>>MISTED<< ALGRIIM-snade algushlikute kordamine vrsi(vi muu mttelist tervikut vljendava hiku) piires. ANEKDOOTI-iseloomustab kokkusuretud snastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lpeb tihti pundi ja vabastava naeruga. KNEKND-rahvaprane piltlik vljend.Tnapeval on krvuti knekndudega kasutusel ajakohane mnguline kild. LAULUPAROODIA-luuletuse vi poplaulu uus, koomilise sisu vi vormiga teisend. LPPRIIMILINE RAHVALAUL- tekkis 18. sajandil ja seda eristab regilaulust snade riimumine vrsside lpus. MUINASJUTT- rahvajutt, milles on vaba fantasia kaudu vljendatud inimese l ootusi ja soovunelmaid.
Ajalooline jutustus käsitleb ajaloost võetud ainestikku, mida autor kasutab küllaltki vabalt. Sündmused toimuvad kindlas ajaloolises keskkonnas. Algriim-sõnade algushäälikute korgamine värsi (või muu mõttelist tervikut väljendava ühiku) piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Lõppeb tihti puändi ja vabastava naeruga. Ballaad on pikem jutustav luuletus, mille aineks mingi erakordne, enamasti sünge või kurva lõpuga sündmus. Dramatiseerimine on proosa või luuleteksti muutmine draamatekstiks Dramaatika e näitekirjandus on üks kirjalnduse 3 põhiliigist Draama on dramaatika põhizanr, teda iseloomustavad dialoodivorm, olevikulusus, tegevuse keskendatus ja pingeline arendus ning tegelasvahelised vastuolud.
elumõtetuse teemaga. Sonett on 14 värsist koosnev lüüriline luuletus. Värsid jagunevad salmidesse 4+4+3+3 järgi. Stiilikujundid on mitut liiki kõnekujundid(epiteet, metafoor), lausekujundid(kordus) ning kõlakujundid(riim). Stroof on luuletuse salm. Võrdlus on kõnekujund, milles kõrvutatakse kedagi või midagi ühistunnuse alusel. Värss on luuletuse rida. Algriim on sõnade algushäälikute kordamine värsi piires. Anekdooti iseloomustab kokkusurutud sõnastus ja vaimukas teemaarendus. Anekdoot lõpeb tihti püändi ja vabastava naeruga. Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub alles lausest. Lauluparoodia on luuletuse või poplaulu uus, koomilise sisu või vormiga teisend. Lõppriimiline rahvalaul tekkis 18 sajandil ja seda eristab regilaulust sõnade riimumine värsside lõpus. Muinasjutt on rahvajutt milles on vaba fantaasia kaudu väljendatud inimese lootusi ja soovunelmaid.
7. Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva
Muinasjutt rahvajutt, milles väljendatakse vaba fantaasia kauduinimese lootusi ja soovunelmaid. Muistend mingi asja, koha, eseme tekkelugu. (Rahvajutt, mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku või uskumusega. Mõistatus sõnaline peitepilt. (sisaldab küsimust, millele peab vastama) Vanasõna vaimukas napisõnaline ütlus, mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. (õige õnn õitseb, valel on lühikesed jalad, mis täna tehtud see homme hooletu, missüdames keeb, raha hea sulane aga..) Kõnekäänd rahvapärane piltlik väljend.(nagu siil udus, peenike kui.., sajab nagu..) Naljand lühike koomilise või satiirilise sisuga rahvajutt. Pajatus lühike, mütoloogilise tagapõhjata rahvajutt, mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik.
Mis on muinasjutt? Liigid ja tunnused. Muinasjutt on väljamõeldud jutt,milles väljendatakse inimeste unelmaid ja lootusi. Põhilisteks tunnusteks on paigad mitme maa ja mere taga,võlujõudu omavad esemed,kindlad arvud (tavaliselt 3 või 7),rääkivad loomad ja linnud,hea ja kurja võitlus,hea võitab alati ning kõik elavad õnnelikult siiani. Liigid : Imemuinasjutud, loomamuinasjutud, tõsielulised muinasjutud, kunstmuinasjutud. 2. Mille poolest erineb muistend muinasjutust? Muistend erineb muinasjutust,kuna muistenditel on seotud kindla aja,koha,eseme,sündmuse või uskumusega,muinasjutud aga mitte. Muistenditel pole autor teada. 3. Muistendi liigid ja selgitused. Muisteneid on kaheksat liiki. 1)Tekkemuistendidräägivad maailma ja inimeste tekkest. 2)Vägilasmuistendidräägivad suurtest vägilastest,kes on korda saatnud kangelastegusid (nt. Kalevipoeg)
RAHVALUULE 1. levib anonüümselt 2. On kollektiivne 3. Levib suuliselt 4. Teisenemine 5. Räägib rahva elust 6. Peegeldab keskkonda 7. Rahvalik kunst JAGUNEMINE: RAHVAJUTUD: MUINASJUTT- inimese lootusi ja soovunelmaid MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim Ehk par
1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. 3. Anekdoot - lühike, vaimukas, üllatava lõpuga naljalugu, millel on kolm proosa põhitunnust: karakterid, süzee ning tegevuse aeg ja koht. Suur osa anekdoote on rahvusvahelised 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 3. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse arhaisme tegelaste kõne ja sündmuste iseloomustamisel. 4
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie,
9. klassi kirjanduse mõisteid 1. Aforism - mõttetera; napisõnaline vaimukas ütlus või salm, mis väljendab üldistatud mõtet või elutarkust. Aforismid põhinevad peamiselt võrdlusel, vastandusel või paradoksil. Näiteks: Sõprus lõpeb seal, kus algab umbusk. (Seneca) 2. Algriim - alliteratsioonil või assonantsil põhinev kokkukõla. Näiteks: Härrad jäid härisemaie, mölderid mörisemaie,
sõnastus, lüüriline meeleolu ja poeetilisus. [Lydia Koidula "Talvine metsasõit" või Tammsaare "Poiss ja liblik" Monoloog - kirjandusteose tegelase minavormis üksikkõne kas juuresolijale või omaette; tegelase pikem omaette arutlus, milles ta väljendab oma tundeid ja mõtteid. Sisemonoloog on kirjanduslik kujutusvõte, mis matkib inimese mõtete kulgu, meenutusi jm. [Juhan Smuul "Muhu Monoloogid" ja Jaan Kross "Neli monoloogi Püha Jüri asjus" Muinasjutt - rahvaluule üks põhiliik, mis pajatab väljamõeldud sündmustest. Muinasjutud jagunevad ime-, looma- ja tõsielulisteks muinasjuttudeks. Imemuinasjutu sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, kes asendavad inimesi ning keda kujutatakse nende iseloomudele vastavalt. [ rebane - kaval inimene]. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaelu raamides. Kangelased on enamasti tavalised inimesed
Taandrid Teemaarendus koosneb kolmest kuni neljast lõigust, kus avaldan oma arvamuse teema kohta, kirjeldan mingit sündmust või jutustan millestki. Kindlasti toon näiteid ja põhjendan oma arvamust! Teemaarenduse teine lõik. Taandread! Teemaarenduse kolmas lõik. Taandrid Kokkuvõte võtab kirjutatu kokku, toob välja minu järeldused. Kokkuvõte on ca veerand kirjandi kogupikkusest. Kirjanduses: Folkloor rahvaluule, rahva suuline looming: rahvalaulud, -jutud, mõistatused, kõnekäänud jne. Rahvalaul regilaul (8-silbiline värsirida, milles vaheldub 4 rõhulist ja 4 rõhuta silpi ja uuem e lõppriimiline rahvalaul (sõnade riimumine värsi lõpul). Algriim sõnade algushäälikute kordus värsi piires. Iseloomustab regilaulu. Rahvajutt muinasjutud, muistendid, pajatused, naljand,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
