Mart Saar Mart Saar oli rahvuslike traditsioonide rajaja eesti muusikas. Kõige eredamalt väljendus see tema koorilauludes.Side rahveloominguga oli kahepoolne,sest Saar kasutas oma loominguslisaks rahvaviisidele sageli rahvaluulest pärinevaid tekste. ELULUGU Mart Saar sündis Suure-Jaani lähedal Hüpassaares.Talle meeldis seal väga ja ta võis väga kaua looduses kõndida. Tema isa oli külapillimees kes teadis noodikirja ja Mardile oli ta väga suureks eeskujuks.Tema isa oskas väga huvitavalt improviseerida. Suure-Jaani maakonnas ei leitud varsti paremat klaverimängiat kui Mart Saar. PETERBURI KONSERVATOORIUMIS Kuigi oli ta´l rahalisi raskusi otsustas ta siiski minna Peterburi
lauljaid üle 800. Hakati looma eestimaiseid laule. Jakobson-Vanemuise kandle hääled. Võtsid osa esimesed puhkpilliorkestrid (väägvere, torma) Puudusid eestl. heliloojad. Oli Cimze seminar, koolitati õpetajaid. 19. saj. lõpul tekkisid esimesed heliloojad,. Aleksander Kunileid 1845-1875. Kooliõpetaja, helilooja, organist. Heliloojana kirj. koorilaule "sind surmani", "Mu isamaa nad olid matnud"; "Mu isamaa on minu arm.", "Arg kosilane", "süda tuksub". Kaks laulupeo laulu tegi soome rahvaviisidele. Miina Härma: 1862-1941. Viisistas A. Haava tekste, pärit Kõrvekülast, kirjutas muusikat(koorilaule). Kasvas koolmeistrite perekonnas. Esimeseks pilliks orel, mida õppis Peterburi konservatooriumis. Oli andekas, andis kontserte Lääne-Euroopas,esimene Eesti interprent, kes kogus kuulsust väljaspool eestit. Asus tööle tüdrukute koolis muusikaõpetajana(Härma gümn.) Koorilauludel puudus eestipärane joon. Kolm rühma koorilaule: 1)Isamaalised: "Veel kaitse Kalev", "Isamaa mälestus"
sümfooniaorkestrile esimene omataoline muusikaloos. 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat tema teoste hulgas on kuuskeelpillikvartetti, kuus klaveritriot, nonett, sekstett jne. On kirjutanud väga palju muusikat sooloklaverile ja klaveriduole. Tänaseks on ta kirjutanud kolm klaverikontserti, kümme klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi eesti rahvaviisidele, 24 marginaali, 24 bagatelli jne. Meelega ei kirjuta ta nooti enamasti ei tempo ega dünaamikamärke, andmaks mängijale rohkem vabadusi, et teda mitte piirata. Rääsa tema helikeelele on iseloomulik erinevate, kontrastsete muusikaliste mõtete kõrvutamine, ootamatused, "kaadrite" kiire vahelduvus, üllatuslikkus, isegi kaleidoskoopilisus . Üksikuid "kaadreid" ühendab aga motoorne liikumine, mis on samuti olnud aastakümneid Räätsa muusika tunnuseks.
Mõnes seades järgis ta ka vanu rahvalaulude esitamise traditsioone, nagu näiteks eeslaulja ja koori vaheldumist. "Kannel", "Laula, laula, suukene" Fridrich August Saebelmann - Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllaltki erinev: kui Aleksander Saebelmann-Kunileid tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. "Kaunimad laulud" "Ema süda" "Jahilaul" "Palve" Friedrich Saebelmann oli ka esimesi eesti heliloojaid, kes hakkas kirjutama soololaule. Aleksander Kunileid-Saebelmann - Kunileid püüdis oma loomingus erineda siin laialt tarbitud saksa sentimentaalsetest koorilauludest. Tema originaallauludes valitseb isamaa ja vabaduse idee, tekstideks enamasti Koidula ja Jakobsoni luuletused. Laulud "Mu isamaa on
Reisis palju, alates 1862 oli seotud Viiniga. Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle30. loonud 4sümfooniat, 2avamängu, vokaalsümf ,,saksa reetja", reekviem elusatele, saksa keeles piiblist. 1857-68 reekviemi 10a, alustas enne ema surma, 7osaline. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele ,,Ungari tantsud"; pole abiellunud, õnnetu, 15lapse ristiisa, väljapaistvaim helilooja, sümfoonik. Robert Schumann Saksi provintsilinnakesest Zwickaus. Raamatukirjastaja ja kaupmehe perekonnas. Kui suri isa, pidi Robert oma silmapaistvamatest muusikalistest eeldustest hoolimata valima juura õpingud. Leipzigi Ülikoolis, tudengipäevil vaimustus Schuberti muusikast ja hakkas klaveri tunde võtme linna kuulsaima klaveriõpetajalt,
8. Kuula Mart Saare soololaulu ,,Must lind“. Iseloomusta oma sõnadega, kuidas võis tolleaegne kuulaja suhtuda sellisesse muusikase ja miks? Arvan, et kuulajatele oli see uudne kogemus kogeda uut muusikastiili. Nad olid harjunud teistsuguse muusikaga. Usun, et kuulajatele võis see isegi meeldida. 9. Millisele muusikale pööras Cyrillus Kreek erilist tähelepanu? Erilist tähelepanu pööras vaimulikele rahvaviisidele. 10. Helilooja suurejoonelisem teos on: (pealkiri, aasta, tähtsus Eesti muusikaajaloos). 1927. a valmis helilooja suurejoonelisem teos ,,Reekviem“. Esimene Eesti helilooja loodud reekviem. 11. Kirjuta lahti selgitus: Rahvaviisis kasutab sageli laulus lühikest fragmenti ... Too näide. Laul on üles ehitatud nelja takti pikkusele lõikuslaulu motiivile. „Maga, Maga, Matsikene“
looming on arvukas, zanridelt ja koosseisudelt mitmekesine. Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule.Ester Mägi loomingu allikaks on tihtipeale just rahvaviisid, millega tegelema suunas teda tema õpetaja Mart Saar. Mägi muusika on enamasti lüüriline. See on küll vaoshoitud, kuid ilmekas, tundeline, kuid ilma suurte tundepuhanguteta.Ta on elus väga palju kirjutanud kooriloomingut, kus tema väljendus toetub rahvaviisidele, mida ta siiski väga harva otseselt tsiteerib.Ühe oma suurimatest kooriteostest, ballaadi "Tuule tuba" pühendas Mägi oma õpetajale Mart Saarele, kelle loominguline suhe rahvalaulu on Ester Mägile olnud üheks tähtsamaks eeskujuks. Enamikku Mägi kooriloomingust iseloomustab väga ere ja koorile sageli üpris nõudlik harmoonia.Ester Mägi peenekoelist muusikat on Eestis imetletud ja armastatud juba pool sajandit. Teistes Balti riikides ja Venemaal hakati teda märkama ja hindama 1960
kitarrile ning sümfooniaorkestrile, mis esimene omataoline muusikaloos. Räätsa 1961. aastal loodud kontsert kammerorkestrile (nr 1) on üks eesti muusika tähtteoseid, mida on esitatud menukalt kogu maailmas . Rohkesti on Rääts loonud kammermuusikat. Hea pianistina on ta kirjutanud väga palju muusikat sooloklaverile ja klaveriduole. Tänaseks on ta kirjutanud kolm klaverikontserti, kümme klaverisonaati, 24 prelüüdi, 24 prelüüdi eesti rahvaviisidele, 24 marginaali, 24 bagatelli jne. Rääts jätab interpreedile suured vabadused. Meelega ei kirjuta ta nooti enamasti ei tempo- ega dünaamikamärke, andmaks mängijale rohkem vabadusi, et teda mitte piirata. Erkki-Sven Tüür Sündinud 16. oktoobril 1959 Kärdlas. Erkki-Sven Tüüri varasemas muusikas põimuvad erinevad kompositsioonitehnikad ja stiilid: gregooriuse laul ja minimalism,
tsüklitesse, ,,Poeedi armastus", ,,Naise elu ja armastus". On kirjutanud ka 4 sümfooniat, millest tunda Beethoveni alget. J. Brahm Looming: jääb Beethoveni klassikalise orkestri koosseisu juurde. Tema teoste teemad luulelised. Aluseks rahvalaul, klaveriteosed üsna tähtsal kohal, vokaalteoseid üle 30. Loonud 4 sümfooniat, 2 avamängu, vokaalsümf. ,,Saksa reetja", reekviem elusatele. Hakkab huvituma Ungari rahvamuusikast, mille ajal kirjutab nii mõnedki teosed ungari rahvaviisidele ,,Ungari tantsud" Oli väljapaistvaim helilooja, sümfoonik. Brahms on 19.saj üks silmapaistvamaid sümfoonilise muusika loojaid. Talle olid eeskujuks Viini klassikud, Mozart ja Beethowen. Brahms jätkas klassikalisi traditsioone muusikas. Tema looming us on klassikalised zanri, summoned, kontserdid, sonaadid ja kirjutas neid klassikaliste reeglite järgi. Romantiline aga oli tema teoste sisu ja helikeel. ,,Hällilaul" , ,,Saksa reekviem" F
Tema loomingule on iseloomulik kammerlik väljenduslaad. Ta on loonud suurel hulgal kammermuusikat ning koorilaule. Ester Mägi loomingu allikaks on tihtipeale just rahvaviisid, millega tegelema suunas teda tema õpetaja Mart Saar. Mägi muusika on enamasti lüüriline. See on küll vaoshoitud, kuid ilmekas, tundeline, kuid ilma suurte tundepuhanguteta. Ester Mägi on elus väga palju kirjutanud kooriloomingut, kus tema väljendus toetub rahvaviisidele, mida ta siiski väga harva otseselt tsiteerib. Ühe oma suurimatest kooriteostest, ballaadi "Tuule tuba" pühendas Mägi oma õpetajale Mart Saarele, kelle loominguline suhe rahvalaulu on Ester Mägile olnud üheks tähtsamaks eeskujuks. Enamikku Mägi kooriloomingust iseloomustab väga ere ja koorile sageli üpris nõudlik harmoonia. Ester Mägi peenekoelist muusikat on Eestis imetletud ja armastatud juba pool sajandit. Teistes Balti riikides ja Venemaal hakati teda märkama ja hindama 1960
1. Mille poolest paistab eriliselt silma oma loominguga helilooja Eduard Tubin? Helilooja Eduard Tubin paistab oma loominguga eriliselt silma järgneva poolest: - tema looming on žanritelt mitmekesine (mitmekesine teose liikide poolest) ja mõjub rahvuslikuna (rahvuslik helilooja); - põnev instrumentide valik (kontrabassist balalaikani); - tema sulest on ilmunud eesti esimene ballett „Kratt“ 1939/1940 (kirjutatud rahvaviisidele) ja 10 sümfooniat, mis moodustavad eesti muusikavaramu väärtuslikuima osa (kõige rohkem eesti heliloojatest!). 2. Gustav Ernesaks – millal elas, tegevusvaldkonnad; looming: loomingu iseloomustus, 3 näidet! Gustav Ernesaks (laulutaat ja laulupidude grand old man) elas aastatel 1908-1993. Ta oli koorijuht, helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, eestlaste identiteedi alalhoidja ja säilitaja ning RAM-i asutaja (tänane Rahvusmeeskoor)
· Alustas 2 oratooriumit " Sealpool Jordamit " jm Peterburi aastate looming : · Orelile, N : Fuuga d moll, Koraalivariatsioonid orelile ja Sümfoonia orkestrile f moll · Keelpillidele N : keelpillikvartetti d moll, c moll ja C duur( viimane lõpetamata ), duett kahele viiulile · Klaverile, N : Concertstück ( d moll, 1897, esimene eesti klaveri kontsert) " Fantaasia eesti rahvaviisidele " ( 1902 ) Rudolf Tobiase jälg Eesti muusikas Heliloojana oli Tobias eesti instrumentaalmuusika alusepanija. Tema eeskujud heliloojad olid J. S. Bach, G. F. Händel ja L. van Beethoven. Oma loomelaadilt oli ta klassikalis romantiline, kohati modernistlik ja impressionismi mõjutustega. Ta taotles rahvuslikku omapära, väljenduserksust, kritiseeris teravalt liedertafellikku sentimentaalsust. Sulemehena kirjutas Tobias artikleid nii eesti kui ka saksa
Tema Paistus asutatud suur meeskoor oli silmapaistva tasemega. Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllatki erinev: kui Aleksander tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. Aleksandri looming oli tõsisem, Friedrichi oma rõõmsam, muretum ja ehk ka pealiskaudsem. Friedrich paistab palju koorilaulude loojate seast välja just värske helikeele ja erksa rütmiga. Miina Härma Miina sündis õpetaja perekonda. Peres oli seitse last. Nii ema kui ka isa olid saanud muusikalise hariduse. Hariduse omandas ta Tartu eraalgkoolis ning K. Schulze tütarlastekoolis. 15-
Rida teoseid on loodud keelpilliorkestrile, mille väljendusvahendeid valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult. Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel" ). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süzeele, vaid väljendab teoses valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit" , "Videvik" , "Varjus ja päikesepaistel", "Kodumaine viis" , "Kellad" , "Liblikas", "Männid" , "Avarused" jne
keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) Vivo); Lüüriline pala nr. 1 E-duur; Lüüriline pala nr. 2 f-moll; ; Canzonetta loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik G-duur ; Moment musicale fis-moll ; Põhja viis e-moll ; Skertso D-duur ; koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel" ). Hiline looming on Fantaasia g-moll ; Intermezzo Es-duur ; Allegretto D-duur; Kuuvalgel; kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 Männid; Lüüriline valss d-moll; Liblikas; klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis- - orkestrimuusika: Videvik; Sümfoonia nr. 1 "in modo mixolydio"; Laulvad eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). põllud; Eleegia; Tantsusüit; Pidulik marss B-duur; Neenia c-moll; * 1950.-1960
Rida teoseid on loodud keelpilliorkestrile, mille väljendusvahendeid valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult. Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused" , 1. ja 2. keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel" ). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). Paljud Elleri teosed kannavad programmilisi pealkirju. Pealkiri ei viita enamasti siiski mitte kirjanduslikku laadi süzeele, vaid väljendab teoses valitsevat meeleolu. Viimane seostub enamasti loodusega: "Koit" , "Videvik" , "Varjus ja päikesepaistel", "Kodumaine viis" , "Kellad" , "Liblikas", "Männid" , "Avarused" jne
ajastuks oli arenenud ilmaliku muusika osatätsus. Järjest enam ülistatakse jumalaid. 6) Enne klassitsismi olid kõik hääled iseseisvad e. polüfoonilised. Klassitsismi ajaks langes osakaal homofooniale, kus üks hääl juhtis ja teised saatsid. 7) Enne klassitsismi oli juhtiv pool vokaalil. Klassitsismi ajaks oli arenenud instrumentaalmuusika tähtsus 8) Klassitsismis oli muusika kontrastne. Kord duur, kord moll. Vaheldus kurb ja rõõmus muusika. Meloodia oli lihtne, tuginedes rahvaviisidele või kolmkõlale. Rütm oli lihtne ja põhines tantsu- või marsirütmil. Tähelepanu keskpunktis on muusikateose vorm ja kujundatakse vägagi ranged vormiskeemid. 9) Rondo on muusikaline vorm, kus refräänilaadse teemade vahel on erinevad episoodid. ABACADA 10)ABA-vorm on 3osaline lihtvorm, kus sarnaste äärmiste osade vahel on kontrastne keskosa. ABA 11)Variatsioonid- muusikaline vorm, kus on 1 põhiteema, mida korrates muudetakse teema
Esimesed ja ka tema kõige tuntumad laulud "Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm" (mõlemad Lydia Koidula tekstidele) põhinevad tegelikult soome rahvaviisidel ja olid ainsad eestikeelsed laulud I Üldlaulupeo kavas. Nad erinevad liedertafellikest lauludest kargema helikeele poolest ning püsivad tänaseni kooride ja laulupidude repertuaaris. Kunileidi koorilaulud näitasid saksa liedertafellike laulude kõrval uut kvaliteeti. Peale rahvaluule sobitas Kunileid rahvaviisidele Koidula, Kreutzwaldi ja Jakobsoni tekste. Kunileidi rahvuslikud taotlused olid eeskujuks järgnevatele heliloojatele -Aleksander Thomson (31. I 1845 Pringi Sangaste kihelkond - 20. X 1917 Petrograd), Helilooja. Sündis Sangastes veskirentniku pojana. Õppis Valga algkoolis ja Tartu kreiskoolis. Muusikalise hariduse sai Janis Cimze seminaris Valgas, mille lõpetas 1865. aastal. Õppis ka Tartu ülikoolis matemaatikat. 1865. aastal sai
Peterburi aastail kirjutas Tobias veel · Orelile, N : Fuuga d moll, Koraalivariatsioonid orelile ja Sümfoonia orkestrile f moll · Keelpillidele N : keelpillikvartetti d moll, c moll ja C duur( viimane lõpetamata ), duett kahele viiulile 4 · Klaverile, N : Concertstück ( d moll, 1897, esimene eesti klaveri kontsert) " Fantaasia eesti rahvaviisidele " ( 1902 ) 1904 aastal pöördus Tobias tagasi Eestisse, Tartusse. Seal töötas muusikaõpetajana H. Treffneri gümnaasiumis, Puskini nimelises tütarlastegümnaasiumisja reaalkoolis. Reaalkoolis asutas ta õpilastest sümfoonia orkestri ja keelpillikvartetti, kus 1. viiulit mängis noor Heino Eller. Tobias esines ka organisti ja pianistina ning koos A. Lätega korraldas ta suurvormide ettekandeid ( N : Händeli oratoorium Judas Maccabaeus ).
Kokku on helilooja kogus ligi 6000 viisi, sealhulgas umbes 500 eestlaste ja eestirootslaste vaimulikku rahvaviisi. Kogutud materjali korrastas ja uuris Kreek väga põhjalikult, olulist osa sellest kasutas ta oma loomingu allikana. Praegu säilitatakse Kreegi rahvaviisikogu Teatri- ja Muusikamuuseumis Tallinnas.Oma stiilini jõudis Cyrillus Kreek varakult ja selles pole hiljem suuri muutusi. Tema loomingu tähtsaim osa on koorimuusika ja valdavalt tuginevad ta kooriteosed rahvaviisidele. Kreek suhtus rahvaviisi kui kunstilisse tervikusse, millega tuleb aupaklikult ringi käia: "Rahvaviis kasutab mind, et ennast näidata!". Väga palju kirjutas Kreek eesti ja rannarootsi vaimulike rahvaviiside seadeid. Cyrillus Kreek on loomingu üldarvult ilmselt üks kõige viljakamaid eesti heliloojaid. Ta on kirjutanud teoseid sümfooniaorkestrile, palju muusikat puhkpilliansamblitele (peamiselt süite Vokaalsümfoonilisest muusikast on märkimisväärne Reqiuem c-moll, samuti kantaat
sümfooniaorkestrile "Kalevipoja unenägu" ja "Kalevipoeg põrgu väravas"; Burlesk, Albumileht jt. Kammermuusika: 3 keelpillikvartetti (viimane lõpetamata); "Läbi öö" viiulile ja klaverile; duett kahele viiulile jt. Soolohäälele: "Agnus Dei" mezzosopranile ja orelile; Psalm 121 sopranile, aldile ja orelile; soololaule, rahvaviisitöötlusi jt. Klaveriteosed: Sonaat (säilinud Finaal); 2 sonatiini, Fantaasia eesti rahvaviisidele, Humoresk, "Walpurgi burlesk", Rondo 4-le käele, prelüüde ja klaveripalu. Oreliteosed: 12 prelüüdi (lapsepõlvetööd); 12 koraaliprelüüdi; Fuuga d-moll; Ciacona; Prelüüd ja fugett jt. Koorile: 7 motetti, Psalm 42 segakoorile ja orelile, "Kõigest hoolimata" meeskoorile ja orelile; koorilaule a capella [8]. Kasutatud kirjandus: 1. http://et.wikipedia.org/wiki/Rudolf_Tobias 2. http://www.emic.kul.ee/tobias/elulugu1.htm 3. http://www.koolielu.edu
) Looming: 5 sümfooniat; sümfooniline prelüüd “Hauad”; mitu instrumentaalkontserti; oreliteosed; koori- ja soololaulud. Tähtsamad teosed: oratoorium “Hiiob”. 11. Uued suunad koorimuusikas – Cyrillus Kreek(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed), Mart Saar(eluaastad, õpingud, töökohad, ametid, looming žanrite kaupa, tähtsamad teosed). Cyrillus Kreek - Pööras tähelepanu vaimulikele rahvaviisidele, mis ilma temata oleks kaotsi läinud. Iseloomustab polüfooniliste võtete kasutamine, vaoshoitud tundelaad, ranged ja lihtsad vormistruktuurid. (,,Maga, maga, matsikene'', ,,Taaveti laulud'', ,,Reekviem'') Mart Saar - Suutis edasi anda rahvuslikku hingelelaadi, lõi palju rahvaviisiseadeid. Looming on lähedane impressionistlikule väljendusviisile (varajane). Rahvuslikud intonatsioonid, loodus lüüriliste meeleoludega. (,,Põhjavaim'', ,,Mis need ohjad meida hoidvad'') Cyrillus Kreek
valdas keelpillimängijast helilooja täiuslikult. Elleri varases loomingus (umbes 1925. aastani) on impressionistlikke ("Öö hüüded") ja ekspressionistlikke ("Viirastused", 1. ja 2. keelpillikvartett) tendentse. Keskmise perioodi (umbes 1925-1940) loomingut iseloomustab rahvamuusikast tuletatud omapärane rahvuslik koloriit (1. sümfoonia, "Varjus ja päikesepaistel"). Hiline looming on kahesuunaline: ühelt poolt rahvaviisidele põhinevad teosed ("13 klaveripala eesti motiividel"), teiselt poolt endassesüvenenud lüürilis-eepiline muusika ("Muusika keelpillidele", 3. sümfoonia, Sümfoniett). 1950.-1960. aastail tegeles Eller palju ka oma varasemate teoste redigeerimisega. Näiteks Elleri populaarseim teos "Kodumaine viis" on laialt tuntud keelpilliorkestrivariandis. Tegelikult leidis pealkirjata, 1918. aastal Peterburis kirjutatud klaveripala Elleri õpilane Heljo Sepp 1950
Saebelmann juhatas ka maakondlikke laulupidusid ning temast kujunes Viljandimaa muusikaelus väga populaarne ja autoriteetne muusikategelane. Saebelmanni vähene looming koosneb peamiselt koorilauludest, säilinud on umbes paarkümmend laulu. Heliloojale on omane loodus- ja armastuslüürika, kuid ta on kirjutanud ka üksikuid isamaalisi laule. Tema looming on venna omast küllaltki erinev: kuiAleksander Saebelmann-Kunileid tugines suurel määral rahvaviisidele, siis Friedrich rahvaviise ei kasutanud. Aleksandri looming on tõsisem, Friedrichi oma rõõmsam, muretum, ehk ka pealiskaudsem. 19. sajandi lõpukümnenditel lõid koorilaule paljud koolmeistrid, organistid ja köstrid. Friedrich Saebelmanni laulud paistsid nende hulgas silma oma värske helikeele ja erksa rütmiga. Lihtsa harmoonia tõttu olid nad mõnusad laulda ja võitsid omaaegsete kooride repertuaaris suure populaarsuse. Tema loomingusse kuulub mitmeid tänini palju lauldavaid
hilisromantismi, impressionismi ja ekspressionismi vahel. Alates 1913. aastast areneb Saare klaverimuusika stiililiselt eri suundadesse. Ühelt poolt püsib Saar edasi traagilise alatooniga väljenduslaadis (Eleegia a-moll), teiselt poolt on märgatav sisemine lihtsustumine (bagatellid, mõned prelüüdid). Saare klaveriloomingu hulgas leidub ka selliseid prelüüde, mis on mõne teise helilooja (Skrjabin, Rahmaninov, Debussy) konkreetse teose variatsioonid. Eesti rahvaviisidele tuginevaid kolm Eesti süiti ja Fantaasia eesti teemadele. Rahvuslikus stiilis on tihti ka originaalteemalised palad (,,Hetk", ,,Laul männile"). Kokkuvõte Mart Saar ja Cyrillus Kreek on väga tähtsad ,, komponendid" meie muusikaajaloos. Mõlemad mehed keskendusid väga pühendunult rahvuslikule muusikale ja andsid endast kõik, et see ka säiliks. Nad teadsid, ning austasid teineteist. Mõlemad heliloojad kasutasid rahvusliku viisi oma loomingus.
Tugev realiteeditunne, elu- ja looduslähedus ei lasknud teda oma otsinguis langeda äärmustesse. 1909. a. suvel toimus Tartus suurejooneline muusikapäev. Ühendatud kooride kava sisaldas ainult eesti heliloojate laule. Nende seas oli ka üks Mart Saare laul - "Mis mulle meeldib". Samal ajal ilmus see helilooja esimeses koorilaulude kogumikus "Segakoori laulud". Kogumik koosnes kümnest laulust, neist kolm oli kirjutatud rahvaviisidele. Leipzigis viibiv R. Tobias annab kogumikule eesti ajalehtedes hiilgava hinnangu. Tartus ilmuvas ajalehes "Postimees" kirjutab võõrsil viibiv helilooja: "Istuksin kaua aja takka jälle kord Vanemuise saalis, et kodumaa laulu oma pääle mõjuda lasta. Säält jätaksin kõik kultuurilised, eetilised, patriootilised tendentsid kõrvale, ja maitseksin ainult esteetilist läbitungivat lõbu, mis ju kunsti otstarve ikka natuke on. Ehk juhtuks siis Saare lauludetsüklis kuuldavale
heliloojatele, folkloorirühmadele, rahvusliku rocki loojatele ja kõigile teistele muusikutele. 11.3 Rahvaviiside osa eesti rahvusliku muusika kujunemisel Eesti heliloojad olid rahvaviise kasutanud esimestest algupärastest loomingukatsetustest peale. Juba Aleksander Kunileid ja Aleksander Thomson harmoniseerisid rahvaviise ning tuginesid neile oma lauludes. Nii nemad kui ka Karl August Hermann tegid rahvaviisidele võrdlemisi lihtsad neljahäälsed kooriseaded suuresti saksa laulude eeskujul. Rahvaviisi olemuse tunnetamiseni veel ei jõutud. Meloodikas kasutatav rahvaviis ning see, mis talle juurde pandi (harmoonia), olid n-ö erinevast materjalist. Johannes Kappeli, Miina Härma, Konstantin Türnpu ja Aleksander Lätte loomingus on märgata rahvaviisikäsituse mitmekesistumist, põhimõtteliselt liiguti aga eelkäijatega sama rada pidi.
annaabi.ee 
