EESTI RAHVASTIKUGA SEOTUD PROBLEEMID Tartu 2006 Rahvaarv 1,340,000 Sündimus 12 (16,000 last aastas) Suremus 13 (18,000) Rahvastiku juurdekasv 0.1 % Aastal 2025 rahvaarv 1,200,000 Aastal 2050 1,100,000 Väikelaste suremus 4.9 Keskmine eluiga 73 (M 67; N 78) Linnades elab 69 % Vanuseline koosseis: alla 15aasta vanuseid 15 % 199,000 tööealisi (1565 a) 68% 911,000 üle 65aasta vanuseid 17 %) 230,000 SKT 19,680 $ HIV/AIDS vanuses 1549 1,3 % http://www.census.gov/ipc/www/idb/country/enportal.html PÕHIPROBLEEMID: 1) Rahvastiku vähenemine (igal aastal jääb puudu üle 2000 lapse) 2) Madal sündivus (lähiaastatel jõuab sünnitusikka 90-ndatel sündinud eriti väikesearvuline põlvkond) 3) Elanikkonna vananemine (tööealised vs ülalpeetavad) 4) Meeste lühike eluiga (üle 10 a lühem kui naistel 67M / 78N) 5) Ebaühtlane soolis-regionaalne paiknemine (elanikkonna linnastumine noored naised ...
Peruu 1. Peruu rahvaarv: a) Peruus elab umbes 29,250,000. b) Tegu on maailma mastaabi keskmise suurusega riigiga, kuna seal elab üle paarikümne miljoni inimese. Peruu on maailmas rahvaarvult 42. kohal. c) Umbes sama palju inimesi elab Malaysias, Nepalis, Afganistanis. 2. Rahvastiku paiknemise iseloomustus ja analüüs: a) Peruu rahvastiku keskmine tihedus on 23,08 in/km2. Sarnane rahvastiku keskmine tihedus on Ekvatoriaal-Guineas (22,58) ja Brasiilias (23,50) b) 3. Rahvaarvu kasvu iseloomustus: a) Aasta Rahvaarv 1950 7,633 1955 8,672 1960 9,931 1965 11,467 1970 13,193 1975 15,161 1980 17,295 1985 19,379 1990 21,565 1995 23,863 2000 25,797 2005 27,442 2010 28,948 2015 30,445 2020 31,915 2025 33,283 2050. aastaks on inimesi ~37 miljonit. 4. Rahvaarvu analüüs, milliste tegurite mõjul rahvaarv kasvab või k...
(N: Kõige väiksem rahvaarvuga 10 168 el., 0, 8% Eesti rahvastikust). 1) Kõige väiksema rahvaarvuga 25 346 el. maakond pärast Hiiumaad (9 381). 2) Maakonna siseselt paikneb rahvastik ebaühtlaselt. 3) 30-40 aastaste osakaal maakonnas on väga väike (u.3,4%) Pilt 3. Rahvaarvumuutus. 4) Läänemaakonna rahvaarv väheneb! 5) Kõige tihedamalt asustatud vald on Taebla. 8. Rahvastikuga seotud probleemid maakonnas: · Töötute protsent 2009. aasta seisuga on 22,3 %, mis on rohkem kui Eesti keskmine (16,9%) · Rahvastiku arv väheneb. · Sureb rohkem kui sünnib. · Väljaränne on suurem kui sisseränne. · Varguste arv suureneb. Kasutatud allikad: Pilt 1.http://www.crwflags.com/fotw/flags/ee(ln.html Pilt 2.http://commons.wikimedia.org/wiki/Media:L%C3%A4%C3%A4nemaa_lipp.svg Pilt3. http://www.stat
Hispaania Pealinn: Madrid Rahvaarv: 46,030,109 (2010 aastal) Inimeste tihedus: 93 in/km2 Pindala: 504,030 km2 Rahaühik: Euro Peamised keeled: Hispaania, Katalaani Kuningas: King Juan Carlos Peaminister: Jose Luis Rodriges Zapatero Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast(Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub kaSuurbritanniale kuuluv Gibraltar. Hispaania rahvaarv on 46,505,963 miljonit, seda 2010 aasta juuli seisuga. Selle arvuga paikneb Hispaania maailmaarvestuses 27. kohal. Maailma mastaabis kuulub Hispaania keskmise suurusega riikide hulka. Hispaan...
MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimühiskonna pikas arenguloos võib eristada mitut etappi, mis kõik on põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud t...
• LOOMULIK IIVE ON NEGATIIVNE • ON PEAAEGU VÕRDNE KESKMISE • 1 MIGRANT 1000 INIMESEKOHTA VANUSEGA • 3 SISSERÄNDAJAT 1000 • RIIGIS POLE SUURI PROBLEEME AIDS- INIMESEKOHTA IGA • RÄNDESALDO ON POSITIIVNE RAHVASTIKUPÜRAMIIDID • SÜNDIDE ARV ON VÄHENENUD • INIMESED ELAVAD KAUEM • MMEESTE KESKMINE VANUS ON TÕUSNUD • NAISTE KESKMINE VANUD ON TÕUSNUD • RIIK ON PIGEM NOOREMA RAHVASTIKUGA RIIK • 0-14 AASTASED: 15.8% (MEHED 424,571/NAISED 410,042) • 15-24 AASTASED: 12.3% (MEHED 329,625/NAISED 316,585) • 25-54 AASTASED: 38.3% (MEHED 1,026,525/NAISED 988,772) • 55-64 AASTASED: 14.4% (MEHED 374,685/NAISED 385,933) • 65 AASTASED JA ÜLE SELLE: 19.2% (MEHED 421,854/NAISED 587,522) ARENGUETAPP • RIIK ON VANANEVA RAHVASTIKUGA JA ON KÕRGELT ARENENUD RIIK
Geograafia Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. )uurib rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi) Demograafiline üleminek- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Inimarengu indeks(HDI)- Kasutatakse riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. (olulised koponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng) Traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab
Bangladeshi analüüs 1) 39.3% rahvastiku arvust moodustavad alla 15 aastased lapsed. Poisse on 20% Tüdrukuid 19.3% Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. 2) 2.9% rahvastiku arvust moodustavad üle 65 aastased elanikud. Nendest mehi on 1.5% ja naisi 1.4% Meeste osatähtsus on suurem. 3) 39.3% + 2.9% = 42.2% 100% - 42.2% = 57.8% Tööealiste (15-65) osatähtsus on 57.8% rahvastiku arvust. 4) Bangladeshis on noorenev rahvastik. 0-15 aastased - 39.3% üle 65 aastased -2.9% 5) Bangladeshis on keskmine eluiga madal. 6) Sündimus - 25‰ Suremus - 9‰ Imikusuremus - 7‰ 7) Sündimus on viimaste aastadega suurenenud 8) Poiste ja tüdrukute suhe viimase 5 aasta jooksul on 1.078 9) Bangladeshi rahvastikuga on toimunud demograafiline plahvatus.
riigis ning kui palju erineb soolis-vanuseline koosseis üksteisest, meeste ja naiste keskmist eluiga, rahva üldarvu, laste ja vanurite osatähtsust, sündimuse ja suremuse muutusi. 2. Alla 15 aastased moodustavad rahvastikust ~20,6%. 3. Vanemaealised inimesed( üle 65 aastased) moodustavad rahvastikust~ 17%, neist mehed ~ 7.1% ning naised ~9,9%. 4. Tööealiste osatähtsus( 16-65- aastased) on ~73,8%. 5. Selles riigis on tegemist vananeva rahvastikuga. 6. Keskmine eluiga on kõrge. 7. Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid, kuid vananedes suureneb tüdrukute(naiste) osakaal ning väheneb poste(meeste) osakaal. 8. Sündimus on viimastel aastatel vähenenud. 9. Viimase 5 aasta jooksul sündinud poiste ja tüdrukute suhe on poiste ülekaalus. Poisse ~ 51,3% ja tüdrukuid ~ 49,7%. 10. Tegu on vananeva rahvastiku tüübiga.
Marginaalne rahvastik mingi tunnuse poolest ülejäänud rahvastikust erinev inimeste rühm. Perepoliitika riigi või kohaliku omavalitsuse meetmed, mis toetavad lastega perede toimetulekut. Pendelränne liikumine elukoha ja suhteliselt kaugel asuva töökoha vahel. Rahvastikupoliitika riigi sihiteadlik tegevus sooviga rahvaarvu jms. mõjutada. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut. Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asustatud vilets linnaosa. Sundränne alalise elukoha vahetus mitmetel pealesunnitud põhjustel. Vastulinnastumine väljaränne suurematest linnadest kaugematesse piirkondadesse. Ülelinnastumine linnade ülikiire kasv. Illegaal inimene, kes elab riigis töö ja elamisloata. Pagulane riigist tavalistel, poltiitilistel või usulistel põhjustel riigist välja saadetud isik. Emigrant riigist väljarändaja. Immigrant riiki sisserändaja.
Ranna ääres on paarisajameetrine riba, mis on kaetud lumivalge korall-liivaga. Kõrgeim punkt 71m. Vooluveekogud puuduvad. Saarel leidub rohkelt fosforiiti. Kliima globaalne soojenemine ohustab Naurut otseselt, sest merepinna tõusu korral võib saar vee alla jääda. Huvitavat 21. märtsil 2012 sõlmis Nauru diplomaatilised suhted Eestiga. Naurulastel oli kunagi oma usund, nüüd on suurem osa elanikkonnast kristlased. Nauru on kõige suurema rasvumusega rahvastikuga riik. Naurus pole makse kodanikele. Kõige populaarsemad spordialad Naurul on Austraalia jalgpall ja tõstmine.
Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga, kirdes Poolaga (442 km), idas Tšehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km, ilma piirita üle Bodensee), lõunas Šveitsiga (316 km, ilma piirita üle Bodensee), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Rahvastik Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad. 91% elanikkonnast moodustavad sakslased 2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku.
töölismajad ja karpmajad lautade juures Teenindusasutused enamasti puuduvad (v.a. tee-äärsed toitlustuskohad, turismitalud, seltsimajad jne.) Põllumajanduses tootmistalud, Eesti NSV ajast üksikud laudad; võib olla ka väiketööstust; Keskmine suurus alla 50 elaniku (tänapäeval), 50 aastat tagasi olnud üle 100 Üldiselt tühjenevad ja vananenud rahvastikuga, palju pensionäridest üksikleibkondi Suuremate linnade lähedal kiiresti kasvanud ehk valglinnastunud o Majandusasulad: Kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad (sh jäeti 50ndatel ja 60ndatel aastatel tsentraliseerimata); ühe- ettevõtte asulad; Enamasti 200-1000 elanikuga; Enamasti vähesed teenindusfunktsioonid (nt alg- või põhikool,
Elen Süvalep Riigi rahvaarv Prantsusmaal elab 64 057 792 elanikku, millest 62 150 775 inimest elab Prantsusmaa riigi territooriumil Euroopas (nö. Metropolitan France). Rahvaarvult jääb seega maailmas 21. kohale ning maailma mastaabis võime Prantsusmaad pidada keskmise suurusega riigiks. Lähedane ja võrreldav on Inglismaa (61 113 205) ja Itaaliaga (58 126 212) ning Iraani (66 429 284) ja Tai (65 905 410) rahvastikuga. Prantsusmaa rahvastiku paiknemine riigis Prantsusmaa rahvasiku tihedus on 108,09, millega asetub maailmas 95. kohale. Sarnase tihedusega on Slovakkia, Ungari, Portugal ja Malawi. Kaart 1. Rahvastiku paiknemine Nagu kaardilt näeme, on enamus rahvastikust koondunud linnadesse. Selgelt eristub Pariis ja selle ümbrus, mis on äärmiselt tihedalt asustatud. Samuti on äratuntav Lyon, Bordeaux, Nantes, Belgia piiriäärne Lille jt
TagaEuroopa TagaEuroopa ...riigid on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Rumeenia ja Serbia ja Montenegro. ...on valdavalt mägise pinnamoe ja kireva rahvastikuga piirkond, mis hõlmab Balkani poolsaart ja selle kirdepoolseid servaalasid. Tänapäeval on ta majanduslikus arengus läänepoolsest Euroopast selgelt maha jäänud, erandiks on Horvaatia. Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70% HORVAATIA Pealinn Zagreb(~620 000 elanikku), teised suuremad linnad: Split, Rijeka, Osijak, Zadar, Slavonski Brod, Pula ja Karlovac.
Demograafia ehk rahvastikuteadus , mis tegeleb mitmesuguste rahvastikuga seonduvate küsimustega ( nt vanuseline ,sooline, rahvuslik koosseis; rahvastiku liikumine; hõive jnee.) Demograafiline kriis- olukord, kus suremus ületab sündimuse ning rahvaarv kahaneb. Demograafiline plahvatus demograafilise ülemineku periood,kus rahvaarv kasvab kiiresti, sest suremus langeb, sündimus on kõrge ja lapsi palju. Rahvastikupüramiid rahvastiku soolist ja vanuselist koostist kujutav diagramm
sotsiaalpoliitikale pole mitte koorem, vaid investeering. Teadmis ja innovatsioonimahukas tootmine sõltub üha enam inimressursist. · Rikkus on ka tähtis, kuna võimalda investeerida infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus. · Tähtis on, kuidas jaotub rikkus inimeste vahel · Rahvastiku taastamise probleemid. Kuidas neid lahendatakse? · Eesti on Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond · Sündivuse kasv või sisserände soosimine? · Rahvastiku kvaliteet-haridustase, tervis, tööpotentsiaal, kaasatus ühiskonda · Vägivaldsed surmad, krooniliste haiguste levik, koolist väljalangevus jt näitajad iseloomustavad inimarengut · Strateegia ,,Säästev Eesti 21" inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eestit rohkem kui teised jätkusuutlikkuse tegurid
4 valdkonnaga, kuid tema mõju tänapäeva ühiskonnas on kõige laastavam. Juba kümme aastat tagasi, Eesti Vabariigi 83 sünnipäeva kõnes mainis Lennart Meri: ,,Mulle teeb tõsist muret kasvav tööpuudus eestis, millega sammub kummalisel kombel taktsammu kasvav tööjõupuudus Eestis". Ka praegu võime sarnast tendentsi märgata. Tööta jäänud kfalitseeritud tööjõud kolib välismaale, kus avanevad paremad võimalused. Toimub nn ,,ajude väljavool". Kuna me oleme vananeva rahvastikuga riik, on see äärmiselt suur kaotus, sest need, tööealised inimesed, on maksumaksjad, kelle raha eest makstakse pensione, potentsiaalsed lapsevanemad, kelle arvelt eesti iivet tõsta. Valitsus ei näi aga selle probleemiga tegelevat, 10 aastaga on ajude väljavool vaid suurenenud. Riik justkui soosib oma tegevusega seda. Näitena võib kasvõi tuua üliõpilaste õppelaenu hüvitamise kaotuse, mis paljud,
Rahvastik Kordamisküsimused 1. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. 2. Miks korraldatakse rahvaloendusi? Rahvaloendusi korraldatakse andmete täpsustamiseks. 3. Mida näitab loomulik iive? Loomulik iive näitab sündimuse ja suremuse vahet. 4. Nimeta rände tõuke- ja tõmbetegureid. Tõmbetegurid kõrged palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, head elamistingimused, hea haridus.
(tervishoid, transport, hoolekanne)); tühjad eluruumid (suvekodud, tulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades); tühjenev asustus (hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned, ääremaastumine jms). MAA-ASUSTUS (L13) Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused. 1. Elukülad- kõige levinum asulatüüp; teenindusasutused enamasti puuduvad; põllumajanduses tootmistalud; võib olla ka väiketööstust; keskm suurus alla 50 elaniku; üldiselt tühjenevad ja vananevad rahvastikuga; suuremate linnade lähedal kiiresti kasvanud 2. Majandusasulad (N: Virtsu, Aseri)- kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad, ühe-ettevõtte asulad; enamasti 200-1000 elanikuga; en vähesed teenindusfunkttsioonid; palju-korterilised elamud; tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; asula kasv ja areng sõltuvad ühe ettevõtte käekäigust 3. Sotsiaalasulad (N:Jämejala, Vasalemma)- osadel juhtudel samaaegselt endine
rohkem raha maksudest, Rahvusvaheline kaubandus Arenenud riigid, põllumajandussaaduste import, tööstustöödete eksport Stabiilsemad ekspordi tulud. Arengumaade tööstustooted, valmistooted, elektroonika import Põllumajandussaaduste metsa või kala eksport. Põhi saab lõunast toorainet, kütust, ja põllumajandussaadusi Vastutasuks müüb kalleid masinaid ja tarbekaupu, Riigi arengutaseme näitajad Majanduslikud, SKT- sisemajanduse kogutoodang RKT-rahvuslik kogutoodang Energia tarbimine Rahvastikuga seotud näitajad Majanduse struktuur(mitmekesisus) Rahvastiku näitajad(eluiga) Põhi, arenenud riigid(tööstus, teenindus) 1) I maailm väga kõrgelt arenenud 30- 40 000 USD/inimese kohta 2) II maailm(Ida-Euroopa) endised sotsialistlikud riigid 10 000 Lõuna, arengumaad(põllumajandus) III maailm SKT alla 5 000 Uus tööstusmaa- odava tööjõua maad (Brasiilia, Lõuna-Korea) Toorainemaad (naftariigid) Vaesed maad (odav tööjõud ja ka tooraine puudub)
Maailma üheks suurimaks probleemiks on inimeste arvu kiire kasv maailmas. Viimase sajandiga on rahva arv kasvanud ligi 3 korda (2 miljardilt 6 miljardini). Seetõttu tarbitakse rohkem toitu, vett kui ka energiat. Eestis on rahvaarv vähenenud, kuid see ei mõjuta eriti maailma rahvaarvu, sest suurem osa rahvastikust asub Aasias, Hiinas ja Indias (u 1miljard inimest) ning Jaapanis elab umbes 120 miljonit inimest. Ka Venemaa on suure rahvastikuga - 140 miljonit. Seepärast on suurenenud toidu- ja veepuudus. Teiseks suurimaks probleemiks on kujunenud erosioon ( ja ka kõrbestumine, kuid viimane Eestit otseselt ei puuduta). Looduslik erosioon Eestis on väike - vee erosioon mõningatel aladel, tuuleerosioon küll valdavalt, et mitte suures koguses. Erosiooni suurendab põllumajandustegevus, kus on kasutatud valesid harimisvõtteid ning kasvatatud ebasobivaid taimi. Kasutusel on ka suurel hulgal väetiseid, mille tõttu
· Sündimus ja suremus tasakaalus, rahvaarv ei kasva, pigem väheneb. Demograafiline üleminek · Üleminekuperioodiks enamasti 25-50 aastat. · Iseloomustab üleminekurahvastikke · Rahvaarv kasvab kiiresti, sest ... · ... 1) väheneb suremus · Teatud aja möödudes ... 2) väheneb sündimus · Sel ajal toimuvad olulised muutused rahvastiku vanuselises struktuuris. Piltlikult · Traditsioonilise taastetüübi puhul tegemist noore rahvastikuga visuaalselt tegemist laiapõhjalise rahvastikupüramiidiga · Modernse taastetüübi puhul tegemist vana rahvastikuga visuaalselt rahvastikupuu · Demograafilise ülemineku käigus muutub rahvastikupüramiid rahvastikupuuks Eesti, 1989 ja 1998 · Arenenud riikides on sündimus langenud allapoole taastetaset · Ülemineku staadiumis olevates arenguriikides sündimus endiselt kõrge. · Ka arenguriikides jõutakse modernsele
• Vananemine: vaja teistsuguseid teenuseid (tervishoid, transport, „Mutiklubid“, hoolekanne). Tühjad eluruumid: • kulude kasv allesjäänud elanikele nn karpmajades Tühjenev asustus: • hooldamata maastikud, võsastumine, lagunevad hooned. MAA-ASUSTUS (L13) 1. Maa-asulate tüpoloogia: põhitunnused: 1a. Elukülad • Kõige levinum asulatüüp; • Talud ja ühepere-elamud • Üldiselt tühjenevad ja vananenud rahvastikuga, palju pensionäridest üksikleibkondi 2a. Majandusasulad • Kohalikul toormel põhinevad, sageli ajaloolised tööstusasulad • Palju-korterilised elamud; • Tänapäeval pigem tühjenevad ja vananevad; 3a. Sotsiaalasulad • Enamasti 200-1000 elanikuga; • Välisilme sarnane endiste põllumajanduskeskustega; 4a. Endised põllumajanduskeskused • Külanõukogude ja valdade olulisimad (teenindus)keskused; • Kõige enam uusasulaid
seis positiivsem ning on võimalik väita, et tööturu majanduskeskkond püsib ka sellel aastal soodsana tööliste seisukohalt. Käimas on ka töövõimereform, millega üritatakse tööga hõivesse tagasi saada vähemalt mingi osa töövõimetuspensionäre, kes praegusel hetkel tööl ei käi ning antud reform peakski just 2017 aasta jooksul avaldama täpsemat mõju, mis eeldatavalt on kasulik Eesti majandusele, kuna töövõimeline elanikkond kasvab selle arvelt. Eesti on vananeva rahvastikuga väikeriik, kus iga lisanduv töötav inimene on väga tähtis majandusliku poole pealt.
seis positiivsem ning on võimalik väita, et tööturu majanduskeskkond püsib ka sellel aastal soodsana tööliste seisukohalt. Käimas on ka töövõimereform, millega üritatakse tööga hõivesse tagasi saada vähemalt mingi osa töövõimetuspensionäre, kes praegusel hetkel tööl ei käi ning antud reform peakski just 2017 aasta jooksul avaldama täpsemat mõju, mis eeldatavalt on kasulik Eesti majandusele, kuna töövõimeline elanikkond kasvab selle arvelt. Eesti on vananeva rahvastikuga väikeriik, kus iga lisanduv töötav inimene on väga tähtis majandusliku poole pealt.
Keskkonnaprobleemid Õhusaaste, prügi Kanalisatsioon, veepuudus, probleemid õhusaaste, prügi 7) Meetmed sündimuse suurendamiseks arenenud riikides ja meetmed sündimuse vähendamiseks arengumaades Sündimuse suurendamine: · Emapalk · Lastetoetused Sündimuse vähendamine: · 1 laps võib peres olla (Hiina) · 8) Rahvastikuga seotud probleemid arenenud riikides ja arengumaades Arenenud riikides: · Vananemine · Väike sündimus · Loomulik iive madal · Keskmine eluiga väike Arengumaades: · Ülelinnastumine · Sünnib palju · Marginaalne rahvastik
Geograafia kordamisküsimused 1. Mida uurib demograafia? Demograafia ehk rahvastikuteadus uurib rahvastiku koostise ja rühmade vaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. 2. Miks korraldatakse rahvaloendusi? Rahvaloendusi korraldatakse andmete täpsustamiseks. 3. Mida näitab loomulik iive? Loomulik iive näitab sündimuse ja suremuse vahet. 4. Nimeta ja iseloomusta demograafilise siirde etappe. 1) Traditsiooniline rahvastiku tüüp – sündimus ja suremus on kõrge, iive nullilähedane, palju lapsi, vähe vanureid, eluiga madal.
rahvastik. Jooniselt on näha, et naiste eluiga on pikem kui meestel. Saksamaal on töölisealised vanemas eas rohkem ,ehk iga aastaga jääb tööealisi inimesi vähemaks. 2050 ja 2100 aastatel on vanuseline jaotus ühtlustumas. Iga aasta sünnib enamvähem ühepalju lapsi ning vanemad inimesed elavad ka kauem. Mehi ja naisi on tulevikus suhteliselt ühepalju. Järelikult on Saksamaa Koostajad: Ülle Liiber, Ene Saar, Piret Karu 2012 4 vananeva rahvastikuga. Ülalpeetavate määr on 51%, mis näitab ,et töötegijaid on veidi vähem kui ülalpeetavaid, kuid mitte nii drastiliselt. Vanadussõltuvuse määr on 31%, ehk ühe töötegija kohta on 0.31 pensionäri. 6. Millises demograafilises arenguetapis on riik? Saksamaa kuulub kaasaegsesse arengu etappi. Saksamaal on väga madal sündimus ja suremus ning iive on seetõttu suhteliselt stabiilne , mistõttu rahvaarv põsib enamasti muutumatuna. Laste
Euroopas. Ta piirneb Taani, Poola, Tsehhi, Austria, Sveitsi, Prantsusmaa, Luksemburgi, Belgia ja Hollandiga. Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Saksamaa asub Euraasia mandril Euroopa maailmajaos 47°1615 ja 55°0333 põhjalaiuse ning 5°5201 ja 15°0237 idapikkuse vahel. Pealinn ja valitsuse asukoht on Berliin, mis asub Tallinnast 1045 km kaugusel. Berliini geograafilisteks koodrinaatideks on 52° 31 0 N, 13° 24 0 E. Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta, Taanis 127,9 in/km², Poolas 123,1 in/km², Tsehhis 134 in/km², Austrias 100,2 in/km², Sveitsis 183,9 in/km², Prantsusmaal 97 in/km², Luksemburgis 194 in/km², Belgias 358,7 in/km² ja Hollandis 392 in/km². Suurim on ta endiste/praeguste tööstuspiirkondade lähedal, kuhu on tekkinud suured linnastud
Kuid tiigreid ja lõvisid näeb väga harva. Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. India rahvastik on väga kirev. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikkonnas. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähe on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajaid) Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal. Kastikord: India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, e rahvastik jaguneb kastidesse. Kastikuuluvus on pärilik; see määrab ära inimese kindla seisundi ühiskonnas ja tema kindlad ametid. Algul oli viis suurt kasti: braahmanid (preestrid), ksatrijad (sõdurid), vaisjad
c) Naispensionäre on rohkem kui meespensionäre. Õige d) Kõige suurem noorta osakaal Õige e) Antud püramiid iseloomustab tänapäevast põlvkondade vaheldumist. Õige 3. Kas tegemist on nooreneva või vananeva rahvastikuga? Millest seda järeldad? Põhjenda. Tegemist on nooreneva rahvaga kuna noori on rohkem kui vanu.Kui noori on rohkem siis ka keskmine vanus langeb. 1. Iseloomusta laste arvu naise kohta maailma eri regioonides. Kuidas on muutunud laste arv naise kohta maailma eri regioonides. Põhjenda. Laste arv naise kohta on suurim Aafrikas.Laste arv naise kohta on aastatega kahanenud märgatavalt.Kõige vähem on muutunud arv Euroopas.Kuigi Aafrikas on
· Rahvastikutihedus: 73.5 in/km2 · 77% araablased · 19% kurdid · Türkmeenid, assüürlased jt Usundid · Islam 97% · siiidid 64% · sunniidid 34% · Kristlus jt 3% Araabia kevad · Postimees 25.02.11: Iraagis hukkus meeleavalduses 15 inimest · ERR Uudised 04.03.11: Iraaklased nõuavad Bagdadis suuremat palka · ERR Uudised 14.12.11: Obama kuulutab Iraagi sõja lõppenuks Varia · 1997. aasta lõpus oli umbkaudu veerandmiljardilise rahvastikuga Iraagis kasutusel 4,85 miljonit raadiot ja 1,75 miljonit televiisorit. · Eestis ei ole Iraagi suursaadikut ja Iraagis ei ole ka Eesti suursaadikut. · Üks kahekümnest vastsündinust sureb. · Vaevalt üks viiesajast iraaklasest kasutab internetti. · Kahe iraaklase kohta on üks mobiiltelefon. Kasutatud materjalid · Õpik "Maailma ühiskonnageograafia gümnaasiumile" · http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel251_217.html (vaadatud: 18.03.2012)
ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Üheks olulisemaks jätkusuutlikkuse tagajaks on peale majandusliku heaolu ka rahvastikutaaste probleemid. Rahvastik vananeb ja väheneb. Paljud riigid on selle lahendamiseks sundinud vastu võtma võõrtööjõudu, et suurendada töötavate inimeste osakaalu ühiskonnas ja tõsta maksulaekumisi. Eesti rahvastiku olukord on keeruline- sündimus jääb alla suremusele, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananeva rahvastikuga ühiskond. Sellise ühiskonna on tekitanud just 1940.- 1950.aastatel Nõukogude Liidust sisse toodud võõrtööjõud, kes nüüd on jõudnud pensioniikka. Jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust nii, et sündide arv ületaks surmade arvu. Eesti inimestel on sageli ka pingerikka ja raske töö tõttu elujooksul tulnud ka halb tervis. Sageli surevad inimesed just meie riigis nooremalt, kui mujal maades ning taaskord surmade arv ületab sündimust. Asi ei lähe tasakaalu
5. a)Vanemate naiste osakaal on riigis suurem.Lapsi on rohkem kui vanureid,meeste ja naiste sündimus püsib enam-väem samal tasemel.Kõige rohkem on riigis lapsi ja suur on ka 20- 30aastaste osakaal. b) 0-14 years: 25.2% (male 5,450,679/ female 5,200,704) 15-64 years: 63.6% (male 13,400,997/ fem ale 13,440,948) 65 years and over: 11.1% (m ale 1,940,810/ fem ale 2,758,356) (2012 est.) Riik on üldiselt noore rahvastikuga riik ,sest järeltulevat põlve on palju,seega võib järeldada,et riik läeb edasi ning areneb heal kiirusel.Lapsi on rohkem kui vanureid. c)Ülalpeetavate määr- 57,07% Vanadussõltuvuse määr=17,45% 6.Riik kuulub esimesse demograafilisse arengu etappi. Traditsioonilise rahvastiku tüübi etapp : on omane eelkõige agraarühiskonnale. Kõrge ja väga muutlik suremus. Keskmiselt sureb 30-40 inimest tuhandest aastas haiguste, nälja ja õnnetuste tagajärjel
Võrdle ka vanemaealiste meeste ja naiste osatähtsust. 65 aastased moodustavad kogu rahvastikust 7%. Meese ja naiste osatähtsuses väga suuri erinevusi ei ole, naised moodustavad siiski natuke suurema osa. Meeste keskmine eluiga on 72 aastat, naistel 78 aastat. c) Kui suur on tööealiste osatähtsus? Tööealiseid moodustavad kogu rahvastikust 64%. d) Kas selles riigis on tegemist noore või vananeva rahvastikuga? Tsiilis on tegemist nooreneva rahvastikuga. e) Kas keskmine eluiga on kõrge või madal? Keskmine eluiga on küllaltki kõrge. f) Millised on sündimuse ja suremuse näitajad? Sündimus on 22,4, suremus 5,6, imikusuremus on 14,6. 4. Kui suur osa rahvastikust elab linnades? 83% rahvastikust elab linnades. 5. Iseloomusta linnade paiknemist. Linnad paiknevad suuremas osas Kesk-Tsiilis
Regioon: Ida- Aasia, Jaapan 2 84 81,1 88 1,4 Allikas: United States Census: International Programs Regiooni näitlikustaiseks valisin ühe riigi samast regioonist, kuna Ida-Aasia regiooni koondtabelit polnud kuskilt leida. Jaapan on Ida-Aasia riikidest kõige paremal järjel ja kõige arenenum ,see on jõudnud oma rahvastikuga demograafilise siirde viimase etapini, st kaasaegse rahvastikuni. Mongoolias on sündimus kõrge ja suremus samal ajal madal, seetõttu on loomulik iive positiivne,jätkub rahvaarvu kasv. Jaapanis seevastu on nii sündimus kui suremus madal, ja suremus pisut suurem, loomulik iive on nõrgalt negatiivne ning rahvaarv õrnalt langeb. Rändesaldo Jaapanis on null. Mongoolias on see aga -3000, seal on ülekaalus väljaränne.
Vulkaanism: Vulkaane leidub Assoori saartel: · Flores · Fayal · Pico · San Jorge · Graciosa · Terceira · Don João de Castro Bank · Sete Cidades · Unnamed · Agua de Pau · Furnas · Monaco Bank Portugalis on esinenud ka väiksemaid maavärinaid, nt Lissaboni maavärin 1755 aastal. Pico vulkaan. Rahvastik: Portugal on kõige ühtlasema rahvastikuga maid. Peaaegu kõik inimesed seal on üht päritolu, räägivad sama keelt ning kuuluvad katoliku usku. Portugaallased- hispaanlastele lähedane romaani rahvas- on tekkinud peamiselt romaani, araabia ja keldi hõimude segunemisel. Umbes 70% portugaallastest elab maal. Vanuse struktuur: 0-14 aastaseid: 17% 15-64 aastaseid: 68% 65 ja vanemad: 15% Kasutatud kirjandus: http://www.ed-u.com/climate-of-countries.htm http://en.wikipedia.org/wiki/Portugal http://www.visitportugal
55.9% 65 aastased ja rohkem: 3.1% See on noore rahvastikuga riik. Aastaks 2030 sündide arv kasvab väga palju, rahvastik jääb nooreks. Rahvaarv suureneb peaegu 2 korda. Nigeeria on jõudnud demograafilise plahvatuse etappi. 7. Migratsioon Nigeeria on Aafrika suurima rahvaarvuga riik, koosneb rohkem kui 250 etnilisest rühmast. Hausa ja Sahara ääremaal 29%, joruba 21%, ibo (Ibo) 18%, Ijaw 10%, kanuri 4% , ibibio 3,5%, TIV 2,5% -0.1 migranti/1,000 elaniku kohta Väljaränne ei ole sellele riigile tõesiseks probleemiks
Seega vanurieas mehi on vähem kui naisi, kuigi laste ja tööealiste seas domineerivad mehed (seda nii Lihulas kui Türil). Lihulas oli kõige rohkem 45-49 aastaseid mehi ning naisi oli kõige rohkem 65-69 aastaseid. Türil oli mehi kõige rohkem vanuses 50-54 ning naisi vanuses 70-74. Sündimus on jäänud Lihulas kui ka Türil aina väiksemaks. 5) Linnades noorenev/vananev rahvastik, milline võiks olla prognoos Mõlema linna puhul on tegemis vananeva rahvastikuga, kuna sündide arv kahaneb. Põhjuseks on tööealiste inimeste suurematesse linnadesse kolimine. Vanurite domineerimise põhjuseks võib olla see, et vanemas eas tahetakse suurlinnast tagasi väiksemasse kodulinna tagasi tulla. Kuna Lihulas ja Türil on lapsi aina vähem, siis jääbki domineerima vanurite rühm.
ainult ärilise kasu leidmiseks, kuid samuti võttes arvesse pikaajalisi suundmusi tööturul ). Kasu tooks erinevate noorteprojektide ja programmide toetamine. Nimetatud ettepanekud, võimaldaksid noortel omandada juurde häid kogemusi erinevates eluvaldkondades, mis omakorda parandaks riigi perspektiivi ja vähendaksid riske kvalifikatsiooni langemisega. Kvalifitseeritud tööjõu arv väikeriigis on üsna tähis, kuna kiirelt vananeva rahvastikuga peavad noored suutma ülevalpidada riigi sotsiaalsüsteemi, ning olema palju rohkem tootlikumad ja kohanemisvõimelised. Süüdistada noorte tööpuuduses ainult riiki või kedagi teist oleks suur viga. Tihti võime kohata selliseid noori, kes pole lihtsalt saanud aru hariduse vajalikusest või pole viitsinud ise midagi selle heaks teha, et leida endale sobiv töö. Tööturul vajatakse kindlate oskustega ja
*massimeeida Sihtpiirkonna tõmbetegurid: *suur töökohtade arv ja õppimsivõimaluste valik *kõrge palk *head elmistingimused *sugulased, sõbrad, tuttavad *meeldiv ja mitmekülgne sotsiaalne keskkond *soodne, tervislik looduskeskkond Rände barjäärid: *kaugus *infopuudus *rände maksuvus 2. Põhimõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastikukoostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. demograafiline üleminek- ehk demograafiline siire on rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etappides käigus. inimarengu indeks (HDI)- suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. Inimarengu indeksi olulised
jalami ja Vindhya mäestiku vahel paiknev Induse-Gangese madalik ning kesk- ja lõunaosa kiltmaa.India on riik Eusaaria mandi lõunaosas.India asub lähisekvatoriaalses kliimavöötes, enamuse sellest moodustavad rannikualadel ka ekvatoriaalsed vihmametsad ja svannid. India on mõjurikas maa, mis on rahvaarvult maailmas teisel kohal olev riik. India on 3 287 590 km² suur, ning seal elab umbes 1 014 004 000 inimest. Ühe ruutkilomeetri kohta elab seal 299 inimest. Kireva rahvastikuga India kõneldakse kuni 1600 keelt. Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Umbes 70% indilasi elab maal.India pealinn on New Delhi. Seal räägitakse väga erinevaid keeli- hindi, bengali, tamili, telugu, pandi, urdu jt. ... India riigilipp võeti kasutusele 1947. aastal. Lipu keskel olev 24-kodaraga ratas on väga vana budistlik sümbol chakra 2. sajandist e. Kr
Allika 1 andmetel valisid looduskaitsjad 2008. aastal välja 7 keskkonnaprobleemi, mis on osutunud arvatust suuremaks. Esimese koha selles loetelus sai inimkonna ohjeldamatu juurdekasv, mida peetakse kõige suuremaks keskkonna mõjutajaks ja planeedi Maa ohustajaks. Inimesed toituvad, raiskavad ressursse, reostavad keskkonda ja sekkuvad ökosüsteemide toimimisse. Mõned kriitilisemad keskkeskkonnakaitsjad on inimesi võrrelnud maakera vähkkasvajaga. Kui inimkond tahab kasvava rahvastikuga toime tulla, peame õppima uut moodi elama. Globaalne keskkonnakriis ei ole kauge tulevik, vaid reaalne olevik. Elanikkonna juurdekasvu tulemusena suunduvad inimesed elama linnadesse, mille tagajärjel kasvavad linnad üha suuremaks. Kasvab tootjate hulk, kellel on võimalus piiramatult kasutada taastumatuid loodusvarasid. Tootjad mõtlevad ainult sellele, kuidas toota odavamalt, mitte sellele kuidas toota keskkonnasõbralikumalt ja loodussõbralikumaid tooteid. Odav tootmine
Kreeka, näiteks, ei ole lääne tsivilisatsioon, vaid hoopis õigeusu. Horvaatia ja Ungari on selle Euroopa osa kõige kagupoolsemad riigid, sealt lõuna poole ja kagusse on juba õigeusu tsivilisatsioon. Lääne tsivilisatsiooni kuulub Huntingtoni kohaselt veel USA, Kanada, Uus- Meremaa, Okeaania ja Austraalia. Sellest tulenebki üks probleem USA ei aktsepteeri enam lääne kultuuriruumi kuulumist, vaid nõutab oma kultuuri. Huntingtoni meelest on tegu suure veaga niigi kahaneva rahvastikuga tsivilisatsiooni ei tohiks lõhkuda, kuid see ei pruugi isegi võimalik olla. Tsivilisatsiooni lõhkumisest on hea näide Nõukogude Liidu aeg. Balti riikidesse toodi sisse venelasi ning riike prooviti sundida Läänest ära pöörama. Mõne teise Nõukogude Liidu riigi puhul, näiteks Ukraina ja Valgevene, oli see kerge põhiliselt selle tõttu, et tegu on sama õigeusu tsivilisatsiooniga. Neil rahvastel on juba alateadlik seotus slaavi rahvastega. Balti riikide osas oli
seaduspärasused on põhijoontes ühesugused ega sõltu elukeskkonnast, kultuurist, traditsioonidest, religioonist ja paljudest muudest asjaoludest. Globaalselt jaotub demograafilise ülemineku algus ligi 200-aastasele perioodile, 18. sajandi lõpust kuni 20. sajandi viimase veerandini.1 Esimesena algas see Põhja- ja Lääne-Euroopas ning Põhja-Ameerikas, 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul laienes demograafiline murrang Lõuna- ja Ida-Euroopasse, samuti valdavalt eurooplastest rahvastikuga maadesse teistel kontinentidel (Argentina, Austraalia, Uruguay jt). 20. sajandi esimesel poolel järgnesid paljud Ladina-Ameerika ja mitmed Aasia maad. Aafrikasse jõudis demograafiline moderniseerumine maailmajagudest viimasena. Nüüdis-Aafrika demograafiline profiil Aafrika puhul väärib rõhutamist eeskätt ülemineku väga hiline algus. Sündimuse osas saab muutuse kindlatest märkidest pereplaanimise levik ning kõrgema järjekorra sündide
Roomajatest on seal tavalised kobrad, india boigad ja püütonid ning krokodillid. Indias elab ka väga palju eredavärvilisi troopikalinde. Näiteks paabulinnud, haigrud ja mitut liiki papagoid. Keel India rahvastik on väga kirev. Indialaste põhitunnuse määrab usutunnistus. 85% rahvastikust on brahmanistid võid hinduistid. Moslemid moodustavad ligikaudu 11% elanikkonnas. Kristlased moodustavad 2% elanikkonnast. Vähe on budiste, dzainiste ja parse (tulekummardajaid) Kireva rahvastikuga Indias kõneldakse kuni 1600 keelt! Neist suurim on hindi keel, mida kasutab kolmandik indialasi. Ühendavaks keeleks on aga hoopis inglise keel. Kastikord India sotsiaalse süsteemi suurimaks eripäraks on see, et rahvastik jaguneb kastidesse.See kujunes välja aarialaste hulgas, kes tõid selle Indiasse kaasa.Kastikorra loomisel mängisid rolli eeskätt varalised huvid, hiljem anti sellele usuline tõlgendus. Kastikuuluvus on pärilik;
1991. aasta suvel ning trend on järgnevate aastate jooksul üha kiirenenud.õ 3. Rahvastiku vananemine Rahvastiku vananemine on demograafilise ülemineku tulemus, mil valitsevaks saanud aeglane põlvkonnavaheldumine kujundab välja adekvaatse rahvastiku vanuskoostise. Vanurite osatähtsus tõuseb seeläbi ligikaudu 5 protsendilt 25-35-le protsendile kogu rahvastikus. Kui eestlaste arvukaim põlvkond eelmise sajandi lõpust jõudis 1960. aastatel vanuriikka, oligi Eesti jõudnud eaka rahvastikuga riikide kilda, kust tagasiteed ei ole. Ometi oli kogu sõjajärgse perioodi vältel rahvastiku vananemine Eestis pidurdatud, mille peamiseks teguriks tuleb lugeda intensiivset sisserännet. Käesoleval aastakümnel on üks vananemist pidurdanud tegur teise järel mõju kaotanud: sündimus on kiiresti langenud, immigratsioon vähenenud ning eestlaste noorenemine lõppenud. Tänaseks on vaid rahvastiku eluea langus jäänud ainukeseks vananemist leevendavaks teguriks. Niisiis
Mis on HIV- viirus? Lehekülg 4 Ühiskondliku soki piirimail Lehekülg 5 Töö noortega Lehekülg 6 Kokkuvõte Lehekülg 7 Kasutatud kirjandus Lehekülg 8 Lk. 2 Sissejuhatus Hea tervis on iga inimese olulisem vara. Rahvastiku hea tervis on tähtis kogu riigile: väikese, vananeva ja kahaneva rahvastikuga riigina on meil oluline iga inimene ja seda ka inimeste turvalisust ja riigi julgeolekut silmas pidades. Eestis on mitu murettekitavat valdkonda: üks nendest on HIV- viiruse suur levik Eesti inimeste hulgas. Lk. 3 Mis on HIV- viirus? HIV- viirus on inimese immuunpuudulikkuse viirus, mis nakkuse hilises järgus põhjustab AIDS- iks nimetavat haigust. HIV võib levida kõigi kehavedelikega, mis sisaldavad verd. Nii ei tohiks kasutada teise
Mujal ei ole geograafilised piirid nii hästi välja joonistunud: ida pool laiub mõlemal pool Saksa- Poola piiri üsnagi ühetooniline Põhja- Euroopa madalik, lääne pool jagatakse Prantsusmaaga pikalt Reini jõge. Rein voolab Hollandisse läbi lauskja ja niiske mee, mida võib leida mõlemast riigist. Kagus aga jagab Saksamaa Tsehhi Vabariigiga metsast Maagimäestikku ning Baieri ja Böömi ehk Tsehhi metsamassiive. Rahvastik Oma 81,8 miljonilise rahvastikuga 2010. aasta jaanuaris on Saksamaa Euroopa Liidu suurima rahvaarvuga riik. Maailmas on ta selle näitaja poolest 15. kohal. Rahvastikutihedus on 229,4 inimest ruutkilomeetri kohta. Keskmine eluiga on 79,9 aastat. Ühe ema kohta on 1,4 last ja suremus 7,9 1000 inimese kohta aastal 2009. Need näitajad on ühed maailma madalaimad. 91% elanikkonnast moodustavad sakslased. 2004. aasta seisuga registreeriti Saksamaal seitse miljonit välisriikide kodanikku.
annaabi.ee 
