Tallinna Ülikool Riigiteaduste Instituut Mitte-eestlased Eesti rahvastikus ja kodanikkonnas NSVL lagunemisest tänaseni Eesti Ühiskond ja Poliitika Ingmar Hääl 2009 Sissejuhatus Käesolevas Essees sooviksin analüüsida mitte-eestlaste hulga muutusi Eesti rahvastikus ning kodanikkonnas peale NSVL lagunemist millised olid põhilised teed ja valikud mitte-eestlaste elu arendamisel Eestis, missuguseid arengumärke see on näidanud ning mis põhjustel see juhtuda võis. Analüüsin mitte-eestlaste rahvastiku muutumise statistilist aspekti Eestis, kuidas see muutus aastate lõikes ning mille tõttu, kui aktiivselt sooviti saada Eesti kodanikuks ning kui paljud mitte-eestlastest ei
TÜRGI 2 1. Osmanite riigi (Osmanite Impeeriumi) alla kuullusid tänapäeva Türgi, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia, Albaania, Montenegro, Kosovo, Makedoonia, Serbia, Süüra, Iraak, Lõuna-Ukraina, Moldova, Lõuna-Horvaatia ja Aafrika Vahemere rannikud, Loode-Iraan. Ilmselt elab veel tänapäevalgi Osmanite riigi kodanike järeltulijaid kõikides riikides, mille aladel impeerium kunagi asus. Impeerium sai endale nime Osman I järgi, kes kuulutas ennast Seldžukkide riigi valitsejaks. 2. Mustafa Kemal Atatürk oli Türgi Vabariigi rajaja nnig selle esimene president. 2019 aasta andmetel elab Türgis 83,4 milj inimest. Pindala 2018 aasta andmetel on 785 347 ruutkilomeetrit. Rahvastikutihedus on 2018 aasta andmetel 103,5 inimest ruutkilomeetri kohta. 2018 aasta seisuga elab linnades 75,1% ja maakohtades 24,9% elanikest. Loomulik iive oli 2019-2020 seisuga um...
surma. (International Data Base) Põhilised riigid, kuhu Indiast minnakse on Araabia Ühendemiraadid (1 299 439), Saudi Araabia (1 045 985) ja USA (1 037 360). Riigid kust Indiasse rännatakse on Bangladesh (3 805 844), Pakistan (1 327 671) ja Nepal (651 642). India rahvastik kasvab suhteliselt kiiresti, kuna sündimus on tunduvalt suurem kui suremus, ning rändesaldo on neutraalne. (International Data Base) Joonis 2 Aastal 1991 oli noorte osakaal rahvastikus väga kõrge ja vanemate inimeste osatähtsus madal. Ajapikku on see muutunud. Noori on jäänud vähemaks, keskealist elanikkonda on rohkem ning ka vanemate inimeste osakaal on tõusnud (vaata ka joonis 2). Mehi on igas vanuseklassis ja igal aastal naistest rohkem. 0–14 aastaseid inimesi on riigis 352 065 096, 15-64 aastaseid 812 335 761 ja 65+ vanuseid 71 943 774. Seega on keskealiste osakaal riigis kõige suurem, sellele järgnevad noored ja kõige vähem on Indias vanemat elanikkonda
Pindala- 131 940 km², mis on meie omaga võrreldes peaaegu kolm korda suurem. Rahaühik- euro KAART SÜMBOLID Vasakult esimene pilt on Kreeka lipp, teine on vapp ja kolmas on rahvuslind (kivikakk). Kreeka hümn on Ýmnos eis tin Eleftherían RAHVASTIK Rahvaarv- 10 768 477 (juuli 2017 est.). Võrreldes Kreeka rahvaarvu (2017) ja Eesti rahvaarvu (2017), siis on Kreeka rahvaarv Eesti omast 12,2% suurem. Rahvaarvu kasv- -1.01 inimest / 1000 elanikku (2010). Meeste ja naiste osakaal rahvastikus- Sünnil 1,06 mehed / naised (2008). Alla 15 1,06 mehed / naised. 15-64 aastat 1,00 mehed / naised. 65 aastat ja üle selle 0,78 meessoost / naissoost. VANUSELINE STRUKTUUR VANUSELINE STRUKTUUR RAHVASTIK Ema keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel- 29.8 aastat (2014 est.). Kui seda Eestiga võrrelda, siis Kreekas ema keskmine vanus esimese lapse sünnitamisel on veidi vanem kui Eestis. Summaarne sündimuskordaja- See tähendab seda, et Eestis on summaarne sündimuskordaja suurem kui
Antsla Gümnaasium -..............................- 11.B VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS Uurimistöö Juhendaja: õpetaja ............................ Antsla 2013 Sisukord SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KARULA RAHVUSPARK....................................................................................................5 1.1 Ajalugu ja asukoht............................................................................................................5 1.2 Eesmärk..............................................................................................................................
c) Oodatav naiste ja meeste keskmine eluiga on 82 aastat. Naiste oodatav eluiga on 84 ja meeste oma 79 aastat. d) Suremuse üldkordaja Itaalias on 10. Võrreldes teiste sama regiooni riikidega on Itaalia suremuse üldkordaja üsna kõrge. Prantsusmaal, Sloveenias ja Austrias on see 9 ning Šveitsis 8. Itaalias ei ole suuri probleeme AIDS-i või mõne muu haigusega. 5. a) Aastatel 1990 ja 2014 on sündimus jäänud peaaegu samaks. Hetkel leidub rahvastikus kõige rohkem tööealisi. Ka 1990. aastal oli kõige rohkem tööealisi inimesi. Ka suremus on jäänud peaaegu samaks. 0-14 aastased: 13.8% 15-64 aastased: 65,4% 65 aastased ning vanemad: 20.8% b) Itaalias on pigem vananev rahvastik, sest sündimus on madalam kui suremus. c) Ülalpeetavate määr = (13.8+20.8)/64.4*100 = 53.7% Vanadussõltuvuse määr = 20.8/65.4*100 = 31.8% 6.
ja Rooma aegadest, samuti keskajast. Alates 1950ndate aastate algusest on toimunud nii epidemioloogiliste printsiipide kui ka meetodite kiire ja süstemaatiline areng. Põhitähelepanu on suunatud mittenakkuslike haiguste (näiteks diabeet, südame- ja veresoonkonnahaigused jne) riskitegurite uurimisele, kuid epidemioloogia tegeleb ka nakkushaiguste uurimisega (näiteks gripp, HIV jt). Haigestumus (incidence) on protsess, mis näitab uute haigusjuhtude tekkimise kiirust rahvastikus. Uus haigusjuht tähendab, et inimesel diagnoositi mainitud haigus esmakordselt. Mõõdetakse: Absoluutarvuga uute haigusjuhtude (new case) ehk haiguse esmasjuhtude (incident case) arv mingil ajavahemikul. Suhtarvuga haigestumuskordaja IR (incident rate), mis väljendab haigusjuhtude arvu rahvastikuarvu (rahvastikurühma suuruse) suhtes mingil ajavahemikul. Haigestumuskordajat arvutatakse soo ja vanuse järgi.
saab planeerida, laste eest hoolitsemine nõuab palju ressursse, riigi perepoliitika. SURMAPÕHJUSED: Südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused, vägivald ARENGUMAADES sünnib palju, sest ei kasutata pereplaneerimist, abiellumine ja laste sünd on omavahel tihedalt seotud, lapsed aitavad majapidamistöödes, normid ja tavad soosivad paljulapselist peret. SURMAPÕHJUSED: sõjad, veepuudus, nälg, haigused. Sündimus on sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Suremus on surmade esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Iive- elussündide ja surmade vahe (kordaja loomikulik iive 1000 elaniku kohta,%%) 8. Demograafilise ülemineku teooriale toetudes rahvaarvu muutumise analüüs maailmas, etteantud regioonis või riigis ning seos arengutasemega. Demograafia on rahvastiku teadus. Demograafiline üleminek e. sündimus ja suremusnäitajate muutumine aja jooksul. Demograafilise ülemineku(siirde)
Arenenud maades eriti ei mõjuta. Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) - arengumaades hakatakse sünnitama varasem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasestusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) - vähendavad sündimust; kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed. Traditsioonid ühiskonnas - arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajaks, kulutused haridusele palju väiksemad.
Suremus: Suremust suurendavad: · Vaesus · Halb tervishoiuolukord · Ebaterve eluviis Surma põhjused: Arenenud riikides: · Südameveresoonkonna haigused · Vähk · Õnnetused · Vägivald Arengumaades: · Sõjad · Vee puudus · Nälg Demograafiline üleminek Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: · Kõrge ja väga muutlik suremus · Sündimus on kõrge · Keskmine eluiga madal- 35.40 aastatm vanureid rahvastikus vähe · Rahvastiku väga aeglane kasv, iive-praegy puudub, nullilähedane · Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda Rahvastiku vananemine: · Sündimus ja loomulik iive hakkavad langema · Suremus langeb- väheneb ka vöikelaste suremus · Rahvaarvu kasv e. Iive aeglustub · Rahvastiku vanuseline koosseis · Türgi Kaasaegne põlvkondade vaheldumine: · Sündimus- madal, isegi negatiivne · Suremus-madal · Rahvaarvu kasv e
Ekstreemne kliima, poliitilised tegurid valitsus ei investeeri elukeskkonna arendamisse, harimiskõlbmatu maa, vähe loodusvarasid. 6. Mõisted loomulik iive, sündimus, suremus, imikusuremus. - LOOMULIK IIVE mingis piirkonnas aasta jooksul sündinute ja surmade vahe absoluutarvudes või sündimus- ja suremuskordaja vahe promillides. Näitab rahvaarvu juurdekasvu või vähenemist. - SÜNDIMUS sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - SUREMUS surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus. - IMIKUSUREMUS elussündinud kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta. 7. Vanusegrupid (3) - lapsed vanus kuni 14 aastat. - täiskasvanud vanus 15 64 aastat. - eakad vanus 65 ja enam aastat. 8. Rahvastiku vananemine ja probleemid. Demograafilise ülemineku etapp, mil rahvastikus on ülekaalus vanemaealised, noorte osakaal väheneb.
paremaid võimalusi võrreldes maakohaga. Vanad inimesed võivad küll jääda oma vanaduspõlve veetma maal elades, kuid kuna noori peale ei tule ning ükskord lõppeb ka vanade inimeste elu, siis paratamatult jäävadki külad tühjaks. Kuid kunagi pole halba ilma heata. Kindlasti leidub ka linnastumisega palju positiivset, miks muidu umbes 50% rahavastikust elab linnades. Linnastumine ehk urbaniseerumine tähendabki linnade kasvu ning linnarahvastiku osatähtsuse tõusu rahvastikus. Linnastumist iseloomustab linnastumise tempo. Linnastumisega kaasneb nii häid kui ka halbu asju. Linnastumise kasvutempo arengumaades on väga kiire. Kuid linnastumise tase on tänapäeval madal. Rahvaarvu kiire kasv tulenebki enamjaolt loomuliku iibe arvelt, mida nimetatakse demograafiliseks plahvatuseks. Miks aga valivad inimesed enda elukohaks linna? Kuna inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. Mõnedes arengumaades (nt
Tööhõive määr määr 2005 62.9 57.9 2006 65.5 61.6 2007 65.7 62.6 2008 66.6 63.0 2009 66.5 57.4 ·Töötuse määr näitab töötute osatähtsust tööjõus. 13,8% - Eesti 2009 ·Tööhõive määr näitab tööga hõivatute ostähtsust tööealises rahvastikus. 57,4% - Eesti 2009 ·Tööjõus osalemise määr näitab tööjõu osatähtsust tööealises rahvastikus. 66,5% - Eesti 2009 · Tööjõu puudus (ka: tööjõu alapakkumine) tööturu situatsioon, kus tööjõu nõudlus on suurem kui tööjõu pakkumine · Tööpuudus tööturu situatsioon, kus tööjõu pakkumine on suurem kui tööjõu nõudlus ja osa inimesi jääb selle tõttu tööta · Peamine teke ettevõtted vähendavad tootmismahtu
1475223 (2006.aasta seisuga) inimest. Riigi riigikeel on prantsuse keel, kuigi 90% räägib tunnustatumaid piirkondlike keeli. Religioonidest on enamasti esindatud moslemlus (50%), põlisrahvaste uskumused (40%) ja kristlus(10%). Riigis elavad negriidid. 2.1.Rahvaarv Burkina Fasos elab ligikaudu 15746232 inimest, kuid selle riigi rahvaarvu mõjutab AIDS, mida leidub palju ja mis toob endaga kaasa suurema suremuse, madalamad eluead, suurema laste suremuse, aeglasema rahvastiku kasvu ja muutused rahvastikus vanuse ja soo osas. 2.2. Riigi rahvastiku vanuseline struktuur Ligi poole Burkina Faso elanikest moodustavad 15-64 aastased inimesed( 51,3%) kuid suure osa moodustavad ka lapsed vanuses 0-14 aastat(46,2%). Kuna Burkina Fasos on inimestel eluiga madal, on 65aastastel ja sellest vanematel inimestel rahvastikus üsna väike osa(2,5%). 2.3. Riigi rahvastiku eeldatav eluiga Kuna riigi kodanike AIDSi suremus on kahandanud ka nende eluiga, siis on inimeste eeldatav eluiga suhteliselt lühike
Muudel põhjustel mitte töötavad isikud Töötuse määr ja selle muutumine on oluline majanduse olukorra näitaja. Suurenemine majanduse halvenemine Vähenemine majanduse paranemine Eesti ja Suurbritannia jagavad oma 5,2- protsendise töötusega 10.-11. kohta Euroopa liidu riikide töötuse võrdluses. Töötuse määr- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus e tööjõus Tööhõive määr- hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus Need kaks erinevad/sõltuvad vanuse rühmades, hariduse tasemest, elupaigast 15. november 2007 Tänavu III kvartalis kahanes töötuse määr 4,2 protsendini, kõige raskem on vaba tööjõudu leida Põhja-Eestis. Võrreldes eelmise aasta III kvartaliga vähenes töötus kõigis piirkondades.
html#mx 2 http://www.prb.org/pdf17/2017_World_Population.pdf 3 https://www.census.gov/data-tools/demo/idb/region.php?N=%20Results%20&T=13&A=separate&RT =0&Y=1997,2007,2017,2027&R=-1&C=MX 4 http://migrationsmap.net/#/MEX/departures Sisse rännatakse ka Hispaaniast ja Kuubast.5 Arvestades kõiki faktoreid (sündimus, suremus, sisse- ja väljaränne) on Mehhiko iive siiski negatiivene, peamiselt selle pärast, et väljaränne on suur. 1990. aastal oli Mehhiko rahvastikus kõige rohkem 0- 35 aastaseid inimesi. Kui sünnist kuni 15. eluaastani on poiste osakaal rahvastikus veidi suurem siis järgnevates vanuse klassides on meeste ja naiste osakaal tasakaalus (vaata lisa 1, joonis 3). 2017. aastal oli meeste ja naiste osakaal kuni vanuseni 19 võrdne, alates 20. eluaastast on aga mehi rahvastikus veidi vähem kui naisi. Sammuti on vanureid aastal 2017 tunduvalt rohkem kui seda oli 1990. aastal
12. DEMOGRAAFILINE ÜLEMINEK Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp : on omane eelkõige agraarühiskonnale. Kõrge ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb 30-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel. Sündimus on kõrge : 40-50 last tuhande inimese kohta aastas. Peres on keskmiselt 7-8 last, kellest täisealiseks saavad pooled. Keskmine eluiga madal 35-40 aastat, vanureid rahvastikus vähe. Rahvastiku väga aeglane kasv. Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda. Demograafilise ülemineku 1. etapp Algas Euroopas 18. sajandil. Tõi kaasa elutingimuste, toitumise ja arstiabi paranemise. Õpiti ravima ja ennetama haigusi. Inimeste eluiga hakkas pikenema, kuid sündimus jäi kõrgeks laste arvu peres piirati ja paljulapseline pere oli traditsioon. Loomulik iive suurenes ja rahvaarv kasvas väga kiirelt
Nüüdisaegne rahvastiku tüüp- demograavilise arengu etapp, mida iseloomustab väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu aeglane kasv või isegi kahanemine. Demograafiline plahvatus- demograafilise ülemineku etapil toimuv kiire rahvastiku kasv suremuse kiire vähenemine ja suure sündimuse olukorras. Rahvastiku vananemine- on rahvastiku kesmise vanuse kasv laste osatähtsuse vähenemise ja vanurite osatähtsuse kasvu tõttu. Sündimus- on sündide esinemine ingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Sündimust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas sündide arv ja elussündide arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning sündimuskordajad, sealhulgas sündimuse üldkordaja(sündide arv tuhande elaniku kohta, väljendatakse promillides). Suremus- on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas. Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis
demograafiline plahvatus. i) Mis põhjustel on arenenud riikides rahvastiku keskmine vanus kõrge ja milliseid probleeme see toob endaga kaasa? Arenenud riikides on rahvastiku keskmine vanus kõrge, kuna on head elu- ja töötingimused, kõrgelt arenenud arstiabi, kõik eluks vajaminev on kergesti kättesaadav (tootmine on massiliseks muutunud). See võib endaga kaasa tuua rahvastiku vananemise. j) Kuidas on muutunud eestlaste ja muulaste osatähtsus rahvastikus viimasel sajandil? Nii eestlase kui ka muulaste osatähtsus on rahvastikus mõningal määral vähenenud. Harjutus: Rahvaarv vähenes riigis aasta jooksul 7 890 inimese võrra ja riigis elas üldse 1 123 456 elanikku. Milline oli iive?
Toompuu, T., Taits,T. Eesti maakonnad ja linnad. Töövihik. 1997 järgi *Miks vähenes E.rahvastiku arv 17,sajandi lõpus, 18.saj.alguses? - - - *Miks vähenas E. rahvastiku arv ajavahemikus 1934- 1945? - - - *Miks vähenes E. rahvastiku arv peale 1990.a. - 1 Rahvastik Maret Vihman. - - 2.Eestlaste osakaal (%) rahvastikus *Eestlaste % rahvastikus on olnud maksimaalne...................................................., miks?............................................................... *eestlaste % rahvastikus on olnud
-avalik-õiguslikud asutused ¤Kodanikuühiskond ehk kolmas sektor: -kodanikualgatuslikud organisatsioonid(MTÜ, SA, seltsid ja asutused) -edendab valitsemist 2)Nüüdisühiskond: -3 sektorit -sektorite eristatatvus -tööstuslik kaubatootmine -rahva osalus ühiskonnaelus -vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus -inimõigused 3)Tööstusühiskond -tööstuslik tootmine -ratsionaalsus -ametnikkonna tugevnemine -tööaja tähtsustamine -meelelahutuse levik -muutused rahvastikus -muutused rahvastikus Postindustriaalne: -kõrgtehnoloogia kasutamine -mitmekesised väärtushinnangud -teenindussektori kasv -teaduse ja hariduse väärtustamine -riigil ülesandeid rohkem -uued sotsiaalsed klassid -massikultuur Infoühiskond: -uued infokanalid -vabam töökorraldus -innovaatilisus -oht keskkonnale 4)Võim - inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ja saavutada sel viisil oma huvide elluviimine
sajandil kolmekordistunud. 1900. aastal elas maailmas 1,6 miljardit inimest, aastal 1992 aga juba 5,5 miljardit. 2010 aasta seisuga on rahvaarv maailmas jõudnud 6.797miljardini, ning see kasvab jätkuvalt. Rahvaarvule avaldavad mõju eelkõige sündimus ja seda mõjutav perepoliitika, suremus ja seda mõjutav tervisepoliitika ning välisränne ja seda mõjutav rändepoliitika. Sündimus on sündide esinemine rahvastikus või selle osas. Sageli väljendatakse promillides e. sündide arv tuhande inimese kohta. Aasta jooksul sünnib maailmas üle 130 miljoni lapse, seega igas minutis 250 lapse. Euroopa ja Eesti rahvastik on vananev rahvastik st, et sündimus on madal, noori inimesi tuleb vähem juurde ning rahvastiku taastootmine on pidurdunud või pidurdumas. (Joonis 1. Eesti rahvaarvu muutused aastatel 1970-2008)(Joonis 2. Eesti rahvastikupüramiid aastal 2010.) Sündimust mõjutavad tegurid on :
Kaasaegne rahvastiku tüüp ● Madal sündimus ja suremus ● Rahvaarvu aeglane kasv või kahanemine ● Üleüldine pereplaneerimine ● Toimiv kättesaadav tervishoiusüsteem ● Negatiivne loomulik iive ● Eakate osakaalu tõus rahvastikus ● Laste osakaal rahvastikus väheneb ● Keskmise eluea tõus Näited: Inglismaa 5.Nimeta migratsiooni põhjuseid ja too konkreetseid näiteid. ● Tööpuudus - situatsioon tööturul ● Tööjõupuudus - Aafrika neegerorjad Ameerika istandustesse ● Ajude äravool - domineerib praegu, oskustööliste ja teadlaste, arstide väljaränne
Inimeste ränne suurlinnadest välja. Geogr. Segregatsioon elanikkonna sentratsioon mingite (rahvus, religioon, jõukus) tunnuste alusel. Hiidlinn e megalopolis suur linnaline ala, mis moodustub linnastute suurenedes, tihenedes ja kokkukasvades. Sisserändekvood arenenud riikide poolt kehtestatud immigrantide hulk Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. Rändeiive e saldo sisse- ja väljarände vahe. Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asutatud vilets linnaosa peamiselt arengumaades, aga ka lääneriikide suurlinnades.
75 aastat ning naiste 78.32 aastat. Need näitajad on märgatavalt kõrgemad kui mujal maailmas. 3.3. Rahvastikupüramiidide analüüs 2011.aasta seisuga moodustavad lapsed 15.3%,tööealised inimesed 74.9% ning vanurid ligikaudu 9.8% kogu Lõuna-Korea rahvastikust. Võrreldes 2011 aasta ja 2050 aasta diagramme, siis loeme välja et riigi rahvastik vananeb. Demograafiliselt on Lõuna- Korea rahvastiku vananemise etapis. Kuni 15.aastased lapsed moodustavad rahvastikus umbes 25% rahvastikust. Tööealised 15-65.aastased inimesed umbes 60% rahvastikust. Vanurid üle 65.aastaseid on rahvastikus umbes 10%. 4. Linnastumine Üle kahe kolmandiku Lõuna-Korea rahvastikust elab linnadest, millest mitmed on väga suured. Näiteks pealinnas Soulis on 10 727 000 elanikku ja Pusanis on 3 800 000 elanikku. Et vältida praeguse pealinna ülerahvastatust ja majanduse liigset koondumist sinna,
ja praktika, mida viiakse ellu kas kogu rahvastiku või selle teatud suurenenud. Riskirahvastik rahvastiku osa, kellel võib haigus välja Tundlikkus= Spetsiifilisus= PPV= NPV= rühmadele suunatud tervist mõjutavate sekkumiste kaudu. kujuneda . Levimus (prevalence) - protsess, mis näitab kõigi (uute ja Epidemioloogia definitsiooni komponendid sagedus, levimine, nähtuse vanade) haigusjuhtude esinemist rahvastikus. Antakse kuupäeva tõepärasuhe LR determinandid. Epidemioloogia on tõenduspõhise meditsiini kui täpsusega, iseloomustab hetkeseisu. Levimusmäär PR (prevalence 6 Andmete tüübid. Üldkogum ehk populatsioon objektid, tõenduspõhise rahvatervise põhialuseks.) Kiirhinnangu meetod- on rate)-arvväärtused 0 ja 1 (0% ja 100%) vahel
rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta. Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas) - arengumaades hakatakse sünnitama varasem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasestusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) - vähendavad sündimust; kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad Inimesed Traditsioonid ühiskonnas - arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajaks, kulutused haridusele palju väiksemad.
karjakasvatusele) toiduained põhiliselt siseturule. · Metsandus oluline majandusharu üle Eesti. · Mäetööstus - põlevkisi energeetika Ida-Virumaal · Inimtegurid: kapital > 1)tootmisvahendid, raha; 2)inimesed(tööjõud) · Ühiskondlikud tegurid: asulastik, teedevõrk, majanduse avatus jne. · Töötuse määr töötuse osakaal majanduslikult aktiivses rahvastikus majanduse olukorda iseloomustav suurus (hea <10%>halb) · Tööhõive määr hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus (Eestis u. 60%, Lääne- u. 70%) · Tööpuuduse põhjused Eestis- ümberkorraldused majanduses; töökohtade arvu vähenemine põllumaj. · Töötuid on enim madalama haridusega (põhihar. (17%) ja erialata (keskharidusega 11%/ keskharidusega 7%) inimesti seas. · Kõige kõrgema tööhõivega maakonnad on Hiiu- ja Harjumk
on 4,8, mis on väga hea tulemus. Ühe naise kohta on 1,66 last, mis on arenenud riikides tavaline (Maailma faktiraamat). 2.3.2 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused Hollandlaste keskmine oodatav elu iga on 79,25 aastat. Naistel on see kõrgem 81,98 aastat ja meestel 76,66 aastat. Hollandis on keskmine oodatav eluiga väga kõrge, maailmas on see 29. kohal. 2.3.3 Rahvastikupüramiidi analüüs Hollandis elab kõige rohkem inimesi vanuses 35-50 (vt Joonis 8). Naiste ja meeste osakaal rahvastikus on üsna võrdne, kuid alates 65-st eluaastast hakkab naiste osakaaal suurenema (vt Tabel 1). Üle 80-ne aastaseid naisi on Hollandis üle 400 tuhande, kuid mehi alla 200 tuhande. Holland kuulub kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, sest lapsi ja noori on vähem, kui keskaealisi. Sündimus ja suremus on madalad ning laste osakaal rahvastikus väheneb (Ibid). vanus mehed naised 0-14 1496348 1427297
suremuskordaja vahe promillides SÜNDIMUSKORDAJA- sündinute arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides SUREMUSKORDAJA- surnute arv mingis piirkonnas või riigis 1000 inimese kohta aastas, mida väljendatakse promillides IMIKUSUREMUS- elussündinute kuni ühe aastaste laste suremus 1000 elussündinu kohta RAHVASTIKUPÜRAMIID- graafiline kujutis, mis näitab mingil ajahetkel erinevate vanuserühmade jaotust soo kaupa mingi piirkonna rahvastikus GENOTSIID- süstemaatiline ja tahtlik tegevus, millega soovitakse täielikult või osaliselt hävitada mingi etniline, rassiline või religioosne üksus DEMOGRAAFILINE SIIRE- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga Iseloomusta maakera rahvaarvu ajaloolist arengut Pikka aega maailma rahvaarv oli muutumatu, suremus oli umbes sama suur kui sündimus. Rahvaarv hakkas kasvama, kui inimeste eluviis muutus paikseks. 1900
Linnastumine – Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide rahvastikus. Taaslinnastumine – Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. Metropol – Pealinn, suurlinn. Tööstuspark - Hea infrastruktuuriga ala, kuhu ettevõtted koonduvad logistiliste, tööjaotuslike, maksunduslike vm eeliste tõttu. Ringlinn – Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad linnaosad. Tasakaallinnastumine – Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale kasutamisele
+ rahvaarvu kasv; noorte naiste tervist kontrollitakse tihti; lahutuste arvu vähenemine; abortide arvu vähenemine - raske leida lasteaia- või koolikohta, raske leida elupartnerit, tööd ei jätku; üle 35-aastased vallalised peavad maksma lastetusmaksu mis on suur summa nende sissetulekust; nende, kes keelduvad lapsi saamast, tagakiusamine Mõisted: demograafia – teadusharu, mis uurib rahvastikku selle suuruse, koostise ja arengu aspektist sündimus –sündide esinemine mingi piirkonna rahvastikus suremus - surmajuhtude esinemine mingis piirkonnas iive – sündimuse ja suremuse vahe demograafiline siire (üleminek) - rahvastiku protsesside areng, kus traditsiooniline rahvastiku taastootmise tüüp asendub kaasaegse rahvastiku taastootmise tüübiga demograafiline plahvatus – ülemineku esimene etapp, kus rahvaarv kasvab väga kiiresti migratsioon – rahvastiku liikumine, kus inimesed vahetavad elukohta immigratsioon - sisseränne emigratsioon - väljaränne
rasestumisvastaseid vahendeid kasutatakse suhteliselt vähe. Arenenud maades eriti ei mõjuta. Laste sünnitamise vanus (partneri leidmise võimalus ja seksuaalkäitumise normid ühiskonnas): Arengumaades hakatakse sünnitama varem, naiste tööhõive suurenemine soodustab sünnitamisea nihkumist hilisemale ajale. Religioon (mõjutab tavasid ja suhtumist pereellu, perekonna planeerimisse) usklikes peredes sündimus suurem, pered suuremad. Arengumaades on usklike osatähtsus rahvastikus suurem. Pereplaneerimise võimaluste olemasolu ja nende kasutamine (rasedusvastaste vahendite kasutamine, meditsiini areng, abordid) vähendavad sündimust. Kättesaadavamad arenenud ühiskondades; kasutavad haritumad inimesed. Traditsioonid ühiskonnas arenenud ühiskonnad hindavad lastele kulutatud aega, raha, teostusvõimalusi, seega ei saa palju lapsi olla. Arengumaades peetakse lapsi pere toetajateks, kulutaused haridusele palju väiksemad.
kõrvaltoimed, haiguse esinemise seos tervishoiuteenuste vajaduse, nõudluse ja pakkumisega Haiguste esinemisnäitajad ja nende tõlgendamine (absoluutarvud ja rahvastiku suurusega seotud suhtarvud; haigestumus ja levimus; elulemisaeg; levimusmäär; kumulatiivhaigestumusmäär; haigestumuskordaja). Alguses peab haiguse esinemisnäitajaid käsitlema lahus andmetest rahvastiku suuruse kohta, ent hiljem tuleb haigusjuhtude arv seostada inimeste arvuga rahvastikus. Juhtude absoluutarvu võidakse vajada juhtimistegevuses, kuid süvaanalüüsil peab arvesse võtma rahvastiku suuruse, mis suuresti määrab haigusjuhtude arvu. Haiguse esinemisnäitajad võivad kirjeldada nii olemasolevate kui ka uute haigusjuhtude esinemist. Levimusnäitajad osutavad, kui suurel osal rahvastikust esineb uuritav haigus mingil ajamomendil. Haigestumisnäitajad kirjeldavad uute juhtude ehk esmasjuhtude esinemissagedust mingil ajavahemikul
Demograafiline üleminek arenenud riikides Arenenud riikides toimus demograafiline üleminek mitme sajandi jooksul. Rootsis näiteks 1745-1975. ... ja siis tasapisi sündimus Kõigepealt hakkas langema suremus Rahvaarv kasvas aeglaselt kogu sellel perioodil. http://www.marathon.uwc.edu/geography/demotrans/de Demograafiline üleminek arengumaades Arengumaade rahvastikus on kiired muutused toimunud viimase 50-60 aasta jooksul alates II maailmasõjast. Mehhiko rahvaarv hakkas väga kiiresti kasvama 1950. kuid sündimus jäi endiselt aastast. kõrgeks Seetõttu kasvas rahvaarv väga kiiresti Suremus hakkas kiiresti langema tänu meditsiini arengule, Miks maailma rahvaarv kiiresti kasvab? • Suur osa arengumaid on demograafilise ülemineku
majandusharude eelisarendamisele või spetsialiseerumine teatavate toodete valmistamisele. 4) Kapital- Tootmisse paigutatud ehk investeeritud raha, millelt saadakse tulu. 5) Tööjõud- ehk majanduslikult aktiivne rahvastik- inimesed, kes soovivad töötada ja on selleks võimelised; moodustub hõivatud isikutest ja töötutest. 6) Töötusemäär- töötute osatähtsus majanduslikult aktiivses rahvastikus. 7) Tööhõive määr- Hõivatud isikute osatähtsus tööealises rahvastikus. 8) Majandusgeograafiline asend- Riigi, piirkonna või asula asend teiste riikide rühmade, piirkondade, suuremate majanduskeskustega ja ühendusteede suhtes. 9) SKT- Sisemajanduse kogutoodang- Iseloomustab majanduse arengut ühe elaniku kohta. 10) Regionaalpoliitika- Riigi tegevus erinevate piirkondade arenguks.
Mehhikosse, Filipiinidele ja Poolasse. • Kõige enam tehakse ülekandeid USA-st 46 miljardit dollarit, Venemaalt, Šveitsist, Saudi Araabiast. VÄLISMAALASTE OSATÄHTSUS MÕNEDES EUROOPA RIIKIDES PAGULASED • Pagulane on isik, kes viibib väljaspool oma kodumaad ja kes ei saa sinna tagasi pöörduda; • Ligi 8% migrantidest e 16,3 mln rändajat on pagulased ja asüüli taotlejad (2010. a. andmetel). SISSERÄNNANUTE OSATÄHTSUS RIIKIDE RAHVASTIKUS SUURENEB MAAILMAS KASVAB KESKKONNAPÕGENIKE ARV • Keskkonnapõgenikud on inimesed, kes on sunnitud oma elukohast lahkuma, sest sealne elukeskkond on muutunud elamiskõlbmatuks. • Keskkonnapõgenike arvu kohta eraldi arvutusi ei tehta. • Keskkonnapõgenike arvuks on hinnanud u 10-25 miljonit inimest. Ulatuslikke ja pöördumatuid keskkonnamuutusi, mis elanikke lahkuma sunnivad, on mitmeid: • põllumaade kõrbestumine, igal aastal kõrbestub hinnanguliselt 6
suremuse vähenedes hakkab rahvaarv kiirelt kasvama Demograafilise ülemineku teine etapp- sündimus hakkab kiirelt langema ja jätkuvalt ka suremus, loomulik iive väheneb ja rahvaarvu kasv aeglustub, lasteosakaal väheneb, vanemaealiste osakaal tõuseb, keskmine oodatav eluiga kasvab Kaasaegne rahvastiku tüüp- väike sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane suurenemine või isegi mõningane kahanemine, laste osakaal rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal tõuseb 6. Rännete tõmbe-ja tõuketegurid, rännete põhjused ja tagajärjed tõmbetegurid parem palk paremad elutingimused paremad töö- ja õppmisvõimaused tõuketegurid madal palk halvad elutingimused ebasoodsad loodustingimused tagajärjed ülerahvastus toidu ja vee puudus pagulaskriis põhjused: majanduslikud poliitilised sotsiaalsed
mitteaktiivseteks (pensionärid, õppurid) Millest sõltub riigi või piirkonna tööjõu kvaliteet Tööjõu kvaliteet sõltub töötajate teadmistest, osakustest ja töökogemustest aga ka riiklikult tööjõupoliitikast, hariduskorraldusest, ajaloost ja kultuuritavadest Mida näitab tööhõive, tööpuuduse määr?Kuidas peegeldavad need näitajad majanduse hetkeolukord Tööhõive määr näitab hõivatud isikute osatähtsust tööealises rahvastikus. Tööpuuduse määr näitab töötute osatähtsust majanduslikult aktiivses rahvastikus. Kui tööhõive määr kasvab ja töötuse määr kahaneb viitab see majanduse edenemisele kui aga tööhõive määr väheneb ja töötuse määr suureneb siis näitab see majandusolude halvenemist Millistesse harudesse liigitatakse ettevõtted nende paigutuse järgi Ettevõtted liigitatakse materjalimahukaiks, energiamahukaiks ja tööjõumahukaiks aga ka tarbijale keskendunud harudeks
Linnastumine kontrolltöö küsimused 1. Mida nimetatakse linnastumiseks? Linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa rahvastikus ja linnalise eluviisi levimine. 2. Kuidas linna defineeritakse? Linna all enamasti suurt asulat, kus elab vähe põllumajandusest elatuvaid inimesi, või haldusüksust, mis hõlmab sellise asula koos lähiümbrusega. 3. Selgita mõisted: · Linnastus ehk aglomaratsioon - omavahel kokku kasvanud linnad, mis toimivad nagu üks tervik · Eeslinnastumine - inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks
Geograafiline segregatsioon elanikkonna kontsentratsioon tunnuste alusel. Megalopolis suur linnade ala, mis moodustav linnastute suurenedes, tihenedes ja kokku kasvades. Kaasaegne rahvastiku tüüp rahvastiku demograafiline arengu etapp, mida iseloomustav madal sündimus ja suremus. Kvoot Rändajate sisse või väljarändel kehtestatud kindel piirang. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut. Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahvaarvu jms. mõjutada. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut.
tihenedes, kokku kasvades. Eeslinnastumine- e. suburbanisatsioon- inimeste elamaasumine suurlinnade lähiümbrusesse. Iseloomulikuks jooneks on inimeste ränne suurlinnadest välja. Vastulinnastumine- e. kontraurbanisatsioon- väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Juhul, kui lahkutakse lähitagamaale, nimetatakse sarnast protsessi suburbanisatsiooniks ehk lähilinnastumiseks. Linnastumine- linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Demograafiline üleminek- e. siire, rahvastiku demograafilise arengu etapp, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalamaga ning inimeste keskm eluiga tõuseb.2. Rahvaarvu kasv maailmas ja erinevates regioonides. Rahvaarv hakkas märgatavalt kasvama siis, kui inimesed olid muutunud paikseks, hakanud põldu harima, koduloomi kasvatama. 1650. aastaks oli maailma rahvaarv suurenenud ligi 50 korda: 10 miljonilt 500 milj-le. Umbes 1800. a
Prantsusmaa ja Hispaania, kus AIDSiga elavate inimeste hulk on üle 130000. Mongoolias ei ole AIDS eriliseks probleemiks. Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2013 4 5. Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis ja selles toimunud muutused Joonis 3. Mongoolia rahvastiku püramiid. Allikas: CIA The World Factbook Vanemaid inimesi, üle 64aastaseid on Mongoolia rahvastikus juba rohkem kui traditsioonilise rahavstiku tüübi puhul. On näha, et Mongoolia rahvastik on viimase sajandi jooksul jõudsalt kasvanud. Nooremate tööealisteosatähtsuson suur, vanemaid tööealisi on vähem. Laste osatähtsus on kasvamas, kuid 1990.ndatel oli sündimus märgatavalt väiksem kui varem. See võis olla põhjustatud Nõukogude Liidu lagunemisest, mill tõttu tekkis Mongoolias majanduslikult raske olukord. Nõukogude Liit oli olnud Mongoolia tähtis majanduspartner
polügaamselt vms., kui palju on inimestel elu jooksul partnereid); väärtused (millised on väärtused, mida elus kõige enam hinnatakse); traditsioonid ühiskonnas (normiks peetav laste arv peres, suhtumine laste saamisse ja pereellu); naiste ja meeste seisund ühiskonnas, võimalused ja vabadus oma elu korraldada; majanduslikud võimalused laste kasvatamiseks (toit, raha, eluase, riigi poliitika). Suremus Suremus on surmajuhtude esinemine mingi piirkonna rahvastikus või selle osas(või ka mingis perekonnas). Suremust iseloomustavad demograafiliste näitajate seas surmajuhtude arv mingis ajavahemikus (tavaliselt aastas) ning suremuskordajad, sealhulgas suremuse üldkordaja. Suremust põhjustavad: vaesus; halb tervisehoiukorraldus; arstiabi kehv kättesaadavus; ebaterve eluviis; Surma põhjused olenevad inimese vanusest. Lapseiga on tänapäevani suhteliselt ohtlik.
4. Linnakeskuse taas aktiivseks muutumine. 3. Mudel, kus ärikeskust ümbritsevad erineva 8. Inimeste kogum, kes elavad linnas. funktsiooni, ehitustiheduse ja maa väärtusega ringjad 9. Linna planeerimata ja laiaulatuslik levik linnaosad. maapiirkonda. 5. Suurtööstuse arendamine. 10. Maal elavate inimeste osakaalu vähenemine riikide 6. Linnastumise viies faas, kus pööratakse tähelepanu rahvastikus. säästlikule arengule ja ressursside mõõdukale 12. Kuritegevuse suurenemine, ebavõrdsus ja kasutamisele. kodutus- mis probleemid need on? 7. Linna vaene, halva hoonestuse ja puuduva 13. Tervishoiuvastased elutingimused ehk... heakorraga üleasustatud osa. elutingimused. 11. Mis on megapolis? 14
Narkopoliitakas on see kõige vaieldav teema, kuna inimeste, kes kasutavad narkootikumid, arv kasvab. Statistika näitab, et inimesi, kes on vähemalt üks kord proovinud narkootikumid, on 2003. aastal palju rohkem, kui 1998. aastal. Kui 1998. aastal selliseid inimesi vanuses 18-69 oli umbes 6%, siis 2003. aastal on juba neid 14% ja see arv ainult kasvab. (Hansson 2004, Narkootikumide levimus rahvastikus http://www.just.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=20701/ ) Kerged narkootikumid on vaja legaliseerida ja selleks on mitu põhjust. Need põhjused on kõigepelt seotud majandusega. Põhjused on ka teised teiste riikide positiivne kogemus, võimalus paremini jälgida ja kontrollida narkootikumide levik ja kvaliteet, võimalus vähendama kuritegevust, mis on seotud narkootikumidega ning ka iga inimese vabadus ise valida, kas tema
ta liigitatakse kaasaegse rahvastiku tüübiga riikide hulka ehk siis on madal sündimus ja suremus ning rahvaarvu väga aeglane kasv või isegi mõningane kahanemine (iive on väike või nullilähedane ja rahvastik vananeb). Kui 1961. aasta rahvaloendusel oli Kreekas üle 65-aastasi kõigest 11%, siis 2001. aastal oli neid juba peaaegu 17%. Rahvastiku vananemine jätkub – üle 65-aastasi inimesi elab riigis 6% rohkem kui alla 14-aastasi. Laste osatähtsus rahvastikus väheneb, inimesed elavad vanemaks ja vanurite osakaal rahvastikus tõuseb 20-25%-ni. Rahvaarvu muutumine poolsajandi jooksul: 6 7 Võrdlemine Eestiga: Vaadates rahvastiku paiknemist ja rahvaarvu muutust piirkonniti, selgub, et rahvastik ei paikne ühtlaselt ja rahvaarvu muutus piirkonniti on toimunud erinevalt. Rahvaarvult suurima maakonna Harjumaa rahvaarv ületas 31. detsembril 2011 väikseima rahvaarvuga maakonna
rändesaldo - sisse- ja väljarändajate vahe migratsiooni kvoot - absoluutarvuna või protsendina rahvaarvust kindlaksmääratud välismaalaste arv, kellel on aasta jooksul õigus riiki elukohavahetuse eesmärgil sisse rännata pendelmigratsioon - inimeste igapäevane liikumine oma alalisest elukohast teises asulas paiknevasse töö- või õppimiskohta ja tagasi 8. Meeste, naiste keskmine eluiga Eestis. M - 67 a N - 78 a 9. Oska iseloomustada rahvastiku püramiidi. 10. Eestlaste osakaal rahvastikus praegu, selle muutumine peale 1945 a., peale taasiseseisvumist. 11. Tihedasti ja hõredalt asustatud alad. Tihedalt - linnad Hõredalt - metsad, soised alad 12. Asulate jaotus Eestis. Linnalised, maalised tegevusalad. Linnalised - linn, alev, alevik Maa-asulad - külad Tegevusalad Linnalised - tõõstus, ehitus, kaubandus, teenindus Maalised - põllumajandus, metsandus, kalandus 13. Linnaelanike osatähtsus, linnastumise tase. Külade tüübid. Linnastumise tase - 79,3% 14. Haldusjaotus
põlluviljakuse kasv jääb rahvaarvu kasvule alla. · Malthuse seoseid kasutati näiteks veel 1950ndatel Inglimaa ja Walesi rahvastikuprognooside koostamistel, enne kui arenesid statistilisemad ja tehnilisemad meetodid. · Üleilmastumine toob kaasa selle, et elu mitmekesisus puutub kõigisse. Teooriast lähtuvalt on olemas võimalus, et ühiskonna arenedes langeb sündimus ise, kuid see on pikk protsess ning enne jõuab maailma rahvastikus toimuda palju hariduslikke ja religioosseid ümberkorraldusi. · Mitte kunagi varem pole maakeral elanud nii palju noori, viljakas eas rändevalmis inimesi kui 21. sajandi alguses. · Alla 25aastased moodustavad peaaegu poole maailma 6,8miljardilisest rahvastikust. · 41 protsenti maailma riikidest peab sündide arvu oma territooriumil liiga suureks.
suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti (rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori) Rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu suureneb rahvastiku keskmine vanus. Sündimus- mingi piirkonna sündide arvu suhe rahvaarvuga. Suremus-mingi piirkonna surmade arvu suhe rahvaarvuga Loomulik iive- näitab mitu inimest sündis aasta jooksul rohkem või vähem kui suri Rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku protsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi Migratsioon- ehk rahvastiku ränne on inimeste pikaajaline ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elu-või töökoha leidmiseks.