Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. Sarnasused: Muinasjutu kangelane/turist käitub teistmoodi kui tavaelus, satub tavapäratussse, piiripealsesse olukorda (liminaalsesse situatsiooni); • Aeg ja ruum: turisti/muinasjutu kangelase jaoks voolab aeg teisiti kui tavamaailmas; kiiresti läbitakse suuri vahemaid; • Mõlemad toovad reisilt midagi kaasa, et oma tegusid “tõendada” (suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail); 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Seostuvad kirjakultuuriga. Misjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon:
Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. Sarnasused: Mj kangelane/turist käitub teistmoodi kui tavaelus, satub tavapäratussse, piiripealsesse olukorda (liminaalsesse situatsiooni); · Aeg ja ruum: turisY/mj kangelase jaoks voolab aeg teisY kui tavamaailmas; kiiresY läbitakse suuri vahemaid; · Mõlemad toovad reisilt midagi kaasa, et oma tegusid "tõendada" (suveniir või ülesande sooritamist kinnitav detail); 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua uhtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Sostuvad kirjakultuuriga. Mosjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes. Rahvausund on pluralistlik. Kõrgreligioon:
millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor
antivanasõnad, uusvanasõnad) ja aforistlikest autoritsitaatidest kuni humoristlike ja mahlaka kujundlikkusega lendlausete, loosungite, käibefraasideni välja. A) indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid. autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri. C) minakeskne grafiti. D) sina- ja teie-pöördumised. E) süntaktilised stereotüübid või vormelid. F) Vellerismisugemetega Loesje-postrid. 41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, institutsionaalne, ette kirjutatud, fikseeritud, vertikaalne. Seal keskendutakse ajalooliste isikute õpetustele, kõik peab paigas olema. Kõrgreligiooni ühendab püüdlus luua ühtne loogiline õpetus. See seostub ka kirjakultuuriga. Erinevalt kõrgreligioonist on rahvausund korraldamata, mitteametlik, varieeruv ja horisontaalne. See on
eristanud kommunikatiivset kui teadlikult suhtluse ja ümbritseva mõjutamise eesmärgil loodud grafitit ja mittekommunikatiivset deklaratiivset grafitit, mida võiks pidada pealtnäha eesmärgipäratuks. sina- ja teie-pöördumised, grafiti-tegija ei kirjuta tekstisõnumit enda jaoks, vaid vaatajale, see kinnitab grafiti kommunikatiivset funktsiooni ja pole juhus, et just selle kategooria tekstid saavad sageli ka vastuste ning lisakommentaaride osaliseks. 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv – horisontaalne Kõrgreligioonile omased tunnused • keskenduvad ajalooliste isikute õpetustele • ühendab püüdlus luua ühtne loogiline ja eetiline õpetus (dogmad, pühakiri) •
tulku kohta; vrd mardus 'surmahaldjas'). Slaidilt lisa!! Mall Hiiemäed (1937 - ) Eesti Rahvaluule Arhiivi vanemteadur; Teenekaim eesti rahvakalendri uurija (vt väljaandeid); Tegelenud ka rahvajuttude, looduse ja folkloori suhete ning kohapärimustega. Vt Berta (folklore.ee) koolilastele suunatud. 11.loeng - Rahvausund Meem rändav idee Eesti folkloristika traditsioonile on oluline, et rahvausundit käsitletakse osana folkloorist. Usundilinemõtlemine on oluline kogu rahvuslikule mõtlemisele. Kõrgreligioon vs rahvausund Kõrgreligioonid keskenduvad: Ajalooliste isikute õpetusele. Ühendab püüdlus luua uhtne loogiline ja eetiline õpetus. Organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond. Sostuvad kirjakultuuriga. Mosjonivaim ja õpetuse aktiivne kuulutamine võib neist teha maailmareligioonid. Üleolev hoiak teiste usundite suhtes.
Faehlmanni müüdid-Koit ja Hämarik, Kreutzwaldi ennemuistsed jutud) ja Rändava järve muistendi motiivid. 17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Avaldas ajakirjanduses folklooriteemalisi artikleid, kutsus inimesi üles rahvaluulet jagama ja väärtustama. Rõhutab rahvaluule olulisust rahvusluse seisukohalt, hariduse seisukohalt (silmaring, pedagoogiline väärtus), esteetilist vaatepunkti. Kutsub üles koguma murdekeelt, rahvaluulet, jagama rahvakombeid ja rahvausundit. Läbi selle leidis ta umbes 1400 kaastöölist kelle materjale ta uuris ja mille kohta andis leheveergudel ka tagasisidet. Kogus kaastööd köidetesse. Avaldas kogumisaktsiooni varal rahvaluuleteoseid. 18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest? Võttis rahvaluulet osana ajaloost. 19. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.
Muinasjutu tüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüzeeliste tekstide koondkuju. 36. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid. 37. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit ja too mõni näide inimelu kesksete sündmustega seotud siirteriituste kohta. 38. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 39. Missugused on M. Kõivupuu järgi olulisemad suundumused tänapäeva surmakultuuris? 40. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 41. Nimeta ühte eesti rahvausundi uurijat ja tema olulist teost. Oskar Loorits ,,Eesti rahvausundi maailmavaade" Uku Masing ,,Eesti usund" 42. Missugused folkloorizanrid kuuluvad lühivormide kategooriasse? Iseloomusta võrdlevalt vähemalt kahte lühivormide zanri ühes selle allvormidega. 43. Too mõni näide tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või kontekstis. 44
............................................................................ ................... ................................................................................................................................. .................. ................................................................................................................................. ................... 18 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? 40. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga. 19 41. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid. 42. Missugused usundilised arusaamad avalduvad eesti mardipäevakombestikus? 20 43. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kolm näidet
kurat, andes tegelase nimega Vanapagan. Levisid ka muud germaanipärased uskumused – kuri silm, libahunt, tuulispea, pisuhänd, näkk, puuk, haiguste personifikatsioonid (hall, katk). Aja jooksul süvenes veelgi kartus kurja surnu ees, kujunes välja keerukas tõrjemaagia. Need jooned süvenesid kontaktide mõjul ristiusuga ning teiste rahvaste rahvalikue uskumustega.[2] Veel 17. sajandil praktiseeriti vaatamata kiriku mõjuvõimule mitmel pool endiselt rahvausundit. Näiteks annavad sellest tunnistust Mõnistest leitud 17. sajandi põletusmatused. Rahvausund 19. sajandil Eesti rahvausundiga on omapärasel viisil seotud romantismiajastu rahvavalgustajate poolt loodud ja populaarseks saanud Soome mõjudega pseudomütoloogia. Kirjasõna kaudu jõudis see rahva sekka ning kohati on keeruline eristada autentset rahvapärast materjali sekundaarsest.
appitulijast kohalik), vastane (turismimaa pahatahtlik elanik), abistaja (nt turismiteatmik, mis on reisil toeks) jne. - Mõlemat võib pidada reaalsusest põgenemiseks - Neid ühendab narratiivne kogemisviis - Ajaline ja ruumiline ümberpaigutamine võimaldab tekitada mentaalse muutuse- kangelane muutub seesmiselt. 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligiooni ja rahvausundit seovad üleloomulike kogemuste kirjeldamine ja selgitamine ning nende edasi kandumine traditsioonina. Samas kõrgreligioone esindavad tavaliselt kirjapandud, fikseeritud tekstid, neile on omane loogiline, kõikehõlmava süsteemi loomise taotlus, samuti taotlus oma mõjupinda laiendada nii läbi misjonitegevuse, ning üleolev ja
appitulijast kohalik), vastane (turismimaa pahatahtlik elanik), abistaja (nt turismiteatmik, mis on reisil toeks) jne. - Mõlemat võib pidada reaalsusest põgenemiseks - Neid ühendab narratiivne kogemisviis - Ajaline ja ruumiline ümberpaigutamine võimaldab tekitada mentaalse muutuse- kangelane muutub seesmiselt. 33. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligiooni ja rahvausundit seovad üleloomulike kogemuste kirjeldamine ja selgitamine ning nende edasi kandumine traditsioonina. Samas kõrgreligioone esindavad tavaliselt kirjapandud, fikseeritud tekstid, neile on omane loogiline, kõikehõlmava süsteemi loomise taotlus, samuti taotlus oma mõjupinda laiendada nii läbi misjonitegevuse, ning üleolev ja
pruugi käituda. Nii turismireisilt kui muinasjutust võetakse tavaliselt ''suveniir.'' Reisilt ostetakse midagi, mis seda kohta meenutab, muinasjutus võtab kangelane kaasa osa oma saavutusest, (nt lohetapja võtab lohe hamba), et seda teistele näidata ja midagi tõestada. Turismireisi ja muinasjutu juurde kuuluvad lennukid ja lendavad vaibad, mis mõlemad annavad ''tegelasele'' võimaluse väga kiirelt ühest kohas teise liikuda. 31. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon on organiseeritud, ette kirjutatud, fikseeritud. Keskendub ajalooliste isikute õpetusele, seostub kirjakultuuriga. Rahvausund on korraldamata, mitteametlik, varieeruv. Uusi tähendusi luuakse pidevas loomeprotsessis, seostub etniliste traditsioonide ja folklooriga. Ühine tunnus: mõlemad on pärimuse kandjad. 32
novembrit (päev, mil karja enam välja ei lastud, söödi teatud laadi keedust ja sooviti karjaõnne, karjale tervist ja õnne pikaks siseruumides olemise ajaks) Tonttu Soome päkapikk Tapio ja Hiisi olid metsahaldjad Wirankannos oli kaerahaldjas Ahti hämelaste veehaldjas, karjalastel Vee Ema Cratti maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid. Topelius, "Pakanalliset jumalat ja sankarisadut": Ukko, Rauni, Päivätär (päikesetütar), Kuutar (kuutütar), Tähdetär (tähetütar), Panu (päikesepoeg). Juba 11. sajandil ristiti Ahvenamaa
08.1883 VanaPõltsamaal ja suri 09.05.1962 Birmas Ranguunis esimese eestlasest buda mungana, kus kuulutati hiljem budistlikuks pühakuks. 11. Millele langeb budismis pearõhk? Budismis langeb pearõhk õige eluviisi õpetamisele. 12. Millisteks suundadeks jaguneb budism? Hinajaana budism (,,väike sõiduk") ja Mahajaana budism (,,suur sõiduk") 13. Kuidas nimetatakse budismis maagilisi jooniseid? mandalad 14. Kuidas nimetatakse Tiibeti rahvausundit? Tiibeti rahvausundi bön (tiibeti keeles bon), mis juurdus eelbudistlikus ajas. Tiibetile omane budismi vool vadzrajaana budism ehk "teemantsõiduk." 15. Kuidas nimetatakse budismi kloosterülikoole? vihaarad 16. Milline budismi liik on levinud Jaapanis? Zen-budismi all mõeldakse mahajaana budismi koolkonda Jaapanis. 17. Nimeta Tiibeti kolm peamist kirjandusteost. "Kandzur" ehk "Tõlgitud sõna", "Tandzur" ehk "Tõlgitud õpetus", "Tiibeti surnute
novembrit (päev, mil karja enam välja ei lastud, söödi teatud laadi keedust ja sooviti karjaõnne, karjale tervist ja õnne pikaks siseruumides olemise ajaks) Tonttu Soome päkapikk Tapio ja Hiisi olid metsahaldjad Wirankannos oli kaerahaldjas Ahti hämelaste veehaldjas, karjalastel Vee Ema Cratti maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid. Topelius, "Pakanalliset jumalat ja sankarisadut": Ukko, Rauni, Päivätär (päikesetütar), Kuutar (kuutütar), Tähdetär (tähetütar), Panu (päikesepoeg). Juba 11. sajandil ristiti Ahvenamaa
lisakommentaaride osaliseks. Möödujat-lugejat-adressaati kõnetavad, kohati imperatiivsed sententsid on nt: Hinga vabalt, ela tõeliselt, armasta. Kõnetavad retoorilised küsimuslikud mõttesententsid. E. Klassikalistele vanasõnadele omased teatud süntaktilised stereotüübid või vormelid, mis oma eeldus- ja järeldusstruktuuriga toovad esile ka vanasõnade süntaktilise sümmeetria: Kes ..., see. F. Vellerismisugemetega Loesje-postrid. 41. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis ühendab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon: organiseeritud (keskendub ajalooliste isikute õpetustele), institutsionaalne (organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond), ette kirjutatud (ühtne loogiline ja eetiline õpetus), fikseeritud (üleolev hoiak teiste usundite suhtes ning veendumus oma tõe
A. Krikmann „Fraseoloogiline aines eesti vanimais grammatikates ja sõnastikes“ 38. Arutle [P. Voolaiu artikli põhjal] kommunikatiivse ja mittekommunikatiivse grafiti erisuste üle. Kommunikatiivne ehk teadlikult suhtluse ja ümbritseva mõjutamise eesmärgil loodud grafiti ja mittekommunikatiivne ehk eesmärgipäratu. Piiri tõmmata väga keeruline. Vaataja tähelepanu püüdmine humoorika sõnumi, anekdoodiga vms. 39. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon keskendub ajalooliste isikute õpetustele; ühtne loogiline ja eetiline õpetus (pühakiri); organiseeritud ja erilise ettevalmistuse saanud kutseline vaimulikkond; seostuvad kirjakultuuriga; üleolev hoiak teiste usundite suhtes, veendumus oma tõe ainuõiguses; õpetuse aktiivne kuulutamine.
aasia alad, hetkel usutakse inglismaal, usas ja väike aasias 26. Mida tähistatakse sõnaga Avesta? 27. Missuguste arusaamade ja missuguse ajastuga on seotud mõistete "alam mütoloogia" ja "demonoloogia" kasutusele võtmine? Demonoloogia tähistab üleloomulike vaimuolendite süstemaatilist uurimise ja analüüsimise õpetust. Oluline oli vaimolendi erinevus inimesest, vaimolendid kadestavad inimese täiuslikku keha. Eriti oluliseks keskajal, kui ristiusk katsus varasemat rahvausundit piiblipõhiselt seletada ning varasemad vaimolendid muutusid kurjadeks kuradi käsilasteks, kurivaimudeks - nad diaboliseeriti. Koos inkivisitsiooniga ilmus ka demonoloogiat käsitlevaid teoseid, tuntuim "Nõiahaamer". Demonoloogia tegeles kuradi, nõiakunsti, nõia abivaimude (Eestis selleks nt kratt) uurimise ja seletamisega. Oluliseks oli kujutelm lendamisest nõiasabatile, leping kuradiga ning metamorfoos - kurat ei saa inimese kuju muuta, aga luua illusioone. 28
sõnagi keltide pühast aastast. 14 Aga see ei olnudki minu eesmärk. Minu eesmärk oli näidata, kuidas üks kultuur võib, hoolimata tsiviliseerimatusest, kirjakeele puudumisest ning okupatsioonist arendada ja säilitada oma esiisade uskumusi paljude sajandite jooksul ning mõjutada isegi palju võimsamat religiooni- kristlust. Vaimulikud, kes hilisemas Euroopa ajaloos paganlikku rahvausundit visalt välja püüdsid juurida, kasutades selleks kõige ebakristlikumaid vahendeid, leppisid enamuse keltide jumaluste ning rituaalidega, püüdes neid sobitada kristliku maailmapildiga. Tegelikult läks aga vastupidi ning hoopis keldi vaimulikud võtsid ristiusust üle rahvausundile sobivad tavad. Tulemuseks oli ainulaadne sümbioos, mida tänapäeval teatakse ,,keldi kristluse" nime all. Sellise teoga pole ükski teine põlisrahvas veel hakkama saanud.
10 -pillimäng, -usund, -käsitöö jne olid kunagi üks terviklik nähtus esivanemate hingestatud ilmapildis. Rahvausundi seotus teistega on paarisaja aasta jooksul erinevate vahenditega valitsevate ringkondade ja kiriku poolt pea kõrvaldatud. Eestis on praeguseks küll olemas tugev folkloristikateadus, kuid ükski üdini kristlik riik ei toetaks kunagi meie rahvausundit ja pühakohtade korrashoidu (Elo Liiv 2002) Nt selline komme oli 2002 (nüüdseks on see ära kaotatud) Kaplaniteenistus Eesti kaitseväes on oikumeeniline: kaplanid on erinevatest kirikutest, kuid teenivad kaplanitena kõiki oma üksuse kaitseväelasi ühtlaselt, vaatamata nende usulisele kuuluvusele või mittekuuluvusele. Kaitseväes ei või kedagi sundida usulistes teenistustes osalema ega kaplaniga kõnelema. Erandid on üksuste ülemate korraldusel
Tema üks tähsamaid funktsioone on kasvatus. Rahvausnd õpetas olema tähelepanelik märkide suhtes, mida peeti signaalideks nähtamatutelt jõududelt. See seab inimtegevusele piirid. Rahvausundi kõige olulisem funktsioon on olemasolusse seoste ja mõtte loomine. Kõige rohkem kardab inimene kaost ja mõttetust. Meil on vaja uskuda, et meie elul ja pingutustel on mte, mille peame endale aga ise valmis ehitama. Selle tarbeks pole vaja läinud ainult reliiooni, vaid ka rahvausundit, mitteametlikku usku, mis juba aegade algusest on riiklikult tunnustatud õpetamisega seotud. Suuline traditsioon Oma alustalades on rahvausund täielikult kokku põimitud pärimuskultuuriga. Siit eristatakse ka erinevaid zanre. Saaga on jutustus, mis üldjuhul hõlmab mitut perioodi. Tegevus toimub nimetamata maal ja ebamäärasel ajal. Muistend on enmasti üheepisoodiline jutustus, mida kantakse ette selge eesmärgiga paista usutav ja tõene. Aega ja koht nimetatakse täpselt,
osaliseks. E. Sageli on esindatud klassikalistele vanasõnadele omased teatud süntaktilised stereotüübid või vormelid, mis oma eeldus- ja järeldusstruktuuriga toovad esile ka vanasõnade süntaktilise sümmeetria: Kes …, see Kes vahib seda, on pede / Kes seda loeb, on pede (See omapärane väärtusotsustus on Tartus üks sagedasemaid seinakirjutusi.) F. Vellerismisugemetega Loesje-postrid. 47. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi? Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused? Kõrgreligioon vs rahvausund Kõrgreligioon: - organiseeritud - institutsionaalne - ette kirjutatud - fikseeritud - vertikaalne Rahvausund: - korraldamata - mitteametlik - elatud - varieeruv - horisontaalne Ühendajaks on pärimuse kandjad 48
Masingu mõtted: eestlasele on jumal midagi nagu sõbra või vanema venna taolist. Indoeurooplased on kui jumala orjad. Vaimne ühinemine maailmaga ei jõua keskendumist, jõupingutust, vaid eestlase puhul see tuleb iseenesest. Ivar Paulson (1922-1966) Uurib Põhja-Euraasia rahvaste hingekujutelmasid. Oma elu lõpul kirjutab raamatu „Vana eesti rahvausk“. Raamat on populaarse lähenemislaadiga esseedekogumik. Suhteliselt ülevaatlikult käsitleb erinevate nurkade all Eesti rahvausundit. Lähenemine on kultuurökoloogiline: vaatab usundit kindlas ajas ja ruumis, vaatab millesse inimesed usuvad seoses nende elatusaladega. Põlluharijate usund on väga ringidepõhine, kõige kitsam ring on seotud majapidamisega, järgmine on maa ja ilm (põlluharija maapilt, kultuurmaastikud ümber küla), edasi on metsa ring ning lõpuks vetevalla ring, nendega on inimesel oma igapäevaelus aga suhteliselt vähe kokkupuuteid. Mall Hiiemäe (1937)
Asoka 9. Kuidas nimetatakse täielikku pühitsust saanud munka? Bhiksu - kerjus 10. Kes oli eesti tuntuim budist? Karl Tõnisson 11. Millele langeb budismis pearõhk? Õige eluviisi õpetamine 12. Millisteks suundadeks jaguneb budism? Hinajaana budism ('väike sõiduk'), Mahajaana budism ('suur sõiduk'), Vadzrajaana budism ('teemantsõiduk', tiibetile omane), Tantristlik budism, 13. Kuidas nimetatakse budismis maagilisi jooniseid? mandalad 14. Kuidas nimetatakse Tiibeti rahvausundit? Bön (bon) 15. Kuidas nimetatakse budismi kloosterülikoole? vihaara 16. Milline budismi liik on levinud Jaapanis? Zen-budism 17. Nimeta Tiibeti kolm peamist kirjandusteost. Kandzur (Tõlgitud sõna), Tandzur (Tõlgitud õpetus), Bardo thodol (Tiibeti surnute raamat) 18. Kes oli see prantslanna, kes uuris Tiibetit? Alexandra David-Néel 19. Mida tähendab satori? valgustus 20. Kes kirjutas teose ida metafüüsikast? René Guénon Hiina usund 1
suguvõsaliikmete kui ka teiste inimeste mälestuste ja ajalooürikute II maailmasõda sõjapurustused Tartus, Eesti meeste valikud 1941, ingerisoomlaste saatus II ilmasõjas, metsavendlus, Venemaale jäänud eestlaste elusaatused, aga ka näiteks Vabadussõda, inimeste mälestused Nõukogude okupatsioonist, Eesti meeste meenutused Tsernobõli katastroofi likvideerimisest teemad, mis paljude laste perekondi on puudutanud ja mille mäletajaid üha vähemaks jääb. Uuritud on rahvausundit ja tänavafolkloori, Hare Krisna liikumist, Beresje vanausulisi ja üldse religiooni mõju inimese elule; viikingeid ja muistseid kelte, satanismi jne. Paljud on valinud uurimisobjektiks ka lapsed ja nende tegemised läbi ajaloo mängud ja mänguasjad erinevatel aegadel, laps olemisest keskajal, lasteorganisatsioonide ajalugu ja ka näiteks kurtide laste õpetamise ajalugu Eestis. MEEDIAUURINGUD Meedia keskel veedavad lapsed enamuse oma elust, seega on nende huvi
annaabi.ee 
