PAIDE GÜMNAASIUM RAVIMTAIMED Referaat Edgar Grazer Kairit Wirth Paide 2010 Contents Contents............................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................................... 3 SANGLEPP (Alnus glutinosa)......................................................................................... 4 HARILIK VÕILILL (Taraxacum officinale)........................................................................ 5 HARILIK MUSTIKAS (Vaccinum myrtillus)...................................................................... 6 HUMAL (Humulus lupulus).............................................................................................. 7 HARILIK KUUSK (picea abies)..........................
looduslikult kaitstud küngastele näiteks Otepää linnus Leidude põhjal võib arvata, et Otepää linnamäge kasutati juba vähemalt 2000 aastat tagasi.; 2) neemiklinnused püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale otsale. Kahest küljest ja ühest otsast olid nad looduslikult hästi kaitstud. Teisele, seljakupoolsele otsale rajati kunstlik vall. Üks tuntumaid selle linnusterühma esindajaid on Rõuge linnamägi. Mägi- ja neemiklinnused olid enim levinuteks linnusetüüpideks. Rahvasuus nimetatakse neid ka linnamägedeks. 3) Kalevipoja sängi tüüpi linnused rajati voortele. Vallid ja kraavid rajati vaid voorte otstele. Üheks tuntuimaks on Alatskivi Kalevipoja säng. 4) ringvalllinnused ümber linnuseõue rajati kõrge kunstlik vall, esinevad Saaremaal ja Lääne-Eestis. Üks tuntuim on Valjala maalinn. Rahvasuus nimetatakse neid maalinnadeks. Ringvalllinnused rajati teistest hiljem 12-13 sajandil
"Pildid Lauludest" Kaheksandal septembril on kirikukalendris neitsi Maarja sünnipäev, mida rahvasuus tuntakse rohkem ussimaarjapäevana. Rahvasuus Esmakordselt peeti seda püha V saj. Jeruusalemmas. Järgnevalt hakati tähistama jumalaema sünnipäeva kirikupidude korraldamisega, mis on tavaks ka tänapeval. Õppeaasta esimesel nädalal otsustasin perega minna kontserdile, et nautida Neitsi Maarja kiituseks esitavaid vaimulikke laule. Toimumiskohaks oli Narva Aleksandri kirik ning algusajaks määrati kell kuus. Rahvast muidugi ei olnud palju, kuna religioosne muusika on omapärane ning vastab isiksuse maitsele.
liikidele on eestlased nimeks pannud hoopis remmelgas. Kas tunned ära, kus on see hõberemmelgas pildistatud? Vesipaju Autori foto Sanglepp Autori foto Sanglepa levik Ülesanne: Analüüsi sanglepa levikut ja leia 2 Ülesanne: kirjelda sanglepa lehte Varsakabi • Rahvasuus konnakapsas, latiklill. • Õitseb kevadeti suurvee ajal. • Kinnitub risoomiga. Autori foto Kollane võhumõõk • Metsik iiris. • Küllaltki tavaline. • Niiskete niitude ja metsade taim. 2.2. Kaldaveetaimed • Madalas kaldavees kasvavad hundinui, pilliroog, soovõhk, järvekaisel jne. • Varred pikad. Autori fotod Hundinui • Tuntud oma suure tumepruuni õisiku e tõlviku poolest.
muinasjutt rahvajutt, mis pajatab väljamõeldud sündmust, tegelase elust ja saatusest naljand rahvajutt mis märgib lühikest, humoristliku või satiirilise sisuga pajatus aluspõhjata humoristlik, mütoloogiline rahvajutt, mis on tekkinud tõelise ütluse põhjal mõistatus rahvaluule lühivorm mis koosneb, ülesandest(küsimusest) ja vastusest (lahendusest) kõnekäänd rahvaluule lühivorm, mis annab piltliku väljendi vanasõna - Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, mille tunnusteks on lühidus ja õpetlikkus.
Toitumine Karud on segatoidulised.Söövad näiteks: Taimi Raipeid Marju Naati Kaera Mett koos kärgedega Putukaid Sigimine Innaaeg on pruunkarudel aprillist juulini. Tiinus vältab tavaliselt 79 kuud. Pojad sünnivad emaslooma taliuinaku ajal jaanuaris. Tavaliselt on karul korraga üks või kaks, harva kuni viis poega. Huvitavaid fakte Ökosüsteemis on karule koht kiskjana. Ainus vastane on talle inimene. Rahvasuus hüütakse karu "mesikäpaks". Karu kõnnib talla peal. See on iseloomulik ka inimesele. Pildid.. Kasutatud materjal http://www.hot.ee/metsloomad/page2.html Wikipedia.org Google.com
kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas. 4 Meriristi, ladina keeles Aurelia aurita, nimetatakse rahvasuus ka millimallikaks,meremullikaks, merevasikaks, tüüdinguks, merekellaks, merenataks, nõlgiks või nälgiks. Nimi "meririst" tuleneb neljast hobuseraua- või täisringikujulisest sugunäärmest, mis moodustavad ümber tema suuava ristikujulise kujundi. See ongi valdavalt veekarva, läbipaistva kehaga olendi ainus silmatorkavam detail. Üldiselt on millimallika ehitus üks lihtsamaid, mida loomariigi esindaja puhul ette võib kujutada
........................................................................ 5. Mis kaasneb kilpnäärme ja ajuripatsi ala- ja ületalitlusega? KILPNÄÄRE AJUTIPATS ALATALITLUS alaarenenud Väikest kasvu ÜLETALITLUS Hea ainevahetus Suurt kasvu 6. Kuidas mõista rahvasuus käibelolevaid fraase. ,,Ta on adrenaliinisõltlane" ta on koguaeg äravas seisundis või siis katsub midagi, et ta suudaks nt. Kiiremini joosta. ................................................................................................. ................................................................................................................................................ ,,Oh neid noori, hormoonid möllavad" inimesed on tundelised ja võivad iga pisiasja peale
Uulu kirik asub Pärnu maakonnas Tahkuranna vallas Uulu külas, 500 meetrit eemal Pärnu- Ikla maanteest. Kiriku laskis 1880. aastal ehitada kuulsaim Uulu mõisnik, Peterburi õukonnategelane parun Reinhold Stael von Holstein, kelle eestvõttel ja toel ehitati ka Tahkuranna ja Häädemeeste luteri kirikud. Uulu kirik valmis mõisa lähedusse härraspere kodukirikuks. Mõisa juurde viis tänaseni säilinud läätspuude ja tammedega ääristatud allee, mida rahvasuus kutsutakse ,,akaatsia teeks". Kiriku läheduses asub mõisaomaniku hauakamber, mille otsimine võssakasvanud kaldapealselt pakub põnevust nii suurtele kui väikestele külaelanikele. Tegemist on maakiviehitisega, mida ilmestavad teravkaarsete akende paekivist raamistused. Kirikul puudub torn, sest see õhati Nõukogude Liidu ametivõimude korraldusel 1950. aastate lõpul. Nõukogude ajal hoone pühakojana kasutusel ei olnud, seda tarvitati algul viljasalvena, hiljem
aastal • 1993. aastal taastasid skulptor Vambola Mets ja arhitekt Rein Heiduk monumendi algsete kavandite järgi • Eelmisel iseseisvusajal kujunes sellest ainus pealinna avaliku ruumi püsitatud ja seetõttu kogu riigi tähtsaim Vabadussõja monument • Kandis algselt nime Vabadus • Oli rahvasuus tuntud ka nimega``Palun klassist välja!`` • Tänapäeval tuntakse seda monumenti nime all ``Poiss`` Kasutatud allikad: • ``Eesti sõjaajaloo teejuht`` Kristian Luts 2010 • www.real.edu.ee • Eesti lugu 135. EV-90. Reaali poiss. www.arhiiv.err.ee
Purtse jõgi JÕE LÄHE Punasoo idaserv SUUBUB Soome lahte VALGLA RIIGID Eesti VALGLA PINDALA 810 km² PIKKUS 51 km JÕE VOOLUHULK 6,7 m³/s PAREMPOOLSED LISAJÕED Ojamaa jõgi ja Kohtla (Roodu) jõgi VASAKPOOLSED LISAJÕED Hirmuse jõgi ja Erra jõgi Purtse jõgi algab Tudu lähedalt Punasoo idaservast, läbib Püssi ja Lüganuse ning suubub Purtses Soome lahte. Jõe pikkus on 51 km, valgala 810 km², aasta keskmine vooluhulk Lüganuse lävendil 6,67 m³/s. Jõgi erineb tüüpilistest Põhja-Eesti jõgedest, sest tal puudub paeastangult langev juga. Voolates piki paealuspõhja riket asendab astangut pikal langusel kärestikuline voolus. Purtse on küllap kõige ägedamate kärestikkudeg...
Divesinikdioksiidi tuntakse ka vesinikperoksiidi nime all. Kaltsiumoksiid (keemiline valem CaO) on laialdaselt kasutatav keemiline aine. Toiduainetes kasutatakse teda happesuse regulaatorina. Ka kasutatakse teda suhkru puhastamisel lisaainetest ning pagaritööstuses kui stabilisaatorit. Teda on kasutatud ka sisikondade puhastamiseks vorsti tootmisel, nende kasutamisel vorstinahana. Seda kasutatakse ka insektitsiidina. Raua peal tekkivat punakat massi kutsutake rahvasuus roosteks, kuid ka rooste on tegelikult oksiid täpsemalt öeldes raud(III)oksiid. Raud(III)oksiidi kasutatakse puhta raua tootmisel sulatusahjus. Vingugaas ehk süsinikmonoksiid on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas. Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem.
HARILIK KADAKAS (j u n i p e r u s c o m m u n i s ) 8.a Jaanis Malve HARILIK KADAKAS Rahvasuus ka; kadagas kadajas katai kattai murepuu TAKSONOOMIA Riik; taimed (Plantae) Hõimkond; paljaseemnetaimed (pinophyta) Klass; okaspuud (pinopsida) Selts; okaspuulaadsed (pinales) Sugukond; küpressilised (cupressaceae) Perekond; kadakas (juniperus) Liik; Harilik kadakas KUIDAS KADAKAS VÄLJA NÄEB Kadakas kasvab 35 meetr i kõrguse põõsa või kuni 15 meetr i kõrguse koonusja kujuga puuna. Koor on hallikaspruun, kestendav, noorelt punakaspruun Okkad (lehed)11,5 cm pikkused, tugevad, teravad ja torkivad Viljad meenutavad mar ju, noorelt rohelised, valminult mustad KADAKAS RAHVAMEDITSIINIS Kadakamar ja kohta ütles rahvas, et selle sees on 9 arsti. Kadakamar jadest tehakse teed, neid v õib aga ka niisama suhu pista, sest need parandavad seedimist. Valminud käbid aitavad ne...
Ta oli nüüd elusalt maetud. Hirmus kiljatus kõlas äkki kitsast torniaugust ja segas vaimulikkude laulu, - ühe inimese hingekisa surmahädas. August sirutas ta appi hüüdes valged käed välja oh! Müür oli paks ja tugev, ainult sõrmeotsad ulatasid nähtavalae, ning meistrid jätkasid tööd. Lehte oli elavalt hauas, ükski vägi ei võinud teda enam päästa; tema surmani kohkunud sugurahvas ammugi mitte, keda kubjaste piits ja rüütlite oda juba laialigi ajas. Rahvasuus on ühe Karksi lossi tornirusule tänapäevani Kadrina Tulp nimeks jäänud. Teatakse öelda, et sinna Kadri nimeline naine olla elusalt müüritud, et ta "kirikuvõtmeid kannaks Maimu "Täna on sul kahed kohused. Täna on sul hirmsam võlg tasuda su rahva viletsus ja su naise surm." Tugevalt kui raudse pihiga pigistas Kaski sõbra kätt. "puhka, vanem! Sa oled väsinud. Homme juba mõtled teisiti." Aga Venda raputas uskumatult pead
Vergilius ,,Aeneis" Homeros ,,Ilias" ...ja ,,Odüsseia" Allikad Aines on võetud suuresti Põhinevad rahvasuus levinud müütidel Trooja linna Kreeka mütoloogiast ja rajamise, võõrsil rännanud mehe kojujõudmise jms Homerose eepostest. kohta. Ei põhine rahvaluulel vaid on Vergiliuse enda looming. Laad Kangelaseepos Kangelaseepos Muinasjutuline, fantastiliste motiividega
4. kommunistide mäss ehk riigipöördekatse Tallinnas 1. detsember 1924 5. võeti vastu Eesti Vabariigi esimene põhiseadus 15. juuni 1920 6. Maareform ehk mõisamaade riigistamine 1919 8. Kultuurautonoomia seadus - 1925 7. Eesti Vabariik võeti Rahvasteliidu liikmeks - 1922 13. Sõjaväeline riigipööre 12. märts 1934 14. Võnnu lahing- 23. juuni 1919 2. Mõisted Mõiste Selgitus Vapsid - Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu liikmed, keda rahvasuus kutsusti vapsideks. Kujunesid 1930. Ndate algul kõige mõjukamaks poliitiliseks liikumiseks Eestis Kultuurautonoomia - Võeti vastu 1925 - seadus, mille järgi Eestis elavatel rahvusvähemustel oli õigus luua omavalitsus, rajada omakeelset haridust andvaid koole ja rajada oma kultuuriasutusi Asundustalud - 1919. aasta maareformiga riigistatud mõisate maavaldused, mis jagati soovijatele talumaadeks, täitus eestlaste unistus oma maast
meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). 6/ Muistend Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist sündmust ning selle sisu on seotud kindla koha, aja, inimeste või sündmustega. 7/ Vanasõna Vanasõna on rahvasuus käibiv üldistav lause, mille tunnusteks on lühidus, poeetilisus ja õpetlikkus. Näited: Käbi ei kuku kännust kaugele. Tasa sõuad, kaugele jõuad. Võlg on võõra oma. 8/ Kõnekäänd Kõnekäänd on piltlik ütlus mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustamiseks. 9/ Mõistatus Mõistatus on teadlikult konstrueeritud väljendus, mille tähendus pole selgesti
Cyrillus Kreek Ristitud kui Karl Ustav Kreek . Isa oli õpetaja kohalikus koolis. Isa siirdus 1896. aastal tasuvamale töökohale Vormsi saarel . Kogu perekond pidi astuma õigeusku. 1911. aasta suvel hakkas Kreek oma sõbra Peeter Süda eeskujul koguma rahvaviise. Elukäik Kogus folkloori põhiliselt Haapsalu ümbruses, Ridala vallas ja Vormsil . Nendelt retkedelt on pärit ka hulgaliselt vaimulikke rahvaviise (rahvasuus muundunud koraale). Neid leidus eelkõige Lääne-Eestis ja neile baseerus suur osa Kreegi hilisemast loomingust. Õpingud ja töö Õppis Peterburi Konservatooriumis 1908-1911 trombooni . 1912-1916 kompositsiooni ja teooriat . 1919-1920 töötas muusikaõpetajana Rakvere Õpetajate Seminaris . 1920-1921 töötas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. 1921-1932 töötas Haapsalu Õpetajate Seminaris ja koolides . 1944-1950 töötas Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Stalinistide tagakiusamine katkestas professori töö Tallinna Konservato...
Haldjad on Viru- ja Harjumaal, lääne ja lõuna pool on aga vaimud. Muinasusundi järgi tekkisid haldjad surnutest. Vanemal ajal matsid (jätsid) eestlased surnud sinna, kus nad surid. Hing jäi sinna elama, sulandus loodusega ja sai haldjaks. Haldjate iseloom oli üldiselt pahatahtlik. Kurjad haldjad püüdsid inimestele halba teha, paremad ei puutunud inimest senikaua, kuni see neid kuidagi ei häirinud. Kurja ärahoidmiseks tuli haldjatele ohverdada, lepitada. Rahvasuus on tuntud erinevad haldjad, kuid üks tuntumaid on metsahaldjas, keda kujutati vanamehena, kel kasetohust müts peas, samblasarnane habe ees, samblane kasukas seljas. JUMALAD Peale primitiivsema surnute ja haldjate austamise, usuti ka jumalatesse, nagu Uku ja Taara. Uku olevat maailma looja ja ka esimeste inimeste looja. Uku poole pöörduti tõsisemate probleemide korral. Ohvrialtaritena kasutati hiites olevaid Uku kive või kodudes olevaid Uku vakkasid
Vikerkaar Mis on vikerkaar ja kuidas ta tekib? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. See optiline nähtus on enamasti vihmaga kaasnev. Vikerkaar tekib, kui päike paistab õhus olevatele vihmapiiskadele. Iga piisk on nagu imepisike prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivalguseks. Värvused: Vikerkaare värvid ülevalt alla: punane, oranz, kollane, roheline, helesinine, tumesinine, lillakas-violett. Udu korral tekib kahvatu vikerkaar, millel võib osa värvusi puududa. Vikerkaart nähes näeme tegelikult vihmapiiskades murduvat päikesevalgust. Seesugust värviskaalat nimetatakse spektriks. Ka paljud loomad näevad vikerkaart. Spekter: Prisma lahutab teda läbiva valge valguse mitmevärviliseks valgusribaks, milles värvide järjestus on alati ühesugune (punasest violetini). Seesugust värvide jaotust nimetatakse spektriks. Vikerkaares on k...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESUS EHITUSVIIMISTLUS Katre Kepp RENOVEERITUD HOONE PÄRNUS Juhendaja: Ingrid Kruusla Pärnu 2013 Renoveeritud hoone vaatlus Hoone asukoht Asub Tallinna mnt 40a Pärnu. Hoone vaatlus Ajalugu Kool kandis asutamisel nime Pärnu Eesti Vallakool ja asus praegusel J.W Jannseni tänaval majas nr 37, kus praegu on Lydia Koidula Memoriaalmuuseum. Esimene koolijuhata oli Johann Voldemar Jannsen, kes elas selles majas kuni lahkus ametist aastal 1863. Õppekeelesk oli alguses eesti keel, kuid saksastumise ajajärgul muudetud kool 1864. Aastal saksakeelseks ning sai ta nimeks Pärnu Linna Poeglaste III Algkool. 1876. aastal valmis uus kivist koolihoone, nn Laadaplatsi kooli. 1880. Aastal alanud venestamislainega muudeti kool venekeelseks (1887-1889); hakkas kandma nime Pärnu Linna Poeglaste II Algkool. 1917, aastal ühendati poeglaste II ja samas Jannseni tänavail asunud tüta...
Ordumeister kutsus eestlaste neli kuningat koos sulastega Paidesse läbirääkimistele. Seal aga tapeti eestlaste juhid sõnamurdlikult. Sõjamäe lahing 14. mail 1343 jõudis orduvägi Tallinna lähistele ja jäi linnast umbes 10 km kaugusel paigale. Ordumeister kasutas kavalust, et aega võita. Hukkus umbes 3000 eestlast. Tallinna piirav eestlaste peavägi sai lüüa. Liivi ordu ja eestlaste maleva vahel toimunud lahingu paika hakati rahvasuus nimetama Sõjamäeks. Jüriöö park Venelaste ja rootslaste abivägi õigeks ajaks kohale ei jõudnud. Ülestõus oli sellega MandriEestis lõppenud. Saaremaa PõhjaEesti eeskujul alustasid saarlased ülestõusuga 24.06.1343. Nad suutsid kõik sakslased Saaremaalt minema ajada. Orduvägi tuli sõnakuulmatuid saarlasi alistama 1344. aasta talvel.
Tarandi pikkus on 2...10 m, laius 1...6 m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega, enamasti põletusmatusena. Aestid ("ästid")- Rooma geograafid ja ajaloolased on kirjeldanud läänemere rannikul elavaid rahvaid , esmakordselt aastal 98 pKr pandi Tactiuse poolt kirja rahvas aestid. Tänapäeval arvatakse õldiselt, et aestidena nimetati põhiliselt balti hõimusid. Fennid- Fennideks nimetati rooma allikates põhiliselt soomlasi. Linnamägi- Rahvasuus tuntakse mägi- ja neemiklinnuseid linnamägedena ja neid kohtab kogu Eesti mandril (va. Lääne- Eestis). Maalinn- Rahvasuus tuntakse maalinnadena ringvall-linnuseid, neid iseloomustab umber kogu linnuseõue rajatud kõrge kunstlik vall. Kõige võimsamate vallidega ringvall- linnuseid rajati enim saaremaale ja lääne- eestisse. Nt. muhu linnus Tsuudid- Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuudideks.
Veenilaiendid ehk varikoos Mis on veenilaiendid ? Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Rahvasuus teatakse neid ka kui krampsooni, veenikomusid ja vaarikseid. Kuidas tekivad veenilaiendid ? Üks võimalus on, et veeniseina elastsus kaob ja samaaegselt tekib hüdrostaatilise rõhu toimel veeni diameetri laienemine: veen muutub looklevaks ning võivad tekkivad kotjad muutused, mille tulemusena veeniklapid ei sulge enam veenivalendikku ja tekib venoosse verevoolu tagasivoolu häire.
Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. · Millised on vikerkaare värvid? Need on : -Punane -Oranz -Kollane -Roheline -Sinine -Tumesinine -Violett ehk lilla Rahvasuus on levinud värvide meelde jätmiseks salm: Peremees ootab kitselt raha, sulane temalt liha. · Miks on vikerkaar värviline? Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha.
valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Millal ja kuhu tekib vikerkaar? Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Millised on vikerkaare värvid? Need on punane, oranz, kollane, roheline, sinine, tumesinine, violett ehk lilla. Rahvasuus on levinud värvide meelde jätmiseks salm: Peremees ootab kitselt raha, sulane temalt liha. Miks on vikerkaar värviline? Kuna vikerkaar on vihmapiiskade kogum, siis iga piisk on nagu pisitilluke prisma, mis jaotab päikesevalguse spektrivärvusteks. Meie silmad on sellise ehitusega, et suudame tajuda vaid vikerkaarevärve. Punasest allpool on aga infrapunane ja violetsest ülevalpool ultravioletne. Paljud loomad suudavad ka neid värve näha. Nii tekivad vikerkaare värvid...
kogu Eesti mandril,rahvasuus tuntakse neid valdavalt linnamägedena. Kalevipoja sängi-tõõpi linnuseid rajati voortele,tavaliselt nende kõrgemale keskosale,juna külgedelt olid nad looduslikult kaitstud,siis vallid ja kraavid tuli rajada otstele. Ringvalli-linnuseid-iseloomustab ümber kogu linnuseõue rajatud kõrge kinstlik vall. Maalinnad-kõige võimsamate vallidega ringvall-linnuseid püstitati Saaremaal ja Lääne-eestis,kus neid tuntakse rahvasuus maalinnadena. Ingvar-rootslaste kuningas tuli umbes 600. aastal väega Eestimaale. Ruunikivid-XI sajandi esimesel poolel püstitati neid Rootsis,Eestis langenud tähtsamate viikingite auks. Kääpad-liivast kuhjatud põletusmatused Tsuudid-Vene kroonikates nimetati eestlasi ja mõningaid teisi ida pool Peipsit elanud läänemeresoomlasi tsuutdideks. 1030.aastal-Kroonika põhjal tegi Jaroslav Tark sõjakäigu eestlaste vastu,võitis neid ja rajas Tartu kohale tugipunkti,mille nimtas Jurjeviks
Viljandi pärimusmuusika festival (rahvasuus tuntud ka kui Viljandi folk) on suur rahvamuusikaüritus, mis toimub Viljandi linnas 1993. aastast alates juulikuu lõpus. Esimene festival kestis ühe päeva (15. mai). 1994. aasta festival kestis 3 päeva ning toimus juuli lõpus (22.24. juuli). Teisel festivalil oli esinejaid ka väljaspoolt Eestit. Kolmas festival oli neljapäevane ning sama kaua kestab festival tänapäevani.Festivali korraldab Eesti Pärimusmuusika Keskus. Alates 1999. aastast on festival pühendatud millelegi või kellelegi. 1999. aasta festival oli pühendatud Eesti rahvamuusika koguja ja populariseerija August Pulsti 110. sünniaastapäevale. Festivalil käib esinejaid igast Euroopa kandist ja väljastpoolt kontinentigi. 1993 Viljandi Folk Music Festival sai alguse kõik sellest, et 1993. aasta 15. mail toimus Viljandis ...
Rahaühik: peeso Riigi kahetäheline kood: MX Joonis 1. Mehhiko lipp. Allikas https://www.cia.gov Joonis 2. Mehhiko vapp. Allikas http://www.ngw.nl Joonis 3. Mehhiko kaart. Allikas www.otsimram.net Riigi geograafiline asend Mehhiko asub Põhja-Ameerika mandri lõunaosas, Ameerika maailmajao keskosas. Rahvasuus kutsutakse Mehhiko asukohta Kesk-Ameerikaks. Mehhiko kuulub Ladina-Ameerika kultuurigeograafilisse suurregiooni. Mehhikot ümbritseb läänest Vaikne ookean ning idast Mehhiko laht ja Kariibi meri. Riigi kaguosas on palju veerohkeid jõgesid (suurimad jõed Rio Bravo del Norte ja Balsas). Mehhiko lõuna-ja keskosa asub troopika-, põhjaosa lähistroopikavöötmes. Mehhiko reljeefi suurvormideks on Mehhiko kiltmaa ja selle ääremäestikud.
tunnustatud jõusöödaks.Kuigi kookospähkli viljaliha sisaldab vähem rasva kui teiste kuivade pähklite oma (mandlid, maapähklid), peetakse seda ikkagi kõrge küllastunud rasvade sisaldusega viljaks. Samuti sisaldab kookospähkli viljaliha vähem suhkrut, kui teiste puuviljade oma (banaan, õun), kuid on rikas raua ja fosfori sisalduse poolest. Kookospähkli õõnsust täidab veetaoline vedelik, mida rahvasuus kookospiimaks kutsutakse. Kookospiim parandab seedimist ja kosutab energiavaeguse korral. Kääritatud kookospiima kasutatakse edukalt veini- ja likööritööstuses. Kookospalmi mahlast tehtud leotisega saab ravida mitmesuguseid haavu ja põletusi. Kookospähklite säilivusaeg on isegi jahutatavates kuivades ruumides siiski üsna piiratud. Kui kookospiim pähklis tahkub, omandab see kauaaegsel seismisel seebi maitse ja toode pole enam söömiskõlblik
Jaak Joala 26. juuni 1950 Viljandi – 25. september 2014 Tallinn Eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent. sündis ja kasvas muusikute perekonnas. Jaagu ema Helgi Ridamäe lõpetas 1952. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi koorijuhtimise erialal ja töötas muusikaõpetajana Tallinna koolides Jaagu muusikust isa Arno Joala oli hilisemas eas tuntud tervendaja. Seitsmendast eluaastast peale õppis Jaak Joala klaverimängu. Pärast 8. klassi lõppu hakkas õppima flöödimängu Joala muusikukarjäär algas biitansamblis Kristallid 1966. aastal flöödimängija ja lauljana ning pärast Toivo Undi lahkumist ka basskitarrimängijana. Sügisel 1968 lõi ta bassimängija ja lauljana kaasa Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. 1970. aastatel võitis ta auhindu mitmetel lauluvõistlustel ja festivalidel Eestis ja välismaal. Eesti heliloojatest on talle kirjutanud laule ...
Elme Helme vald asub Eesti lõunaosas Valgamaal. Valla pindala on 313 ruutkilomeetrit, ulatus põhjast lõunasse on 19 km, idast läände 25,5 km. Vald omab piiri lõunas Läti Vabariigiga, idas Hummuli ja Puka vallaga, põhjas Põdrala vallaga ja lääne-loodesuunas Viljandi maakonna Karksi vallaga. Helme valla eripäraks on paiknemine kahe maakonna ja kahe riigi piiril, suur kaugus Tallinnast ning Tõrva linna paiknemine valla sees. Valla keskus asub Tõrva linnas. Suurematest teedest läbib valda Valga-Uulu maantee. Rahvastiku tihedus on ~ 8 inimest ruutkilomeetril. Valla territoorium jaotub 14 külaks ja üheks alevikuks: Ala küla, Helme alevik, Holdre küla, Jõgeveste küla, Kalme küla, Kirikuküla küla, Koorküla küla, Kähu küla, Linna küla, Möldre küla, Patküla küla, Pilpa küla, Roobe küla, Taagepera küla. Helme nimi on ajalooürikutesse kirja pandud juba 1329.aastal. Saksa sõna der Helm täh...
koostisega funktsionaalset rühma hüdroksiidrühmaks. Erinev nimetus rõhutab erinevust keemilises sidemes. Alkoholides on hüdroksüülrühm seotud kovalentse sidemega, hüdroksiidides aga ioonilise keemilise sidemega. Alkohol võib sisaldada mitut hüdroksüülrühma. Alkoholide valemeid on väga lihtne tuletada vastava süsivesiniku valemist, kui asendame viimase molekulis ühe vesiniku aatomi alkoholide funktsionaalse rühmaga. Alkoholidest tuttavamad on: · metanool CH3OH, mida rahvasuus nimetatakse puupiirituseks, sest varem toodeti seda puidu utteveest. Metanool on väga mürgine. Eksikombel tarvitatud metanool on juba väga väikestes kogustes põhjustanud nägemise kaotust või surma. · etanooli C2H5OH, mida nimetatakse ka viinapiirituseks, saadakse suhkrut sisaldavate lahuste kääritamisel pärmseente etanooli struktuurivalem abil ilma õhuhapnikuta.Tööstuses kasutatakse lähteainena
Surnud põletati, ja siis pandi kirstu. Kultuskivid. Linnused ja nende tüübid. Mägilinnus: rajati üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele. Otepääl. Neemiklinnused: püstitati mäeseljaku neemikuna lõppevale osale. 2 küljest, 1 otsast looduslikult hästi kindlustatud. Teisele poole rajati kunstlik vall. Rõuge linnamägi. Kalevipoja säng: meenutas voodit, vallid, kraavid tuli rajada vaid otstele. N- Tartumaa. Ringvall-linnused: rahvasuus maalinn. Ümber kogu linnuseõue rajatud kunstlik vall. Saaremaa, Lääne-Eesti. Suhted naabritega. Üldiselt rahumeelsed. 10 sajandi lõpus venemaaga suhted halvenesid. Muinasajalõpp. Õpik lk.26-30 .Usk. Lk 31-35.
Tallinn. Kui 1360. aastal hakati Tallinna kindlusmüüri täiendama uue nelinurkse kaitsetorniga, otsustati selle tugevdamiseks müürida torni esimese korruse seina süütu neitsi. Vaene neidis pidi oma elu hinnaga andma tornile seninägematu vastupidavuse. Liisk langes kaunitarist Gretele, kes vaatamata vanemate püüetele tütart säästa, salamahti kodust viidi ja tillukesse kiviorva müüriti. Veel mitu ööd olevat tornist möödujad kuulnud vaikset nuttu, siis see lakkas ja rahvasuus hakati uut vahitorni kutsuma Neitsitorniks. Torn pidas tõepoolest vastu kõigis sõdades ja linnale osaks langenud katsumustes ning kaunistab tänagi Tallinna siluetti. Te elate kaasa noore neiu kahtlustele ja surmahirmule ning saadate silmadega kaunitari habrast kuju, kuni kalgid kivid ta neelavad.
Igapäevaelu 20. sajandi esimesel poolel 9.klass Perekond. Tööpuuduse tõttu tuli laenud tagasi maksta intressiga 1% kuus, iga lapse sünniga kustutati 25% laenust ja intressimaksmine peatati aastaks peale lapse sündi. Rahvasuus sai see tuntuks kui ``tagasimaksmine lastega``. Saksamaal sätestati mitmeid uusi seadusi. Nt. verekaitseseadus, mis ei lubanud abielu juutide, neegrite ja mustlastega. Ka võeti vastu abielutervise seadus, kus partnerid pidid tegema läbi testi abielukõlblikkuse kohta. Kõige enam esinev abielutõke oli vaimne häire, ka suguhaigused ja pärilikud haigused. Abielu tähtsaimaks ülesandeks oli järglaste toomine. Seepärast võis lahutada ka ainult ühe osapoole sooviga
kompotti, marmelaadi, keedist, veini ja likööri nendest siiski valmistatakse. Kuivatatud viljadest saab keeta ka teed. Sisaldab sorbitooli. Harilik sarapuu Sarapuu vili on sarapuupähkel (rahvasuus ka metspähkel). Süüakse maiustusena ning kasutatakse laialdaselt kondiitriäris, näiteks kompvekkide, halvaa, pralinee ja sarapuupähklivõi valmistamiseks. Toomingas Toomingal on luuvili nagu kirsil ja ploomilgi, aga nii väike, et rahvasuus nimetatakse seda toomingamarjaks. Marjade korjamisel tuleb olla tähelepanelik, et toomingat mitte segi ajada paakspuuga. Harilik vaher Varakevadel, enne õitsemist ja pungade puhkemist, annab vaher magusat mahla. Tema heleda värvusega ning hea maitse ja õrna aroomiga mett peetakse väga väärtuslikuks. Mets-õunapuu Eestis leidub teda vähesel määral peamiselt Saare-, Muhu- ja Hiiumaal ning mandri lääneosas PärnuTallinna jooneni
Referaat ,,Mulle huvipakkuv loodusnähtus" Lähte ÜG Karin Torim 7.B 2 Mis on vikerkaar? Vikerkaar on optiline nähtus, mida põhjustab valguse murdumine, peegeldumine ja difraktsioon veepiiskades. Enamasti moodustab vikerkaare üks spektrivärvusega kaar vihmapilve taustal Päikese, Kuu või tehisvalgusallika vastaspoolsel taevasfääri osal. Kaare keskpunkt asub vaatleja silma ja valgusallika ühendusjoonel. Seega ka päikeseloojangu ajal ei ole vikerkaar suurem poolringist. Kui korraga paistab kaks üksteise kohal asetsevat vikerkaart, siis nimetatakse madalamal olevat heledamat peavikerkaareks, teisi kõrvalvikerkaarteks. Peavikerkaare välisäär on punane, siseäär on sinine või violetne. Kõrvalvikerkaare värvuste järjekord on vastupidine. 2 3 Vikerkaar Mis on vikerkaar ja kuidas ta teki...
millega Eestile anti ulatuslik autonoomia. Seadus jõustus 5. juulil 1917. See oli esmane taoline endise Tsaari-Venemaa rahvastele. Ühteaegu ühendati senine Eestimaa kubermang ja senise Liivimaa kubermangu põhjaosa üheks Eestimaa kubermanguks. Komisjon, mis tõmbas piiri läbi Liivimaa, alustas tööd augustis. Omavalitsuse seaduse alusel loodi Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu, nõnda kõlas ametlik nimetus; rahvasuus ja hiljem ametlikes ajalugudeski on käibel Maanõukogu, Maapäev, Eesti Maapäev., mille etteotsa sai Konstantin Päts. Ametlikuks asjaajamiskeeleks saab eesti keel. Veebruarirevolutsioon Venemaal (ka Eestis) tõi kaasa uute institutsioonide tekkimise üle terve endise tsaaririigi. Suurest vabaduseideest kantuna likvideeriti senised riigi- ja valitsusasutused -- saadeti laiali politsei ning vangimajadest vabastati vangid.
Eesti keel on üks keerulisematest keeltest ning selle kõnelejaid pole väga palju, umbes 1,3 miljonit inimest, sellepärast on ka keelega seotud mitmeid probleeme. Üheks probleemiks on keelereeglite rikkumine. Keelereeglite rikkumine võib kaasa tuua keeles mingi teatud väljendi või sõna muutumise, näiteks kui ei teata mingit kindlat reeglit, hakkavad inimesed kasutama mõningaid sõnu valesti ning kui seda teeb suurem hulk inimesi, siis võib see sõna rahvasuus muututagi selliseks. Samuti kui inimene ei tea mõne sõna kindlat tähendust ja kasutab seda vales kontekstis võib see jätta teistele totaka mulje. Siinkohal tooksin näite sõnadega vahest ja vahel, tihtipeale aetakse segi nende sõnade tähendused ja seega muutub ka lause tervikuna ebaloogiliseks. Arvi Tavast on kirjutanud oma artiklis ,,Mis asi see on, mida me keeleks nimetame?" et kui ilmneb vastuolu normatiivse reegliga, siis on viga reeglis, mitte keelekasutajas
tekkivaid vigastusi ei ole kahjuks enamikul juhtudel kohe võimalik määrata. Staatilise elektrilahenduse põhjustatud vigadest on ligi 90% varjatud vead, mis ei tule ilmsiks kohe, vaid alles nädalate või kuude pärast. Loomulikult ei oska keegi seostada seadme ülesütlemist varem toimunud staatiliste elektrilahendustega. ESD-kaitseks kasutatakse ainult staatilist elektrit hajutavaid ja vähesel määral tekitavaid materjale. Rahvasuus ja reklaamides nimetatakse selliseid materjale antistaatilisteks. See sõna on tänaseks mõnevõrra aegunud. Rahvusvahelistes standardites ja kirjanduses on hakatud kasutama nimetust low charging, (nõrgalt laaduv, vähelaaduv). Põhjuseks on asjaolu, et antistaatilisi ehk staatilist elektrit mittetekitavaid materjale praktiliselt ei leidu. Kõikide materjalide hõõrdumisel tekivad staatilised elektrilaengud, küsimus võib olla ainult, millisel määral.
Kust Jõhvi oma nime sai. · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist
värvideks(tuli ja jää). Soojad toonid punane kollane v.a sidrunikollane roheline pruun Külmad toonid roosa lilla värvide varjundid ja pooltoonid · kui katame värviringi õhukese valge värvikihiga saame samade värvide heledamad astmed · kui katame värviringi õhukese musta värvikihiga saame samade toonide tumedamad astmed · kui katame ühe kromaatilise värviga, saame juba uued värvid rahvasuus levinud toonid · munakollane · taevasinine · püssi punane · tibukollane Ülesanne nr2: · vajaminevad vahendid: joonalud, A4, värvipliiatsid, harilik pliiats · joonestada kaks ristkülikut 50x250mm esimesse ristkülikusse kavandada piiratud pind (soojad värvid) · teise ristkülikusse kavandada piiramatta pind, (külmad värvid) piiratud ja piiramatta pinna vahe · piiratud pinnal on algus ja lõpp · piiramatta pinnal on algus lõppu ei ole ja on kordus
Teose peategelasteks on talupoeg Iisak, tema naine Inger, nende neli last ja politseiülem Geissler. Raamatu tegevustik keerleb Kaugemaa talu loomise ja arendamise ümber mitmekümne aasta kestel. “Maa õnnistuse” teeb minu jaoks väga ilusaks seal kujutatud mehe ja naise siiras armastus. Kui Iisak leidis tulevase Kaugemaa talukoha ning esiti ehitas sinna turbahüti ja tõi paar kitse, ei olnud seal peal maa midagi, mille pärast jääda. Ometi kuulis rahvasuus levinud kutset Inger ja julges vaatamata jänesemokale ja madalale enesehinnangule kohale minna. Teos tõestas, et tõelise armastuse juhul ei loe välimus, vaid iseloom, hoolivus ja ausus. Iisak ei vihastanud naise peale, kui sai beebi mõrvast teada, vaid üritas naist mõista. Kui Inger vangist tagasi tuli, kasis Iisak end Ingeri jaoks nii ilusaks kui võimalik ja pani selga parimad pühapäevariided, kuid kartis samas, et Inger ei tahagi teda ehk enam tagasi
Tartu Kutsehariduskeskus Toiduainete tehnoloogia osakond Kristina Tepper ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Referaat Juhendaja Dmitri Luppa Tartu 2011 1. ELEKTRIVOOLU TÖÖ JA VÕIMSUS Elektrienergia muundmisega muud liiki energias puutue kokkugal sammul. Mehaaniliseks tööks muudavad elektrienergiat elektrimootorid. Elektriradiaatoris, föönis ja paljudes teistes olmeriistades muundatakse elektrienergia soojuseks. Ka elektrilambi hõõgniidis tekib soojus, mis paneb niidi hõõguma ja valgust andma. Elektrienergia muudetakse soojusenergiaks ka hiigelsuurtes metallurgiaahjudes terase sulatamisel või alumiiniumi tootmisel. Kõiki neid energia muundumise protsesse iseloomustab elektririista võimsus, s.o. elektrienergia hulk, mismuutub riistas või seadmes 1 sekundi jooksul mõnda muud liiki energiaks. Elektrivõimsuse arvutamiseks meenuta...
Keskaegne linnakirjandus Linnakirjandusele iseloomulik: ARGIELU KUJUTAMINE (eriti labase ja inetu esile toomine. MÕISTUSE (nutikuse) VÄÄRTUSTAMINE SATIIR (terav pilge), eriti pilgati truudusetuid naisi ja liiderlikke kirikutegelasi. MORAAL - tekstid sisaldasid õpetussõnu LEVISID LÜHIKESED ANEKDOOTLIKUD VÄRSSJUTUSTUSED Väärustati lõbusust, teravmeelsust, leidlikkust, taibukust. Piitsutati aplust, ahnust, kirgi. VAGANDID rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast pärit laulikud, kes olid kirikuga sattunud pahuksisse ning seepärast pilkasid oma luules kirikut ja kirikuteenrite silmakirjatsemist. Kutsusid üles nautima maiseid rôôme ja mônusid. Vagandi patutunnistus (katkend) Sammun mööda laia teed nagu ikka noorus, pahedesse mässin end, môttest kaob mul voorus. Rohkem lôbuahnust mus on kui hüveiha, hinges olen surnud ning - teenin enda liha. Minu kindel otsus on surra kôrtsilauda, nii et o...
JÕHVI Mare-Elle Fjodorova Jõhvi nime pärimus · Jõhvi nime on seletatud mitmeti. Rahvasuus on levinud arvamus, et see tuleneb sõnast "jõhvikas", millel aga puudub keeleteaduslik alus. · 1930ndatel aastatel pakkus koduuurija H. Kurba tähenduseks "jõevesi" (om.k. "jõevee"), kuna sellist nime olevat kandnud Jõhvi keskel asuv allikas, millest sai alguse üks Pühajõe lisajõgesid. Soome keeleteadlane L. Kettunen pakkus seletuseks "jõhv", mis seni kõige enam tunnustust leidnud. Võimalik on veel tulenemine rahvausundiga seotud jõhvussist. Ka
Esimesed inimtegevuse jäljed pärinevad Otepää mailt VI sajandist eKr. Sellest ajast on saadud ka vanimad arheoloogilised leiud Otepää Linnamäelt. Pidevalt on siin elatud VI-VII sajandist alates. Kirjasõnas (Novgorodi kroonikates) on Otepääd mainitud juba 1116. aastal, mil siia oli rajatud karupea kujuline linnus. Otepää kujunes muistse Ugandi maakonna teiseks kindlustatud keskuseks Tartu kõrval. Otepää rüüstamise ning kindluse põletamisega 1208. aastal algas muistsete eestlaste vabadusvõitlus välisvallutajate (Saksa, Taani, Rootsi) vastu. Otepää linnus alistati lõplikult 1224. aastal, mille järel rajati siia piiskopiloss, mis oli esimeseks kivikindluseks kogu Eestis. Selle jäänused on säilinud tänapäevani. Otepää ja selle ümbruskond on aegade voolus kõvasti kannatanud vaenuvägede tegevuse läbi. Algas see muistse vabadusvõitluse aegadest, siis piiskopkonna ja Saksa ordu omavahelistest arveteõiendamisest XIV sajandi lõpul, mil põletati...
tõglendamise võimalusi. Hämar oli see ka Saarepiiga loos, kuid selletõttu me ei tea, miks Kalevipoeg Saarepiigale halba tegi. Kuid see teadmatus ei vabasta meie kangelast süüst. Vägivaldsus on taunitav, kuna oma teoga rikkus ta piiga elu ära. Kas me saame olla uhked oma kangelase üle? Kas vanade eestlaste iidoliks oligi mõrvar ja vägistaja? Tema heateod ja rahva südameis kangelaseks olemine ei ole vabanduseks tema julmadele ja mõtlematutele kuritegudele. Meie rahvasuus mõeldi Kalevipojast välja erinevaid kangelaslugusi, mis levisid suust- suhu ja põlvest -põlve. Tahaks loota, et meie esivanemad ei loonud oma kangelaseks kurjategijat. Jürgen Rooste on öelnud :" Kreuzvald on väga palju pannud ennast sinna sisse, on ju räägitud, et see on 90% tema looming ja rahvaluule vaid lähtepunktiks". Me saame ainult loota, et rahva südames oli Kalevipoeg positiivseks kangelaseks ,keda rasketel aegadel koju tagasi oodati. Tema kurjus ja julmus on
väljaõppeta, otse koolipingist, siis kui nad on veel vabad ja rikkumata. Treeningul, tehes kõike ohutult, kuuldes püssipauke ja miiniplahvatusi, võttes kõike julguse ja entusiasmiga. Kuid jõudes reaalsesse situatsiooni, kus tuleb ellujäämise nimel võidelda, kaob kõik. Mis jääb järgi noortest meestest, kes imekombel jõuavad tagasi sellest veresaunast? Kas neil on võimalik naasta oma endisesse maailma pärast kogetut, teades et nad on osa kadunud põlvkonnast? Teadagi on rahvasuus levinud kuulujutt: ,,Poisikesest sirgub mees alles peale seda kui ta on käinud sõjas." Kuid tegelikult ei teata seda, mida teeb üks sõda inimesega. Noored mehed, igaüks eemal oma kodust, perekonnast, nende hing lihtsalt murdub. Olenevalt inimesest, on neid, kes sõna otseses mõttes teevad kohe alguses püksid täis, vannuvad alla kõiges ja jätavad end saatuse hoolde, ilma võitlemata. Need, kes suudavad säilitada närvi, muutudes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
