Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Rahvusvahelised ettevõtted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sõidukid, firmasisesed, väikestel, rahvusvahelistumise, globaliseerumis, uutele, tootmiskulud, royal, shell, soovisid, tegevusvaldkonnad, kõrgtehnoloogia, biotehnoloogia, koduelektroonika, telerid, külmikud, sigaretid, karastusjoogid, hambapasta, hügieenitarbed, statoil, kütus, renault, lego, mänguasjad5. RAHVUSVAHELISED ETTEVÕTTED Rahvusvahelistumise põhjused: Rahvusvaheliste ettevõtete esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele, näiteks maakidele või troopilistel maadel paiknevatele maavaradele. Hiljem oli olulisem laieneda uutele turgudele, et suurendada tarbijate hulka ja mastaabisäästu. Eri riikidesse laienevad ettevõtted püüavad alandada tootmiskulusid ning toota tõhusamalt. Tähtis on odav tööjõud. Ettevõtete areng läbi ajaloo on olnud erinev. Arengus võib eristada rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi: 1. Euroopa kaubanduskompaniid , Briti Ida-India kompanii, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi (karusnahku) ning tutvustasid neid Euroopas. Sõltusid
firmasised majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse math on mõnikord suuremgi, kui väikestel rahvusriikidel. 3.) Missugune on RVE-d tähtsus maailmamajandused? -annavad ligi poole maailma tööstustoodangust. 75% kaubavahetust toimub rahvusvaheliste firmade enda vahel. Peamised investeeringud teistesse maadesse. 4.)Kus paiknevad enamus maailma suurimatest RVE.dest? Usas, Euroopa riikides ja Jaapanis. 5.) Too välja firmade rahvusvahelistumise põhjused. 1)rahvusvaheliste ettevõtete esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele, näiteks maakidele või soojas kliimas paiknevatele maavaldsutele, et kasvatada troopilisi kutuure. 2)Laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. 3)Alandada tootmiskulusid ning toota seeläbi tõhusamalt ja konkurentsivõimelisemalt. 4)Suurendada
erinevaid tugiteenuseid.,oskustööjõudu,koostööpartnereid(autotööstus). 6.Kõrgtehnoloogiline tööstus.-seda iseloomustab uuringu-ja tootearenguskulude suur osatähtsus toote omahinnas. 7.Kapitalimahukas tööstus.-on seotud kasutatava tehnoloogia eripäraga. Ettevõtlusklaster e. kobar paljude eritüüpi kitsate spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus,mis on seotud sarnase toote või toodete grupi valmistamisega. Ettevõtete rahvusvahelistumise põhjused:juurdepääs loodusvarale,laieneda uutele turgudele,püütakse alandada toomiskulusid,suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. Rahvusvaheliste ettevõtete põlvkonnad: 1.Esimene põlvkond-Euroopa kaubanduskompaniid,kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi 2.Teine põlvkond-tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase töötlemise ja sisseveoga päritolumaale. 3
Eriti on arenenud teenindussektori harud. 3. Nimeta toote valmistamise etapid. a) Uurimis ja arendustegevus b) Vajaminevate detailide ja sõlmede valmistamine eraldi ettevõtetes. c) Kokkumonteerimine d) Müük ja hooldus. 4. Kuidas mõjutab globaliseerumine rikka ja vaese maailma vahesid. Globaliseerumine suurendab rikka ja vaese maailma vahesid: rikkamad saavad rikkamatemaks, vaesed jäävad vaesemateks. 5. Nimeta rahvusvahelistumise põhjused ettevõtetes a) Juurdepääs loodusvaradele : mäiteks maakidele või soojas kliimas paiknevatele maavaldustele, et kasvatada troopilise kultuure. b) Laienemine uutele turgudele, et leida toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. c) Eri riikidesse laienedes püüavad ettevõtted alandada tootmiskulusid ning toota seeläbi tõhusamalt ja konkurentsivõimelisemalt.
· Seisusliku ühiskonna asendumine klassiühiskonnaga · Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem · Hakati aretama loomatõuge, taimesorte · Vesiveskid, tuulikud, metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad, navigatsiooniseadmed · Industrialiseerimine 18.saj lõpp Madalmaadest ja Suurbritannias võeti kasutusele aurumasin, üleminek masintööle · Üleminek masintööle ja uutele töökorralduse vormidele o Kõrgem tööviljakus o Parem elujärg o Rahvastiku kiire kasv o Tööstus (töökohad) koondusid linnadesse linnastumine o Keerulisem masintöö eeldas paremat väljaõpet alus riikliku haridussüsteemi tekkele · Veonduse areng o Võimaldas kaugemad veod, algul meritsi, al 19.saj raudteed, sisemaal
Kasvas pangandus, raamatupidamine, õigusteenindus, turundus jt tähtsus. Kasvas kõrg ja ülikoolide olulisus. Turismi ja meelelahutustööstus. Etevõtete paigutust mõjutavad tegurid: · tooraine (transport, kaugus) · tööjõud (odavus, kvaliteet) · turg (transport) · jäätmed (ümbertöötlemine) · kapital · seotud ettevõtted (side) Rahvusvahelise ettevõtte tunnused: Tegutseb paljudes riikides, firmasisesed majandussidemed ületavad riigi piire. Majandustegevuse maht on suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. Rahvusvahelise kaubanduse suunad: · Kõrgtehnoloogia(biotehnoloogia, IT, mikroelektroonika, telekommunikatsioonivahendite, ravimite, uute materjalide tootmine.) · Suuremahulistee tarbekuapade(autode koduelektronika, telerite külmikute) tootmine. · Brändi-tarbekaupade masstootmine(sigaretid,karastusjoogid, pesupulber, hambapasta, hügieenitarbed)
omavahel seotud toodangu valmistamisele. Klastri teket ja säilimist soodustab usaldus firmade vahel. Klastri tähtis tunnus kaubamärgi(brändi) olemasolu. Rahvusvahelised ettevõtted Tunnused: Tegutsevad rohkem kui ühes riigis; Kasutavad ära eri piirkondade loodusvaradest, tööjõu hinnast ja teistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid. Rahvusvahelistumise põhjused(tegurid): *Juurdepääs loodusvaradele (N: maagid) *Laienemine uutele turgudele *Tootmiskulude alandaminemuutuda konkurentsivõimelisemaks *Tahe suurendada kontrolli mingi riigi majandusesedasipidi saab selle riigi ressursse kasutava või sinna oma turgu laiendada Esimesed rahvusvahelised ettevõtted: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi ja turustasid neid Euroopas. N: Briti Ida-India kompanii Teise põlvkonna rahvusvahelised ettevõtted: tootsid kolooniates
mikroelektronika, telekommunikatsioonid, ravimid, uued materjalid, on vaja suuri ressursse uurimis- ja arendustööks Suuremahuliste tarbekaupade tootmine Brändi-tarbekaupade masstootmine nt: McDonalds, Coca Cola, Wal-Mart 14.Miks muutub osa suurettevõtteid rahvusvahelisteks? Nimeta 3 põhjust, miks eelistavad rahvusvahelised ettevõtted oma tütarettevõtteid rajada arengumaadesse? Kuidas jagunevad rahvusvahelised ettevõtted? Miks: Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. Arengumaadesse: odav tööjõud, suur turg, arengumaade valitsused on huvitatud välisinvesteeringutest (et oma riigi elanikele tööd pakkuda) investeeringute saamise nimel tehakse neile ettevõtetele mitmeid soodustusi: alandatakse makes, müüakse/renditakse odavamalt maad, luuakse vajalik infrastruktuur, valmistatakse ette töötajaid.
on keskendunud sarnase või omavahel seotud toodangu valmistamisele, nimetatakse ettevõtlusklastriks. Järjest vähem olulised on looduslikud eeldusid ja üha tähtsamateks muutuvad inimtegurid. Üks olulisi klastri tunnuseid ja edukuse võtmeid on oma kaubamärgi e. brändi olemasolu. Rahvusvahelised ettevõtted Põhjused. Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele. Hiljem olulisem laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid, suurendada tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. Püüavad alandada tootmiskulusid, toota seeläbi konkurentsivõimelisemalt. Sageli tahavad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi ressursse kasutama. Esimesed rahvusvahelised ettevõtted. Euroopa kaubanduskompaniid. Sõltusid päritolumaa välitsusest ja aitasid selle otseselt toetusel asumaid koloniseerida.
Transnatsionaalsed ehk rahvusvahelised firmad . Trantsnatsionaalsed firmad on firma , mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel . Ettevõtlusklaster ehk kobar on paljude eri tüüpi kitsalt spetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega . Innovatsioon on kasulik uuendus, mis mõjutab tootmist ja elukvaliteeti . Infrastruktuur hõlmab tootmissfääri teenindava veonduse, teedeehituse, energeetika , side, veevarustuse, tootmisalase, infoteeninduse jms. ning inimestele
RVE-d tegutsevad enam kui ühes riigis, kasutavad ära eri piirkondade loodusvarasid, tööjõudu, majanduslikest ja poliitilistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid. Annavad ligi poole maailma tööstustoodangust. 75% kaubavahetusest toimub RVE endi vahel. RVE-d on peamised teistesse maadesse inveteerijad. Maailma 500 suurimast firmast ~200 paikneb USA-s, üle 150 EL ja 100 Jaapanis. Rahvusvahelistumise põhjused : 1. Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele 2. Hiljem olulisem laieneda uutele turgudele 3. Laienedes püütakse alandada tootmiskulusid 4. Sageli tahavad suurfirmad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla valmis tulevikus selle riigi ressursse kasutama vi turgu laiendama. RVE põlvkonnad 1. RVE-d olid Euroopa kaubanduskompaniid ( Briti Ida-India Kompanii ) , kes sõltusid päritolumaa valitsusest, aitasid asumaid koloniseerida. 2. RVE-d tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid,
saj teiselt poolelt muutus oluliseks teenindussektor/infoühiskond) Infoühiskonnale omased jooned/tunnused: a) Põhirõhk on teenindusel b) Vaimne töö c) Veokulud on väiksed d) Globaalse ulatusega majandussüsteemid ---------- RVE ehk rahvusvaheline ettevõte (ehk hargmaine ettevõte ehk transnatsionaalne ettevõte)- firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel Firmade teadus- ja arendustegevus toimub arenenud riikides, ja lihtsamad tööd (detailide valmistamine jne) tehakse arengumaades, sest... a) On ettevõtteid, mille tootmisettevõtted on peaaegu kõigis riikides (Coca-Cola) b) Rahvusvahelistel firmadel on peakorter emamaal, aga tootmine ja turustus paiknevad teistes riikides
sajandil Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. 10. Selgita näite varal geograafilist tööjaotust ja suhtelise eelise printsiipi Vt. Töövihik lk. 11 harj. 11!!! 11. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta Näiteks Shell, McDonalds jne...Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. 12. Võrdle rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi ja too näiteid! I: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeresaadusi ja turustasid neid Euroopas. II: Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid
Elav oli ka tööstusriikide vahel toimuv kaubavahetus, kui kolooniate vahel oli nõrk ja peaaegu olematu. Nimeta kolooniate iseseisvumise põhjusi 20. Sajandil? Toimus impeeriumide vahel võitlus kolooniate ja tooraineallikate pärast. Toimusid kaks maailmasõda. Tekkisid suurettevõtted ja suurenesid vastuolud kapitalistide ja töölisklassi vahel. Kolooniaimpeeriumid lagunesid. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad ja too näiteid nende kohta ? Näiteks Shell, McDonalds jne...Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele ja laieneda uutele turgudele. Ettevõtted püüdsid alandada tootmiskulutusi ja suurendada kontrolli mingi riigi majanduses. Võrdle rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondi ja too näiteid! I: Euroopa kaubanduskompaniid, kes ostsid kokku ülemeresaadusi ja turustasid neid Euroopas. II: Tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmase sisseveoga või töötlemisega.
Arengumaale- kapitali sissevool; ettevõtted rajavad oma tehaseid; uued töökohad; majandus elavneb; tööliste koolitused- haridustase tõuseb; roost's- sageli nõrgad keskkonnanõuded. MÕISTED Geograafiline tööjaotus-ettevõtluse spetsialiseerumine tulenevalt asukoha geograafilistest eelistest. Rahvusvaheline firma-ettevõte, ,mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. SKT-sisemajanduse kogutoodang Inimaregu indeks-riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast:SKTst ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeksist. Majanduse struktuur-majandusharude erinev vahekord. Kvoot-nendega kehtestatakse teatud kaupade sisse-ja väljaveole kindel koguseline piirang. PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETÖÖSTUS 52. 53.Põllumajanduse tootmise vormid:
Põllumajanduses levis väljavaheldussüsteem, hakati aretama loomatõuge ja taimesorte. Laialt levisid vesiveskid ja tuulikud, leiutati tootlikud metallisulatusviisid, kell, trükikunst, tulirelvad, uut tüüpi laevad ja navigatsiooniseadmed. Industrialiseerumine sai alguse Madalmaadest ja Suurbritanniast, kes võeti kasutusele aurumasin ja algas üleminek masinatööle. Levis edasi Lääne-Euroopasse ja Põhja-Ameerikasse. Üleminek käsitöölt masinatööle ja uutele töökorraldusvormidele tõstsid inimeste tööviljakust ja parandasid elujärge. See põhjustas rahvastiku kiire kasvu. Algas kiire linnastumine . Keerulisem masinatöö, mis eeldas töötajate paremat väljaõpet, pani aluse riikliku haridussüsteemi tekkele. Veonduse areng võimaldas kaugvedusid, algselt meredel, kuid alates 19. sajandist ka maimaadmööda, raudteel . See andis tõuke geograafilise tööjaotuse kujunemisele
Kiire liikumine (tooraine, inimesed, info) Tööstusriigid Inforiigid 4. Millised on globaliseerumise ohud? Kapitali ja tehnoloogia tootmine seal, kus odavam tööjõud Suureneb rikka ja vaese maailma vahe Globaliseerumise vastased ülestõusud, meeleavaldused 5. Kuidas nimetatakse teiste sõnadega rahvusvahelisi ettevõtteid? Transnatsionaalsed korporatsioonid 6. Nimeta rahvusvahelistumise põhjuseid Konkurentsi tihenemine maailma turgudel Juurdepääs loodusvaradele ja ressurssidele Laienemine uutele turgudele Tootmiskulude alandamine Soov kontrollida teise riigi majandust (tulevikus soov sinna laieneda) 7. Nimeta rahvusvaheliste ettevõtete põlvkondade tegevusvaldkondi Esimene- vürtsid, karusnahad Teine- põllumajandussaaduste tootmine, maavarade kaevandamine, nafta
4. Selgita, miks tekkisid rahvusvahelised firmad. Too näiteid. Rahvusvahelised firmad tekkisid, sest tekkis vajadus hankida paremat ja odavamat toorainet, milleks koloniaalriikide valitused lõid toorainet hankivad ja seda esmaselt töötlevad ettevõtted. Näiteks 1600.a sai kuninganna Elizabeth I-lt tegevusloa Briti Ida-India Kompanii, mis asutati kauplemiseks Lõuna-Aasiaga. Hiljem pärast II maailmasõda tekkis ettevõtetel vajadus laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid ja suurendada sel moel tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. Ettevõtteid viidi riikidesse, kus on odavam tööjõud, leebemad keskkonnakaitse nõuded, madalamad maksud või muud sisendi hinda alandavad tegurid, et tootmiskulsid vähendada. 5. Analüüsi rahvusvaheliste firmade mõju. Rahvusvahelised firmad mõjutavad suurel määral investeeringute liikumist ja riikidevahelist
Ettevõtete liigid · Tööjõule orienteeritud ettevõtted: seal, kus on arvukalt vajalike oskustega töötajaid, tekstiili-, rõiva-, jalatsi- ja elektroonikatööstus · Tarbijale ehk turule orienteeritud ettevõtted: toiduainetööstus, kohalikud ettevõtted · Toormele ja energiale orienteeritud ettevõtted: põllumajanduse, metsanduse ja kaevandustöödega tegelevad ettevõtted Rahvusvahelised ettevõtted RAHVUSVAHELISTUMISE PÕHJUSED: · Juurdepääs loodusvaradele · Uutele turgudele laienemine · Tootmiskulude alandamine · Kontroll mingi riigi majanduses Rahvusvahelisele turule pürgimise põhjusi on Joel R. Evans ja Barry Berman eristanud järgmiselt (vt. jooniselt) Maksusoodustuse d Majanduslikud Rahvus- Toote ja vahelise elutsükli demograafilised trendid turunduse faas kasv
suureneb. Tegurid, mis mõjutavad välisinvesteeringute paigutust : Odav tööjõud, suur ja ostujõuline turg, majaduslik ja poliitiline olukord, majandusgeograafiline asend, loodusvarade olemasolu jne. Tollimaks-maks, mida võetaksse kaubalt riigipiiri ületamisel Kvoot-kaupadele kehtestatud koguseline piirand Dumping-välisturul odavamalt müümine kui siseturul Rahvusvahelised ettevõtted : Põhjused. Esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele. Hiljem olulisem laieneda uutele turgudele, et leida oma toodetele uusi tarbijaid, suurendada tootmismahust tulenevat mastaabisäästu. Püüavad alandada tootmiskulusid, toota seeläbi konkurentsivõimelisemalt. Sageli tahavad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi ressursse kasutama. Esimesed rahvusvahelised ettevõtted. Euroopa kaubanduskompaniid. Sõltusid päritolumaa välitsusest ja aitasid selle otseselt toetusel asumaid koloniseerida. Teine põlvkond
territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi valmistamisega. Inimarengu indeks riikide arengutaset võrdlev indeks, mis koosneb kolmest näitajast: SKT-st ühe inimese kohta, haridustaseme ja keskmise eluea indeksist. Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Rahvusvaheline ettevõte (transnatsionaalne firma) firma, mis tegutseb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel Suhteline eelis mingi riik (tootja) suudab toota teatud kaupu suhteliselt väiksemate kuludega kui teised. Riigil tuleks spetsialiseeruda majandusharule, milles mahajäämus on väikseim. Vabakaubanduspiirkond ühendus, kus liikmesmaade vahel on kaotatud kõik kaubandustõkked. 2. Agraarühiskonna tunnused: · Paikne eluviis · Põllumajandus
kaasaegsele tehnoloogiale on nende toodang "odav"; 3) juurdepääs turgudele (ülemaailmne turg). Põhjused, miks ettevõtted rahvusvahelistuvad: 1) terav konkurents; 2) kasutatakse ära suhtelise eelise printsiip; 3) et vähendada transpordikulusid. RVE-de arengus on 4 põlvkonda: 1) näide: Briti Ida-India Kompanii, 1. põlvkonna ettevõtted tegelesid karusnahkade ja vürtside kokkuostmise ja turustamisega; nad tegutsesid kohaliku valitsuse toetusel. 2) Shell, Ekson? tegelevad erinevate maavarade kokkuostmisega, 2. põlvkonna ettevõtted tegelesid ka lõunamaiste kultuuride sissetoomisega (tee, banaanid, tsitrusviljad). Nüüd 2.põlvkonna ettevõtted toimetavad omapäi ja riigist enam nii palju ei hooli, riigi toetus väheneb. 3) 3. põlvkonna ettevõtted hakkavad tegelema maavarade ümbertöötlemisega, nt Ford - valdavalt masina-, keemia- ja kergetööstusettevõtted. 3. põlvkonna
Rahvusvaheliste firmade areng (RVE-de põlvkonnad). Tv. lk14 1) 1. põlvkond Olid Euroopa kaubanduskompaniid, ostsid kokku ülemeremaade saadusi (vürtse, karusnahku). Sõltusid päritolumaa valitsusest ja aitasid asumaid koloniseerida. 2) 2.põlvkond tootsid kolooniates põllumajandussaadusi või kaevandasid maavarasid. Tegelesid toorme esmase töötlemise ja sisseveoga päritolumaale. Tuntuim selline ettevõte on Royal Dutch Shell. 3) 3.põlvkond - 1950.ndad. RVE-d muutusid kiiresti rahvusvahelisteks. Laienesid naaberriikide turgudele, soovisid juurdepääsu ressurssidele (loodusvarad, tööjõud, teadmised). Täheldatav oli USA firmade sissetund Euroopasse. 4) 4.põlvkond 1980.ndad . Võrgustikuna toimivad rahandus- ja teenindusettevõtted, mille tegevuse põhirõhk oli tootearendusel ja brändimüümisel. Nende RVE-de ükski tootmisüksus ei pruugi olla otseses
Nt maakide kaevandamine, metsandus. 3)Turg toote eripära määrab turu suuruse ja paiknemise. Turule orienteeritud ettevõtted võivad olla kohalikud, piirkonnagi, üleriiklikud või rahvusvahelised. Teaduspark koht või piirkond, kus asub palju eriti teadusmahukat toodangut andvaid ettevõtteid, uurimisasutusi, kõrgemaid õppeasutusi ja nende infrastruktuuriüksusi. Rahvusvahelised ettevõtted. Rahvusvahelised ettevõtted firma mis tegeleb paljudes riikides ning mille firmasisesed majandussidemed ületavad riigipiire ja majandustegevuse maht on mõnikord suuremgi kui väikestel rahvusriikidel. Päritolumaa riik kus ettevõtte asutati Asukohamaa riik kuhu ettevõte on laienenud. Esimesed rahvusvahelised ettevõtted olid euroopa kaubanduskompaniid nagu briti ida-india kompanii kes otsid kokku ülemeremaade saadusi (nt vürtse või karusnahku) ja turustasid neid Euroopa. Rahvusvahelised majandusorganisatsioonid. WTO maailma kaubandusorganisatsioon. WTO
toodangu valmistamisele, nimetatakse ettevõtlusklastriks ehk kobaraks. Nende kujunemisel on olulised riikide ja regioonide võime õppida. Kujunevad teaduspargid. Üks olulisi klastri tunnuseid ja edukuse võtmeid on kaubamärgi ehk brändi olemasolu. 1.5 Rahvusvahelised ettevõtted Rahvusvaheliste ettevõtete esmane huvi oli juurdepääs loodusvaradele, hiljem oli olulisem laieneda uutele turgudele. Eri riikidesse laienedes püüavad ettevõtted alandada tootmiskulusid ning toota seeläbi tõhusamalt. Sageli tahavad suurfirmad suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla nii valmis tulevikus selle riigi ressursse kasutama või turgu laiendama. Esimesed rahvusvahelised ettevõtted olid Euroopa kaubanduskompaniid (Briti IdaIndia Kompanii), kes ostsid kokku ülemeremaade saadusi ja turustasid neid Euroopas. Need ettevõtted sõltusid päritolumaa valitsusest
transnatsionaalsed korporatsioonid ÜRO andmeil üle 63 000 RVE. · RVE d tegutsevad enam kui ühes riigis, kasutavad ära eri piirkondade loodusvarasid, tööjõudu, majanduslikest ja poliitilistest teguritest tulenevaid tootmiseeliseid. · Annavad ligi poole maailma tööstustoodangust. · 75 % kaubandusvahetustest toimub RVE endi vahel. · Konkurentsi tihenemine maailma turgudel · Juurdepääs loodusvaradele ja ressurssidele (maagid, põllukultuurid) · Laienemine uutele turgudele, oma tegevuspiirkonna suurendamine · Tootmiskulude alandamine (näiteks madalamad keskkonnanõuded, odav tööjõud, soodsad maksud) · Soov kontrollida teise riigi majandust (tulevikus soov sinna laieneda) RVE-de peamised tegevusvaldkonnad · Kõrgtehnoloogia (IT, biotehnoloogia, mikroelektroonika, ravimid, telekommunikatsioonivahendid, uute materjalide tootmine) ravimid- Nycomed; IT- Microsoft; telekommunikatsioon- NNT, IBM- arvutid jne
Rahvusvaheliste firmade kujunemine: ESIMESE PÕLVKONNA RF. (16-18saj.) · Tegelesid asukohamaa saaduste kokkuostu ja tutvumisega Euroopas. · Tänapäeval ei eksisteeri. TEISE PÕLVKONNA RF. (19saj-20saj. I pool) · Tegelesid põllumajandus saaduste tootmisega ja esmase tätlemisega. Loodusvarade hankimisega ja esmase töötlemisega. · Esmased töötlemis saadused veeti välja päritolumaadesse. · Tänapäeval alles veel; (õli, nafta firmad); SHELL (Holland Saksamaa); (ExxonUSA) KOLMANDA PÕLVKONNA RF. (20saj II pool 60ndad) Eestis levinud: kergetööstus, masinatööstus, keemiatööstus, pangandus. NELJANDA PÕLVKONNA RF. · Tööstusharud, mis põhinevad kõrgtehnoloogial: telekommunikatsioon, ravimid, IT. · Suuremahulised tarbekaubad: autod, olmetehnika. · Brändi tarbekaupade masstootmine (põhineb meediareklaamil). Firmade osatähtsus maailmas päritolumaa järgi: 40% USA, 25% L-Euroopa + P-Euroopa,
turustusvõrk. Näiteks Ford, Coca-Cola. Kompleksne globaalne kontsern moodustub enamasti uue ja/või teenindusmajanduse harudesse, kus on oluline kõrge loovus ja/või kultuuriliste eripärade arvestamine, kuid samas ka tootmise või teatud operatsioonide juures. Näiteks on siin Rootsi-Šveitsi kontsern ABB, mille hüüdlause kõlab “the art of being local worldwide”. Rahvusvahelistumise põhjused: juurdepääs loodusvaradele, laienemine uutele turgudele, püüd alandada tootmiskulutusi. Põlvkonnad: Esimine põlvkond- üks esimesi oli Briti ida India kompanii, mis tegeles vürtside ja karusnahkade vahendamise ja müümisega Euroopasse. Teine põlvkond- rahvusvahelised ettevõtted tootsid kolooniates põllumajandus saadusid või kaevandasid maavarasid ning tegelesid toorme esmasetöötlemise ja sisseveoga. Kolmas põlvkond RVE’sid olid edukad tööstusettevõtted, mis tungisid uutele turgudele
(RVE) vahel. * RVE on peamised investeerijad, nö globaalmajanduse mootorid. * Aitavad tublisti kaasa rahvusvahelisele tööjaotusele. Rahvusvahelised firmad kasutavad ära seda, et eri piirkondades on omad tootmiseelised loodusvarade, tööjõu hinna jms. osas. tekkimise põhjused: 1) juurdepääs loodusvaradele (juurdepääs maakidele, ainult soojal maal kasvavale toorainele) Nt. Lukoil (kütus) 2) laieneda uutele turgudele (leida uusi tarbijaid) nt. Microsoft (infotehnika), Bank of America 3) et alandada tootmiskulusid (mingit detaili toodavad seal, kus on odavam) Nt.General Motors (autotööstus) 4) suurendada kontrolli mingi riigi majanduses, et olla valmis tulevikus kasutama selle riigi ressursse või laiendama sinna turgu. Nt. Exxon Mobil, General Electric
Olemus: ● Väliskaubanduse vajalikkus ja roll riigi majanduses ● Suhteline ja absoluutne eelis ● Ettevõtjate „ahnus“ ● Riikide erinev roll ● Riikide majanduslik võimsus ● Riikide võimalused Vajalikus: ● Tööjaotus ja spetsialiseerumine ● Ressursside optimaalne jaotamine ja kasutamine ● Hindade võrdsust ● Mitme valiku kättesaadavus ● Tõstab inimeste elatustaset 2. andke lühike ülevaade rahvusvahelistumise ajaloolisest ülevaatest? Merkantilismi peetakse esimeseks rahvusvahelist majandust käsitlevaks teooriaks ning merkantilismi domineerimine rahvusvahelistes suhetes kestis Lääne-Euroopas kuni 18- sajandi viimaste kümnenditeni, kuid ta hakkas oma mõjuvõimu kaotama. Merkantilistide põhiargument on, et riigile on majanduslikult kasulik võimalik suur eksport ja minimaalne import ning seega tuleb eksportida rohkem kui imporditakse. Ta peab oluliseks riigi
Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms). Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist
Austraalias, Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtlaaladel. Teraviljatalud on väga suure pindalaga ja seal kasvatatakse peamiselt nisu. Sageli tuleb farmer tallu ainult külvi ja -lõikuse ajaks ning palkab selleks perioodiks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga, vili müüakse kohe elevaatorisse, seejärel sõidab omanik tagasi alalisse elukohta, sulased aga lähevad uuele tööle. Madala hektarisaagi kompenseerivad väikesed tootmiskulud, kuid vajatakse mitmesuguseid agraartööstuskompleksi poolt pakutavaid äriteenuseid (elevaatorid, masinhoole, valveteenistus, jms). Rantso on suur loomakasvatusmajand, kus peetakse tuhandepealisi lihaveise- või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel. Söödatagavarasid varutakse erakordseteks juhtudeks (pikaajaline põud vmt). Karjased kaitsevad karja röövloomade eest ja jälgivad karjamaade ühtlast kasutamist
D seos turundusmeetmestikuga; D mõõdetavus. Segmenteerimismeetodid tugevused: D väga detailne; D teatud kriteeriumite kompensatoorse efekti arvestamine. Segmenteerimismeetodi nõrkused: D ei ole sidet sellega, kui soodus on üks või teine segment; D vajatakse väga palju algandmeid; D raske ja kallis rakendada. Ei ole tähtis, millist meetodit kasutatakse sihtturu valikuks, sest resultaat sõltub tegelikult väga suurel määral ära sellest, milline on ettevõtte rahvusvahelistumise orientatsioon. Eristada on võimalik kolme erinevat põhiorientatsiooni: D etnotsentriline orientatsioon: koduturg domineerib, välisturgudel tegutsetakse mittesüsteemselt ja juhuslikult; D polütsentriline orientatsioon: tähelepanu on pööratud maaomastele eripäradele, detsentraliseeritud juhtimine; D geotsentriline orientatsioon: maaomaste eripärade ignoreerimine, ülemaailmselt üks strateegia ja tsentraliseeritud juhtimine.
annaabi.ee 
