aitas tal üle saada ka reformatsiooniga tekkinud probleemidest), lõpuks aga sidus ta end taas Karliga, püüdes võita juurde valdusi Prantsusmaal (tema ajaks oli inglaste kätte jäänud vaid Calais).) Sündmused: Rooside sõda! 15 saj II pool (1455-1485). Lancasteri dünastia vapil punane, Yorkidel valge roos. Kodusõja lõppedes sa troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas oli Henry VII (valitsusaeg: 1485-1509). Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, sest sooviti laastavate kodusõdade lõppemist. Õpetuse Põhiseisukohad: Parlamendi aktidega suleti Inglismaal kõik kloostrid, kuningas konfiskeeris nende maad ja varad, munkadest sai täiendus töötute ridadel. Kaotati vaimulike tsölibaat. Kiriku tegevuses sai tähtsaimaks uuenduseks ingliskeelne jumalateenistus. Keelati indulgentside müük, tehti lõpp pühakute säilmete ja pühapiltide austamisele, vähendati kirikupühade arvu. Jumalateenistuse
hinnad tõusid enneolematult kõrgele ning võlgade kustutamine oli hüperinflatsiooni tõttu imelihtne. Vastuseis Versailles' rahulepinguga tekkis Saksamaal kohe pärast selle allakirjutamist. Kuna rahule kirjutasid alla Weimari Vabariigi juhid, siis hakkasid tavakodanikud just neid saksa rahva alandamises süüdistama. Parlamentaarne kord oli Saksamaal liiga nõrk ega tulnud toime riigi ees seisnud probleemidega. Arvukad rahvakihid- ohvitserid, töösturid, suurmaaomanikud ja teised olid avalikult demokraatia vastu. Riigis toimusid pidevalt streigid ja meeleavaldused kommunistlike ja natsionaalsotsialistlike loosungite all. Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (NSDAP) nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat. Parteid kemplesid omavahel, töölisparteid olid lõhestatud (natsinaaldemokraatide ja kommunistide vatuolud), mis kergendas natside võimuletulekut
Spartiaadid olid valitsevaks klassiks. Et neil tuli kogu aeg maha suruda oma orjade ülestõuse, siis oli neil tugev sõjaväeline organisatsioon. Nad elasid laagris nagu sõdurid, olles alati valmis välja astuma relvaga. Spartiaadid ei teinud tootvat tööd, lugedes põllu- ja käsitööd alandavaiks töiks. Suurema osa oma ajast veetsid spartiaadid sõjalistel harjutustel ja sõjaretkedel. Kõiki spartiaate loeti omavahel võrdseks. Perioikod ja heloodid olid allutatud rahvakihid, kes asusid rõhutud seisundis. Heloodid viibisid kõige raskemas seisundid: oma tööga pidasid nad ülal spartiaatide klassi. Heloodid tõusid ülitihti üles oma orjastajate vastu. Seepärast valvasid spartiaadid kogu aja nende järele. Maa oli spartalastel jaotatud võrdseiks osadeks. Maad kokku osta või suuri rikkusi kokku kuhjata oli keelatud. Muistendi järgi Lykurgos, soovides spartalasi teha võrdseiks ning mitte
osav portreemaalis. Delacroix - Üks nimekamaid romantismiaja maalikunikke . Prantslane, kelle tööd paistavad silma erksate, kontrastsete värvide poolest. Oma mahuka loomingu ainestiku on ta sageli laenanud ajaloost ja kirjandusest. Faraday - Inglise teadlane kelle avastused panid 19. sajandi esimesel poolel aluse nüüdisaja elektrotehnikale. Morse - Ameeriak teadlane , kes leiutas telegraafiaaparaadi ja varsti hakati teateid edastama morsetähestiku abil. 1)19. sajandil muutusid erinevad rahvakihid aktiivsemaks Talupojad: Iirimaal võideldi inglaste ülemvõimu vastu, talupojad ei olnud rahul kõrgete rendihindadega, eriti aktiivsed asusid ümber Ameerikasse; Eesti- ja Liivimaal, kus pärisorjus oli kaotatud, said talupojad võimlause moodustada vallakogukond ja selle kaudu oma kohaliku elu küsimustega- magasivilja kogumisega, kooli ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne
15.sajandi II poolel oli inglimaa üleelanud Rooside sõja. Kodusõda lõppes Henry VII võimuletulekuga, kes asus kuningavõimu tugevdama. Oluline samm oli feodaalide relvastatud kaaskondade laialisaatmine parlamendi aktiga 1503.aastal. Relvastatud salkade likvideerimise järelvalveks loodi nn Tähekoda. Sisuliselt oli see erakorraline kuningakohus, mida Henry VII kasutas oma poliitvaenlaste vastu. Kuningavõimu tugevdamist toetasid laiad rahvakihid, kes soovisid kodusõja lõppu. Majanduslik areng Inglismaa majanduses arenesid 16.sajandil kapitalistlikud suhted. Suured kaubateed olid maadeavastuste tagajärjel nihkunud Atlandi ookeanile. Hoogustus laevaehitus ja arenes meresõit. Tootmise alal muutus järjest olulisemaks manufaktuuritööstus, mis haaras üha uusi valdkondi, näiteks rauasulatust. Laienes klaasi ja seebitootmine. Eriti mõjutas Inglismaa
KODUTÖÖ KODANIKUÕPETUSEST TEEMAL DEMOKRAATIA 1)Kuidas sündis demokraatia? Ateena linna ümber koondunud riigikest valitsesid kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti. Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda suuremad olid kohustused riigi ees ja õigused riigi juhtimisel. Solon asutas heliaia (valitud vandemeeste kohus) ja
sajandil, Euroopas aastal 1922 Itaaliast kui võimule tuli Benito Mussolini. Diktatuuri tekke põhjuseks oli demokraatia kriis. See tähendas seda, et kujunesid välja mittedemokraatlikud liikumised, mis süüdistasid kõikides hädades demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigi majanduslikule õitsengule. Diktaatorid tulid võimule erinevatel põhjustel. Esiteks aitas kaasa see, et tekkisid uued ja manipuleeritavad rahvakihid, kes olid kogenematud ja rahulolematud just seetõttu, et inimesed soovisid majanduslikku õitsengut ja poliitilist stabiilsust. Teine põhjus oli see, et rahvas oli pettunud Versaille' süsteemis, eriti sakslased, kes pidid maksma reparatsioone. Samuti süüdistati vaid sakslasi esimeses maailmasõjas ning seetõttu pididki nad maksma kõrgeid reparatsioone. Kolmandaks põhjuseks on see, et inimesed olid pettunud demokraatlikus riigikorralduses, sest
ja kirjandusteostest Historitsism-peamiselt ehituskunsti suund,mis matkib ajaloolisi stiile,tekkis varauusaegsel Prantsusmaal Dekabristid-Venemaa aadlikud,kes tegid 1825.a. detsembris riigipöördekatse. Monroe doktriin-põhimõte,et Euroopa riigid ei tohi sekkuda USA siseasjadesse Missouri kompromiss-ühekorraga võeti vastu kaks osariiki,üks vaba ja teine orjanduslik Küsimused: 1. 19. sajandil muutusid erinevad rahvakihid aktiivsemaks Talupojad: Iirimaal võideldi inglaste ülemvõimu vastu, talupojad ei olnud rahul kõrgete rendihindadega, eriti aktiivsed asusid ümber Ameerikasse; Eesti- ja Liivimaal, kus pärisorjus oli kaotatud, said talupojad võimlause moodustada vallakogukond ja selle kaudu oma kohaliku elu küsimustega- magasivilja kogumisega, kooli ehitamisega ja õpetaja palkamisega, vallavaeste abistamisega jne
Valitsused vahetusid kiiresti. 1919-1939 oli Prantsusmaal 41 valitsust, igaühe eluiga alla 6 kuu. Rahvas oli demokraatias pettunud. Ülemaailmne majanduskriis tekitas siin äärmusliikumisi, mis lubasid riigi kriisist välja tuua. Selle vältimiseks sõlmisid prantsuse kommunistid ja sotsialistid koostööleppe ja esitasid RAHVARINDE idee. Rahvarinde valitsus ei püsinud kaua, kuid selle ajaga suutis ta poliitilist olukorda parandada. 7. Diktatuuride tekke põhjused Uued rahvakihid saavad mõjutada poliitikat Pettumine Versailles´süsteemis ja selle ülekohtused tingimused- eriti sakslastel Pettumine demokraatias- valimiskümnise puudumine-palju väikseid parteisid Majandusraskused 8. Autoritaarse ja totalitaarse süsteemi võrdlus Autoritaarne Totalitaarne o Võim inimese või rühma käes
-isolatsioonipoliitika Demokraatlikud riigid kahe maailmasõja vahel -konservatiivid hakkasid järjest enam tegelema majandusküsimustega -sotsiaaldemokraatide võimuletulek -vasakpoolsed erakonnad toetasid riigi suuremat sekkumist majandusellu ning kõrgemate maksude kehtestamist, et aidata abivajajaid -töölistele valimisõiguse andmine suurendas vasakpoolsete erakondade toetajaskonda Diktatuuride tekke põhjused -Valimisõiguste laienemine tõi valitsemise juurde kogenematud rahvakihid -Pettumine Versailles' süsteemis -Pettumine demokraatias -Majandusraskused Fasistlik Itaalia: Mussolini võimuletulek, muutused 1922-fasistide võimuletulek Itaalias -isikukultus- Duce Benito Mussolini -mustsärklased-fasistide relvastatud pool -1925-üheparteisüsteemi kehtestamine -heade suhete hoidmine Vatikaniga -majanduse tsentraliseerimine -agressiivne välispoliitika Natsionaalsotsialistlik Saksamaa: Müncheni puts Ebaõnnestunud riigipöördekatse Hitleri poolt, arreteeriti lõpuks
rubla põllutöökooli asutamiseks. Tegelikult oli see zest mõeldud Aleksandrikooli asutamise pidurdamiseks ja pidi eestlasi üldhariduslikest koolidest eemale tõmbama. Sakslaste Inge Org ekspansioon olevat eestlastele toonud kultuuri, ristiusu ja laulu. Jumal ise olevat eesti rahva orjusest vabastanud, seepärast olevat talle säärane pidutsemine meelepärane, pealegi kui seda teevad erinevad rahvakihid üheskoos. Laulupidu olevat ühtlasi eesti kooli juubelipäev ja kohustavat asutama põllutöökooli, et maamees ikka maameheks jääks. Nii kõneles peo avasõnas Willigerode. Ta manitses lauluseltse kirikule truuks jääma, mitte ilmalikule teele kalduma. Ent eestlaste peomeeleolu oli teistsugune, nemad tundsid millegi juba saavutatu ja millegi uue eesolevat, tundsid ühise rahvustunde tekkimist ja jõudu. Eestlaste mõtteid väljendas kokkuvõtvalt J
Parlamendis ehk Riigipäevas ei saanud natsid siiski kunagi absoluutset enamust. Märtsis 1933 olid jälle uued valimised, siis hääletas NSDAP poolt 43,9 % valijaist. Seega parlamentaarse korra ajal ei hääletanud sakslased diktatuuri poolt! NB! Hitler sai võimule täiesti seaduslikult! Natsionaalsotsialistide võimuletuleku põhjused: · parlamentaarne kord (ehk demokraatia) oli Saksamaal liiga nõrk ega tulnud toime riigi ees seisnud probleemidega. Arvukad rahvakihid ohvitserid, töösturid, suurmaaomanikud jt. olid avalikult demokraatia vastu. · sõjajärgne raske olukord Saksamaal raske ja alandav Versailles` rahuleping, majandusraskused (inflatsioon!). Viimase tõuke andis 1929. aasta majanduskriis. · teravad sotsiaalprobleemid tööpuudus, keskklassi (ehk väikekodanluse) nõrgenemine · kommunismioht. NSDAP nägi kommunistides oma põhivaenlasi. NSDAPs omakorda nähti kommunismiohu pidurdajat.
Kodanikuõiguste ja inimõiguste tagamine Tsiviilkontroll relvajõudude üle Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim 1.3 Antiikaja demokraatia Ateena linna ümber koondunud riiki valitsesid nagu teisigi tolle aja linnriike kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kõrge valistustegelane). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest - suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast inimeste sagedane võlaorjusse sattumine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - 3 varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida
majanduslike vastuolude domineerimine usuliste probleemide üle. Reformatsiooni mõjutasid tugevasti kuningas ja tema perekonnasuhted ning reformatsioon ei haaranud kohe algul rahvahulki, nagu see oli olnud Tsehhis, Saksamaal ja mitmel pool mujal. Peale 15. sajandi teisel poolel üle elatud Rooside sõda sai Inglismaal troonile Tudori dünastia, mille esimene kuningas Henry VII (1485-1509) asus tugevdama kuningavõimu. Kuna kuningavõimu tugevdamist toetasid nii laiad rahvakihid, sest sooviti laastavate kodusõdade lõppemist, kui ka parlament, siis ei tekkinud kuningal raskusi esitatud seaduste kinnitamisega. Henry VIII Henry VII poeg Henry VIII jätkas oma isa poliitikat kuningavõimu tugevdamisel ning saavutas sellise võimutäiuse, et võis hukata igaühe, kes julges talle vastu astuda. Enne kui Henry VIII saavutas piiramatu võimu, pidi ta ületama Roomast juhitud katoliku kiriku vastuseisu.
Agraarpoliitika struktuur Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agrp esimest poolust mõjutavad mitmesugused huvirühmad, milleks võivad olla valitsus, erakonnad, rahvakihid, kuni teadlaskoolkondade,-rühmade ja huviseltideni välja. Agr teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Agr teine poolus ei saa toimida otstarbekalt, kui ei ole selged soovid, millises suunas peaks põllumajandus arenema. Ja vastupidi, agr esimene poolus jääb nii öelda õhku rippuma, kui on
Mõiste tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos (rahvas) ja kratos (võim) ning pärineb Antiik-Kreekast. Järgnevalt vaatlemegi demokraatia varasemaid vorme. 1.1. Antiikaja demokraatia Ateena linna ümber koondunud riiki valitsesid nagu teisigi tolle aja linnriike kuningad. VII saj eKr asendus kuningavõim tolle aja linnriikides hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kõrge valistustegelane). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest satuti järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest - suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast inimeste sagedane võlaorjusse sattumine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Varanduse suuruse järgi jagati kodanikud nelja liiki. Mida jõukam liik, seda
väljarännanud mittevene rahvad. Mida tähendas väljaränne emamaale, eriti kui väga suur osa rahvast kodumaalt ilmselt lõplikult lahkus? Euroopas on tollal ja hiljemgi vaieldud selle üle, kas väljaränne tähendas emamaale kergendust või aadrilaskmist. Üldiselt olid Euroopa valitsused veel 19.sajandi keskpaiku arvamusel, et ülerahvastust võiks väljarände läbi vähendada, soovides seejuures, et välja rännanuks ainult vaesed ja väheste ametioskustega rahvakihid. Et aga nn. “vana” väljarände maade puhul kippusid väljarändajad olema just teatud sääste omavad alama keskkihi, väiketalunike, käsitööliste ja koguni haritlaste esindajad, siis hakati sellele tõrjuvalt vaatama. Lõuna- ja Ida-Euroopa jaoks aga jäi soosiv suhtumine väljarändesse maksma ka hiljem, seda enam et vaesed maad said väljarändest ka rahasaadetistest kojujäänud sugulastele märkimisväärset majanduslikku kasu. Üldiselt
DEMOKRAATIA ANTIIKAEG Ateena linna ümber koondunud väikeriiki valitsesid kuningad, see oli iseloomulik ka teistele antiikaja linnriikidele. VII saj eKr asendus linnriikide kuningavõim hõimuaristokraatia valitsusega. Ülikud valisid igal aastal endi seast riiki juhtima 9 arhonti (kr archon ülem, valitseja). Väiketalunikud jt rahvakihid polnud rahul, sest nad sattusid järjest suuremasse sõltuvusse aristokraatidest suurmaaomanikest. Eriti pahandas rahvast sagedane võlaorjusse langemine. Aastal 594 eKr valiti riiki reformima arhont Solon. Solon pani aluse timokraatiale (kr timema - varandus, kratos - võim). Kui seni kehtisid sünnipärased eesõigused võimule, siis nüüd sai määravaks rikkus. Kodanikud jagati omandi suuruse järgi nelja varanduslikku klassi.
sisemaa suunas. Kõige võimsam kuningas sellel Kusaani dünastial on Kaniska (78-123 pKr), kes osutus samasuguseks kunstiedendajaks nagu Asoka, kuid sellest järgmises peatükis. Sungade kunst on otseselt jätkuks Maurja kunstile ning kuulub seega varase budistliku kunsti traditsiooni. Kuigi uued valitsejad ise olid brahmanistid jätkasid nad Asoka traditsioone, kuid peale valitsejate hakkasid kunsti edendama ja kultushooneid püstitama ka teised rahvakihid. Varase budistliku kunsti tänaseni säilinud monumentide seas on kõige muljetavaldavamad Kesk-Indias asuvad Sanchi suured stuupad ehk hauakünkad. Stuupad on Buddha mälestusmärgina ühed iseloomulikumad näiteid budistlikust arhitektuurist. Kuigi väline kuju ja neile omistatav nimi võib sõltuvalt kohast ja ajast erineda, püsib stuupa algne mõte samana kõikides budistlikes riikides. Neid hakati ehitama üsna varsti
(N. Malcolm. Bosnia: a short history.) Helsingi Inimõiguste Komitee esindaja Bosnia-Hertsegoviinas, Amra Horo Salkic'i sõnul oleks parim lahendus selline Bosnia riik, nagu ta on olnud siiani. Riik, kus elavad koos erinevad rahvusrühmad, religioossed grupid, inimesed kõikide oma erinevustega. Inimesed peavad olema võrdsed igal religioosse, poliitilise ja avaliku elu tasandil. Parlamendis peaks olema palju parteisid, kelle kaudu erinevad rahvakihid leiavad oma probleemidele lahenduse. (R. Västrik. Kõige tähtsam on peatada vägivald. Postimees 23. november 1995, lk. 9.) "Serblased alustasid oma sõjakäiku 1992. aasta aprilli esimestel päevadel Põhja-Bosnias. 1993. aastaks olid nad enda kätte haaranud umbes 65% Bosnia-Hertsegoviina territooriumist, ehkki enne sõda oli nende osakaal elanikkonnast 31%. [---] Vallutatud aladel aeti moslemitest elanikud koonduslaagritesse
Orje oli väga vähe. 3. Egiptuse keskmine riik (2050-1700 eKr), XI-XII vaaraode dünastia. Kõikidest kõige nõrgem. Alati oli piirkond, mis ei allunud. Vaaraod ei surnud loomulikku surma. 4. Egiptuse Uus riik (1562-1085 eKr), XVIII-XX vaaraode dünastia, kõige tugevam riik. Saavutas kõige suurema ulatuse, allutas naaberrahvad. Ramses II. Egiptuse vana riik 2800-2250 eKr Tugeva kuningavõimuga. Valitsuskoht oli palee. Talle allusid teised rahvakihid vastuvaidlematult. Vaarao nime kasutamine ilma tema loata oli kuritegu. Teda kujutati poole suuremana. Kõik kes ta ette tulid pidid näoli liiva viskama. Kõikvõimalikud esemed ja sümbolid näitasid võimu. Kandis kahte krooni korraga. Seespool oli valge pudelikujuline ja väljapool punane kroon. Sümboliseeris võimu Ülem- ja Alam - Egiptuse üle. Karjuskepp algas spiraaliga. Vaarao enda pikkune. Puupulk nahkrihmadega. Maokujuline peaehe, ees oli kalliskivi. Vaaraol peavad
demokraatlikku riigikorraldust ning nõudsid diktatuuri, mis hävitaks arengu vaenlased ning viiks riigid majanduslikule õitsengule Saksamaa kaotas I MS ja Itaalial olid suure kaotused, lisaks solvunud, et Pariisi rahukonverentsil poldud neid tõsiselt võetud. Majandus ei taastunud ning mindi massiliselt USA-sse Majandusprobeleemide tõttu kogusid jõudu äärmuslikud parteid (valimisõiguse said väga paljud rahvakihid, kellel seda varem ei olnud) Versailles´i süsteem oli Itaalia ja Saksamaa arvates ülekohtune. RIIK Itaalia Saksamaa NSVL - Võimule said fasistid - MS tulemustega ja - Kõrgeim võim kuulus VÕIMUL OLEV PARTEI (Benito Mussolini, kes sai Weimari vabariigiga kommunistlikule parteile
piiratum kui Eesti Maanõukogul ja Eestimaa Nõukogul. Üle võtmata olid kohalikud omavalitsused ja kohalikud nõukogud. Pidigi enamlaste plaanide kohaselt käima nii, et valitakse uued nõukogud, need võtavad üle võimu seniselt maakonnanõukogult või linnanõukogult, nad valivad omale ka uue täitevkomitee ja võtavad üle seniste maakonnavalitsuste ja linnavalitsuste funktsioonid. Uus valimismäärus - kitsendati valimisõiguslike isikute ringi - töötavad rahvakihid said ainult hääletada, kõik omanikud jäid hääleõigusest ilma. Tegelelikkuses jäi valimismäärus ainult paberile. Kõikides olemasolevatest nõukogudest tõrjuti välja enamlaste-vaenulikud jõud. Nõukogudesse tõmmati kaasa täiendavalt enamlasi. Detsembrikuu jooksul hakkasid need ümbermoodustatud nõukogud üle võtma võimu ka maakondades ja linnades. 13. dets võeti üle Rakvere linna ja Virumaa valitsuse ülevõtmine. Alles jaanuaris 1918 algas valdade ülevõtmine - käis
VNFSV. Pandi paika Vm föderatiivne ülesehitus, pidi saama föderatiivriik. Paika pandi ka riigi ülesanne- ehitada Vm-l üles sotsialistlik ühiskond, paika pandi riigi valitsemisvorm, põhiseaduses oli öeldud, et kehtib proletariaadi diktatuur. See tähendas mh ka seda, et kodaniku õigused täies ulatuses laienesid vaid töötavatele rahvakihtidele. Endised sõjaväelased jne jäid kodanikuõigustest ilma ja ka valimisõigusest. Valimistel said osaleda ka vaid töötavad rahvakihid. Relvastatud struktuurid, riigi jõuvahendid- sõjavägi ja politsei. Enamlased olid sõjaväkke suhtunud, nagu teisedki sotsdem, selgelt halvustavalt, leides, et igasugused sõjaväele tehtavad kulutused on mittevajalikud ja tulevikus alalist sõjaväge ei pea kuskil riigis enam olema, tuleb asendada rahvamiilitsaga. Sellest tulenevalt, mitteusaldamisest sõjaväe vastu, oli tingitud enamlik propaganda sõjaväes. Võitlusvõimu langemisele aidati kaasa, samad tendentsid jätkusid ka pärast
Ta ei mõistnud, et niisugune temapoolne suhtumine tuleneb kodanlase majanduslikust positsioonist: sellisel kodanlasel on, mida kaotada ja see sunnib teda sellistel juhtudel olema enam kui vaoshoitud. Terve maailmavaate võit saab tõepoolest võimalikuks ainult sel juhul, kui uue õpetuse kandjaks on mass ise, mis on valmis kogu võitluse raskust oma õlgadele asetama. Sellele, tolle suure tähenduse mitteküllaldasele arusaamisele, mida omavad alamad rahvakihid, vastas täielikult tolle-aegne sotsiaalküsimuse mitteküllaldane mõistmine üldse. Kõikides nendes suhetes oli doktor Lüeger aga Schönereri otseseks vastaspooleks. Inimeste põhjalik tundmine andis talle võimaluse õigesti hinnata jõudude vastastikust suhet. See vabastas ta ohust hinnata ebaõigesti juba olemasolevaid organeid. Vastupidi, olukorra kaine hindamine ärgitas teda püüdma ära kasutada ka vanu ühiskondlikke asutusi võitluses oma eesmärkide eest.
annaabi.ee 
