1. Renessanss Renessanss antiikkultuuri taassünd, mis vastandus keskaegsele kultuurile. Ajaliselt määratud 14- 16 saj. (Itaalia) Eeldused: 1. jõukad Itaalia linnriigid, kuhu kogunes rikkud ja arenes pangandus 2. kaubandusele tugineva majanduse kasv 3. varakapitalistlike kujunemine Iseloomulikud jooned: 1. ilmalikkus 2. humanism 3. antiikkultuuri taassünd 2. Humanism Humanism 14-16. saj. Hakati humanismi mõistma inimese ja inimlikuse väärtustamist. Rahvuskeelte esile tõus. Seotud rahvusriikide kujunemisega. Ideaaliks kujunes universaalinimene. Poliitilise mõtte areng saab alguse tegelikus praktiseeruva poliitika uurimine. Täiuslik valitseja pidi tundma rahva hingeelu ja kirge. Võime nimel võis valitseja kasutada vägivalda, petta ja uskuda jõupoliitikasse. Analüüsis poliitilist võimu. Loodusteadus jumal on looduse kehastus. Oluliseks peeti looduse uurimist. Kujunes uus külg loodusteaduses teaduslik meetod.
Võtsid juurde vokatiivi (Oo Jüri) ja hüüdsõna. Tegelesid hoolsalt ortograafiaga, stilistikaga, retoorikaga. 2. Keskaeg (skolastikud): keel, loogika ja universalism Idee humanitaarteadustest vastandatuna reaalteadustele. Tähelepanu keskpunktis keele ja loogika seos, fookus vormilt sisule. 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Keelte tüpoloogiline liigitus Humboldti järgi: 1. Isoleerivad keeled nii grammatilised vahekorrad kui ka süntaktilised funktsioonid on väljendatud enamasti sõnade järjekorra abil. Puuduvad seotud morfeemid. Kõik sõnad on
· VARAKESKAEG (476a- 10s) Sugukondliku korra lagunemise ja feodaalsuhte kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8saj Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähysa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurmaailma ja barbarite vahel · KLASSIKALINE KESKAEG (11-15s) Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks seda aega iseloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus.
· Rüütlikultuuri keskne teema oli daamikultus. · Keskaja kirjandust iseloomustab allergoorilisus. KÜSIMUSED: 1. Kuidas iseloomustada keskaja kultuuri? 2. Mis on kristlus? 3. Mida tähendab allegooria? 4. Kuidas iseloomustad keskaja eeposeid, rüütlikirjandust, trubaduuride lüürikat? VASTUSED: 1. Keskaja kultuur oli eelkõige kosmopoliitiline, mille põhjuseks olid tollased segased riiklikud olud. Kirjanduse seisukohalt oli rahvuskultuuride renemise takisutseks rahvuskeelte arenematus, mistõttu suulise ja kirjaliku suhtlemise vahendiks sai ladina keel. Rahvuskeelena oli ladina ühiskeeleks. Keskaega ei kuulunud inimese individuaalsuse ausatamine, inimese olemuse määras tema seisus, hingeliselt oli ta ennekõike Jumalariigi sõnakuulelik poeg või tütar. Keskaegse Euroopa usuks oli ristiusk, mis on ka tänapäeval kõige levinum. 2. Kristlus on lunastusreligioon- Jumal lõi inimese ja määras talle osaks igavese õnne,
Valgustatud monarhid (näited) a) Katariina II (Venemaa) b) Friedrich II (Saksa- Rooma) c) Maria Theresia (Austria) Kujunemise põhjused a) kompaktsus, kindlate piiride väljakujunemine b) ühendavat kristust asendas rahvusriigi idee c) rahvuskeelte areng d) filosoofide tõestus Prantsusmaa Inglismaa Preisimaa Austria Millised olid probleemid? Kuningasvõimu halvad Parlamendi õiguste Suutmatus luua Türklased; järeletulijate suhed feodaalidega, sätestamine; pidev täitevvõimu asutusi; puudumine troonipärijaks;
Millest ,,Aenis" jutustab? Autor: Pulius Vergilius Maro. ,,Aenis" jutustab sellest, kuidas Troojast põgeneb Aenas, rändab Itaaliasse, et saada nõuandeid jumalatelt. 18.Mis iseloomustab Piiblit kui kirjandusteost? Millistest osadest see koosneb? Piiblit iseloomustab see, et see on sisult mitmekesine ja selles leidub rikkalikult nii meelekujundeid kui ka argilugusid. Koosneb Vanast- Testamendist ja Uuest- Testamendist. 19.Kuidas mõjutas Piibli tõlkimine Euroopa rahvuskeelte arengut? Oli I raamat,mis peale 16saj Lutheri reformi tõlgiti kõikidesse keeltesse. 20. Kuidas ja millal tõlgiti Piibel eesti keelde? Alustati tõlkimisega 17saj. Vana Testament tõlgiti lõuna-eesti keelde peale Põhjasõda järgnes Uus Testament. Täispiibel anti välja Tallinnas põhja-eesti keeles 1739aastal. Tõlkija oli Anton Thor Helle. 1. Mille järgi tegi Jumal metselajad, mida see tähendab? Järgi tähendab pärast
teiselt kõrgemalt vaimulikult . Vaimuliku kirjandus oli ennekõike usuline kirjandus, mis oli mõeldud kasutamiseks religiooses praktikas, misjonitöös kui ka jumalateenistustel. Vaimuliku kirjanduse alla kuulusid erinevad laulud, pühakirjad, ülistused, palvetekstid, religioossed legendid ja pühakute elulood. Eriti tähtis koht oli pühakute elulugudel ning religioossetel legendidel, kui keskaja lõpul, rahvuskeelte arenedes, sugenes ladina keelse kõrvale ka rahvakeelne vaimulik kirjandus. Populaarsemad legendid ja elulood olid näiteks ,,Vagajutt püha Alexiuse elust", ,,Püha Jüri lugu", ,,Püha Patricku puhastustuli" ja ,,Jumalaema zonglöör". Paljusid legende rikastati puhtilmalike väljamõeldistega. Usulises kirjanduses tähtsustati pühakuid, neid oli hea rahvale eeskujuks tuua, pühak oli isik keda austati ja armastati. Keskajal olid enamus inimesi usuga seotud, tänu sellele kasutasid
Ajaloo kontrolltöö: 17. - 18. sajand Absolutism Prantsusmaal Absolutism – kuningal on piiramatu ja jagamatu võim Põhjused, miks tekkis: → kristlust asendas rahvsriigi idee → riikides sooviti stabiilsust, sooviti, et üks inimene juhiks riiki → rahvuskeelte tähtsus tõus, rahvusliku erpära teadvustamine → pärast reformatsioone lisandusid ka usulised vastuolud Absolutismi teoreetiliseks põhjendajaks on Jean Bodin. Uskus, et vaid piiramatu kuningavõim saab tagada elanike turvalisuse ja heaolu Tunnused: → riigivõim on jagamatu ja valitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja → valitseja on võimu saanud jumalalt ja jumala asemikuna pole kohust aru andma ei kiriku ega rahva ees
seos, ehk teisiti öeldes nihkus fookus vormilt sisule. Keskaja keeleteaduse tunnusmõiste on spekulatiivsed ehk skolastilised grammatikad. Skolastikat mõisteti tollal teaduslike käsitluse esitamise ja argumenteerimise õpetusena. (Õim 2000: 8-9) Renessanssi periood (14.16. saj) oli Euroopa kultuuriloos murranguaeg. Sellel perioodil hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Tähtis polnud mitte üldine arutelu keele olemuse üle, vaid rahvuskeelte kirjeldamine. Skolastika mõiste hakkas siin omandama halvustava tähenduse. Keeleuuringud ei toonud sellel perioodil midagi eriti uut juurde, siiski tõusis esile üks idee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Ridamisi ilmus mitmesuguste keelte grammatikaid, millest hakkas tõsiselt kasu olema alles 18.-19. sajandil. (Õim 2000: 9-10)
Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (Renessans) (14. 15. s.)
- Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. 2 Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18
Absolutismi kujunemise põhjused: keskajal euroopat ühendanud kristlus oli lõhenenud ja seda asendas rahvusriigi idee, sõdade käigus kujunesid selgemad riigipiirid, rahvuskeelte tähtsuse tõus, rahvusliku eripära teadvustaine, millele aitasid kaasa ka elavnenud reisimine ja kauplemine. Tunnused: riigivõim on jagamatu ja velitseja on riigivõimu ainuõiguslik teostaja, pürgimine ühtsuse poole, üleminek linnamajanduselt riigi juhitud rahvamajandusele, merkantilistlik majandus poliitika, alaliste armeede loomine, sõjaväekohustus, ametnikkonna kujunemine. Nt: abs. val. Louis XIII,Richelieu, Louis XIV, Louis XV, XVI. Valg. val. Katariina II, ...
vastakaid tundeid, kuna romaani läbib pessimism ning masendus. Ometi on kirjanikul selle teosega palju öelda, vanade eestlaste ning nende elukommete kaudu kirjeldab Kivirähk väikese huumori ja iroonia abil ka tänapäeva olukorda. Metsast külla kolimist saab võrrelda Eesti euroopastumisega olles Euroopa Liidu liige, samas otseselt on kirjeldatud eestlaste vanade kommete hävimist. Ussisõnade unustamine viitab inglise keele kui rahvusvahelise keele tähtsustamist rahvuskeelte ees, Põhja Konn aga sümboliseerib rahva kollektiivset tahet otsustaval hetkel ühena tegutseda. Andrus Kivirähki romaani ,,Mees, kes teadis ussisõnu" võib vaadata kui müüti muistsete eestlaste kultuuri hävimisest ning hoiatusena, et eestlased hoiaks elus oma ,,Põhja Konna" ega unustaks traditsioone. 3 2.Autor
:
Mönch (monachus, :@<"P±), Engel (angelus, ((g8@H), Münster (monasterium), predigen
(praedicare), segnen (signare); etc.Kreeka sõnad ladina keele kaudu: sceleton (F6g8gJ`H).
energy (¦
- Primaarne signifikatsioon ja konsignifikatsioon - Kategoremaatililised ja sünkategoremaatilised tähendused - Modistid ("De modis significandi" tähistamisviisdest) - modi essendi - modi intelligendi - modi significandi - "materiaalne" ja "formaalne/funktsionaalne tähistusviis 3. Renessanss: keeled on erinevad 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?) 4. 17-18. sajand (Port Royali grammatika). Ratsionaalne keeleteadus ja
keskkaega. Priscianus - Institutiones grammaticae (u 5. saj), läbi aegade enim kasutatud grammatika, on jätnud jälje ladina keele õpetamise tavadele ning mõjutanud keskaja keelefilosoofia arengut. 41. Keeleuurimine renessansist XVIII sajandi lõpuni Renessanss: keeled on erinevad. 14.-16. saj hakati väärtustama rahvuskultuure ja -keeli. Taustal keskaja ladinakeelse ühiskultuuri lagunemine, usupuhastus, rahvuskeelte ametlik staatus, ühtlustatud ühiskeelte areng, koloniaalriikide uued valdused mitmel pool maailmas. Fookuses rahvuskeelte kirjeldamine. Põhiidee: keeled on vormilt erinevad ja neid ei saa kirjeldada mingi universaalse malli järgi. Renessanss: uus kultuurikeskkond, maadeavastused, uued keeled, "tegeliku" keelekasutuse arvestamise rõhutamine, rahvuskeeled, keelte arenemise idee (mis oli saanud ladina keelest?). 17-18. sajand (Port Royali grammatika)
Talupojale tegi muret igapäevase toidu hankimine, enda olemasolu kindlustamine. Eelkõige oli talupoeg leivatootja. Linnastumine 13 saj. muudab inimest- perering kahanes, tekivad õppimis ja eneseharimisvõimalused. Linlane oli eilne talupoeg, sõltus turust. Domineerib kasumile orienteeritud mõtteviis. Keskaegne haritlane on vaimulik. Kaupmeestesse suhtuti kui paariasse, liigkasuvõtjatega võrreldi. Kaupmehed aitasid kaasa rahvuskeelte levikule. Naist defineeriti, kui ,,abikaasat, leske või neitsit". Naist alavääristati kogu keskajal. Naine oli maja valitseja, majapidajanna. Ainsat tröösti leidis lastes, kuid laste suremus oli väga suur. Heidik nr.1 oli pagendatu. Eksiili loeti surmaga võrdseks karistuseks. Neid ootas üks saatus- võllasse saatmine. Pühak- lõi sideme maa ja taeva vahele. Erandlik surnu, kelle kultus keerles ümber tema surnukeha, haua jne. 16. Mis on gooti stiil Ehk linnakunst. 12-16saj
Uuenduslootused olid Nõukogude Liidus kõrgel ja ühiskonna ülesehitamise lõppeesmärk tundus lõpuks ometi olevat käeulatuses: partei 22. kongress kiitis 1961, aastal heaks partei uue programmi, mille kohaselt kommunism pidi Nõukogude Käbini ja Vaino Eesti Nõukogude Eestis võeti diktaatori surm vastu kergendusega ja tundub, et sel hetkel sugenes lootus taastada lääneriikide toetusel maa iseseisvus. Lavrenti Beria algatused 1953. aasta kevadel ja suvel rahvuskeelte positsiooni parandamiseks ja liiduvabariikide positsiooni tugevdamiseks süvendasid optimismi. Beria algatusel elluviidud märtsiamnestia tõi sügiseks Nõukogude Eestisse tagasi 9260 amnesteeritut, aga suur osa küüditatutest jäi veel itta. 1954. aastal tuli Eestisse tagasi 4600 küüditatut, järgmisel aastal 5600 ja 1956. aastal koguni üle 7300. Näiteks sellised “rahvavaenlased" nagu Nigol Andrcsen ja Hans Kruus vabanesid vanglast 1954-1955.
jaapani-inglise, baski-hispaania, soome-rootsi ja neid kasutatakse erinevatel põhjustel (Johnson & Swain, 1997) vt tabel 1. Eesti keele kümblusprogramm vene keelt kõnelevatele õpilastele sarnaneb oma eesmärkide poolest nii Kanada prantsuse keele kui ka teiste keelte kümblusprogrammidega (punkt 1 tabelis 1), mille sihiks on integreerida vähemuskeele rääkijad enamuskeelsesse ühiskonda (punkt 5). Tabel 1. Keelekümblusprogrammide üldeesmärgid 1. Ametlike rahvuskeelte oskuse arendamine (nt prantsuse keele-kümblus Kanadas). 2. Üldine hariduslik, keeleline ja kultuuriline rikastamine (nt prantsuse keelekümblus Ameerika Ühendriikides). 3. Kultuuripärandi ja kultuurkeelte säilitamine (nt baski keelekümblus Hispaanias; ladiini keelekümblus Itaalias). 4. Tähtsate piirkondlike keelte õppimine (nt saksa või prantsuse keel Euroopas). 5. Kultuurivähemuste lõimimine enamuskeelsesse ühiskonda (nt slovakkia keelekümblus seal elavatele ungarlastele). 6
* Loodi ka Jesuiitide ordu, kes kaitsesid Katoliku kiriku huve, valimata vahendeid nt rajati koole; sinna ordusse saamiseks pidid olema kõrged vaimulikud võimed ning pidid head välja nägema. * Ususõjad sõjalise jõuga üritati protestantidest võitu saada. * Inkvisitsioon sai samuti ülesandeks reformatsiooniga võidelda. * Reformatsiooni postitiivne ja negatiivne mõju ühiskonnas: -) Vastureformatsioon tulemus. -) Hariduse, teaduse ja rahvuskeelte areng. -) Kuninga võimu tugevnemine ja paavsti langus. -) Massilised tapmised ja inkvisitsioon. -) Kultuuriruum kitseneb. * Varauusaeg kui murrang ühiskonnas ja inimeste mõttemaailmas. -) Humanism ja selle mõju. -) Ilmaliku võimu tõus ja vaimuliku langus. -) Trükikunst teadmiste laiem levik. -) Maadeavastamine majanduslikud piirid, uued kultuurid.. -) Teadmiste levik. Uusaeg Periood keskaja lõpust kuni I MS(1914-1918)
,,Infouputus" B. Reformatsioon: Kat. kiriku lõhenemine. 11 · Oluline fenomen põhjapool Alpe. -Kriitiline vaim (Paavsti ja Kat. kiriku autoriteedist loobumine.) · Uute protestantlike konfessioonide ja kirikute tekkimine 16. saj. (Algus 1520.) · Uued rahvuskirikud alluvad kuningale! -Lugemisoskus ja rahvuskeelte kasutusele võtmine. (Piiblitõlked) NB! Renessanss ja reformatsioon ei mõjuta Kreekat. Venemaad! C. Maadeavastusretkede mõju. · Maailma avardumine. Esimest korda hakkab maailma globaliseeruma. Inimkonna ja tema planeedi asukoht universumis hinnatakse ümber. Kopernikus esitas 16. saj. alguses Heliotsentrilise maailmapildi. · Loodusteaduste kiire areng (17. saj.) Hakkab kõigutama religiooni positsioone. 2
Hilisematel aegadel ei ole enam tõelisi suurkujusid millegi pärast. Luule oli kogu R perioodil juhtiv ja peamine zanr. Seotud trubaduuride luulega. Maa ja loodusega seotud. Dante Alighieri looming ka. 13. saj lõpus, 14. saj alguses. Trotsis ladina keelt. Uus ideaal tekib rahvuslikult pinnalt, mille juured on looduses. Loovuse allikana on vahetu kokkupuude loodusega ja oma keele kaudu loomingu teostamine. Igal pool rahvuskeeles kõik see paremik. R-s ja uusajal veel enam rahvuskeelte lai kasutus ja levik. Põhja Itaaliast lähtub ja levib uusaegne lüürika. Tihe ja vahetu side lõuna Prantsusmaaga. Toetub antiigi eeskujudele. Eepiline luule oli seal ju kesksel kohal. Võeti üle küll midagi üldisest plaanist suured, mahukad värssteosed, mis peegeldavad avarama taustaga sündmusi. Küsimus siiski veel vorm. Mis võtta vormideks, mis kannavad mahukaid ja suuri luuleteoseid? Ei hakatud kirjutama heksameetris, nagu antiigis oli olnud. Mindi üle
Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (14. 15. s.)
Varakeskaeg (476. a. 10. s.). Sugukondliku korra lagunemine ja feodaalsuhete kujunemise aeg. Esimene vaimne taassünd leidis aset 8. Sajandil Karl Suure ajal, mil rajati koole, koguti ja kirjutati ümber antiikkirjandust jne. Eriti tähtsa rolli omandasid varakeskajal kloostrid, millest said omamoodi kultuurikeskused. Nii riikide kui ka riikliku korralduse väljakujunematuse tõttu ei soodustanud varakeskaeg rahvustunde teket, teiselt poolt takistas rahvuskultuuride arenemist rahvuskeelte arenematus. Ladina keel oli kasutusel nii suulise kui ka kirjaliku suhtlemise vahendina, märkides ühtlasi piiri n-ö kultuurimaailma ja barbarite vahel. Klassikaline keskaeg (11. 15. s.). Feodaalühiskonna õitseng, linnade kiire kasv, nende muutumine poliitiliseks jõuks. Seda aga isloomustab suur intellektuaalne aktiivsus. Vaimuliku kirjanduse kõrval arenesid rüütlikirjandus ja rahvakirjandus. Hiliskeskaeg (14. 15. s.)
annaabi.ee 
