......................................................... 3. 1.2. Laevakütustele esitatavad nõuded ..................................................... 4. 1.3. Laevakütuste omadused ..................................................................... 5. 2. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMID............................................. 6. 2.1. Madalsurve kütusesüsteem ................................................................ 7. 2.1.1. Madalasurve kütusesüsteemide seadmed ja aparatuur ................ 8. 2.2. Kütuse kõrgsurvesüsteem ................................................................... 9. 2.2.1. Kõrgsurve kütusesüsteemidele esitatavad nõuded ........................ 10. 2.2.2. Kõrgsurve kütusesüsteemide põhitüübid ............................ 11. 3. KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVAD RIKKED ...... 12. 4. LAEVA KÜTUSESÜSTEEMIDES ESINEVATE RIKETE ENNETAMINE.......................................
EESTI MEREAKADEEMIA Mehaanikateaduskond Laevamehaanika õppetool Laeva diiseljõuseadmed M II Laboratoorne töö nr 1 Teemal: Diiselmootori kütusesüsteemide, kõrgsurvepumpade (KKP) ja kütusepihustite ehituse praktiline tundmaõppimine ja reguleerimine. Kadett: Õppejõud: Andrei Litšman Jaan Läheb Rühm: MM-32 TALLINN 2014 SISUKORD 1. MOOTORLAEVA KÜTUSESÜSTEEM JA SELLE OSAD.....................3 2. DIISELMOOTORI KÜTUSE KÕRGSURVEPUMBAD (KKP)...............4 3
Kogu riigi vajaduste rahuldamiseks oleks Islandile vaja ehitada vähemalt 15 vesinikkütust müüvat tanklat. Järgmise aasta jooksul peaks Reykjaviki tänavatel hakkama sõitma 30-40 nimetatud tehnoloogiat kasutavat autot, massimüüki peaks need jõudma aastaks 2010. Arnasoni sõnul võib Island fossiilsetest kütustest täielikult vabaneda 2050. aastaks. Suurimaks tehniliseks väljakutseks saab sealjuures olema riigi kalalaevade kütusesüsteemide ümberehitamine. Island alustas vaalapüüki Island alustas peale 20 aastast pausi taas vaalapüüki, kohaliku meedia teatel on esimesed vaalad juba tapetud. Islandi televisioon RUV näitas kaadreid suurest heeringvaalast, mida vaalalaev sadamasse lohistas, teatab Fox News. Vaal püüti Põhja-Atlandil 320 kilomeetri kaugusel Islandi rannikust lääne pool. Heeringvaalad on punases raamatus kirjas kui ohustatud liik, Islandi valitsuse sõnul on selle liigi esindajaid aga piisavalt
- IAS süsteem kuvarite ja lülititega - Püstivus- ja laadimisarvutuste kompuuter 5.teki ohutusjaamast on võimalik: - Ventilatsiooni distantsjuhtimine - Tulesiibrite avariisulgemine - Tuletõrjepumpade käivitamine - Avariipilsipumba käivitamine - Autoteki vihmutussüsteemi käivitamine - Veekindlateuste distantsjuhtimine - Kütusesüsteemide avariiseiskamine Tuletõrjesüsteemid, üldine kirjeldus Üldist Käesolev juhend kirjeldab elektrilise tulekahju avastamis-, jälgimis- ja signalisatsioonisüsteemide ning erinevate süsteemide kasutajaliideste põhifunktsioone laeva pardal. Käsitletavad süsteemid ja toimingud on: - Fikseeritud tulekahju-/gaasi avastamissüsteem - Üldhäire/tulekahjuhäire signaal (automaatne ja käsitsi) - Õlisüsteemi ja ventilatsiooni avariiseiskamine
iseloomulik sirgete torudega 2 torulauaga soojusvahetitele). Põhitagavaratankidest pumbatakse kütus läbi ventiilikarbi kütuse ümberpumpamis-pumbaga kulupaaki. Pihustipump võtab kütust kulupaagist läbi filtri ja suunab läbi eelsoojendi ning filtri katlapihustisse. Süsteemis on ette nähtud tagasivoolutorustikud pihustipumba survepoolelt ja pihustitest pumba imipoolele ülesurvete tekkimise välti-miseks süsteemis. Laevakatelde kütusesüsteemide ülesehitusele on klassifikatsiooniühingute poolt kehtestatud rida erinõudeid katelseadme ohutuse ja töökindluse tagamise eesmärgil. IX – 1 Põhilised neist on järgmised: - kütusesüsteem peab olema varustatud vähemalt 2 komplekti pumpade, filtrite ja eelsoojenditega, millistest igaüks eraldi peab tagama katla töö täiskoormusel, s.o. nimiaurutootlikkusel auru nimiparameetritel; 31
annaabi.ee 
