Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"rahvavalgustaja" - 25 õppematerjali

rahvavalgustaja – Eestimaa tuntumaks rahvavagustajaks võib pidada Äksi pastorit ja Tartumaa praosti O.W. Masing.
Bengt Gottfried Forselius
2
doc

Bengt Gottfried Forselius

Liisi Saapar EKL-1 B.G Forselius Bengt Gottfried Forselius elas 17. sajandi II poolel, umbes aastatel 1660 kuni 1688. Ta elas kesk- ja uusaja piirimail. Kodus räägiti põhiliselt rootsi keelt. Bengt Gottfriedi isa Johann Forselius lõpetas magistri Academia Gustaviana ning asus tööle Tallinna toomkooli. Hiljem asus tööle pastorina. Jutlusi pidas saksa ja eesti keeles, sellepärast sai ka Bengt Gottfriedile juba lapseeas selgeks eesti keel. Noore Forseliuse sidemeid talurahvaga aitas kujundada tema isa, kes tundis suuresti huvi maarahva heaolu vastu. Algteadmised koolihariduses sai ta arvatavasti kodust. Noormehe koolitee algas Tallinnas, Baltimaade ainukeses gümnaasiumis, kus ta valmistus ette Saksamaal ülikooli astumisks. Ülik...

Pedagoogika → Haridus
30 allalaadimist
Eesti realismi konspekt 11 klass
3
doc

Eesti realismi konspekt 11 klass

A.Puzkin; L.Tolstoi; A.Tsehhov, E.Zola, J.W.Goethe. Eesti jutukirjandus: · Jakob Pärna ­ ,,Oma tuba, oma luba"; ,,Must kuub". · Jaak Järv ­ ,,Vallimäe neitsi" · Eduard Bornhöhe ­ ,,Tallinna narrides ja narrikestes". · Eduard Vilde ­ ,,Külmale maale";,,Mäeküla piimamees"; ,,Raudsed käed" - külaproosa ,,Mahtra sõda"; ,,Prohvet Maltsvet" ­ ajaloo proosa · Ernst Peterson-Särgava ­ ,,Paised" (eesti küla valu punktid). ,,Rahvavalgustaja" (kritiseerib eesti küla ladvikut). A.H.Tammsaare, F.Tuglas, M.Metsanurk, O.Luts Kes olid? · Miina Härma ­ muusik, helilooja, koorijuht, pedagoog · Rudolf Tobias ­ helilooja muusik · Kristjan Raud ­ kunstnik · Paul Raud ­ kunstnik · Ants Laikmaa ­ kunstnik · August Wiera ­ näitleja · Karl Menning ­ lavastaja · Paul Pinna ­ näitleja · Theodor Altermann ­ näitleja · Karl August Herman ­ muusik · Jaak Järv ­ kirjanik

Eesti keel → Eesti keel
60 allalaadimist
F R Kreutzwald
5
docx

F.R.Kreutzwald

Olustvere TMK F.R.Kreutzwald Koostaja:Ivo Kommusaar Olustvere 2009-06-14 Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1879) Eesti rahvusliku kirjanduse looja, kirjanik ja luuletaja, tõlkija ja mugandaja, rahvavalgustaja ja publitsist, keelemees, ühiskonnategelane ja arst Friedrich Reinhold Kreutzwald sündis Virumaal, Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisas 26. dets 1803 pärsiorjast mõisakingsepa ainukese pojana. Tema varane lapsepõlv möödus Jõepere läheduses asuvas Kaarli mõisas, kus isa sai peagi pärast poja sündi aidamehe koha (1804-1815). Kaarli perioodi jäävad esimesed kokkupuuted eheda rahvaloomingu ja ka Kalevipoja lugudega. 1815 vabastatakse Kreutzwaldi perekond

Kirjandus → Kirjandus
20 allalaadimist
Kirjakeele ajalugu
2
doc

Kirjakeele ajalugu

19. saj algus, kirjakeele uurija(eestlane) 17. saj kirjamees · Ettepanek õ ja ö eristamiseks · Lõi esimese järjekindla kirjaviisi · Sõltumatu eesti keele grammatika idee · Selle propageerija. · Rahvavalgustaja · Heitis välja saksa tähed · Eestlaste lugemisharjumuste · Rajas esimese Eesti õpetajate seminari. kujundamine Forselius Masing Näited: heitis välja c, g, q, x, y, z; vana kirjaviisi Näited: ,,Maarahwa Näddala-Leht", ,,õ" täht, looja, koostas aabitsa. eristas eesti keele saksa keelest. 18. saj pastor ja kirjamees 19

Kirjandus → Kirjandus
68 allalaadimist
Eesti keele arvestus
4
docx

Eesti keele arvestus

Keelemärgi motiveeritus: Üks-ühesus, tähendus ja sõna langevad kindlasti kokku Metafoor: piltlik ümberütlemine -nurmenukk - kanavarbad - taevavõtmed -hingejõud -vaimuvägi -kuusirp Antonüümid: Vastandsõnad - silmapilk - igavik - jumal - kurat - import - eksport - mees - naine Sünonüümid: Samatähenduslikud sõnad - santehnik - torujüri - juuksur - karva Mari - söögitegija - köögi Kata - pastor - hingekarjane - õpetaja - rahvavalgustaja - hunt - pajuendel, susi, hallivatimees, kriimsilm, võsavillem - jänes - pikk kõrv, nödisaba, haavikuemand, lõhimokk Paronüümid: Sõnad omavahel suguluses - käsitlema- infot valdama - käsitsema - mingi objektiga midagi tegema - käsitama - mõistma Polüseemia: Teatud ülekanne, mis on seotud funktsionaalsusega - laud - tuli algselt saelauast - sulg - lind - kirjutusvahend Fraseologismid: Kõnekäänud, piltlikud väljendid, enamasti saksa keelest

Eesti keel → Eesti keel
9 allalaadimist
Rahvuslike liikumise aeg
2
odt

Rahvuslike liikumise aeg

See oli draamakirjandusealusepanija koos C.R.Jakobsoni"Arthur ja Anna"-ga.Näidendi moraaliks on:haridus on eestöastele vajalik.Juhan Kunder külakomöödia"Kroonu onu".Kurjutati ka seisuslikust ebavõrdsusest,C.R.Jakobson"Arthur ja Anna". 1882 algas venestuspoliitika,majanduslik edenemine aeglustus,rahvuslik vaimustus taandus.Uus tõus algas 1890.aastatel. Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803-1882)eesti rahvuseepose looja,lauluisa,Viru laulik.Oli folklorist,etnoloog,rahvavalgustaja,arst,luuletaja,jutukirjutaja.Populaarteduslik almanahh"Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on"(1848-1849).See oli illustreeritud ajakiri teistest maadest ja rahvastest."Winakatk"on õpetlik, et ohjeldada purju joomist."Kilplased"on ka õpetlik."Reinowadder Rebbane".19.saj.olid populaarsed kalendrid,seal avaldas ka Kreutzwald oma jutte"Reinuvader Rebane"ning"Mihkel Põllupapp"(1865-1873).Vahel on käsitletud seda kui

Kirjandus → Kirjandus
89 allalaadimist
Pärnumaa muuseumid
5
doc

Pärnumaa muuseumid

Muuseumis on ka Kihnust pärit naivistide maalide kogu, sealhulgas kuulsaimaKihnu naivisti Jaan Oadi teosed. Carl Robert Jakobsoni Talumuuseum Aadress: Kurgja küla, 87701 Vändra vald, Pärnu maakond Telefonid: 44 58171, 504 5054 E-mail [email protected] Kodulehekülg: http://www.kurgja.ee Avatud: 15.aprill ­15.oktoober iga päev 10­17, muul ajal 10 ­16. Suletud riiklikel pühadel. Carl Robert Jakobson (1841 ­ 1882) oli eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Taluomanikuks sai C.R.Jakobson 1874.aastal. Soovides olla eeskujuks ja õpetajaks, kavatses ta rajada Kurgjale näidistalu. Tema unistuseks oli asutada Kurgjale piimatalituskool, mis pidi hiljem kujunema "täieliseks põlluharimise näitekooliks". Kõik Kurgja ­ Linnutaja talu hooned on valminud C.R.Jakobsoni projekti järgi ja seetõttu ainulaadsed. Vanim hoone Kurgjal on ait, mis on üle toodud esialgselt

Turism → Turism
10 allalaadimist
5 Tartu Mälestus-ausammast Emajõe kaldal
2
docx

5 Tartu Mälestus-ausammast Emajõe kaldal

Leninakan ­ Tartu 1978." Legend:Armeenia ja Eesti rahva sõpruse monument, mis asub Vabaduse puiestikul, avati 23. oktoobril 1978. Mälestussammas meenutab Leninakani ja Tartu sõpruspäevi ning sümboliseerib püüet valguse poole, mis oli ka H. Abovjani elutöö mõte. Monumendi autor on Leninakani skulptor A. Dzivanjan. Hatsatur Abovjan sündis aastal 1809 ja suri aastal 1848. Oli armeenia kirjakeele rajaja, humanist ja rahvavalgustaja. Õppis Tartu Ülikoolis aastatel 1830-1836. Gjumri(endise Leninakani) linna elanikud kinkisid H. Abovjani 130.surma-aastapäevaks Tartule selle monumendi. Neljandaks aga valisin Tartu Vabadussamba. On mälestusmärk Vabadussõjas langenud kangelaste auks, aastatel 1918-1920. Sammas avati 17. Septembril 1933

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Meediaeetika
2
doc

Meediaeetika

vorme nagu kommentaariumid ja võrgupäevikud, mis seob meediaeetika tihedalt arvuti- ja informatsioonieetikaga. Meediaeetika on oluline selleks, et mõista paremini ajakirjanduse eetilisi funktsioone ja põhimõtteid, luua ja uuendada ajakirjanike eetikastandardeid ning edendada eetilist toimimist ja avalikku arutelu. Meedia eesmärke pühitseb avalik huvi tõese informatsiooni järele. Avalikkuse väärtused ja ideaalid määravad ajakirjandusele omistatavad rollid: rahvavalgustaja, tõepaljastaja, infojagaja, neljas võim, demokraatia valvekoer, meelelahutaja, äriprojekt. Samas jätkub arutelu ka näiteks selle üle, mida teha juhul, kui avalikkuses puudub huvi mõne teema vastu, mille käsitlemine mõnest teisest vaatepunktist on oluline (nt kauges riigis toimepandud genotsiid). Ajakirjaniku eetika tegeleb ajakirjaniku professiooniga seotud eetiliste normidega. Ajakirjaniku eetika küsib, milliseid eetilisi norme ajakirjanik oma töös peaks järgima.

Meedia → Meedia
151 allalaadimist
Fr Tuglase novell-Hingemaa
2
doc

Fr.Tuglase novell "Hingemaa"

käte vahel ooma pead ja kurtis muet, kuidas teda ära aetakse, ei ole enam hea, rumal olevat ja nüüd tuleb minna vaestemajja. Vana Remmelga Peep olevat selleks liiga rumal, et veel inimesi õpetada. See oli valus mälestus. Teisel aastal oli vanaisa vaestemajas ära surnud, Juhan läks aga üksi maailma. Tärkasid jälle ilusad tulevikulootused kurbade mälestuste asemel. Ta arvas, et ta on tõeline rahvavalgustaja, kes muudab kooli ümber. Siin on raamatukogud, seltsid, koosolekud ning kursused. Erilise rahvaülikooli asutab ta. Uuele põlvele tuleks palju suuremat haridust anda. Kuid mida suudaks üks Juhan Remmelgas? Üksi ei saa hakkama, vaid kogu maa õpetajad ja haritumad inimesed suudaksid ühisel jõul hiigla rahvavalgustamistöö korda saada.Juhan läks kohta otsima ja unistas oma suurest tööst. Ta tundis suurt armastust orjakütkes rahva vastu

Kirjandus → Kirjandus
320 allalaadimist
Liivi sõda-Rootsi aeg Eestis-Põhjasõda
3
doc

Liivi sõda, Rootsi aeg Eestis, Põhjasõda

·Ivo Schenkenberg ­ Tallinna käsitöölise poeg, kes Vene-Liivi sõjas juhtis Vene vägede vastu sõdinud eestlaste väesalka ·S.Batory ­ Poola kuningas 1567. a. alates kuni surmani ·Gustav II Adolf ­ Rootsi kuningas 1611-1632 ·Karl XI ­ Rootsi kuningas 1660-1697 ·B.Russow ­ Kroonik ja Tallinna Pühavaimu kiriku eesti koguduse õpetaja, kes kirjutas alamsaksakeelse kroonika ·J.Skytte ­ Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane ·Forselius ­ Eesti kirjakeele uuendaja, rahvavalgustaja ·Andreas Virginius ­ 1658. aastast Eestimaa piiskop. 1632-1658 Tartu Ülikooli I usuteaduse professor ·Adrian Virginius ­ Otepää pastor ja eestikeelse kirjasõna üks autoriteetsemaid ja asjatundlikumaid arendajaid omal ajal ·von Patkul ­ Baltisaksa aadlik, kes osales Rootsi ­ vastase koalitsiooni moodustamisel ning mille tulemusena vallandus Põhjasõda ·H.Stahl ­ Pani aluse eesti keele vanale ortograafiale, mis põhines saksa reeglitel

Ajalugu → Ajalugu
61 allalaadimist
Bengt Gottfried Forselius
10
odt

Bengt Gottfried Forselius

SISSEJUHATUS Bengt Gottfried Forselius oli kirjamees ja rahvavalgustaja, Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Kirjasõna ulatuslikum levik ühtlustas alles 17. saj.-l talurahva koolitust. Talurahvakoolidele pandi alus pärast seda, kui B. G.

Ajalugu → Ajalugu
61 allalaadimist
Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816
15
doc

Rahvakultuuri ajalugu 1700-1816

1776. aastal kirjeldati 7 esmakordselt eestlast antropoloogilisest vaatevinklist. Maarahva tervislikku seisundist püüdis ajastu vaimus 1814. aastal ülevaadet anda Karl Ernst v. Baer (1792­1876), (Saaremaa) rahvameditsiini kohta ilmus aastail 1823 ja 1829 ülevaade Johann Wilhelm Ludwig Luce (1756­1842), mitmekülgse teadusmehe ja rahvavalgustaja, kirjapanduna. Alanud oli nö eesti teaduse esimene faas, eestlastest maarahva ja tema eluviisi teaduse uurimisobjektiks olemine. Tartu ülikooli taasavamisele (1802) eelnenud sajandil pühendus tänapäeva Eesti aladel teadustööle u 90 inimest. Siit pärit noorte jaoks olid peamisteks hariduskeskusteks Jena, Halle, Göttingen, Rostock ja Greifswald. Saksamaa ülikoolide lõpetajate arv kasvas üha ning

Kultuur-Kunst → Rahvuskultuuri liikumine
16 allalaadimist
Mats Traat
28
doc

Mats Traat

Probleemiseadelt, esituslaadilt ja elutunnetuselt seostub eelkäsitletud teosega minevikuaineline romaan “Pommeri aed” (1974, 38.a.), ehkki selle aja- ning ühiskonnahaare on ahtam. Autor jälgib kujutatavat taas eetilise nurga alt, tuues peategelaseks möödunud sajandi lõpu praktilise teoinimese, rangemeelse ja õiglust armastava külakoolmeistri, kes on küll tervete ja kõlbeliste põhimõtetega, ent mitte mingi isamaalane või rahvavalgustaja, nagu võiks arvata ärkamisajajärgsest tegevusajast. “Pommeri aeda” saab määratleda ja hinnata kui ideeromaani eesmärgistatud elu võimalikkusest üksikisiku ja võimu konfliktiolukorras. esimeseks kergema kallakuga teoseks Traadi proosaloomingus sai 1975.a. ilmunud romaan “Inger”, mille tegevusajaks on olevik ja –kohaks isoleeritud väikelinn. Taas vastandab autor nimitegelast keskkonnale ning aitab otsida ja leida nimitegelasel väärtusi ja toetuspunkte, mis

Kirjandus → Kirjandus
5 allalaadimist
Riik-poliitika-valitsemine
32
docx

Riik, poliitika, valitsemine

võimalik avaliku huvi väljaselgitamise vahend  Poliitilised kommunikaatorid nt poliitikud, ametnikud, huvi- ja surverühmad, sotsiaalsed liikumised jt kaasavad üha enam meediaprofessionaale, kelle abiga kujundatakse mainet ning töötatakse välja oma kommunikatsioonistrateegia  Meedia täita on mitmed rolle ühiskonnas: see võib ühtaegu olla neutraalne vahendaja, valvekoer, rahvavalgustaja, demokraatliku avalikussfääri areen kui ka (kasumlik) äriettevõte - > paiguti võivad need rollid minna omavahel konflikti  Poliitilise (massi)kommunikatsiooni mõju meie otsustele on suhteliselt piiratud ning selle tagajärgi keeruline ennustada. Siiski analüüsitakse kommunikatsiooni tagajärjekust, olulisimaks vahendiks on avaliku arvamuse uuringud.

Ühiskond → Poliitika
23 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu I
9
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

sealhulgas 20 aastat Tallinna I reaalkoolis. Ta on domineerivaks võitluses konservatiivse avaldanud emakeeleõpikuid. Kirjanikuna tõusis S. koolkonnaga. Lähtudes teistelt esteetilistelt esile sajandivahetuse maaelu ja alevikuolustiku positsioonidelt kui kriitilised realistid, soodustas varjukülgede ägeda arvustajana (jutustuste sari ka "Noor-Eesti" kultuuri ja kirjanduse üldist «Paised» ja jutustus «Rahvavalgustaja»). Ta on arengut. Ajajärgu kirjanduslikus võitluses 6 etendasid nooreestlased demokraatlikku väljatöötamises tollase modernse ja esteetiliku kultuuririnnet toetavat osa niivõrd, kuivõrd nad kirjanduse baasil. oma tegevuses vastandusid "Postimehe" ringkonnale ja moodustasid selle organiseeritud 14. G

Kirjandus → Kirjandus
174 allalaadimist
12-klassi koolieksami piletid ajaloos
20
docx

12. klassi koolieksami piletid ajaloos

võimuvõitlus. *Kõigi tülide kõrgeimaks vahekohtunikuks oli paavst. -Rootsi aeg Üldjoontes loetakse Rootsi aja alguseks Liivi sõda, mille lõppedes jäi Eestimaa Rootsi võimu alla. Rootsi aeg kestis Eestis peaaegu sada aastat ja tõi siinsetele elanikele kaasa palju olulisi muutusi. Neist tähtsamateks võib pidada kohtusüsteemi ümberkorraldamist ja uue haldusjaotuse väljakujunemist. -Forselius ja rahvaharidus Oli kirjamees ja rahvavalgustaja. Eesti esimese aabitsa autor ja omapärase häälikumeetodi looja, mis muutis eesti keele õppimise ja õpetamise palju lihtsamaks. Forselius oli Eestis rahvakooli algataja, kelle pingutuste viljana hakkas taas levima lugemisoskus. Nendel kaugetel aegadel anti elutarkusi valdavalt edasi vanematelt lastele. Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Suurim probleem oli sobilike koolmeistrite puudumine. Selle

Ajalugu → Ajalugu
11 allalaadimist
Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat
31
doc

Carl Robert Jakobson ja tema tähtsus Eesti kultuuriloos - referaat

Jakob Hurt oli rahva raha sellisele sihipäratule kasutamisele järsult vastu. Vaidlused lõppesid Hurda ja tema pooldajate lüüasaamisega. Aleksandrikooli peakomitee uueks presidendiks valiti Johann Köler. 26 Sellises olukorras läks rahvuslik liikumine vastu alanud venestusajale. 3.4 Kurgja-Linnutaja Carl Robert jakobson oli eesti esimene teadlik põllumees, poliitik, rahvavalgustaja, eestlaste rahvusliku liikumise üks armastatumaid juhte. Aastal 1872 tuli CRJ Vändrasse venna asemele vallakirjutajaks, ent ametniku üksluised talitused ei pakkunud tema ammendamatule energiale täit rahuldust. Ta unistas väiksema talukoha ostmisest, kus suvel saaks põllumehena, talvel kirjamehena töötada ja mis tagaks hädavajaliku majandusliku kindlustatuse. 1873. aasta lõpus avaneski tal soodne võimalus: Uue-Vändra vallas Kurgjal tuli müügile Kurga-Tõnise talu.

Ajalugu → Ajalugu
81 allalaadimist
Eesti raha 1918-2011
42
pdf

Eesti raha 1918-2011

sümboliseerib tema loomingu mõtet kirjaniku sünnipaik. 50-kroonisel rahatähel on Eesti helilooja, koorijuhi ja organisti Rudolf Tobiase portree ning tagaküljel meie ooperi-ja balletiteater Estonia. 100-kroonist pangatähte vääristab poetess Lydia Koidula ning rahasedeli tagaküljel kujutatakse vastu paekallast sööstvat tormilainetust. Kõige suuremal kroonväärtusel, 500-kroonisel, näeb ajakirjaniku ja rahvavalgustaja Carl- Rober Jakobsoni portreed nind tagaküljel liugleb Eesti rahvuslind suitsupääsuke (I.Leimus, 1993, lk. 70-71). Müntide kujundust muudeti mitmel korral ja lõpuks võeti eeskujuks 1936. aasta rahad, ning uutel müntidel jäeti aversile riigi nimetus, reversi kujunduseks kinnitati aga kolm lõvi ja aastaarv (Lisa 4). Müntide eskiisid nimiväärtuses 5, 10, 20 ja 50 senti ning 1 kroon töötas välja M.Käbin, kuid müntide välimuse muutmisel osalesid ka teised kunstnikud (I

Majandus → Majandus
40 allalaadimist
Eesti Kultuurilugu
29
doc

Eesti Kultuurilugu

H. Rosenplänteri poolt välja antud keeleteaduslik ja kirjanduslik väljaanne. Ajakirja ümber koondus tähelepandav estofiilide rühm (Masing, Frey, Peterson, Holter). Väljaande tähtsus oli eeskätt keeleteaduslik, sest kahekümnes köites avaldati arvukalt eesti keele alaseid artikleid. Selles lehes sai alguse eesti kirjanduskriitika ja ­teooria. Siit kasvas välja meie pseudomütoloogia, mida täiendasid Faehlmann ja Kreutzwald. Rahvavalgustaja ­ Eestimaa tuntumaks rahvavagustajaks võib pidada Äksi pastorit ja Tartumaa praosti O.W. Masing. Võitlus rumaluse, ebausu, usuliste liialduste ja harimatuse vastu. Rahva harimine, kui kõrgeim eesmärk. O.W Masing nõudis eesti keele kasutuselevõtmist ametlikus asjaajamises. Kalevivabrik ­ Uuteks arenevateks ettevõteteks Eestis 19. sajandi hakul olid kalevivabrikud. Aitas kaasa kodumaine tooraine ja see, et toodang läks suures osas Vene sõjaväele

Kultuur-Kunst → Kultuurilood
68 allalaadimist
Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega
38
doc

Maailma lastekirjanduse eksami kordamisküsimused vastustega

ilmaliku elu kajastusi vene trükitoodangus. Sajandi tuntuim, ühtlasi Venemaa esimene illustreeritud lasteraamat on 1694. a. 106 eksemplari ilmunud Karion Istomini värsivormis Pildiaabits, kus slaavi, ladina ja kreeka tähestiku trüki- ja kirjatähtede meeldejätmine oli ühendatud pildilise kujutisega. lastekirjanduse arengule aitasid kaasa paljud omaaegsed kirjamehed. nii näiteks pööras kasvatusküsimustele väga suurt tähelepanu tuntud rahvavalgustaja Nikolai Novikov ( 1744- 1818), kes 1785- 1789 andis välja esimest vene lasteajakirja - Lugemist lapse südame ja hinge kosutuseks ( Detskoje tštenije dlja serdtsa i razuma). XVIII sajandi venekeelsest lastelektüürist moodustasid olulisema osa maailmakirjanduse tõlked, näiteks Aisopose valmid ja Charles Perrault’ muinasjutud. suur oli huvi ka saksa kasvatuspublitsisti, keeleteadlase, teoloogi ja noorsookirjaniku Joachim Heinrich Campe loomingu vastu. paljud algselt täiskasvanutele

Kirjandus → Lastekirjandus
49 allalaadimist
Nimetu
64
pdf

Nimetu

evangeelse luterliku kiriku sees. Soome I suurem ärganute liikumine rahva hulgas 1770.aastatel (Ida-Soomes Savos). 19.sajandi alguses ärganud kirikuõpetajate fenomen (Lääne-Soomes Pohjanmaal). Voolud ühildusid 1830. aastatel usuliselt ärganute liikumine oli Soome radikaalseim ühiskondlik liikumine 19.sajandil I poolel (kodanikuaktiivsus). Taani: grundtviglus 44 Kirikuõpetaja, luuletaja ja rahvavalgustaja N.F.S. Grundtvig (suri 1872) ,,rõõmus kristlus": 1) (Usuliste) reformide vajadus 2) Ühendas religiooni ja rahvusromantika (Põhjamaades ,,iidsed isikuvabadused") ja isamaalisuse 1844 esimese rahvaülikooli asutamine (ained: isamaa ajalugu, emakeel ja religioon) ja kristlik pedagoogika Kujunes üheks Taani kiriku oluliseks sisevooluks. Kultuuriline mõju ulatub kõikidesse Põhjamaadesse ja sisepoliitiline mõju Taani venstre poliitikale. Usuliste ärkamisliikumiste mõju Põhjamaades

Varia → Kategoriseerimata
45 allalaadimist
Eesti kirjanduse ajalugu I
32
doc

Eesti kirjanduse ajalugu I

,,Paised" (I 1899) : ,,Ühe härja elulugu", ,,Marjad silmas" (II 1900) : ,,Issanda kiituseks" (III 1901) : ,,Tulge appi!" ,,Teatajas" (1901) ,,Oheliku onu jõulunägemine" ,,Paisetes" analüüsib publitsistliku otsekohesusega kaasaja sotsiaalseid olusid, avab ühiskonnas asetsevaid teravaid vastuolusid, nõuab inimlikke õigusi ja elamisvõimalust, ajakriitiline. Tema jutud põhjustasid vaidlusi, peeti vana lammutajaks, uue ehitajaks, tunnistati eesti kirjanduses realismi isaks. Romaan ,,Rahvavalgustaja" (1904) - vaatleb satiiriliselt väikese kirikualeviku olustikku, vaimset läppumist, elanike väikekodanliku mentaliteedi tühisust ja labasust. EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 23 Jutustus ,,Kolonist" (1906) Tallinnasse kolides hakkas osalema seltside tegevuses, taotles eesti keelele suuremaid õigusi koolis, koostas ja avaldas emakeelseid kooliraamatuid ,,Ennemuistsed jutud lastele" (1909)

Kirjandus → Kirjandus
196 allalaadimist
Türgi rahvaste kultuur - materjal
45
docx

Türgi rahvaste kultuur - materjal

4 Seda teema käsitlesid ka tuntud Vene luuletajad Majakovski, Jessenin. 5 Ühtlasi oli teos Aserbaidzaani kirjanduse esimene mitmeköiteline ajalooline romaan. 6 Romaanis on juttu revolutsioonieelsest ajast. Aga khaan ja Soltan bek vihkavad teineteist, ekspluateerivad talupoegi. Talupojad eesotsas Samoga asuvad nendega võitlusse. Talupoegi õpetavad Bakuu tööline, Siberist Aserbaidzaani põgenenud revolutsionäär,, rahvavalgustaja. 7 Kadir on usaldav ja naiivne noormees. Mõisnik Bebir piidleb tema naist. Et oma plaane teostada, ajab ta noormehe külast välja. Kadir satub armeesse, liitub revolutsionääridega, hakkab aktiivselt võitlema nõukogude võimu eest. 8 Üks parimaid proosateoseid 1930. aastatel. Peategelane on noor talusulane Mardan. Ta lõi mõisnikku. Et vältida arveteõiendamist, põgeneb külast. Suhtleb revolutsionääridega. Pöördub hiljem külla tagasi, saab seal teada, et tema Luule, proosa

Ajalugu → Ajalugu
43 allalaadimist
Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
132
doc

Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu

(varasema saksa keele asemel), Tartu nimetati ümber Jurjeviks (1893), kooliharidus ja ülikool läksid üle vene õppekeelele. Eesti perioodika püüdis tsaariarmastuse väljendamise varjus nn eesti asja vaikselt edasi ajada, harides oma lugejat (P, EP, Virulane, Olevik). Valgus asus toetama venestamist, kuigi oli alguses küllaltki Jakobsoni-meelne. Pööre oli tuntav aastast 1887. Toimetaja Jakob Kõrv oli vastuoluline isiksus, kes oli pigem ärimees ja olupoliitik kui rahvavalgustaja. Peale Valguse kaitses venestamist üldkultuurilise suunitlusega ajakiri Oma Maa (1884- 1891). Vahepeal seisid toimetused, kes olid väga ettevaatlikud vähegi teravamate küsimuste käsitlemisel. Kuna eesti ajalehed ilmusid eesti keeles, püsis eesti avalikkuse huvi ajakirjanduse vastu juba ainuüksi sellepärast. 1880. aastate lõpuveerandil, kui rahvakoolid sunniti vene keeles õpetust andma, avaldasid ajalehed rohkesti üldharivat ja

Sotsioloogia → Sotsiaalteadused
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun