ÄRKAMISAEG. Eesmärk:Tutvustada ärkamisaja tegelasi ning nende tähtsust eesti kirjandusele FR.R.KREUTZWALD 1803 1882 Ametilt arst Rahvuseepos ,,Kalevipoeg" looja Muinasjuttude kirjutaja. Reinuvader Rebase lugude autor Rahvavalgustuslik tegevus LYDIA KOIDULA 1843 1886 Luuletaja, hüüdnimeks Emajõe ööbik Viljeles isamaaluulet Koidula jutukirjanikuna (külajutud) Eesti näitekirjanduse looja 1. Eestikeelne näidend ,,Saaremaa onupoeg" J.V. JANNSEN 1819 1890 Laulu ja mänguseltsi,,Vane muine" asutaja ,,Perno Postimees" asutaja Jutuja laululooming I eesti üldlaulupeo
toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallakuga luuletusi, 8 müütilist muistendit saksa keeles, oli didaktilise(tugeva õpetusliku) hoiakuga, alustas ,,Kalevipoja" kirjutamist, kalendrijutud. Rahvavalgustuslik tegevus: 1838.a Õpetatud Eesti Seltsi loomine, eesm,ärgiks oli eesti keele, rahavluule ja muinsuste uurimine ning valgustusliku kirjanduse publitseerimine. F. Pidas ÕESis ettekande Kalevipojast, eeskujuks oli Elias Lönnroti ,,Kalevala". F tegeles keeleteadusega, esines loengutega ülikoolis, oli eesti esimesi lektoreid, uuris astmevaheldust, sõnade muutmist,tulketamist ja õigekirja, kirjutas kalendrijutte. Faehlmanni
10) Milline oli piibli tähtsus? 11) Kes oli ,,Oh ma vaena Tartu linn" autor ja kust pärineb aines? 12) Millistest osadest see koosnes? 13) Kes olid estofiilid ja millineoli nende osa eestlaste maailmapildi avardamisel? 14) Nimeta estofiilidest Saaremaa kirjamehi ja tutvusta nende loomingut. 15) Kes oli Rosenplänter, millist ajakirja ta välja andis, tema tähtsus? 16) Kes oli O. W. Masing, miks nimetatakse teda Eesti vanema kirjandusloo tähtsaimaks esindajaks? 17) O. W. Masingu rahvavalgustuslik töö? 18) Kes oli Mannteuffel, tema ilukirjanduslik looming ja selle tähtsus? 19) Millal ilmus esimene eestikeelne kalender ja mida see sisaldas? 20) Milline oli esimene eestikeelne ajakiri, kes ja millal seda välja andis?
Forseliuse tegevus- * oli eesti rahvakooli rajaja * töötas välja vana kirjaviisi, mis oli esimene süstemaatiline eesti keele kirjaviis * andis välja vanas kirjaviisis aabitsa * aitas arendada rahvaharidust ja rahvakoolide rajamist Rahvavalgustuslik kirjasõna- ilmaliku kirjanduse algusaeg. * hakkas ilmuma kalendreid, mis andsid infot maailmaasjade kohta *kalendrid sisaldasid veel praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja majandamiseks * Ilmus esimene valgustusliku iseloomuga ajakiri (Lühhike õppetus) Aavik * laenamine soome keelest * keelt võib vabalt täiendada ilu, omapära ja otstarbekuse põhimõttest lähtudes * laenata võib kõikjalt * tehissõnade loomine, laenamine * üle 300 tehistüve, üle 800 soome laenu
kõnekäänud, lauseidki. 1732 A. T. Helle põhjaeesti keele grammatika § koos sõnastiku ja rohkete sõnaloenditega (kasut Vestringi sõnaraamatu materjale) § esmane keel eesti keel (esmakordselt) § tähestikulises järjekorras § lõpus: erinevaid nimetusi (kuud, nädalapäevad, pühad, taimed, puud jne), § saksa ja vene laensõnade loend, § vanasõnad, mõistatused, § õpetlikud ja moraliseerivad rahvapärased dialoogid. Rahvavalgustuslik kirjasõna, eestikeelse perioodika algus Saksa keelest hakati tõlkima tundelist jutukirjandust (pietistlik kirjandus) o parandas lugemisoskust, rõhus emotsioonidele, kus vaimulik sõnum lihtsas tundelises süzees o 18. saj algul (1819) hakkas ilmuma eestikeelne kalender, milles info maailma asjade kohta ja praktilisi nõuandeid maaharimiseks ja o majandamiseks. o
Fourth level teaduslikele väljaannetele. "Kui me ei saa saada suureks jõult ega Fifth level arvult, siis võime me saada suureks kultuurilt." romantilisi kirjanikke Friedrich reinhold kreutzwald 1804-1882 Folklorist ja etnoloog Click to edit Master text styles Rahvavalgustuslik Second level Third level kirjandus Fourth level Allegooriline satiir Fifth level "Reinuvader Rebane" (1850) Rahvaraanat "Kilplased" "Eesti rahva ennemuistsed jutud" (1866) "Kalevipoeg" (1857-
vaimse elu kohta. K. J. PETERSON (NB! seos emakeelepäevaga) (18011822) kirikuteenri poeg, õppis usu- ja filosoofiateaduskonnas, kuid jättis selle pooleli, tundis kreeka, ladina, saksa, prantsuse ja vene keelt. Elatas end keeletundide andmisega. Suri kopsutuberkuloosi. Eesti keele arendaja ja rahvusliku kirjanduse looja, oma eluajal oli ta suhteliselt tundmatu. Ta oli esimene eesti luuletaja. Rahvavalgustuslik proosa aina enam mõjutasid valgustusideed meie kirjandust. Esile kerkis ratsionaalne elutunnetus, mis mõjutas proosat. Rahvusvalgustuslikud ideed leidsid tee õpetlik moraliseerivatesse kirjanduspaladesse: mõistukõnelistesse juttudesse, valmidesse, luuletustesse ja dialoogidesse. Pärisorjuse kaotamine, vennastekoguduse liikumine, didaktiline kirjandus. Vennastekoguduse liikumine ehk hernhuutlus 18. Sajandist Kesk-Euroopast pärit protestantlik äratusliikumine
Lühhike öppetus, saksa ajakirjandus (pernausche zeitung 1772), Erialaajakirjad. Väike lugejaskond. Tarto maa rahwa Näddali-Leht (1806, Maarahwa Näddala-Leht (Masing,1821, 1825): loodusest, ajaloost, tervishoiust, esimesed raamatuarvustused, esimene pilt eesti ajakirjanduses, esimesed teabegraafikad. Kubermanguvalitsuse teatajad (ametlikud). Ma-ilm ja mõnda (Kreutzwald, 1849): väga moodne, Saksa pildiajakirja eeskujul. ERIPÄRA: autoriteks baltisakslastest vaimulikud, rahvavalgustuslik missioon, talupojale suunatud õpetlik, personaalne, põimub kirjandusega, kirjakeele arendamine, jutustav maneer! 1857-1878 Rahvuslik ärkamine, õpetav ajakirjandus Perno Postimees (sõnumid kiriku- ja koolielust, põllutööst, tervishoiust, jutud, teadaanded, kuulutused. SOTSIAALPOLIITILISTE PROBLEEMIDE KÄSITLUS KEELATUD!). Järjepideva ajakirjanduse algus. Õpetas talurahva lehte lugema. Huumor, jutud, luuletused. Emotsionaalne. Üle- eestiline. Jannsen toimetas (1857-63).
Talude päriseksmüümine aitas oluliselt kaasa teoorjusliku mõisamajanduse lammutamisele ja pani aluse iseseisvate ja ettevõtlike peremeeste väljakujunemisele. Maatarahvas, kes teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel, käsitöö või kaubandusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga muutused elulaadis: jalga saapad, selga ülikond, petrooleumilamp. Piimakarjakasvatus. Põllumajandusalaste teadmiste levikule aitasid kaasa põllumajandusseltsid ja rahvavalgustuslik tegevus. Milliseid raha teenimise võimalusi pakkus randlastele meri? Laevanduses arenes kiirest paadikaubandus. Purjelaevu kasutati rannasõitudeks, kaupade transpordiks. Põhja-Eestis tegeleti aktiivselt salakaubandusega. Meremeeste koolitamiseks loodi merekoole, 1864. rajati merekool Heinastesse. Laevandusest kujunes oluline majandusharu. Millise tulevikuvõimaluse andis eestlastele 1863.a passiseadus? Minna Venemaale ja mujale ,,ilusat elu otsima" Mis tööstusharu andis 1890
Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. olulisemad lavastused 1878. P. A. J. Steinsberg "Pärmi Jaagu unenägu" 1878. L. Koidula "Saaremaa onupoeg" 1879. C. R. Jakobson "Arthur ja Anna ehk Vana ja uue aja inimesed" 1880. aastad. Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub - samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus. Kui näiteks 1878 peetakse 23 harivat kõnet ("Pestalozzi elulugu", "Kõrvast ja kõrva kuulmisest", "Mis kasu koolis õppimine toob"), siis 1889-1900 mitte ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks. Iga heast nimest lugupidav tütarlaps püüab end seltsist eemale hoida. Näitemängutrupi etteasted on siiski oodatud ja rahvarohked. Eriti kiidetakse näitlejat ja näitejuhti
1864. a Eesti Postimees – Jansen , 1878. a Sakala - Jakobson , 1879. a TES / Virulane - Jakob Järv , jne jne toimetaja keskne ajakirjandus, rahvavalgustuslikud persoonid andsid väljaandele, mida nad juhtisid, oma näo ja hinnangulise olemuse, nad olid juhtfiguurid. Kui tekkis eestikeelsete väljaannete paljusus, taipasid ka baltisakslased, et oleks vaja väljaannete teel eesti rahvani jõuda ning hakkasid ise püüdlema selle poole, kuid nende eesmärk polnud rahvavalgustuslik vaid pigem ühele või teisele poole „kangutamine“, oma põhimõtete juurutamine, jumalasõna? Võrdlusjooned ja kiiremad muutused Lätlastega on meil suurimad ühisjooned ärkamisaegsest kultuurielust (laulupidu, ajakirjandus, rahvuslik liikumine jne jne). Samamoodi ka Soomega: Lätis algas saksakeelsena, Soomes rootsikeelsena, läti- ja soomekeelne ajakirjandus ühes rahvusliku liikumisega
1878 Peterburist jõuab tagasi Seltsi kinnitatud põhikiri. "Endla" tegevus on nüüd seadustatud. Enne oma maja saamist tegutseb "Endla" Selts mitmel pool Pärnus. Enamasti vahetatakse asukohta päris tihti, kas jäävad ruumid tegevuse jaoks kitsaks või on jälle üür liiga kõrge. Oma maja ehitamise plaane tehakse ka, kuid tegudeni ei jõuta. 1880. aastad Rahvuslik liikumine, sealhulgas teatritegemine, soikub - samuti seltsi uute liikmete juurdevool ja rahvavalgustuslik tegevus. Kui näiteks 1878 peetakse 23 harivat kõnet ("Pestalozzi elulugu", "Kõrvast ja kõrva kuulmisest", "Mis kasu koolis õppimine toob"), siis 1889-1900 mitte ühtegi. Selts muutub tantsuga lõppevate piduõhtutega ja näitusmüükidega puht meelelahutuspaigaks. Iga heast nimest lugupidav tütarlaps püüab end seltsist eemale hoida. Näitemängutrupi etteasted on siiski oodatud ja rahvarohked. Eriti
Arvelius soovitab maarahvale viletsuse leevendamiseks õunapuude kasvatamist, mis sel ajal olid veel haruldased. Et maarahvas paremini mõistaks õunapuudest kasu saamist, kirjutas ta loo jutustusena. Õunapuude kasulikkusest on luterlikule rahvale elujätke sõnumina märkinud ka Martin Luther: "Kui ka teaksin, et homme on maailma lõpp, istutaksin täna veel õunapuu." Sel ajal, kui Arvelius kirjutas raamatuid eestlastele, oli käimas Lääne-Euroopast lähtunud rahvavalgustuslik aeg kolonialismi tingimustes. Sakslastest vaimulikud ja kooliõpetajad otsisid Baltikumis omale pidepunkti, nad olid oma meelelt emamaa Saksamaa meelsed, kuid Saksamaa oli nad juba unistanud. Niisiis, otsisid nad oma identiteedile tuge põlisrahva kultuurist. Moodustus omaette baltisaksa kultuuriline ja majandus-poliitilise eriõigusega areaal, kus ülemkiht hakkas mõistma, et nende heaolu sõltub ka alamate heaolust. Hariduse eest hoolitsemine oli juba 18
Maatarahvas teenis elatist palgatöölistena mõisates, taludes, vabrikutes, juhutöödel ning ka käsitöö või kaubanusega tegeledes. Talupoegade jõukuse kasvuga 19.sajandi teisel poolel kaasnesid muudatused nende elulaadis. (pastlad saapad, rasvaküünal petrooleumilamp). 19sajandi teisel poolel kujunes peamiseks põllumajandusharuks piimakarjakasvatus( seni oli olnud peamine viljakasvatus).Tähelepanu hakati pöörama põllumajanduse intensiivistamisele.(põllumajandus seltsid ja nende rahvavalgustuslik tegevus) Tööstus 19. Sajandi esimesel poolel jäi tööstuse ja kaubanduse areng Eestis tagasihoidlikuks. Eelduses tööstuslikuks pöördeks hakkasid kujunema aurumasinate kastuselevõtmisega. Eesti ala tööstuslik areng oli väga tihedalt seotud ülevenemaalise turu ning impeeriumi teiste piirkondade vajadustega. Vabrikutootmine sai alguse villatöötlemisest, mille taga oli järjest suurenev nõudmine kalevi järele, mida vajas hiiglaslik sõjavägi ja järjest kasvav ametnikkond
Tänu Saksamaal õppinud baltisakslastele ja saksa haritlastele, kes Baltikumis tööd leidsid Vajadus rahvast harida, anda kasulikke nõuandeid, kritiseeriti andeid Õhutati talupoegi võtma kasutusele uuendusi A.Hupel kirjtuas Baltikumi kohta ülevaateid ajaloost, geograafiast. 1766 hakkas välja andma esimest eestikeelset ajakirja Lühike Õpetus, kasulikud nõuanded. 5) lugemisvara kalendrid, Piibel millal, kes välja andis, A.T.Helle: Kalendrid (rahvavalgustuslik kirjandus, kõige odavam) 1739 Piibel A.T.Helle Lauluraamatud Ilmalik kirjandus juturaamatud mugavdatud tõlgetena saksa keelest 6) arhitektuur - voolud, näited; barokk Kadrioru loss; klassitsism Tartu Raekoda, Kivisild, mõisahooned: Talu endine rehetare, 18.sajandi lõpus esimesed aknad Saaremaal ja Lõuna-Eestis Linnade valitsevaks stiiliks barokk, 18.sajandi suurejoonelisim ehitis Kadrioru loss koos pargiga. Kõige rohkem ehitati Narvas
Tekstidel on tugevad sentimentalismi mõjud kristlike väärtuste näol: halekirjanduses väärtustatakse õiglust, kõlblust, ausust, jumalakartlikkust. Sentimentalismi iseloomustab äärmuslikkus: nt kui ollakse ühel hetkel õnnetipul, siis järsku tuleb surm vms traagilist, üleelamisi. Peter Manteuffel (1768–1842) oli ainus baltisaksa aadlikust mõisnik, kes tundis kutsumust eesti k poeetiliseks rakendamiseks ja rahvakirjanduse soetamiseks. Rahvavalgustuslik tendents tuli esile võõrale eeskujule toetuvas „Willem Nawis“ (1839). „Ajaviites” (1838) tunneb autor kaasa eesti rahva käekäigule: 5 proosavalmi, õpetlik lühijutt ja mõistatus, pikema pealkirjata jutustus; valmiained Wilmanni või kalendrikirjanike kasutatud; rõhutab töökust, arukust, humoorikus; külajutt: suvi ja sügis vana talumehe Akkeri peres; poeg armub – kosjad, pulmad; talu üleandmine, vana perenaise surm
saj I poolel ilmus 2 käsikirjalist lõunaeesti k sõnastikku. Svenske'lt pärineb tartumurdelise eesti-saksa, saksa-eesti sõnastikuga, kus on üle 7000 sõna. Clare 1720ndatest pärit lõunaeestikeelne sõnastik on täiuslikum: seal on sõnavorme, vanasõnu, kõnekäände, mõistatusi, ülevaade lõunaeesti k grammatikast. "Tarto maa rahwa Näddali-Leht". 18.saj lõpul hakkas ilmuma tartukeelseet rahvavalgustuslikku kirjandust. Rahvavalgustuslik tegevus kulmineerus "Tarto maa rahwa Näddali-Lehes", millest ilmus 03.-12.1806 41 numbrit. KOKKUVÕTE: valdavaks saab Forseliuse-Hornungi vana kirjaviis, kirjakeelest kaovad arhailised jooned, piiblikeele alusel ühtlustub kirjakeel; piiblikeel jääb eeskujuks ajajärgu lõpuni. Põhjaeesti kirjakeel toetub murdeliselt Harju keelele, kus on läänelisi jooni, lõunaeesti kirjakeele aluseks Tartu murre. Suurema mõjuvõimu saavutab põhjaeesti kirjakeel, lõunaeesti kirjakeel hakkab taanduma
Aadlinaistele olid lubatud ühevärvilised taft- ja atlasskangad, kuid ilma kuld-, hõbe-, pits- ja lilleilustusteta. Polnud vaja kasutada välismaiseid sõidukeid, hobuseid ja hobuseriistu. Määrus laitis toitude rohkust, eriti kalli veini ning inglise õlle kasutamist. J.H.Rosenplänter Sündis 1782 aastal Volmaris, lõpetas Tartu ülikooli, mille järel töötas pastorina Toris ja seejärel Pärnu Elisabethi koguduse õpetajana. Tema tegevus Pärnus oli parimas mõttes rahvavalgustuslik. Peale kirjandusliku tegevuse oli ta aktiivne kohalike kooliolude korraldamisel ja pidas enda pool kodus kooliõpetajate ettevalmistamiseks eesti poistele ,,eraseminari". 1813 aastal hakkas ilmuma ,,Beiträge" tolle aja kohta täiesti erakordne pikemat aega ilmunud perioodiline teaduslik väljaanne, mida Rosenplänter omaenese kulul avaldas. Kihelkonnakool 1787 uus koolipatent nägi ette kihelkonnakooli igas kihelkonnakeskuses, igas mõisakogukonnas mõisa-ja külakooli
hoolimata ei õnnestunud avaldama hakata. Rahval puudus veel ka lehelugemise kogemus, kuid Masingu nädalalehe kokkuköidetud mahukaid aastakäike loeti veel aastaid hiljem kui rahvaraamatut. Johann Heinrich Rosenplänter ja tema ,,Beiträge" Tolle aja kohta täiesti erakordne oli see pikemat aega ilmunud perioodiline teaduslik väljaanne, mida aastail 1813-32 Pärnus omaenese kulul avaldas Rosenplänter. Tema tegevus Pärnus oli parimas mõttes rahvavalgustuslik. Peale kirjandusliku tegevuse oli ta aktiivne kohalike kooliolude korraldamisel ja pidas enda pool kodus kooliõpetajate ettevalmistamiseks eesti poistele ,,eraseminari". Rosenplänteri ühemehe-ettevõte oli ajal, mil teaduslikud seltsid veel puudusid, majanduslikult sõltuv ettetellijatest. Rosenplänteril oli kaastöölisi estofiilsete ja valgustusmeelsete pastorite seas. Kaastööliste hulgas leidus ka eestlastest kirjamehi. Ajakirja tähtsamad toetajad olid
,,Kolm kaheksat": Õpilase päevas peab olema 8 tundi õppimist/ töötamist, 8 tundi hoolitsemist oma keha ja tervise eest ning 8 tundi und. ,,Didactica magna". Uusaeg. Uusaeg kui ajalooperiood (mõiste, ajalised piirid, iseloomulikud tunnused): üldajaloo periood, mis järgneb keskajale ja eelneb uusimale ajale. Ameerika avastamine I maailmasõja algus(1914). kapitalismi areng, rahvuslikud liikumised, revolutsioonid, demokraatia, parlamentarism, sotsiaalse mõtte areng, rahvavalgustuslik tegevus. Varane uusaeg (1494-1559) algas uute maade avastamine ja koloniseerimine. Absoluutsete monarhiate laienemine/tugevnemine. Reformatsioon. reformatsioon- algas 31.okt 1517. usuline uuendusliikumine, mille tulemusena eraldusid katoliku kirikust nn reformeeritud harud: luterlus, kalvinism, anglikaani kirik. protestantism- roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. kalvinism- Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende õpetuse järgi peab usklik
Tingimusi - Samas ei nõudnud pärisorjuse kaotamist ja polnud radikaal · Omandas eesti keele oskuse - Avaldas eesti keele grammatika(1780) · Valgustuslik ratsionalism Eestikeelne ilmalik valgustus · Sai alguse eestkeelne ilmalik kirjandus: - Tp suunatud rahvavalgustuslik kirjandus, mille eesmärgiks vahendada talurahvale nendele arusaadavas vormis praktilisi teadmisi · Oluline tervishoiuline kirjandus 1. Kalendrid(algus 1719? Või 1731): - ,,Eesti-Ma Rahwa kalender ehk Täht-Ramat" (1740: 20 000) - Taskukohased valgustajad(praktilised nõuanded,
ning Saksamaa vahendusel jõudsid ka Eestisse, eeskätt Tallinna. 1630.aastate keskel muutus pulmalaul härrasrahva pidusaalides ja trükisõnaski moeasjaks. Pulmalaulu populaarsust ärgitas kohaliku trükikoja tegevuse algus, aga ka tuntud saksa luuletaja Paul Flemingi (1609-1640) Tallinnas viibimine. Tema ümber koondusid kohalikud luuleharrastajad, moodustades poeesiahuviliste nn lamburiseltsi. P. Fleming oli pulmalaulude innukas viljeleja ning ka teiste õhutaja. Rahvavalgustuslik proosa Märksa enam kui luulet mõjutasid valgustusideed meie jutukirjandust. Ratsionaalne elutunnetus otsib väljundit ikka proosas, emotsionaalne aga eelistab luulet. Siinsed pärisorjalikud olud lausa sundisid Saksamaa ülikoolides hariduse saanud kirikuõpetajaid, teadlasi, publitsiste ja teise haritlasi kriitilis-analüüsivatele mõtteavaldustele, parandamaks eesti rahva kõlbelist ja majanduslikku olukorda. Ikka enam ilmnes feodaal-pärisorjusliku
mõisa vastu 1743. a liikumine keelati keeld tühistati osaliselt 1764. a, täielik tegevusvabadus saadi tagasi 1817. a ratsionalism jõudis siia koos valgustusideedega rõhutati mõistust ja loogilist mõtlemist levis pastorite seas, kes pidasid pietismi võltsvagaduseks selleks, et ühiskonda parandada tuleb tegeleda sotsiaalsete probleemidega, rahvast harida jne (valgustajad Hupel, Merkel, Schwarzenberg jt) ratsionalistide tegevuses oluline rahvavalgustuslik tegevus andsid välja põllumajanduslikke käsiraamatuid ja tegelesid rahvaharidusega Usuvahetusliikumine: 1832. a võeti vastu ülevenemaaline luteri usu seadus ametlikuks riigiusuks sai kreekakatoliku õigeusk, luterlus muutus vaid üheks lubatud sektiks 1845. a levisid rahva seas kuuldused, et kes lähevad keisriusku, vabastatakse teoorjusest ja saavad maad usku vahetas: Saaremaal 30%, LõunaEestis 17% 19. sajandi 1950ndatel aastatel levis prohvet Maltsveti liikumine
saanud. Kasutades tutvusi keisrikojas, õnnestus tal siseministri vahendusel saada leheluba keisrilt eneselt. Nüüd ei saanud kindralkuberner enam takistada. Proovinumbrid valmisid 1819 a, kuid tsensuur andis ilmumisloa alles 1820 a lõpul. Nii sai esimene number ilmuda alles 5. jaanuaril 1821. Tsensuuri poolt oli lehe programmi oluliselt piiratud keelati kirjutada poliitikast, talurahvaseadustest. Nii jäigi rahvavalgustuslik tee. Teisalt on selle põhjus ka soov rahvast harida. Masing rajas eesti ajakirjanduse traditsioonid, Masingu eeskuju nakatas Faehlmanni ja Kreutzwaldi, samuti Jannsenit. NB! Masing nimetab end kirjutistes sakslaseks ja tituleerib ennast "meie" kui sakslane. Seega säilitas ta tahtlikult distantsi enda ja lehelugeja vahel. Varasem ajakirjanik Eestis Friedrich Reinhold Kreutzwald 1803-1882 Oli päritolult eestlane, pärisorjade laps. Sündis 26. detsembril 1803 Virumaal Kadrina
Õhtuti pühendus ta kirjandusee. Abiellus. 3 last. Armsaima mälestuseks jutustus ,,Paar sammukest rändamise teed". Kreutzwaldi iseloomustab teravmeelsus, kalduvus satiiri ja loomupärane ägedus. Tema kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja Hurdaga on informatsioonitihe ajastudokument. Elu viimased aastad veetis Tartus. Arstikogemustest raamat ,,odutohter" ja poeem ,,Lembitu", mida peetakse tema kirjanduslikuks luigelauluks. Loomingus on kesksel kohal ratsionalistlik-rahvavalgustuslik ja romantiline aines. Looming teenib didaktilist ehk kasvatavat ja harivat eesmärki. Innustas nt rahvast võitlema joomapahe vastu oma teosega ,,Viina katk". Õpetlike lugude avaldamiseks kasutas ta kalendreid. Tema ,,Maarahva Kasuline Kalender" (1846). Andis välja Eesti esimest populaarteaduslikku pildiajakirja ,,Maailm ja mõnda, mis seal sees leida on" (1848) . Selles tutvustas ta planeete, üldist geograafiat, loomastiku, tehnika uusimaid saavutusi
annaabi.ee 
