiilis esineb roostetäppe (Kõlli, R. 2002). Kasvukohatüüp oli karusambla, karusambla- mustika. Maksustamine: 2814 EEK hektari kohta. Maa-ameti kaardilt on selles piirkonnas LPG ehk kahkjas gleimuld
ettevalmistustööd raide käigus. Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab metsa-langetaja. Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada. Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist. Töötaja peab raielangil kandma kaitsekiivrit ja vastavat eririietust. Eririietus peab omama demaskeerivat värvingut. Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitsed ning töökindad peavad olema vibratsiooni vastased. Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud. Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetus-labidas, langetushark,
ja turvakäepide, gaasihoovastiku sulgur, ketipüüdja, parema käe kaitse, stopp-lüliti, vibratsioonisummutussüsteem, summuti, lõikeseade), kütte piisavust paagis. 3.7. Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab langetaja. 3.8. Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist. 3.9. Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitseid. Töökindad peavad olema vibratsiooni vastased. 3.10. Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud. 3.11. Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega : langetuslabidas, langetushark, pööramishaak, käsivints jm. 3.12. Ära mingil juhul muuda kettsae algupärast konstruktsiooni ilma tootja loata. Kasuta alati
muutmine; jahipidamine ja kalapüük; sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; roo varumine külmumata pinnasel. (Looduskaitseseadustik 2016, § 31 lg 1) § 31 lõike 4 kohaselt: võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. (Looduskaitseseadustik 2016, § 31 lg 4) §77 lõike 4 kohaselt: ebaseaduslikul hävitamisel, elujõuetuseni vigastamisel või ebaseaduslikul püsielupaigast eemaldamisel arvestatakse keskkonnakahju 96–1280 eurot isendi kohta
käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud lageraielangi maksimaalset laiust või pindala suurust või lageraielangid asuvad eri omanike kinnistutel. (10) Minimaalne liitumisaeg on männiga, kuusega või kõvalehtpuuga loodusliku uuenemise või uuendamise korral neli aastat, muudel juhtudel kaks aastat. Raieaastaid ei loeta liitumisaja sisse. (11) Lageraie korral ei tohi: 1) kaitsemetsas raielangi pindala olla suurem kui kaks hektarit; 2) kaitse ja tulundusmetsa sambliku kasvukohatüübis ja loo kasvukohatüüpides raielank olla laiem kui 30 meetrit; 3) tulundusmetsa käesoleva lõike punktis 2 nimetamata kasvukohatüüpides raielank olla suurem kui kolm hektarit või kuni 100 meetri laiuse langi korral okaspuu ja kõvalehtpuupuistutes suurem kui viis hektarit ja pehmelehtpuupuistutes suurem kui seitse hektarit.
Luidetel, uuristus-või tuulekandeohtlikul alal ei tohi olla langi pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood.
Segapuistu Puhtpuistu Lehtpuistu Okaspuistu Kiirekasvuliste liikidega Aeglasekasvuliste liikidega puistu puistu Valguselembeliste liikidega Varjutaluvate liikidega puistu puistu Paremaboniteediline puistu Halvemaboniteediline puistu Kokkuveoteed kokkuveoteede laius 4 meetrit Kokkuveoteed ei tohi moodustada üle 20 % raielangi pindalast Kokkuveoteed Veoteedelt väljaraiutud puude arvel väheneb puistu juurdekasv kümmekond protsenti, looduliku väljalangevuse põhjustatud juurdekasvu kadu ulatub kuni 22 tm/ha. Kui kokkuveoteed laienevad üle nelja meetri, hakkab juurdekasvu vähenemine juba majanduslikku mõju avaldama. Tee veeres kasvavad puud ei suuda enam tekkinud lisaruumi kasvuks ära kasutada. Seega on teede laiuse jälgimine olulisem kui teede omavaheline vahekaugus.
haavikutes ja lepikutes - võib uuendusraiet teha ala uuendamiseks väärtuslikuma puuliigiga. Samuti võib uuendamiseks raiuda koridore kuni 8 m kõrgusesse võssa. Lageraie on raie kus jäetakse kasvama ainult seemnepuud ja säilikpuud ning muu loodussõbralik materjal. Lageraielankidele jäetakse vähemalt 20 kuni 70 männi, arukase, saare või tamme seemnepuud hektarile. Lagedaks raiutava ala pind ei tohi ületada 7 ha lehtpuumetsas, 5 ha mujal tulundusmetsas ja 2 ha kaitsemetsas. Raielangi laius sealjuures ei tohi ületada 150 m lehtpuumetsas, 100 m mujal tulundusmetsas ja 30 m kaitsemetsas.Lagedaks võib raiuda vanemaid kui 100-aastaseid männikuid, 80-aastaseid kuusikuid ja 70-aastaseid kaasikuid või metsa, milline on piisavalt jäme või liiga hõre. Teise lageraie võib teha vähemalt 100 m kaugusele. Lagedaks raiutud ala kõrvalt võib uue raiega alustada peale raiutud ala uuenemist ja 3 kuni 5 aasta möödumist
pindala suurem kui 2 hektarit. Loo ja sambliku kasvukohatüübis ei tohi olla lank laiem kui 30 meetrit ja pindala suurem kui 2 hektarit. Uut lanki äsja raiutud langi kõrvalt ei tohi kohe raiuda. Ennem peab mööduma lankide liitmisaeg. Lankide liitmisaeg on ajavahemik aastates, mis on vajalik eelmise raiesmiku taasmetsastamiseks. Männi korral on see 4 aastat. Metsaraiel ei tohi purustada pinnase pealmist kihti enam kui 25%-l raielangi pindalast ja rööpad ei tohi olla sügavamad kui 30 cm. Parim raieaeg on talvel, kui pinnas on külmunud ja puudel on kasvu puhkeperiood. Raielank tuleb alati puhastada raiejäätmetest ja selleks on viis võimalust: 1) kogumine vallidesse või hunnikutesse; 2) tükeldamine ja laialilaotamine; 3) asetamine puidu kokkuveoteedele; 4) lauspõletamine langil; 5) äravedu langilt. Väljavedamise tähtajad on ka paika pandud. Toores koorimata okaspuit, kui seda on enam kui
ka vähekvaliteetne. ülameetod - raiutakse välja I-II kasvuklassi puud. Kasutatakse üldiselt harva. Näiteks tammikute hooldamisel. Selle meetodi kasutamisel peab siin eriti ettevaatlik olema - ei tohi korraga liiga palju raiuda, võimalikud on hilisemad kahjustused (põletus kuusel, tormimurd, lumekahjustused). Metsamaterjali kokkuveoks võib rajada kuni 4 m laiusi kokkuveoteid, kuid kokkuveoteed ei tohi moodustada enam kui 20% raielangi pindalast. Kõik raielangid, välja arvatud valgustusraielangid, kuuluvad raiejäätmetest puhastamisele raietööde käigus või nende järel hiljemalt raietähtaja lõpuks. Raiejäätmed - oksad, ladvad, langile jäänud tüvepuit, raietöödega rikutud järelkasv ja alusmets. Lubatud on järgmised raielankide puhastamise viisid tingimusel, et need ei kahjusta kasvama jäetavaid puid (kaasa arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või vallidesse
3) Draudti meetod 4) Fikseeritud suurusega proovitükkide kluppimine 5) Bitterlichi meetod Lihtsaimaks viisiks oleks elemendi tagavara määrata kas silmamõõduliselt või silmamõõduliselt hinnatud takseertunnuste ja vastavate tabelite või lähendite alusel. Tagavara määramine kasvava metsa mahutabelite abil Tagavara määramine mudelpuude meetodil, mahukõvera ja sirgega Ehk siis:1). Kluppimine: 2)silmamõõduline 3)bitterlich 4)mudelpuu, 5)proovitükk. 23. Raielangi eraldamine. Lanki ei eraldata oma ülesande täitnud seemnepuudele ja muude üksikpuude koristamisele. VR,SR-tel väljaspool lanke muudel raietel.Eraldustööde hulka kuuluvad eraldusvisiiride sisseraiumine,langipostide püstitamine ja pealkirjastamine,langi mõõdistamine ja langi skeemi koostamine. 1)langi tähistamine- et piirid oleksid hilisemal raiumisel tähistatud (värvi, vaha, lintidega)
suremat tulu. 4) metsa rekreatiivsete omaduste parandamine kui metsa on hooldatud ning on koritatud mädanenud ning tormi käes langenud puud, siis on ka silmal parem vaadata ning see tõstab ka metsa väärtust (puhkemajanduslikus mõttes). 2) Uuendusraie tehakse puistutes, mis on halvas tervislikus seisundis, millel on madal täius ja millel on halvad pärilikud omadused. Jaguneb: 1) Lageraie raiutakse peaaegu kõik puud raielangi 1 aasta jooksul. Raiumisele ei kuulu seemnepuud, säilikpuud ja elujõuline loodsulik järelkasv. Lageraie on lubatud puistutes mis on vanemad kehtestatud raievanusest. Puitsu tohib raiuda kas siis kui ta on liiga hõre. 2) Turbaraie lank raiutakse mitmes järgus, et luua soodsamad tingimused järelkasvu tekkimiseks. Esimeste raietega eemladatakse kahjustunud ja haiged puud ning teisi puid varjavad puud. Jaguneb aegjärkne raie, häilraie ja veerraie.
Lank – raiumiseks välja mõõdetud metsaosa, veel raiumata (kuid kasutatakse ka raiutud ala kohta) Raiestik – raiutud metsaala Lageraidele on kehtestatud piirangud, ületada ei tohi Lageraie max parameetrid o Kõvalehtpuu või okasmetsades ületada 100 m ja pindala 5 ha o Pehmelehtpuupuistutes ei tohi laius ületada 100 m ja pindala 7 ha o Loo ja sambliku kkt-des raielank olla laiem kuni 30 m ja raielangi pindala suurem kui 2 ha Langi pikkus – mitte üle kvartali külje pikkuse Raiesuund – lankide paigutus metsamassiivis või kvartalil Lageraielank tuleks paigutada kvartali idaserva, st raiesuund on idast läände, sest Eestis on majanduslikult kõige ökonoomsem ja sel teel metsauuendamine on kõige edukam Lankide liitumisaeg – so ajavahemik aastates, mis kulub eelmise raiestiku taasmetsandamiseks
keelatud: majandustegevus; loodusvarade kasutamine; uute ehitiste püstitamine; sõiduki, maastikusõiduki või ujuvvahendiga sõitmine; telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Piiranguvöönd - Kaitseala maa- või veeala. Majandustegevus on lubatud, arvestades LKS kitsendusi. Liigilise koosseisu säilitamise kohustus teatud kooslustes (mets, niit). Täiendavad piirangud lisaks metsaseaduses sätestatud nõuetele (raielangi suurus, kuju, raie teostamise aeg). Keelatud on pöördumatut loodust muutvad tegevused. Kui KEK- ga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: uue maaparandussüsteemi rajamine; veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine; maavara kaevandamine; puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine; uuendusraie. Kaitse-eeskiri: Õigusakt, mis tugineb LKS-le. Kaitseala, püsielupaik, kaitstav looduseüksikobjekt.
kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel. (3) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse looduslikku tasakaalu, liigilist ja vanuselist mitmekesisust ning keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kui pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga. (4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. Püsielupaiga piiranguvööndis võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid. (5) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 10–12 nimetatud tööde tegemiseks annab kaitse- eeskirjaga sätestatud vajaliku nõusoleku kaitse korraldaja. 25. Natura alade režiim
teostatakse ettevalmistustööd raide käigus. 4. Kuni 50 m kauguseni puude langetamise kohast on ohtlik tsoon, milline tähistatakse ohumärkidega. Märkide ümberpaigutamise eest vastutab metsalangetaja. 5. Langetamise ohtlikku tsooni võib minna ainult langetaja loal. Kui ohtlikkus tsoonis viibib inimesi tuleb langetamine viivitamatult katkestada. 6. Raielangile, kus toimub langetamine, suunduvad teed ja rajad märgistatakse samuti ohumärkidega 50 m kaugusel raielangi piirist. 7. Töötaja peab raielangil kandma kaitsekiivrit ja vastavat eririietust. Eririietus peab omama demaskeerivat värvingut. 8. Bensiinimootorsaagidega töötamisel peab töötaja kaitsekiiver omama näokaitseekraani ja tööpüksid säärekaitsed ning töökindad peavad olema vibratsiooni vastased. 9. Etüleeritud kütuste kasutamine bensiinimootorsaagidega töötamisel on keelatud. 10. Töötaja peab olema varustatud korralike abivahenditega: langetuslabidas,
sõitmine; 6) telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Piiranguvöönd - on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades käesoleva seadusega sätestatud kitsendusi. · KEK-ga võib piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse liigilist ja vanuselist mitmekesisust ja keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. Kui pinnas võimaldab, võib lubada vedu ka kuiva ilmaga. · KEK-ga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele, kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. · Püsielupaiga pv võib kaitse-eeskirjaga seada raie tegemise ajale piiranguid. 11
arvatud järelkasvu): 1) hunnikutesse või rohelistes osades (lehtedes, okastes). 4. puud. Raiestik hiljem kas kultiveeritakse või vallidesse kogutud raiejäätmete kõdunema Valitakse välja ja jäetakse kasvama oma jäetakse looduslikule uuenemisele. jätmine või põletamine, kuid raiejäätmed ei omadustelt parimad puud. Selle tulemusena seemnepuud puud mis jäetakse raiesmikule tohi katta enam kui 20% raielangi pindalast. paraneb puistu kvaliteet, sest ebasobivad ja kasvama, et soodustada loodusliku uuenduse 2) raiejäätmete ülepinnaline põletamine väheväärtuslikud puud raiutakse ja kasvama teket. Peavad olema tormikindlad (mänd, (tuleohtlikul perioodil on raiejäätmete jäävad vaid parimate omadustega. Paraneb ka saar, tamm) ja paiknema hajali üle raiesmiku
põllumajandustöödeks; 11) telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; 12) roo varumine külmumata pinnasel. (3) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis kohustada säilitama koosluse liigilist ja vanuselist mitmekesisust ja keelata puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnasel. (4) Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele, kujule ning metsa vanuselisele koosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid, mis on vajalikud koosluse või selles vööndis oleva kaitsealuse liigi säilimiseks. 62. Hoiuala (1) Hoiuala moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul käesoleva seadusega sätestatud viisil. (2) Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine,
annaabi.ee 
