Lühiuudis: intressimäär, euroopa keskpank, riiklikud keskpangad, majandusaktiivsus, majandustehingud, inflatsioon, valuutakurss, võlakirjad Euroopa Keskpank on õnnelikult laskmas euroala pikaajalistel laenukuludel tõusta. Ligi neli aastat kestnud võlakirjade ostuprogramm, millega on turult ära korjatud 2,6 triljonit eurot võlapabereid on lõppemas. Selgita Rahapoliitika ülekandemehanismi (intressikanali näitel) Protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad kogu majandust ja eelkõige hinnataset Madalad intressid viivad hindade tõusuni Mida tähendab kaupraha (rahasüsteemide arengu kontekstis) Kaupraha on kaup, millel on väärtus ka siis, kui seda ei kasutata rahana Kasutatakse barteritehinguteks (asjade vahetamiseks) Kaupraha oli põhiliselt esimene rahalaadne toode, mida kasutati
.............................................................4 3.Tööturg, selle regulatsioonid ja tööpuudus. Keskmise palga dünaamika....................5 4.Riigieelarve ja valitsusvõla dünaamika.......................................................................6 5.Väliskaubandus............................................................................................................8 6.Finantsturgude dünaamika (riigivõlakirjade intressimäärad, aktsiaturud)................10 7.Rahapoliitilised otsused ja baasintressid (kui ujuva kursiga riik)..............................12 8.Keskpanga ja/või rahvusvaheliste organisatsioonide tuleviku -prognoosid regiooni majandusest...................................................................................................................13 1. Majanduskasv ja üldine rikkuse tase võrreldes Eestiga Austraalia riigi kogu SKP 2011. aastal oli 1323 miljardit ja SKP elaniku kohta 58827 Austraalia dollarit 2008
• Finantsiline sõltumatus – keskpank peaks suutma oma kulud ise katta, ta ei tohiks sõltuda riigieelarvest. • Personaalne sõltumatus – keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) poliitikute poolt. Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile. Mitmete keskpankade tippjuhtkonna liikmetel on keeld asuda vahetult pärast ameti maha panemist tööle kommertspanka. 25. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised tavapärased meetmed Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine: Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades.
· Finantsiline sõltumatus keskpank peaks suutma oma kulud ise katta, ta ei tohiks sõltuda riigieelarvest. · Personaalne sõltumatus keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) poliitikute poolt. Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile. Mitmete keskpankade tippjuhtkonna liikmetel on keeld asuda vahetult pärast ameti maha panemist tööle kommertspanka. 38. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised tavapärased meetmed Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed: tavapärased meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine: Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades.
institutsioon. • Finantsiline sõltumatus – keskpank peaks suutma oma kulud ise katta, ta ei tohiks sõltuda riigieelarvest. • Personaalne sõltumatus – keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) poliitikute poolt. Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile. Mitmete keskpankade tippjuhtkonna liikmetel on keeld asuda vahetult pärast ameti maha panemist tööle kommertspanka. 38.Euroopa Keskpanga rahapoliitilised tavapärased meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine Euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. Meetmed jagunevad tavapärasteks ja erakorralisteks meetmeteks Tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades. Muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute
1.3 Rahapoliitika puudused • Rahapoliitika meetodid on kasutud majandustsükli haripunktis • Globliseerumise tõttu suudab keskpank üha vähem riigi majandust mõjutada. • Valel ajal majandusse sekkumine võib anda negatiivse tulemuse. 2 Keskpank kui rahapoliitika juht • Olles ainus rahatähtede väljastaja ja pankadele kohustuslike reservide kehtestaja, on keskpank monopolistlik baasraha pakkuja. • Keskpanga rahapoliitilised muutused mõjutavad lõpuks näitajaid nagu toodangumaht ja hinnad. Pikema aja möödudes, st majanduse kohanedes, näitab majanduses olev raha kogus end vaid hindades, mitte püsivalt kogutoodangus. Keskpanga võimalused rahapakkumise reguleerimiseks: 1. Ostes ja müües valitsuse võlakirju - saab keskpank raha ringlusse lisada või sealt ära võtta. 2. Kommertspankadele mõeldud laenu intressimäära muutmine 3
Raha ehk monetaarpoliitika Raha ehk monetaarpoliitika Monetary policy Poliitiliselt sõltumatu keskpanga tegevus, mis mõjutab rahamassi ja intressimäärasid, et kontrollida inflatsiooni ja majanduskasvu Rahapoliitika eesmärgid Raha stabiilsuse tagamine Hindade stabiilsus Majanduskasv Kõrge tööhõive Finantsturgude stabiilsus Intressimäära stabiilsus Välisvaluuta reservide stabiilsus Rahapoliitilised instrumendid ja keskpank 1 Püsivõimalused. Nende eesmärk on... lisada ja absorbeerida üleöölikviidsust kehtestada üleöö turuintressimäärade piirid Avaturuoperatsioonid. Nende abil: juhitakse intressimäärasid juhitakse likviidsust turul väljendatakse rahapoliitilist kurssi Kohustuslik reserv. Krediidiasutused on kohustatud hoidma keskpanga kontol kohustuslikke reserve.
Keskpank – raha emiteeriv ning raha kattevara haldav ning rahapoliitikat korraldav asutus Keskpanga olulisemad tegevusvaldkonnad: raha- ja kursipoliitika intressimäärade ja valuutakursi juhtimise kaudu; finants- ja pangandusjärelevalve; arveldussüsteemi funktsioneerimise tagamine; sularaharingluse korraldamine; muud teenused. Keskpanga kontrollivahendid ja rahapoliitilised eesmärgid {KP OSTAB/MÜÜB BONDE} * VABATURU OPERATSIOONID * REAALSE SKT * DISKONTOMÄÄR • RAHAPAKKUMINE KASV * KOHUSTUSLIK • LAENUPROTSENT * STABIILSED RESERVIMÄÄR HINNAD • PANGARESERVID * OPERATSIOONID * MADAL
Rikkuse akumulatsiooni vahend. Maksevahend- raha liikumine on ajas ja/või ruumis eraldatud kauba liikumisest. Väärtuse ülekandmise vahend- pärandus, kingitus. 3. Milline alljärgnevaist on seaduslik maksevahend: -asendusraha -sularaha- on seaduslik maksevahend! ( Riigi poolt või riigi nimel emiteeritud rahamärgid on seaduslikeks maksevahenditeks, mis on kohustuslikud vastuvõtmiseks kõikidele majanduse subjektidele! -kaupraha -pangaraha. 4. Millised on keskpanga rahapoliitilised instrumendid? Refinancing Policy -The Purchase of Bill of Exchange -The Extension of Loans against Collaterial (Lombard Policy)- keskpank annab laenu väärtpaberite tagatisel- laen(tähtajaline)tagasiostmisel on hind kõrgem. Open Market Policy- riigi väärtpaberite ost-müük. Foreign Exchange Policy(välisvaluuta poliitika- on kohustatud hoidma +-1,5%) -Foreign Exchange Rate Policy -Swap Policy- tulevikutehingud, valuutalaenud. Minimum Reserve Policy
• M2= M1 + tähtajalised-, säästu- ja muud hoiused- sõltub (lisaks eelnevatele) intressidest ja riski(taluvuse)st Keskpank • Rahapoliitika instrumendid: ◦ Kodumaise raha emiteerimine ◦ Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) ◦ Välisvaluutatehingud ◦ Laenamine kommertspankade diskontomäära alusel ◦ Kommenrtspankade kohustuslikud reservid keskpangas • Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad: ◦ Rahamassi juhtimine ◦ Laenumahu juhtimine ◦ Vahetuskursi juhtimine ◦ Inflatsiooni juhtimine Eesti rahasüsteem • Valuutakomitee süsteemi ◦ Valitsuse ja Keskpanga mõju väiksem ◦ Kommertspankade laenutegevuse mõju rahapakkumisele (M1) suurem M0=15.6466* Eesti Panga valuutareservid Baasraha pakkumist (M0) mõjutab: • Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) • Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes
võimalus teostada rahapoliitikat ja korraldada pangajärelevalvet, suudab tagada riigi vääringu stabiilsuse. Vääringu stabiilsus annab omakorda majanduses osalejaile kindlustunde oma säästmis-, tarbimus ja investeerimiskäitumist ette kavandades. Seega on raha stabiilsus ühiskonna pikaajalise majandusliku ja sotsiaalse arengu alus. Nii EKP kui ka Eesti Panga tegevuspõhimõtete sõnum on selge poliitilised huvid ja rahapoliitilised otsused tuleb, niivõrd, kuivõrd see tänapäeva integreerunud ühiskonnas võimalik on, lahus hoida. Keskpanga tõeline, mitte üksnes juriidiline sõltumatus on ühiskonnale kasulik, sest see aitab ohjata inflatsiooni, ilma et majanduskasv seetõttu kannataks. Eesti Panga seaduse kooskõla EKP ja teiste Euroopa riikide keskpankade õiguslike määratlustega tõendab, et Riigikogu on seaduse vastuvõtmisel lähtunud
Mitmetes riikides (sh. Eestis) on keskpank põhiseaduslik institutsioon. Finantsiline sõltumatus keskpank peaks suutma oma kulud ise katta, ta ei tohiks sõltuda riigieelarvest. Personaalne sõltumatus keskpanga tippjuhtkond ei tohiks olla tagasikutsutav (ega tagasivalitav) poliitikute poolt. Reeglina kehtestatakse ka kõrged nõudmised keskpanga juhtide kvalifikatsioonile. 26. Euroopa Keskpanga rahapoliitilised meetmed Rahapoliitiliste meetmete lõppeesmärgiks on hinnastabiilsuse säilitamine: euroalal defineeritud kui tarbijahindade inflatsioon keskpikal perioodil alla 2%, kuid selle lähedal. tavapäraseks rahapoliitiliseks meetmeks on peamiselt muutused rahapoliitilistes intressimäärades. muutused rahapoliitilistes intressimäärades mõjutavad ettevõtete ja eraisikute
avaturu operatsioonid. Intress on lisamakse, mida laenuvõtjad maksavad laenuandjatele ja mille võrra tagasimakstav rahasumma on suurem esialgsest laenusummast. Raha multiplikaator: on deposiitide(hoius) laienemine jagatud sularaha reserviga, mida pangad hoiavad. Ta võrdub avaldisega 1/r seni, kuni pangad ei otsusta hoida lisareserve. Monetaarpoliitika e rahapoliitika mõju majandusele: Rahapoliitika ülekandemehhanism sisaldab kanaleid, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad majandust tervikuna, aga eelkõige hinnataset. 10. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver. Inflatsiooni tekkepõhjused. Tööpuuduse ja inflatsiooni omavaheline seos: Phillipsi kõver väljendab graafiliselt inflatsiooni ja töötuse vahelist seost. Phillipsi kõver kirjadab inflatsiooni ja töötuse vahelist seost. Kui valitsus püüab raha- ja fiskaalpoliitika abil tööpuudust vähendada, suurendab ta
2) Makromajandusliku stabiilsuse ja majanduspoliitilise usaldusväärsuse kasv: Kaovad valuutade vahelised börsispekulatsioonid 5 3) HEAOLU KASV! 4) NEG: Iseseisva rahapoliitika puudumine (ühise rahapoliitikaga ei ole võimalik lahendada samaaegselt erinevaid probleeme) 20. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (intressikanali näitel) 1) Protsess, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad kogu majandust ja eelkõige hinnataset. 2) Rahapoliitika ülekandemehhanismi all mõistetakse viisi, kuidas keskpanga rahapoliitiliste sammude – näiteks intresside või rahapakkumise muutmise – mõju kandub majandusse edasi. 3) Intressikanali kaudu kandub keskpanga rahapoliitiliste intresside muutuse mõju rahaturule, sealt edasi laenuintressidesse ning läbi laenude reaalsektori investeerimis- ja tarbimisaktiivsusesse. 21
Rahapoliitika puhul tuleb mainida ka seda, et kui samaaegselt ei suudeta kõrvaldad turuhäirete põhjusi, on rahapoliitiliste jõuvõtete soovitud mõju lühiajaline ja pikemas perspektiivis tavaliselt taotletule vastupidine. Teiseks, rahapoliitika ei ole enam võitlusvõimeline siis, kui riigi rahaasjad on väga korrast ära: püsiv riigieelarve defitsiit, esmatarbekaupade pikaajaline pakkumist ületav nõudlus vms. Kolmandaks, rahapoliitilised abinõud ei aita tagada raha kõrget kvaliteeti ka siis, kui turg annab otsustajatele moonutatud signaale. Näiteks kui osa hindu on külmutatud, kui tollimaksudega on loomulikke hinnasuhteid moonutatud, kui maksude osa eri toodete hindades on oluliselt erinev jne. Järelikult, kõiki majanduse juhtimisel tehtud vigu ei suudeta rahapoliitikaga korrigeerida ja siit tulenevalt võiksime järeldada seda, et eriti oskamatult juhitud (kriisis oleva)
Mis on inflatsioonimaks? maks, mis tekib kui valitsused trükivad liiga palju raha. Maksustamine tabab neid, kes raha hoiustavad. 93. Mis on raha võimendi ja kuidas seda leitakse? Üldiselt nimetatakse rahavõimendiks mingi taseme rahapakkumise ja baasraha M0 suhet. 94. Millised on keskpanga funktsioonid? Raha emiteerimine Kommertspankade deposiitide hoiustamine Panganduse regulatsioon Raha pakkumise ja krediiditingimuste regulatsioon 95. Rahapoliitilised instrumendid- Baasintressimäära kehtestamine (intressimäär, mille alusel kommertspangad tasuvad keskpangale laenude eest) PS Kerem ja Randveer nimetavad seda diskontomääraks. Avaturu operatsioonid Põhilised refinantseerimisoperatsioonid Pikemaajalised refinantseerimisoperatsioonid Peenhäälestusoperatsioonid Struktuurioperatsioonid Püsivõimalused Kohustusliku reservimäära kehtestamine 96
keskpangad, kes kuuluvad euroalasse ehk kasutavad oma riigis käibevaluutana eurot. Eurosüsteemi ehk Euroopa Keskpanga ja euroala riikide keskpankade põhiülesanne on tagada hinnastabiilsus. Täpsemalt tuleb euroala keskpankadel hoida inflatsioon ehk tarbijahindade tõus pisut madalamal tasemel kui 2% aastas. Seda ülesannet täidab eurosüsteem ühtse rahapoliitika kujundamise ja elluviimise kaudu. Eurosüsteemi rahapoliitilised ja muud otsused tehakse Euroopa Keskpanga nõukogus. Nõukogusse kuuluvad Euroopa Keskpanga juhatus ja kõikide euroala riikide keskpankade presidendid. Ka Eesti Panga president on Euroopa Keskpanga nõukogu liige ning seega üks rahapoliitika üle otsustajaid. Peale selle, et keskpankade juhid kohtuvad regulaarselt ja langetavad otsuseid, töötavad ka komiteed ja töörühmad, kes viivad nõukogu otsuseid ellu
pank loa osta Eesti riigile kuuluva ettevõtte Elering võlakirju Diskontomäär Diskontomäär on intressimäär, millega keskpank laenab raha kommertspankadele. Kui keskpank suurendab diskontomäära, siis laenavad kommertspangad keskpangast vähem raha ja väljastavad seetõttu ka tarbijatele vähem laene, mistõttu rahapakkumine väheneb Diskontomäära alandades on võimalik keskpangal rahapakkumist suurendada. NÄITED PRESSITEADE 4. september 2014 - Rahapoliitilised otsused Tänasel istungil võttis EKP nõukogu vastu järgmised rahapoliitilised otsused: Alandada eurosüsteemi põhiliste refinantseerimisoperatsioonide pakkumisintressi alammäära 10 baaspunkti võrra 0,05%ni Alandada laenamise püsivõimaluse intressimäära 10 baaspunkti võrra 0,30%ni Alandada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära 10 baaspunkti võrra 0.20%ni 4. detsember 2014 - Rahapoliitilised otsused
See võimaldab tootmise arendamist ja selle läbi majanduse arengut. Panga poolt pakutava raha suuruse määravad mitmed asjaolud: vabade ressursside hulk (deposiidid, enamasti on laenude hulk kommertspangas üks- ühele deposiitide hulgaga), keskpanga poolt kehtestatud maksejõulisuse (omakapitali hulk ,mis tagab riskiaktivad) ja likviidsusnormatiivid (kohustuslik reserv keskpangas), riskikonsentratsiooni normatiiv lisaks mõjutavad raha pakkumist ka erinevad rahapoliitilised instrumendid, mida keskpank kasutab rahapakkumise reguleerimisel. Üldjuhul on pangad laenanud 60% ulatuses oma bilansimahust -mis läheb rahapakkumisse kas sularaha kujul või jääb arvele pangandussüsteemi. Krediidi jaotatakse peamiselt: 1. Tagatise järgi- hüpoteegiga tagatud laenud, käsipandiga tagatud laenud, registerpandiga tagatud laenud, käenduse ja garantiiga tagatud laenud, laen repo vormis- ostu- tagasimüügi tehingu vormis. 2
2. Valuutaoperatsioonide teostamine. 3. Maksesüsteemide tõrgeteta toimimise edendamine. 4. Valuutareservi hoidmine ja haldamine. 5. Nõustamine. 6. Statistika kogumine. 7. Finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine. 8. Europangatähtede emiteerimine ja nende turvalisuse tagamine. 9. Rahvusvaheline koostöö. 24. Euroopa Keskpankade süsteemi ülesanded. Kujundada EL-i rahapoliitikat ja viia ellu rahapoliitilised otsused; Hoida ja hallata liikmesriikide ametlikke välisvaluutareserve; Aidata kaasa maksesüsteemide tõrgeteta toimimisele. Lisaülesanded: Nõustamine; Statistika kogumine; Finantsasutuste usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalve ja finantsstabiilsuse tagamine 25. Euroraha teke. Euro loodi, sest ühisrahal on palju eeliseid ja häid külgi, võrreldes varasema olukorraga, kus igal liikmesriigil oli oma valuuta. Lisaks sellele,
Baasraha pakkumist (M0) mõjutab · Muutused valuutareservides (välismajandustegevus) · Reservvaluuta kurss teiste valuutade suhtes Rahapoliitika instrumendid · Kodumaise raha emiteerimine · Avaturuoperatsioonid (väärtpaberite ost ja müük avalikkuselt) · Välisvaluutatehingud · Laenamine kommertspankadele diskontomäära alusel · Kommertspankade kohustuslikud reservid keskpangas (Eestis varem 15%, EL-s 2%; alla 10% pole Eestis langenud) Keskpanga peamised rahapoliitilised strateegiad · Rahamassi juhtimine · Laenumahu juhtimine · Vahetuskursi juhtimine · Inflatsiooni juhtimine NB! Mitut vahe-eesmärki samaaegselt (tavaliselt) saavutada ei saa! Kommertspanga majanduslikud funktsioonid · Klientide raha hoiustamine · Laenuandmine ja investeerimine kui kasumi teenimise allikad · Maksete (ülekannete) teostamine Dilemma panga maksevõime ja tulususe vahel kui suuri reserve hoida? Kommertspangandus Eestis: · Pankade arv on oluliselt kahanenud
Eesti 10 üleminekul eurole kui valuutale peatub Riigikohtu selgituse kohaselt PS §111 sätestatud rahapoliitiline pädevus. Eesti Pank reguleerib raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Reguleerib Eesti Panga tegevust Eesti Panga seadus. Alates Eesti liitumisest Euroopa Liiduga on Eesti Pangale kohustuslikud ka Euroopa Panga määrused, korraldused ja rahapoliitilised muud regulatsioonid, Eesti Pank on osa Euroopa Keskpankade Süsteemist. Eesti Panga Nõukogu esimees kinnitatakse Riigikogu poolt Vabariigi Presidendi ettepanekul. Vabariigi President kinnitab Eesti Panga Presidendi Eesti Panga Nõukogu ettepanekul ja Riigikogu Eesti Panga nõukogu liikmed selle esimehe ettepanekul. 45.Eelarve ja maksud. Reguleerib sellega seotud küsimusi PS VIII peatükk. PS §113 kohaselt sätestab maksud, lõivud, koormised, trahvid ja sundkindlustuse maksed
määra ja regulaarsete refinantseerimisoperatsioonide mahu ehk eurosüsteemi krediidiasutustele antavate laenude kogusuuruse kehtestab EKP nõukogu, ent rahapoliitiliste tehingute vahendamine on liikmesriikide keskpankade ülesanne. 30. Rahapoliitika teostamise vahendid (Vt küsimus 20) 31. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) Rahapoliitika ülekandemehhanism sisaldab kanaleid, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad majandust tervikuna, aga eelkõige hinnataset. Kuna rahapoliitika mõju edasikandumist iseloomustavad pikad viiteajad, siis on üsna raske täpselt ette prognoosida rahapoliitika mõju hinnatasemele ja majandusele. 6 32. Euribori mõiste ja muutumine Euribor (Euro Interbank Offered Rate) keskmine intressimäär, millega Euroopa suured kommertspangad on üksteisele nõus raha laenama.
3. Investeerimispiirangud: Krediidiasutuse oluline osalus üheski teises ettevõttes ei või ületada 15% krediidiasutuse omavahenditest. Krediidiasutuse olulised osalused teistes ettevõtetes kokku ei või ületada 60 % krediidiasutuse omavahenditest. 4. Kohustuslik reservimäär - 13% (sellest 20% võib olla panga kassas ja 50% likviidsetes kõrgekvaliteediga väärtpaberites). Selle eesmärk eelkõige on tagada pankade likviidsus maksevõime. Teatud määral on normatiividel ka rahapoliitilised kaalutlused- Eriti meie rahasüsteemis (valuutakomitee süsteemis), kus rahapakkumist kujundavad pangad. Normatiivide karmistamine piirab pankade rahapakkumist (adekvaatsus, likviidsus, koh. reserv), mida karmimad on normatiivid seda kallim on panga poolt pakutava raha hind ja väiksem kogus. Kommerts- ehk äripangad kui krediidiasutused võivad toimida ainult aktsiaseltsidena (aktsiapankadena). Krediidiasutusel peab tegutsemiseks olema Eesti Panga poolt väljastatud tegevuslitsents.
annaabi.ee 
