VÕÕRASTE INIMESTE REAKTSIOONID NEID KÕNETADES Uurimistöö Tallinn 02.11.2015 SISSEJUHATUS Meie valisime oma uurimistööks „Võõraste inimeste reaktsioonid neid kõnetades”. Valisime seepärast, et soovisime näha kuidas eri- vanuses ning -rahvuses inimesed reageerivad kui nende poole pöörduda. Huvitav on näha erinevaid käitumistüüpe ja inimeste reageeringuid kommunikatsiooni ajal. Üritame selle uurimise käigus välja selgitada kõige sagedasemad reaktsioonid eestlaste seas, kuidas erinevad üksteisest suhtlemistasandil nooremad ja vanemad isikud ning kuidas toimub üldiselt kommunikatsioon võõrastega. Küsisime tavalisi küsimusi, arvestades eetika reeglitega. Meie töö valik läheb kommunikatsiooni teema alla
Iseseisvumine Rahvas hakkas oma iseteadvust kasvatama. Suurenes teadmiste ammendamine ajakirjadest, raamatutest, mis tõi omakorda kaasa rahvuskultuuri kujunemise. Aktiivne seltsitegevus ja ürituste korraldamine(sealhulgas laulupeod, rahvaluule jne.) tekitas rahvuses tunde, et ollakse eestlane. Mehed nagu Jüri Vilms, Konstatin Päts, Konstantin Konik, kes kõik kuulusid Päästekomitee liitu, aitasid Eesti iseseisvusele kaasa ja tõid seisma enda eest ka teisi Eesti elanikke. Kui Venemaa hakkas nõrgenema ja kardeti Saksa okupatsiooni kasvu, otsustati, et enam ei jää muud üle kui Eesti iseseisvaks kuulutada. Venemaa nõrgenemine tõi kaasa revolutsiooni. Keiser loobust troonist ja Venemaast sai vabariik
üks eepos, mis räägib mehest, kes oleks võinud olla eestlaste kangelane. Samas kui see oleks lihtsalt üks lugu, miks siis teha meie kangelast valelikuks, jonnakaks ja natuke ka arutuks. Aga just need kolm iseloomujoont on olemas peaaegu igas eestlases. Igaüks meist on kellegi jaoks kangelane, kas siis oma laste, õdede-vendate, sõprade või siis lihtsalt teise eestlase jaoks. Peale vigade on meie rahvuses ka väga palju häid omadusi. Me oleme töökas ja tugev rahvas. Ja just need iseloomuomadused võis meile pärandada Kalevipoeg. Just meie töökus ja tugevus võibki näitada seda, et kalevipoeg elab edasi meis kõigis, kuna me oleme ühte hoidev rahvas. Meie head ja vead, teevadki meist just need, kes me oleme. Eestlaste tugevus, jonnakus, ühte hoidvus, julgus, vastutus tundetus ja äkilisus teevad meist ühe väikese tugeva rahva. Me oleme alati võidelnud oma iseseisvuse eest
alles raseduse ajal, vähemalt üks naine, kelle laps oli vertikaalsel teel nakatunud. Uuritavad leiti Eesti HIV-positiivsete Võrgustiku (EHPV) kaudu. EHPV projektijuht seletas uuringu osalejatele eesmärke ning leppis kokku aja ja koha intervjuuks, milles lähtuti osaleja soovist. Isa uuritav sai vastava sisulise infolehe. Küsitlused toimusid anonüümselt, ning helifailid kustutati peale küsitlemist. Uuringus osales 20 vene rahvuses naist. Nende vanus oli 25-39 aastat (keskmine 30,5). Pooled naistest olid kesk- või keskeri haridusega, peaaegu pooled põhiharidusega, üks osalenu kõrgharidusega. Neljandik naistest ütles, et nad töötavad hetkel, ülejäänud olid kas lapsehoolduspuhkusel või ei töötanud. Kaks kolmandikku naistest elasid koos partneriga. Lapsi oli osalenud naistel 1–3, üks naine oli ka hetkel rase. Rahalise sissetulekuna mainiti lisaks palgale pensionit, emapalga miinimumi ja sotsiaaltoetusi.
Andrus Veerpalu, jt tuntud inimesed on laias maailmas läbi löönud ning Eestile nime teinud. Minnes tagasi ajaloos, ei saa öelda, et Eesti on nõrk maa, kuna oleme väikesed. Eestil on oma kultuur, traditsioon ja tavad, millega erineme teistest. Võideldes välja iseseisvuse ja seda hoida, võites eurovisiooni lauluvõistluse, kuuluda Euroopa Liitu ning kasutada ühisraha EURO on juba suur samm näitamaks, et Eesti rahvas on keegi. Kuid leidub ka negatiivsed külgi meie rahvuses. Eestlasi peetakse isekateks ning kadedateks, kes tihtipeale leiab millegi, mille üle pahameelt üles näidata. Mõeldakse, et oleme tagasihoidlikud inimesed. See arvamus on välja kujunenud mitmeidkümneid aastaid tagasi. Hiljutu toimunud valimiste ajal said inimesed minna hääletama selle erakonna poolt, kes meie mõtteid ja soove riigi tegemistes edasi annaks. See võimalus oli kõigil eesti kodanikel, kes olid 18.eluaasat täis
Peale seda jääb Carmen Joze'ile kättesaamatuks. Joze saab teada, et Carmen semmib ühe härjavõitlejaga. Lõpuks Joze teeb Carmenile ettepaneku minna ära Ameerikasse, aga Carmen vastas talle eitavalt. Nii lõpeb lõplikult Joze kannatus ja ta tapab ka ära oma kinnisideeks muutunud armastuse Carmeni. 5. Peategelasteks olid: Carmen Ta oli noor, võrratult ilus mustlanna, kes oli ilusam, kui paljud tema rahvuses naised. Tema ilu oli kummaline ja metsik. Carmen oli salakaval, ta saavutas oma sarmiga ja iluga alati kõike mis tahtis. Don Joze Samuti noor, tugev mees. Ta oli üks meestest, keda Carmen oma tahtmisega sundis tegema kõike. Joze pani ka sellele asjale lõpu. 6. · Kui teil pole aega minna loomaaeda, et uurida hundi pilku, siis jälgige oma kassi, kui ta varitseb varblasi · Koera ja hunti ei saa paari panna 7. Siin teoses on näha sellist jonnakust
tantsu- ja teatrilavastustes ning teistes multimeediatekstides. Põhiliselt loob helilooja klassikalist ja vaimulikku muusikat eelkõige on tuntud ta isikupärase minimalistliku kompositsiooni tehnika tintinnabuli-stiili poolest, mille ta ise on loonud 1970 alguses. Filmi tegijad on enim armastanud tintinnabuli-palasid "Spiegel im Spiegel" (1978), "Für Alina" (1976), "Fratres" (1977) ja "Cantus Benjamin Britteni mälestuseks" (1977). Pärdist on kirjutatud ka pajlu raamatuid eri rahvuses inimeste poolt eri keeltes, kus on kirjeldatud nii tema elu kui ka muusikat. 2010. aastal asuats Arvo Pärt ja tema perekond Arvo Pärdi Keskuse, mille eesmärgiks on luua võimalused helilooja loomingulise pärandi säilitamiseks ja uurimiseks just oma kodumaal Eestis ja emakeelses keskkonnas. Keskuse maja kannab nime Aliina nimi, mis Pärdi muusika kontekstis tähistab sümbolina uusi algusi. Kasutatud kirjandus http://www.arvopart
Korea sõda oli relvastatud konflikt Põhja- ja Lõunakorea vahel 25.juunist 1950 relvarahuni 27.juulil 1953.Milles osalesid Korea Vabariigi poolel USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Kuigi üha rohkem USA abivägesid saabus, oli Põhja-Korea peagi saavutamas kontrolli kogu Korea poolsaare üle. Ameerika sõdurid Koreas 7. Esimene kosmoses käik Juri Aleksejevits Gagarin oli vene rahvuses Nõukogude kosmonaut, kes 1961.aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Juri Gagarin oli 12.aprillil. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul MIG-Iga Kirzatsi lähedal. Gagarin tervitab ajakirjanike Malmös 4.märtsil 1964. 8. Esimene kuupeale sõit Neil Alden Armstrong oli USA astronaut ja esimene inime, kes astus kuu pinnale.
esindaja puhul. Käesoleva essee näol teen katse näha eestlast teiste rahvuste peeglis, eeskätt lähinaabrite soomlaste ja venelaste omas, kuna nendega puutume igapäevaselt kokku kõige rohkem. Üritan näha eestlast võimalikult objektiivse ja erapooletu vaatlejana, jättes kõrvale rahvusliku uhkustunde, sest ainult nii on võimalik mõista kultuuride vahelisi erinevusi ning nende erinevuste najal tekkinud stereotüüpe. Kirjutamise käigus üritan ühtlasi leida iseennast oma rahvuses ning mõtestada lahti enda kuuluvus ja identiteet. Stereotüübiks õpiku ,,Psühholoogia gümnaasiumile" (2006) järgi nimetatakse järeldusi ja omistusi inimeste omaduste ja käitumise kohta, mis on tehtud teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise alusel. Stereotüüp annab lühikese ja üldistava kirjelduse kellegi kohta, keda küll ehk otseselt ei tunta, kuid kelle rahvuse, soo, ameti, vanuse ja muude sarnaste näitajate põhjal tehakse esmased
ELUSLOODUSE KLASSIFITSEERIMINE 33. Kes süstematiseeris eluslooduse ? Carl von Linne 18. saj 34. Oskad eluslooduse klassifikatsiooni suuremast üksusest väiksemaks hundi näitel. Riik-hõimkond-alamhõimkond-klass-selts-sugukond-perekond-liik 35. Mis on taksonoomia ? Süstemaatikaüksusesse kuuluvate organismide kogum 36. Miks on liikidel ladinakeelsed nimed? Mitu nime on igal liigil ladina keeles ja mida nad näitavad ? Et eri rahvuses teadlased hõlpsamini moist liiki. Kaheosaline nimi; esimene perekonna liigi nimi, teine liigi üksuse nimi 37. Mõisted: monofüleetiline, parafüleetiline ja polofüleetiline rüm. Monofüleetiline rühm – üksus, mis koosneb viimasest ühisest eellasest ja kõigist tema järeltulijatest Parafüleetiline rühm – üksus, mis koosneb kõigi liikmete ühine eellane, kuid mingi osa järglasi sinna ei kuulu
Need alad, mille olid baltisakslaste esivanemad oma järeltulijate hüvanguks vallutanud, hakkasid käest libisema. Kodu, kodumaa ja identiteedi tunnetus ei olnud enam kuigi selge. ,,Balti tragöödia" peategelasel Aurelil oli kodu, see oli Lobergi mõis praegustel Läti aladel mõnekümne kilomeetri kaugusel Eesti piirist. Samas tundis ta aga pidevalt, nagu oleks midagi puudu. Ta tundis end sellel maal võõrkehana. Autor püüab näidata, et baltisakslane oli kindel oma rahvuses, tal oli olemas kodu, kuid tal ei olnud kodumaad. Aureli dilemmad said alguse juba lapsepõlves. Tema identiteediotsingutel oli mitu dimensiooni. Ta teadis tugevalt, et on sakslane ja oli selle üle uhke. Siiski ei saanud ta päris täpselt oma baltisaksa rollist aru, eriti kui ta kõrvutas end oma vendadega, kellel kõigil paistis eluülesanne justkui olemas olevat. Lätlastest mõisa alamate ja enda vahel tundis ta olevat klaasseina. Tsaari ja venelasi ei sallinud ta juba eos
Mis on organisatsiooni sünergia (efekt, mis tuleneb inimeste otstarbekast rakendusest, tööjaotusest, koostööst, koordinatsioonist ja eesmärgipäraselt organiseeritud tegevusest, selle efekti määravad üldjuhid (tippjuhid) 4.Mis on ressursisünergia (efekt, mis tuleneb ressursside otstarbekas rakendamisest organisatsiooni kui terviku huvides, efekti määravad erialajuhid (tipptasemel); 5. Mis on kultuurisünergia (efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena). 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Kliendid, konkurendid, liitlased, tarnijad, regulaatorid. 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond? Rahvusvahelised tegurid, poliitilised tegurid, tehnoloogilised tegurid, majandustegurid, sotsiaal- kultuurilis tegurid. 8. Kuidas toimub organisatsioonilsie evolutsiooni protsess?
Võrdluseks võime tuua Bosnia ja Hertzegovina , kus töötute osakaal moodustab 43,1 % tööealistest (2010)(18) . Minu arvates võiks Rootsi töötute osakaal olla kordi väiksem , kuna kindlasti on palju võimalusi uutele ettevõtjatele ja samuti on kõrghariduse omandamine Rootsis tasuta , mis annab võimaluse elupõlisel õppel käija igaühel ning väetada endale teerada . 8. MUUD ANDMED Rootsis elab peale põlis-rootslaste ka muid rahvuseid . Põlised rootslased moodustavad kogua rahvuses 86,7 % (19). Suurima vähemusrahvuse moodustavad soomlased (2%). Veel on Rootsis sellised etnilised grupid nagu jugoslaavlased, norralased, kreeklased , tühklased ja teised. Ligi 12 % elanikest on sündinud välismaal nign üks viiendik teistest etnilistest gruppidest inimestest on immigrandid või nende järeltulijad. Ametlikuks keeleks on Rootsi keel , kuid veel räägitakse rohkem soome- ja inglise keeles . Valdavaks usundiks Rootsis on luteri usk (87%)
Liigid: organisatsioonisünergia (efekt, mis tuleneb inimeste otstarbekast rakendusest, tööjaotusest, koostööst, koordinatsioonist ja eesmärgipäraselt organiseeritud tegevusest, selle efekti määravad üldjuhid (tippjuhid); ressursisünergia (efekt, mis tuleneb ressursside otstarbekas rakendamisest organisatsiooni kui terviku huvides, efekti määravad erialajuhid (tipptasemel); kultuurisünergia (efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena). Juhtimine Sihipärane tegevus, mille tulemusena organisatsiooni eesmärgid saavutatakse teiste inimeste vahendusel ja abil. Juhtimine on organisatsiooni loov, kooshoidev, tasakaalustav, integreeriv ja arendav tegevus. Juhtimise sisuks on juhtimise osategevuse täitmine (kavandamine, organiseerimine, mehitamine,
hõbedat ja töölistesse rauda- kellesse, mida segati selgub hilisema elu jooksul" Ideaalset riiki saab luua vaid kasvatades õigesti üles uue põlvkonna. Noored inimesed tuleb eraldada oma vanematest, kelle harjumuste mõju võib kasvatustööd rikkuda. ,,igal juhul peame andma igale lapsele ja algusest peale täiesti samaväärsed hariduse saamise võimalused, sest keegi ei või ette öelda, kus geeniuse või talendi valgus paistma hakkab, me peame otsima erapooletult, igas kihis ja rahvuses" P. leidis ka, et naisi tuleks täiesti võrdsena kohelda meestega s.t. naistel peab olema võimalus ja õigus jõuda kuni tipuni- filosoof/valitseja; selles ühiskonnas ei tohi olla mingeid sugudevahelisi vaheseinu, kui naine on võimekas valitseja, las ta valitseb ja kui mees on hea kausside pesija, siis las ta peseb ja täidab ülesannet, mis talle on meelepärane ja hästi välja kukub. Esimesel kümnel eluaastal olgu kasvatus esmajoones kehaline. Mäng ja sport moodustagu
Hurt ja Reimann põhjendasid oma etnotsentristlikku maailmapilti apellatsioonidega kõigekõrgemale 20.sajandi alguse rahvuslikud liidrid sünteesisid ning arendasid Hurda ja Jokobsoni ideid. Tõnissoni ettevaatlik taktika, tema rahvusfilosoofilised abstraktsioonid ja mentaliteet lähendasid teda rohkem Hurdale. Eesti rahvusluse ideestik kujunes Suure Prantsuse revolutsiooni ideede, saksa klassikalise filosoofia ja romantismi mõjul ja õhutusel. Samuti nägid hiljem paljud eestluse ideoloogid rahvuses eeskätt keeleliskultuurilist kooslust. On ilmne, et eesti kultuuri tekkimine ja areng kahe tsivilisatsiooni piirialal ühelt poolt kiirendab kultuuri innovaatiliste protsesside omaksvõttu, samas leiab aset võitlus piiri valdamise pärast selle muutmiseks ükskeelseks. 12. Eesti kultuuri tähendusest. Kui läheneda kultuuri mõistele semiootilisest vaatenurgast on kultuuri defineeritud kui teksti
mitte poliitiline. " Ma mõistan rahvuse alla üht rahvast ühise päritolemise ja kodumaaga, ühise ajaloo ning traditsiooni ja ühise keele ning kombega. Veresugulus ja samad füüsilised ning ajaloolised mõjud tekitavad iga natsiooni juures teatud kindla kehalise rahvatüübi ja tingivad hingeelus ühise rahvuskarakteri". Rahvuslik on Hurda järgi põlvnemine ja päritolu, kehatüüp ja meelelaad, keel ja komme, mõtteviis ja religioon. Samuti nägid hiljem paljud eestluse ideoloogid rahvuses eeskätt keeleliskultuurilist kooslust. Eestilist omapära esile tõsta ja väärtustada pidasid rahvuslased vajalikuks, kuna probleemina esines ikka veel eestlaste ümberrahvustumine - võõraste kultuuride ülekaalukas surve. Hurta huvitas ka Eesti geograafiline asend - eelkõige rahvuse julgeoleku aspektist. Ta pidas Eesti asendit eriti soodsaks looduslike piiride poolest, mis isoleerivad meid naaberrahvastest ja moodustavad koos hariduse ja kirikuga "ühe läbimurdmata vaheseina"
määravad juhid. Koos saavutatakse rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. 4. Mis on ressursisünergia? Efekt, mis tuleneb ressursside otstarbekast rakendamisest organisatsiooni kui terviku huvides, efekti määravad erialajuhid. 5. Mis on kultuurisünergia? Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkond hõlmab organisatsiooni tegevust otseselt mõjutavaid faktoreid (kliendid, konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad). 2 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond?
määravad juhid. Koos saavutatakse rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. 4. Mis on ressursisünergia? Efekt, mis tuleneb ressursside otstarbekast rakendamisest organisatsiooni kui terviku huvides, efekti määravad erialajuhid. 5. Mis on kultuurisünergia? Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkond hõlmab organisatsiooni tegevust otseselt mõjutavaid faktoreid (kliendid, konkurendid, liitlased, regulaatorid, tarnijad). 2 7. Mis on organisatsiooni makrokeskkond?
määravad juhid. Koos saavutatakse rohkem ja väiksemate jõupingutustega kui eraldi tegutsedes. 4. Mis on ressursisünergia? Efekt, mis tuleneb ressursside otstarbekast rakendamisest organisatsiooni kui terviku huvides, efekti määravad erialajuhid. Organisatsioonil on kasutatada erinevad ressursid ja neid kombineerides saame suurema efekti eesmärgi saavutamisel, kui eraldi kasutades. 5. Mis on kultuurisünergia? Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. Sarnase kultuuritaustaga inimesed mõtlevad ühtemoodi ja seega lihtsustab asjaajamist. 6. Mis on organisatsiooni mikrokeskkond? Mikrokeskkond on sisekeskkond. Mikrokeskkond on konkurendid, tarnijad, regulaatorid (tegevusharuga seotud seadused), liitlased (koostööpartnerid), kliendid.
koostoimimine, kusjuures toime on tugevam ja innovaatilisem meeskonna üksikliikmete osatoime vastastikuse võimendumise tõttu. 2. Mis on ressursisünergia? Organisatsioonil on kasutada erinevad ressursid ja neid kombineerides saame suurema efekti eesmärgi saavutamisel, kui eraldi kasutades. 3. Mis on kultuurisünergia? 5 Efekt, mis tuleneb erinevustest organisatsiooni liikmete maailmavaates, rahvuses, usus, vanuses, hariduses, soos, mõtlemistüübis jne, määravad vahetud juhid ja see kujuneb erinevustest tuleneva tulu ja kulu vahena. Sarnase kultuuritaustaga inimesed mõtlevad ühtemoodi ja seega lihtsustab asjaajamist. 4. Kirjeldage organisatsioonilist evolutsiooni! 1) Organisatsioonid eksisteerivad populatsioonidena, milles toimuvad järgmised evolutsioonilised protsessid: Variatsioonid põhimõtteliselt sama, kuid väikeste erinevustega
" (M&M lk 50) ""Näete siis... sest juba nägu, mida te kirjeldasite... eri värvi sulmad, kulmud! Andke andeks, aga äkki pole te isegi ooperit "Faust" kuulnud?"" (M&M lk 132) Woland, kõiki romaani tegevusliine läbiv tegelane ja liikumapanev jõud. Teiste sõnadega "osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Esimesel kohtumisel on Berliozile ja Ivanile kohe selge, et tegemist on välismaalasega, kuid rahvuses ei ole nad kindlad. Ivani lõplik otsus - sakslane - viitab otseselt Fausti tegelasele Mefistofelesele. Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina. Tema nimi tuleb ilmselt samuti Goethe meistritöös esinenud deemoni Volandi nimest
Oli noorena andekas, lõpetas ülikooli Genfis, kirjutas doktoritööd Saksamaal. Kogu teadus, filosoofia, kirjandus tuli Saksamaalt. Ennekõike tuli aga keeleteadus sealt. See oli seotud: 1) Merereisidega (inglaste poolt) ja 2) romantilise folosoofia, luule ja maailmavaadetaga. Saksa romantikud olid muusikud, keeleteadlased, kirjanikud. 19. sajandi maailmavaade oli orienteeritud juurtele. Mütologeemid tõde on juurtes, sügavamal. Tuleb otsida tõde ja see on juurtes ning rahvuses. Kogu keeleteadus oli võrdlev, ajalooline. Juurte otsimine Indiast hakkas 18. sajandil. Avastati, et maailmapilt tegi otsustava pöörde: Voltaire hakkas propageerima Hiina kultuuri. Avastati, et hiinlased on eurooplastest targemad. India oli eurooplaste jaoks siiski tähtsam. Leiti, etpalju kõrgemad kultuurid olid palju varem, kui antiikkultuur. Tekkis mõiste indo-euroopa keeled (germaani keeled). 19. saj. arenes loodusteaduste lipu all. Romantiline
katuselt ja pööningult, keldrist ja hoovist tungis kähiseva möirgena tänavale polonees ooperist "Jevgeni Onegin" "Näete siis... sest juba nägu, mida te kirjeldasite... eri värvi sulmad, kulmud! Andke andeks, aga äkki pole te isegi ooperit "Faust" kuulnud?" Woland, kõiki romaani tegevusliine läbiv tegelane ja osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head. Esimesel kohtumisel on Berliozile ja Ivanile kohe selge, et tegemist on välismaalasega, kuid rahvuses ei ole nad kindlad. Ivani lõplik otsus - sakslane - viitab otseselt Fausti tegelasele Mefistofelesele. Ta omab mitmeid klassikalisi saatana tunnuseid: lonkamine (legendi järgi sai ta selle vea külge, kui ta inglina taevast minema kihutati), kõver suu, eri värvi silmad ja eri kõrgusega kulmud. Fausti looga seob veel puudlipeaga jalutuskepp, nimelt Mefistofeles ilmus Faustile esmakordselt puudlina. Tema nimi tuleb ilmselt samuti Goethe meistritöös esinenud deemoni Volandi nimest
iseloomuga. Kuid M. võttis kasutusele ka teise mõiste `rahvus' ehk natsioon (la nation), mis valitses Euroopas jrgs-d kaks sajandit. Rahvus oli teadlik oma ainulaadsusest (tänapäeval öeldakse identiteedist) ning ei sobitunud üldisesse mõistusõiguslikku ühevormilisusse. Reisides oli M-st saanud eurooplane, ent veel enam prantslane, kes oli teadlik kuulumisest rahvuste kirjusse perre kui ka oma rahvuses juurdumisest. Ta asus otsima jõudusid, millest sünnivad rahvad ja nende seadused. [39]"Seaduste vaim" on omamoodi poliitiline entsüklopeedia, mis käsitles kõiki ajastu tähtsamaid küsimusi. Kasutati poliitika käsiraamatuna. Kuid M. ei esitanud selles teaduslikult lõpetatud süsteemi, ehkki seda on teosest otsitud. M. ei olnud eriti originaalne, kuid ta ühendas loominguliselt oma aja hajutatud ja teadvustamata mõtteid ning ajastu soosis tema stiili ja
soov elada koos. Deklaleeris, et rahvus on see, mis on koos teinud suuri tegusid ning soovivad teha edaspidigi. Rahvast yhendab ka kannatusterada. Anthony D. Smith etniline mudel ja kodanlik mudel. Nendes on ka yhiseid tunnuseid. Need yhised tunnused on 1. Ajalooline territoorium 2. Yhised myydid ja ajaloolised malestused 3. Yhine massikultuur 4. Yhised seaduslikud oigused ja kohustused koigi rahvusliikmete vahel 5. Rahvusel peab olema yhine rahvuslik baas. Rahvus ei saa olla, et yhes rahvuses on alamad rahvused. Laane euroopas on oluline poliitiline kontekst. Yks etniline grupp nouab endale poliitilisi noudmiseid. Primordialism arusaam, et inimesed lahtuvad loomulikust kaitumisest. Pr revolutsiooni ajal formuleeriti rahvuslikul pinnal argumendid, see sai enesemääramisõiguseks. Sai euroopas ylimaks vaartuseks ja poliitiliseks argumendiks. See tahendab, et inimeste motteviis oli muutunud ja tunnetati uut kriteeriumit.
Tööstustööliste arv kasvas väga kiiresti. Tööstustöölisi Eestis 1885 10000, 1900 19 24000, 1914 46000, 1916 50000. Tallinna elanike arv: 1897 59000, 1914 131000, 1917 159000. Tööstusettevõtted peamiselt Vene kapitalil, II kohal väliskapital (Briti, Sa, Pr), III kohal kohalik baltisaksa kapital, alles siis eesti rahvuses ev-d (Tartu telefonivabrik, linavabrikud, Rakke vabrik omanik Kaddak, Viljandis tuletikuvabrik omanik Pohl). Eesti seega üks enam arenenud tööstuspiirkondi Vene impeeriumis. Samas oli suure osas tegemist võõrkapitaliga. Eesti ja ilmasõda (I MS) Arnold Takkin "Eesti I maailmasõja aastail" 1961 Theodor Schiemann, Reinhold Seeberg, Paul Rohrbach Otto von Bismarck "Kui venelased seal (Baltikumis) sakslastelt ka kõik eesõigused
Kõik rahvused pole welthistorische Volksgeister. Inimesed peaksid olema pühendunud suuremale asjale kui nad ise on. On asju, mis elustki tähtsamad... Rahvuslik solidaarsus (rahvusliikumiste käigus allutati etnilis-usulisd vähemusgrupid!)25 vs Prantsuse revolutsiooni individualism. Inimese väärtus tuleneb sellest, millist tööd ta teeb ja millist osa ta mängib suures sotsiaalses draamas. Omas rahvuses. Indiviid ühineb rahvusega, indiviidimõistmine pole enam seotud loomuõiguste ja ühiskondliku leppega. Süntees. Samas on Hegel revolutsioonivastane ja konservatiivne. 25 Hegel on mõjutatud kindlasti Rousseaust (religioon ja moraal kui tunded, süda olulisem mõistusest). 98
annaabi.ee 
