Ioniseeriv kiirgus Radiobioloogia on bioloogia haru, mis tegeleb ioniseeriva kiirguse toime uurimisega elusorganismidele. See uurib, mis juhtub peale kiirguse neeldumist ja milline on võimalik organismi kahjustus. Kuna ioniseeriva kiirguse võimalik kahjustav toime ilmneb eelkõige rakutasandil, siis peavad kõigil kiirgustöötajail olema olema baasteadmised rakkude ehitusest ja funktsioonist ning ioniseeriva kiirguse võimalikust toimsest. Ioniseeriv kiirgus: · kahjustab elusorganismi ioniseerides selle organismi molekulidesse kuuluvaid aatomeid rö- ja -kiirgus footonid annavad energiat orbitaalsetele elektronidele laetud osakeste kiirgused ioniseerivad aatomeid mõjutades orbitaalseid elektrone elektromagnetiliselt · bioloogilise kahjustuse aluseks on erinevatest kiirgustest põhjustatud ionisatsioonid
märki. Rahvusvaheline kiirgusohu märk IONISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEMINE Ioniseeriva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud tavalise fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist on tumenemine võrdeline saadud doosiga. Geiger-Mülleri loendaja koosneb õhukeseseinalisest klaas- või metalltorust, mis on täidetud hõrendatud gaasiga ja milles on kaks elektroodi. Ioniseeriva kiirguse toimel tekib elektrilaeng, mis vallandub lugejas impulsi. Need impulsid registreeritakse ja need võidakse ka kuuldavaks muuta. Loetud impulsside arv on võrdeline saadud doosiga, nende saabumise sagedus aga doosikiirusega. Mõnedel sellistel loendajatel on väga õhukese seinaga aken, et registreerida veel ka alfa ja beetakiirgust. Geiger-Mülleri loendaja KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD Töötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks kontrollitavatele
Kiirguskaitse KIIRGUSKAITSE EESKIRJAD öötajate ja elanikkonnakaitseks ning juurdepääsu tõkestamiseks ntrollitavatele aladele kehtivad spetsiaalsed eeskirjad. vakodanikel ei ole sellistele aladele sissepääsu, id nad võivad siiski vabrikute või haiglate külastamisel radioaktiivse allika hedusse sattudes kiiritust saada. Ka siin ei tohi ületada doosi piirmäärasid mis on 1 mSv aastas, seega allpool kiirgustöötajatele ettenähtud doosi piirmäära). eed ioniseeriva kiirguse doosid, mida patsient saab ravimisel haiglas, allu sellisele kontrollile, kuna kiirgus on patsiendi ravi osa. aitsemeetodid olenevad ka kiirgusallika liigist. Kiirgusallikas võib olla suletud anda välist kiirgust või lahtine ja sattuda organismi, hjustades sisemist kiiritust. NISEERIVA KIIRGUSE KINDLAKSTEGEM riva kiirguse olemasolu saame kindlaks teha kassetti asetatud fotofilmiga. Film on kaitstud valguse mõju eest ja peale ilmutamist enemine võrdeline saadud doosiga
Kiirgusseadus .. ... Ökoloogia ja keskkonnakaitse Kiirgusseaduse olemus · Sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest. · Asutuste ja isikute õigused ja kohustused ioniseeriva kiirguse kasutamisel Ökoloogia ja keskkonnakaitse Prooton rikub · § 30. Kiirgustegevusloa omaja põhikohustused · § 35. Radioaktiivse aine ja radioaktiivset ainet sisaldava seadme vedu · § 41. Vanusepiirang kiirgustööle lubamisel · § 48. Kiirgustöötaja kiirgusohutusalane koolitamine · § 58. Radioaktiivsete jäätmete ja heitmete käitlemise põhinõuded Ökoloogia ja keskkonnakaitse Karistus
omadus, mis teeb ta eluskudedele kahjulikuks.Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest. Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud.Mitte- ioniseerivateks kiirgusteks loetakse näiteks mikrolaineahjus tekkivat kiirgust, ultraviolettkiirgust ja nähtavat valgust.Kahjutud pole nemadki. Tänaseks on teada päikesekiirgus kui üks nahavähi tekkepõhjusi. Ioniseeriva kiirguse kasutamine. Ioniseerivat kiirgust kasutatakse laialdaselt meditsiinis, tööstuses, teadusuuringutel ja mujal. Mõõtes ioniseeriva kiirguse materjalis neeldumist on võimalik hinnata materjali paksust ja kvaliteeti. Seda meetodit kasutatakse näiteks paberi tootmisel liinilt tuleva paberilehe paksuse kontrollimiseks või mikropragude otsimiseks detaili sisemuses. Ioniseeriva kiirguse võimet muuta erinevate gaaside elektrijuhtivust kasutatakse näiteks suitsuandurites
ökoloogiline valgusreostus muudab loomuliku valguse reziime maismaa-ja veeökosüsteemides. ökoloogilise valgusreostuse allikad on valgustatud hooned ja tornid,tänavavalgustus, valgustus laevadelt, turvavalgustus,sõidukite tuled ja isegi veealuste uurimistööde laevade tuled, mis kõik võivad häirida ökosüsteme erineval määral. Kas valgustus võib ikka olla reostus ? Vastavalt välisõhu kaitse seadusele on välisõhu füüsikaline mõjutamine ioniseeriva toimega ning ioniseeriva toimeta kiirguse, infra- ja ultraheliga. Saasteallikas on välisõhu kaitse seaduse tähenduses saasteaineid, müra, ioniseeriva või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Uue keskkonnaseadustiku üldosa seaduse alusel on heide õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Seega võib valgustus olla reostus.
järeldusi nende vanuse kohta. Näiteks uraani lagunemisel tekkivate plii isotoopide järgi võib arvutada kivimite moodustumise aega. Orgaaniliste materjalide (puidu, luude jm) vanust saab määrata radiosüsiniku (C-14) järgi Kiirguse mõju inimesele · Inimesed elavad pidevas kiirgusvoos, mis tuleb maakoorest, kosmosest ja tehismaterjalidest. Üks osa kiirgusest kannab ioniseeriva kiirguse nime. Ioniseeriva kiirguse toime tuleneb sellest, et kiirguskvandi või osakese energia on piisav aatomite ioniseerimiseks ja keemiliste sidemete lõhkumiseks. See võib tähendada rakkude hävimist või muutusi geneetilises koodis. Ülemäärase kiirgusohu vältimiseks tuleb järgida ohutusreegleid, mõõta kiirgusdoose ja järgida kiirgusnorme. Dosimeeter · Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks.
keemilisi sidemeid molekulide vahel . [1] Radioaktiivsed kiirgused jaguneva otseselt ja kaudselt ioniseerivateks kiirgusteks. Otsesed ioniseerivad kiirgused on alfa-, beeta- ja gammakiirgused. Neutronkiirgus on kaudselt ioniseeriv, sest tema ioniseeriv toime tuleneb võimest tuuma ergastada ning lagunema sundida. Gammakiirgus on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe. Lõhkudes DNA molekuli võib gammakiirgus põhjustada geneetilist mutatsioone ja vähki, võõrad pole ka kasvajad ning põletusele sarnanevad kahjustused nahal. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele, kuna kasvava organismi aktiivsus rakupooldumise tulemusena levib gammakiirguse tekitatud geneetiline defekt kiiresti . [2]
kiirgust ja energiat. - osake koosneb kahest neutronist ja kahest prootonist, on -osakesest suurem ja liigub aeglasemalt. Läbitungmisvõime on väiksem kui -osakesel ja ohtlik vaid organismi sattumisel. - osakesed on elektronid ja -osakestest kiiremad ning neil on suurem läbitungimisvõime. -kiirgus on tuumast lähtunud kiirgus, elektromagnetiline kiirgus. On väga hea läbistusvõimega. Ioniseerivate kiirguste bioloogiline toime: igat liiki ioniseeriva kiirguse füüsikaline mõju elusorganismileseisneb tema kudede aatomite ja molekulide ergastamises ja ioniseerimises. Ergastatud aatomid ja ioonid on keemiliselt aktiivsemad. Seetõttu tekivad organismi rakkudes keemilised ühendid, mis häirivad normaalset elutegevust. Ioniseerivate kiirguste mõjul lagunevad mõned keerukad molekulid ja raku struktuurielemendid. Väikeste kiirgusdooside poolt põhjustatud kahjustused kõrvaldab organism kergelt, ilma et ilmneksid haiguse sümptomid. Suured
kirjeldatud Po-210 allikas 3 aasta möödudes? D0= 24 Sv/h D=D0e t*ln2/T½ T½= 138,38 päeva t= 3a = 3*365=1095 D= 24 Sv/h * e - 1095 ln2 / 138,38 = 0,101 Sv/h 0,5 m kaugusel Tc-99m kiirgusallikast mõõdeti doosikiiruseks 32 mGy/h. Kasutades pliist varjestust soovitakse doosikiirust vähendada 4 mGy/h-ni. Kui plii poolpaksus on 0,256 mm, siis mitme millimeetri paksust plii kihti on varjestuseks tarvis? 32 mGy/h / 4 mGy/h = 8 83 = 32 3 * 0,256 mm = 0,768 mm A. Kirjelda ioniseeriva kiirguse poolt tekitatud stohhastilisi bioloogilisi efekte. - Ilmnevad hiljem ning võimalus, et ei avaldu üldse. Nendeks võivad olla näiteks pärilikud haigused. Stohhastilised efektid kiiritatud rakus tekivad mutatsioonid ning rakk ei sure. Mutatsioon võib edasi areneda ning areneb vähkkasvaja. Vähi iseloom ei sõltu saadud kiiritusdoosist ning vähi tekkimise tõenäosus on suurem, kui doos on suurem. Kui suure ekvivalentdoosi põhjustab 0,002 Gy gammakiirgus? Kui suur on sel juhul
Tuumafüüsika üldtuntud rakendused on tuumaenergia genereerimine ja tuumarelva tehnoloogiad. Seda rakendatakse ka näiteks nukleaarmeditsiinis,magnetresonantstomograafias, materjaliteaduses ioonlegeerimise puhul, geoloogias radiosüsiniku meetodi juures ning ka arheoloogias. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg Kiirgusdoos ehk kiiritusdoos on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetataksegreiks (tähis Gy). Kiirgusdoosi mõistega iseloomustatakse igat liiki ioniseeriva kiirguse toimet ainele. Saab eristada letaalset ehk surmavat doosi, maksimaalset ja minimaalset doosi (vastavalt suurim ja vähim soovitatav), toksilist doosi ning efektiivset (mõju avaldavat) doosi[1]. Inimesele on suurim ohutu kiirgusdoos 0,05 greid aastas
organismile vajalikud rakud.Kiirguse mõju elusorganismile iseloomustatakse Kiirguse neeldumisdoosiga.Ühik 1Gy(grei).Biodoosiks nim. suvalise kiirguse doosi,mis avaldab samasugust bioloogilist mõju nagu üks grei neeldunud röntgenivõi gammakiirgust.ühik 1Sv(siivert)=1J/Kg Ioniseervia kiirguse allikad:a)maapõuest pärinev kiirgus0,10,6 mSv/aastas b)Kosmiline kiirgus 0,3 mSv/a c)Toidust saadav sisekiirgus ~0,3mSv/a Ioniseeriva kiirguse mõju oleneb sellest ,kui tugevasti see neeldub erinevates ainetes.DosimeeterMõõteriist millega mõõdetakse kiirgusdoosi.elementaarosakesteks nim.mikroosakest,mis osaleb kõigis nüüdisajal tuntud füüsikaprotsessides kui jagamatu tervik.Klassifitseeritakse:1)Leptonidneed on osakesed,mis ei osale tugevas vastastikmõjus.neil puudu sisemine struktuur.2)HadronidNeed on osakesed ,mis osalevad tugevas vastastikmõjus.Koosnevad kvarkidest ja antikvarkidest,mis vabas olekus ei esine
Kiirgusseadus § 1. Seaduse reguleerimisala (1) Käesolev seadus sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel. (2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral (edaspidi püsikiiritus). (3) Käesolev seadus ei reguleeri radoonist tekitatud kiiritust eluruumides, kosmilisest kiirgusest tekitatud kiiritust maapinnal ja inimtegevusest puutumatus maakoores sisalduvatest radionukliididest tekitatud kiiritust maapinna kohal. (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse ...
Gammakiirgus Gammakiirgus Radioaktiivne kiirgus Gammakvantide voog Suure läbimisvõimega Põhjustab kiiritustõbe Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Ioniseeriva kiirguse allikad Kosmos Meditsiin Tuumakatsetuse d Maapind Tarbekaup Kiirguse mõju inimorganismile Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) Tagajärgede kirjeldus < 0,5 - toimub verepildi muutus 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30% 5-6 - raske kiiritustõbi, surmajuhtumid 50%, tervistumine 6 kuud 30 - surm paari päeva jooksul
Läbistav kiirus Kestab umbes 10-15 sekundit Tekitab: · kiiritustõbe -kõrgete radiatsioonitasemete juures · vähki -madalate radiatsioonitasemete juures Radioaktiivne saastumine Pikaajaline nähtus Tekib tuumaplahvatuse piirkonnas: · läbistava kiirguse poolt initsieeritud kiirgusest · radioaktiivsete osakeste sadestumisest · alfa-, beeta-ja gammakiirgused Elektromagnetimpulss · Kaasneb õhus toimuva ning maapealse tuumaplahvatuse ioniseeriva kiirgusega · Mõju lühiajaline · Tuumaplahvatusel tekib tugev elektronide voog, mis omakorda tekitab tugeva elektrivälja
1.Jäävusseadused tuumareaktsioonides:1)laengu jäävuse seadus-sümbolite juures on alumise indeksina märgitud tuumalaeng.Laengute summa võrrandi pooltel peab olema tasakaalus 2)Massiarvu jäävuse seadus-Massiarvud peavad samuti olema tasakaalus 3)Energia jäävuse seadus 2.Ahelreaktsioon-reaktsioon,mis tekitab ise osakesi, mis põhjustavad uue reaktsiooni 3.Radioaktiivse lagunemise seadus näitab: 4.Kiirgusdoos- on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe,mõõdetakse dosimeetriga 5.Tuumaelektri +/-: +:Suur energiasaagis, s.o toodetud elektrienergia hulk toormemassi kohta. Minimaalsed saasteemissioonid atmosfääri ja veekogudesse. Ranged turvameetmed ja ohutusnõuded rikete ning õnnetuste vältimiseks. Toorme väikeste koguste tõttu on transport küllaltki lihtne. Maagi leiukohad asuvad poliitiliselt stabiilsetes piirkondades.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Steven Urmann Ohtlikud tööd ehituses Referaat Võru OHTLIKUD TÖÖD EHITUSES Ohtlikuks tööks loetakse töö: mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilisedohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli.Näiteks, keemiline tööstus (keemilise aine sissehingamine või nahalesattumine), loomakasvatus (bakterid, mis võivad esile kutsuda töötajahaigestumist) jms; ioniseeriva kiirgusega keskkonnas siia võib kuuluda ka raviosakond,mis tegeleb ultraviolettkiirgusega; kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses palju õnnetusi on juhtunudjust selle tõttu, et töötaja ignoreerib ohutusnõudeid. Elekter on selline ala,kus õnnetus võib juhtuda inimesega ainult üks kord tema elus, sestsellised elektri õnnetused lõpevad tavaliselt inimese surmaga või vägaraskete tagajärgedega, mis viivad inimese invaliidsuseni; osaliselt või täielikult ...
-teede paiknemine. Ohtlike tööde loetelu ehituses: Ohtlikuks tööks loetakse töö millega võib kaasneda maanihe või vajumine pinnasesse (vundament), kusjuures riski suurendavad eriti kasutatavad töömeetodid või keskkond, milles ehitusplats või töötamiskoht asub. mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilised ohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli. 3. ioniseeriva kiirgusega keskkonnas. 4.kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses. 5.osaliselt või täielikult pingestatud elektriseadmed. 6. millega kaasneb uppumisoht. 7.kaevus, tunnelis jt maa-alused tööd. 8.õhuvarustussüsteemi kasutamisega. 9. kessoonis. 10. lõhkeaine kasutamisega. 11.mis on seotud raskete valmisdetailide tõstmise, monteerimise ja demonteerimisega. 12. millega kaasneb töötaja kõrgusest kukkumise oht.
Üleujutus-on harilikult veega katmata maa-ala ajutine kattumine veega, kaasa arvatud selline üleujutus, mis on põhjustatud veekogu veetaseme tõusust. Üleujutuseks ei peeta kanalisatsioonisüsteemidest põhjustatud üleujutust Välisõhk- Välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas. Väliõhu keemiline mõjutamine-puhta välisõhu koostise muutmine saasteainete õhku eraldamisega. Välisõhu füüsikaline mõjutamine-mõjutamine müra, ioniseeriva ning ioniseeriva toimeta kiirguse, infra- ja ultraheliga Saasteallikas-saasteaineid, müra, ioniseerivat või ioniseeriva toimeta kiirgust ning infra- või ultraheli välisõhku suunav või eraldav objekt. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Välisõhu kvaliteet- välisõhu puhtuse tase? Osoonikiht-on keskmiselt 15–55 km kõrgusel asuv stratosfääri kiht, kus Päikese ultraviolettkiirguse toime tõttu on atmosfääri keskmisest suurem osooni kontsentratsioon.
tekitatakse elektriväli, mis paneb osakesed liikuma, mis paneb need nii kiirelt liikuma, et uued vabanevad laengud tekitavad kergesti mõõdetava voolutugevuse, triivkamber ioonkambri põhjas asetsevas traatvõrgustikus triivivad ioonid tekitavad võrgule piki elektrivälja jõujooni liikudes kujutise, milles kulgev info saadetakse otse arvutisse, pooljuht kamber tuhandete pooljuhtdioodide pingestatud siirdes tekib ioniseeriva osakese läbilennul lühike vooluimpulss, moodsaim tehnika, 15) standardmudel ehk elementaarosakeste füüsika standardmudel on kvantfüüsika teooria, mis kirjeldab tugevat, nõrka ja elektromagnetilist jõudu ning neid vahendavaid või nendega interakteeruvaid elementaarosakesi, see on relativistlikkvantväljateooria, mis ühendab kvantmehaanikat ja erirelatiivsusteooriat, kinnitati kvarkide olemasolu, avastati Higgsi boson, otsitakse teed edasi, mis aitab seletada
Eelregistreerimise koopia tuleb ehitustööplatsile üles seada. Töökeskkonnaplaan sisaldab neid eeskirju, mida tuleb ehitustööplatsil kohaldada ja kirjeldust selle kohta, kuidas töökeskkonnatöö tuleb korraldada. Lisaks peab plaanis olema kirjas riskihinnang ja töökeskkonnameetmed, mida tuleb rakendada, kui tehakse järgmisi töid: · Kukkumisohtlik töö · Varisemisohtlik buldooseritöö · Töö teatud keemiliste või bioloogiliste ainetega · Töö, mille käigus puututakse kokku ioniseeriva kiirgusega · Töö kõrgepingejuhtmete läheduses · Uppumisohtlik töö · Töö kaevudes ja maa all · Sukeldumisvarustusega töö vee all · Töö kessoonis kõrgendatud õhusurve all · Töö, mille käigus kasutatakse lõhkeaineid · Töö raskete ehituselementide monteerimisega · Töö platsil või piirkonnas, millest möödub liiklusvoog · Kandvate konstruktsioonide või tervisele ohtliku materjali või aine lammutamine6
Radioaktiivsus: Aatomituumad radioaktiivses aines on ebastabiilses olekus. Ebastabiilsetes tuumades on kas väga palju või väga vähe neutroneid. Tuuma ebastabiilsus laheneb siis, kui see tuum kiirgab. Kiirgus: Radioaktiivsed ained kiirgavad nn. ioniseerivat kiirgust, mis suuremas hulgas on tervisele kahjulik. Olemas on erinevad kiirguse liigid: alfa-, beeta- ja gammakiirgus. Röntgenikiirgus on ioniseeriv kiirgus, kuid see pole radioaktiivsuse tagajärg. Aktiivsus: Aktiivsust võetakse ioniseeriva kiirguse mõõduks. Selle ühik on bekerell (Bq). 1 bekerell on hästi väike ühik. Kunstlik kiirgus: Ioniseerivat kiirgust kasutatakse ka meditsiinis. kiirguse tuntuim ja praktilist kasu toov vorm on röntgenkiirgus. Tuumaenergia tootmisel kasutatakse radioaktiivseid aineid ja samas tekib neid seal ka juurde. Mõned neist on sellised, mida looduses ei ole. Tavaliselt need ained loodusesse ei pääse. Kuid siiski on juhtunud tuumaõnnetusi, kus on loodusesse paisatud palju
232 Th tuumaga toimus a-lagunemine, siis kaks B-lagunemist, veel üks a-lagunemine. Millised tuumad tekkisid? Z (90) 2 + 2*1 2 = 88 ehk tekkisid raadiumi tuumad. / a = -2; B = +1. Aatomi massiarv on 115. Seal on 49 prootonit, 66 neutronit, 49 elektroni ja see on Indium (In). / P = jrk number; N = mass P; E = P. Kuidas toimuvad sünteesireaktsioonid? Kõrgel temperatuuril väikeste tuumade ühinemisel. Miks on ioniseeriv kiirgus inimesele kahjulik? Kahjustab kesknärvisüsteemi ja veresoonkonnaelundeid. Miks suured aatomid ei ole stabiilsed? Side nende tuumade ja väliskihi elektronide vahel on väike ja seega on nad kergesti kõikuvad. Millega on seletav, et tuumade massid on väiksemad kui neid moodustavate neutronite ja prootonite summa? P ja N moodustumisel vabaneb energia, mass väheneb ja tekkivatel tuumadel on väiksem mass. Millised tuumad on sobilikud tuumareaktsioonideks ja miks? Rasked tuumad, sest nad on ebastabiilse...
IOONISEERIV KIIRGUS Radioaktiivse aine poolt kiiratav kiirgus koosneb kas osakestest, energiast või mõlemast korraga. See kiirgus on ioniseeriv. Kiirguse võime ioone tekitada - ioniseerida - ongi omadus, mis teeb ta eluskudedele kahjulikuks. Sageli räägitakse radioaktüvsest kiirgusest, see pole aga päris õige. Radioaktiivne pole mitte kiirgus, vaid seda tekitav aine. Inimesel on kokkupuutevõimalus nelja sorti ioniseeriva kiirgusega. Kolm neist - alfa-, beeta- ja gamma-kiirgus - pärinevad looduslikest või kunstlikest radioaktiivsetest ainetest. Röntgenikiirgus on inimese poolt tekitatud. Mitte- ioniseerivateks kiirgusteks loetakse näiteks mikrolaineahjus tekkivat kiirgust, ultraviolettkiirgust ja nähtavat valgust. Kahjutud pole nemadki. Tänaseks on teada päikesekiirgus kui üks nahavähi tekkepõhjusi Autosõit saab saatuslikuks ligi 300 sõitjale aastas
Radiobioloogia ja kiirguskaitse I. Sissejuhatus Radiobioloogia mõiste Inimene on püsivalt ioniseeriva kiirguse mõjusfääris. Looduslik kiirgus, kunstlikult tekitatud kiirgus. Inimtegevuse tõttu lisandub looduslikust foonist saadud elanikkonna keskmisele aastadoosile ca 15-20%, kusjuures kiirguse meditsiiniline kasutamine annab sellest põhiosa. Radioloogiaosakonna töötajad peavad saama teadmised kiirgusfüüsikast ja – bioloogiast ning radioloogiast. Nad peavad kindlustama patsiendi efektiivse diagnostika/ravi, kuid samas saavutama seda patsiendile ohutuimal viisil.
seoseenergia arvel. Kriitiline mass – on lõhustuva aine väikseim mass, mille korral tekib ahelreaktsioon. Ahelreaktsioon – nähtus, kus reaktsioon põhjustab sama reaktsiooni jätkumise naaberaatomites. Massidefekt – erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Neeldumisdoos – näitab aines neeldunud kiirgusenergia hulka massiühiku kohta. Mõõtühik grei 1Gy=1J/1kg Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) – näitab, mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos – hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad. Mõõtühik 1Sv (siivert). Dosimeeter – mõõtevahend inimeses neeldunud kiirgusdoosi hindamiseks. tuuma stabiilsuse tingimusi: tuum ei saa olla väga suur, tuuma energia peab olema madalaim
läviväärtusi, siis on suurem tõenäosus vaimse alaarengu või kaasasündinud väärarengu ilmnemiseks. Kuna on olemas väike tõenäosus stohhastiliste efektide ilmnemiseks isegi väga väikeste dooside korral, siis rahvusvahelistes normides e. standardites käsitletakse mistahes võimaliku suurusega doose, selleks et vältida mistahes võimalikku kiirituskahjustust. 3. Dosimeetria Dosimeetria on teadusharu, mis uurib ioniseeriva kiirguse mõju ainele ning tegeleb ka vastava mõõteaparatuuri ning mõõtmismeetodite väljatöötamisega. Põhilised ühikud, mida kasutatakse ioniseeriva kiirguse mõju hindamisel. On esitatud alljärgnevas tabelis. Neeldunud Kiiritusdoos Ekvivalentdoos H doos e. kiiritus X Efektiivdoos E D=dE/dm X=dQ/dm Ht,r=Dt,r*Wr
Ioniseeriv kiirgus koosneb suure energiaga osakestest või lainetest, millel on piisavalt energiat, et rebida ära vähemalt üks elektron aatomi elektronkattest (s.t. ioniseerida aatom). Osakeste voo või laine ioniseerimisvõime ei sõltu osakeste arvust, vaid iga konkreetse osakese ioniseerimisvõimest (energiast). Ioniseerivat kiirgust kasutatakse laialdaselt meditsiinis, tööstuses, teadusuuringutel ja mujal. Mõõtes ioniseeriva kiirguse materjalis neeldumist on võimalik hinnata materjali paksust ja kvaliteeti. Alfakiirgus on ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib tuumareaktsioonide tulemusel ja koosneb alfaosakestest. Alfakiirgus on tulenevalt oma väikesest läbimisvõimest inimesele suhteliselt ohutu. Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest () elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest be...
Cosmological Theories with Observational Data" (Kosmoloogiateooriate kõrvutamine vaatlusandmetega). Antroopsusprintsiibi sisu: maailm on selline, et seal saaks olla inimene Printsiip lähtub faktist, et maapealse bioloogilise elu füüsikaline on samade parameetrite võimalike väärtustega võrreldes ääretult väike. Elupiirkonna põhiparameetrid on piiratud kolme tingimusega: 1. vedel vesi 2. valkude eksisteerimiseks sobiv temperatuur 3. ioniseeriva kiirguse väga madal tase Parameetrite tingimustest tuleneb omakorda terve hulk nõudeid planeedi massi, atmosfääri rõhu ja koostise, magnetvälja jne. kohta. Ning kõige lõpuks on vaja nende parameetrite väga täpset hoidmist miljardite aastate vältel. Antroopsuprintsiip väidab, et mida me ka saame vaadelda, peab see olema piiratud tingimustega, mis on paratamatud meie kui vaatlejate olemasoluks. Stephen William Hawking Sündinud 8.jaanuaril 1942 Inglise füüsik
tekib valge joon tähistamaks osakeste teed. Ionisatsioonikamber teatud väljatugevusest hakkavad nad gaasi neutraalsete osakestega nii tugevasti põrkuma, et vabanevad uued laengud. Ei näita küll osakeste täpset teed, vaid registreerib nende läbilennu. Triivkamber ioonid tõmmatakse elektrivälja abil kambri põhja asetatud traatvõrgustikule. Pooljuhtkamber tuhanded pooljuhtdioodid, mille pingestatud siirdes tekib ioniseeriva osakese läbilennul lühike vooluimpulss. 12.Vaadeldud fundamentaalosakeste ja vastastikmõju süsteem kannab standardmudeli nime. Kujunes välja seoses c-kvargi ja leptoni avastamisega, t kvark samuti. Leidmata on veel Higgsi osake. Praegu otsib teadus edasi, et seletada standardmudeli põhiparameetreid: võimalikke uusi osakesi. 1931 ehitati esimene kiirendi. Elementaarosake - elektron, neutron, prooton, footon mikroosake, mis osaleb kõigis nüüdisajal
Olulisemad pahandusetekitajad : * paiksed saasteallikad, mille all mõistame energeetika- ja tehnoloogiaseadmeid, mis on suure osa globaalprobleemide allikaks; * transport, eeskätt autotransport kui linnaõhu suurim saastaja; * radarid, raadiojaamad ja solaariumid elektromagnetväljade ja ultraviolettkiirguse allikana; * röntgeni- ja radioteraapiaaparaadid, mitmesugused tööstuses ja teaduses kasutatavad radioaktiivsed ained ioniseeriva kiirguse allikana. Kõiki neid protsesse püütakse rahvusvaheliste konventsioonide abil reguleerida, inimtegevuse mõju piirata ja vähendada. Alates 70ndatest aastatest on püütud vähendada saasteainete välisõhku paiskamist. Suurimat edu on saavutatud vääveldioksiidi emissiooni vähendamisel. Päevakorda kerkivad aga järjest uued ja uued saasteained. Ainete emissiooni püütakse reguleerida tootmistehnoloogia range kontrolliga ja lubade süsteemiga. Sundabinõude hulka
Footonid Varjestuseks saab kasutada raskeid materjale nt betoon, plii Põhjustab nii välist kui ka sisemist ohtu efektiivdoos kogu inimese keha kiiritust väljendav doos, mõõtühikuks Sv (siivert, sagedamini mSv ehk millisiivert ekvivalentdoos - inimkeha elundi või koe neeldumisdoosi ja toimiva kiirguse kiirgusfaktori korrutis Grei on neeldumisdoosi mõõtühik SI-süsteemis. Tähis Gy. Grei võrdub neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks dzaul. Siivert (Sv) on ekvivalentse kiirgusdoosi mõõtühik. Sv=J/kg (=J·kg-1). Siivertites mõõdetakse kiirguse kahjulikku mõju biolooglistele kudedele. Siivert on tuletatud SI mõõtühik.Erinevalt kiirgusühikust grei, mida mõõdetakse samuti dzauli kilogrammi kohta, on siivert korrigeeritud kiirguse "kvaliteediindeksiga", mis sõltub kiirguse tüübist ja muudest asjaoludest.Ühik on nimetatud rootsi meditsiinifüüsiku Rolf Maximilian Sieverti auks.
juures tekivad raskemad aatomid. Termotuumapommis ehk vesinikupommis kasutatakse tuumalõhustumisel tekkivat energiat termotuumareaktsiooni süütamiseks. Termotuuma reaktsiooni etapid päikesel: I prooton põrkab elektroniga; II põrkel tekib neutron, eraldub neutriino; III prooton ühineb neutroniga deutroniks; IV kaks deutronit põrkuvad; V tekib heeliumi tuum. Grei (Gy) neeldumisdoosi mõõtühik. Grei võrdub neeldumisdoosiga, mille korral ühes kilogrammis aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia on üks dzaul. Siivert (Sv) ekvivalentse kiirgusdoosi ehk biodoosi mõõtühik. Tuumafüüsika rakendusi tuumarelvad, elektrienergia tootmine, radioaktiivne süsinik võimaldab dateerida vanu leide, tuumaprotsessid leiavad kasutuse paljudes tehnilistes seadmetes. Üldrelatiivsusteooria käsitleb aja, ruumi ja raskusjõu ehk gravitatsiooni seoseid. Erirelatiivsusteooria käsitleb ühtlast sirgjoonelist liikumist
kiirgusest radioaktiivsete osakeste sadestumisest alfa-, beeta-ja gammakiirgused Elektromagnetimpulss · Mõju lühiajaline · Kaasneb õhus toimuva ning maapealse tuumaplahvatuse ioniseeriva kiirgusega · Tuumaplahvatusel tekib tugev elektronide voog, mis omakorda tekitab tugeva elektrivälja Tuumarelvade leviku tõkestamise leping (NPT) (NPT) on rahvusvaheline leping, mille eesmärgiks on hoida ära tuumarelvade ja
❏ 5. astme õnnetus ❏ Õnnetuse tagajärjel ei hukkunud inimesi ❏ Suur majanduslik kahju ja tagasilöök USA tuumaenergeetikale Enne Pärast Tšernobõli tuumakatastroof ❏ 26. aprill 1986 ❏ Tšernobõli tuumaelektrijaama 4. energiabloki plahvatus ❏ Reaktor viidi ebastabiilsesse olekusse selle turvasüsteemide katsetamisel ❏ 7. astme õnnetus ❏ Õnnetust hoiti salajas, esialgu ei toimunud evakueerimist ❏ Kiiritussurm ioniseeriva kiirguse tagajärjel ❏ Radioaktiivne pilv ning saastatus Venemaa, Ukraina ja eriti Valgevene aladel ❏ Elamis- ja kasutuskõlbmatu maa kogupindala 31 500 km2 Enne Pärast Goiânia õnnetus ❏ 13. september 1987 ❏ Oskamatult ümberkäidud kapslist lekkis surmav tseesiumkloriid ❏ 5. astme õnnetus ❏ 4 inimest hukkus, 249 said kahjustada Pärast Fukushima tuumakatastroof ❏ 11. märts 2011
19. Kergete tuumade ühinemine e tuumasüntees- kergete aatomituumade ühinemine raskemateks tuumadeks. 20. Tuumareaktor- seade, kus toimub juhitud ahelreaktsioon, mida kontrollitakse neutronite abil. Seadet kasutatakse elektrijaamades ja elektri tootmiseks. 21. Tuumapomm- suure plahvatusjõuga lõhkekeha, kus energia vabaneb raskete aatomituumade lõhustumisel. 22. Neeldumisdoos- näitab mingis keskkonnal neeldunud kiirgusele vastavat energiahulka. 23. Kiirgusdoos- on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. 24. Millest sõltub kiirguse mõju- kiirguse sagedusest ja modulatsioonisagedusest. 25. Kiiritushaigus- protsess, mille kaudu objekt puutub kokku kiirusega.
Näiteks vesi(ka udupiiskadena) ja veeaur moodustavad kaks eri faasi. Faasisiire on aine üleminek ühelt faasilt teisele. Näiteks vesi jääaur või jää aur(jäätunud pesu kuivamine) või aurjää(õhuniiskusest tekkinud jäälilled aknal) Mõnikord loetakse omaette agregaatolekusk plasma olekut. Plasma Plasma on osaliselt või täielikult ioniseerunud gaas.. Plasma koosneb ioonidest , neutraalsetest aatomitest, elektonidest jafootonitest.Ta tekib väga kõrgel temperatuuril ja ioniseeriva kiirguse mõjul.Laboratooriumis tekitatakse plasmat harilikult gaaslahenduse abil (huumlambis ja gaaslaseris jmt.)Päike ja teised kuumad tähed koosnevad täielikult ioniseerunud plasmast (aatomitest on lahkunud kõik molekulid. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Gaas http://et.wikipedia.org/wiki/Vedelik http://et.wikipedia.org/wiki/Agregaatolek http://et.wikipedia.org/wiki/Aurumine Füüsika õpik kutsekoolidele. Enn Pärgmäe 2002 Tartu
A D U S fotod: nasa.gov M A A TE A D U S foto: nasa.gov M Magnetväli kaitseb Maa pinda Päikeselt tuleva ioniseeriva A kiirguse eest, mis tapaks kõik elava A TE magnetväljas püütakse Päikeselt tulevad elektronid ja prootonid kinni, need koonduvad mööda magnetvälja A jõujooni moodustades nn Van Alleni vööd D U Kiiresti liikuvad elektronid ja prootonid põhjustavad atmosfääri ülakihtide elektrifitseerumist, mis põhjustab
Ohtlikud Tööd Ehituses Referaat OHTLIKUD TÖÖD EHITUSES Ohtlikuks tööks loetakse töö: mille puhul töötajate tervist ohustavad keemilised või bioloogilisedohutegurid või töö, millega kaasneb nõue teostada tervisekontrolli.Näiteks, keemiline tööstus (keemilise aine sissehingamine või nahalesattumine), loomakasvatus (bakterid, mis võivad esile kutsuda töötajahaigestumist) jms; ioniseeriva kiirgusega keskkonnas siia võib kuuluda ka raviosakond,mis tegeleb ultraviolettkiirgusega; kõrgepingeliini ja trafoalajaama läheduses palju õnnetusi on juhtunudjust selle tõttu, et töötaja ignoreerib ohutusnõudeid. Elekter on selline ala,kus õnnetus võib juhtuda inimesega ainult üks kord tema elus, sestsellised elektri õnnetused lõpevad tavaliselt inimese surmaga või vägaraskete tagajärgedega, mis viivad inimese invaliidsuseni; osaliselt või täielikult pingestatud e...
1. Mis on riskianalüüs? Riskianalüüs on võimalike õnnetuste ja riski allikate süstemaatiline kindlaksmääramine, hindamine ja ennetusmeetmete kavandamine. 2. Millistele valdkondadele annab vastuseid riskianalüüs? Riskianalüüs annab vastuseid aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisele, maakonnaplaneeringute koostamisele, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisele, ehitiste ja rajatiste projekteerimisele, kodanikukaitsele, keskkonnakaitsele, ohtlike ainete käitlemisele. 3. Riskianalüüsi käik APELLi 1...3 aste (lühike sisuülevaade). Moodustatakse vastav grupp; riskiobjektide kindlaksmääramine, ohustatud objekti riskifaktori arvestuskaardi koostamine, esmaabi ja meditsiiniline teenindamine. 4. Riski suuruse hindamise valem. R=(E+v+k)t o R riskisuurus, o E kannatanute arv, o v tagajärjed varale, o k keskkond, o t õnnetuse tõenäosus. 5. Millised ministeeriumid peavad tegelema Eesti ühi...
lukustatult, lastele kättesaamatult jne). 31. Kiirgusriskist: mis on – bekrell, grei ja ekvivalentdoos (valem)? 32. Bq radioaktiivse preparaadi aktiivsuse mõõtühik (pr+i aktiivsus on 1 Bq, kui temas toimub 1 lagunemine sekundis). 33. Gry on iooniseeriva kiirguse energiadoosi ehk neeldumisdoosi ja kerma rahvusvaheline mõõtühik (al. 3,5 doos on letaalne). 34. Millistest kiirgusallikatest formeerub inimesele saadav aastane kiirgusdoos D? 35. Ioniseeriva kiirguse poolt ainele ruumielemendis massiga dm üleantud keskmine energia dE D=dE/dm 36. Kui suur on rahvusvaheliselt lubatud kiirgusdoos inimesele aastas? 37. Lubatud kiirgusedoos aastas 0,5 rad/a. 38. Mida tähendab kiirguskaitsekoefitsent C24? 39. C24 elanikkonna kiirguskaitsekoefitsient tavalise eluruumi juures näitab mitu korda saavad vähem kiiritust,võrreldes sellega, kui ollakse kogu aeg väljas (linnaelanikul on 2,5-4,5, maaelanikul on 1,5-2,5). 40.
elektronidele (ergastades neid), kuid ise aatomiga ei ühine. Ergastatud aatom läheb tagasi oma põhiolekusse, kiirates footoni. Sellisel moel tekkinud röndgenkiirgust nimetatakse teiseks kiirguseks. Gammakiirgus Gammakiirgus koosneb suure energiaga gammakvantidest. See on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur (gammakiirguse peatamiseks on vaja paksu pliikihti) ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe. Lõhkudes DNA molekuli võib gammakiirgus põhjustada geneetilisi mutatsioone ja vähki. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele (lapsed), kuna arenevate organismide aktiivse rakupooldumise tulemusena levib gammakiirguse tekitatud geneetiline defekt kiiresti. Gammakiirgus Gammakvantide läbimisvõime on kõige suurem. Et gammakvandil (footonil) puudub
avaldub järglastel. 1) deterministlikuteks teatava doosi tulemusena tekib kahjustus (viljatus, vereloome aeglustumine, silmaläätse hägustumine, surm); 2) stohhastilisteks doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda. Neeldumisdoos näitab aines neeldunud kiirusenergia hulka massiühiku kohta. (1Gy = 1J/kg). Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) näitab mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad (1Sv =siivert).
kus see ei vasta käesolevas seaduses sätestatud nõuetele. (2) Käesolev seadus reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine. (3) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kiirgusseadus: (1) Käesolev seadus sätestab põhilised ohutusnõuded inimese ja keskkonna kaitsmiseks ioniseeriva kiirguse kahjustava mõju eest ning isikute õigused, kohustused ja vastutuse ioniseeriva kiirguse kasutamisel. (2) Käesolev seadus reguleerib kiirgustegevust ja toiminguid, mille korral looduslikud kiirgusallikad võivad põhjustada töötajate ja elanike kiirituse olulist suurenemist, sekkumistegevust kiirgushädaolukorra ning kiirgushädaolukorra või lõpetatud kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral (edaspidi püsikiiritus).
NB! Kui toitlustusettevõttes ei ole spetsiaalseid seadmeid toiduainete kiirsügavkülmutamiseks, siis ise ei tohi toiduaineid sügavkülmutada 5)Lüofiliseerimine- kuivatamise eriliik. Toidust eemaldatakse vesi. Organoleptilised omadused muutuvad vähem kui tavalisel kuivatamisel. Toit külmutatakse ja asetatakse vaakumisse, jää aurustub ehk sublimeerub, säilib toidu struktuur. 6) Radurisatsioon- kiiresti riknevas toidus mikroobide hävitamine ioniseeriva kiirguse toimel. Märgistus lill ja ring või ,,kiiritatud" või ,, töödeldud ioniseeriva kiirgusega". Kiiritamisel lainepikkuse kasvades energia väheneb. Kiiritatud toit ei ole radioaktiivne, kuna see ei puutu otseselt kokku radioaktiivsete materjalidega. Lüofiliseerimise olemus- Toit külmutatakse kiiresti ja seejärel pannakse vaakumkambrisse. Jäätunud vesi aurustub vaakumis. Pakendatakse õhu- ja niiskusekindlatesse pakenditesse. Kui pakend avada, siis toit imab õhust niiskust ja
looduses toimuvad? Kergete tuumade ühinemine kõrgel temperatuuril, kõrget temperatuuri on vaja, et tagada tuumade kiire liikumine, mille tulemusel saavad tuumad läheneda üksteisele nii, et hakkaksid mõjuma tuumajõud. Looduses esineb tähtede sisemuses. 26. Miks raskete tuumade lõhustumisel ja termotuumareaktsioonidel vabaneb energiat? 27.Mida tähendab ioniseeriv kiirgus? Mis selleks on? Ioniseeriv kiirgus on kiirete osakeste voog ja lühilaineline elektromagnetkiirgus 28. Ioniseeriva kiirguse bioloogilisest toimest. Iseloomusta.. Ioniseeriv kiirgus mõjutab bioloogiliste objektide aatomite ja molekulide keemilist aktiivsust. Organismi moodustuvad võõrad molekulid, tekivad vähirakud, hukkuvad vajalikud rakud. Mõjutab ka pärilikust, toimuvad mutatsioonid. 29. Mis tekitab loodusliku kiirgusfooni ? 1) Maapõuest pärinevast radioaktiivsete elementide kiirgusest 2) Kosmilisest kiirgusest 3) Toiduga saadavast sisekiirgusest 30. Kiirguskaitse
6) säilitamise või kasutamise tingimused; 7) valmistaja, pakendaja või Euroopa Liidu liikmesriigis asutatud müüja nimi ja aadress; 8) päritolumaa või -piirkond, kui selle puudumine võib tarbijat oluliselt eksitada; 9) tarvitamisjuhis, kui selle puudumise korral ei ole tagatud toidu tarvitamine ettenähtud viisil; 10) toidupartii tähistus; 11) märge toidu töötlemise kohta ioniseeriva kiirgusega või toidus ioniseeriva kiirgusega töödeldud koostisosa kasutamise kohta; 12) toitumisalane teave, kui märgistusel esineb toitumisalane väide; KOKKUVÕTE Kokkuvõtteks võib öelda, et viinerite ja sardellide valmistamine on pikk protsess. Tooraineks kasutatakse erinevat liiki liha, rupse ja rasvkude. Tooraine valiku järel koostisosad peenestatakse peale mida tekib emulsioon, mis pritsitakse kestadesse (naturaalkesta või tehiskesta) javiinerid ja sardellid pannakse laagerduma.
radioaktiivseteks. Isotoobid:126C- tavaline süsinik(tahm), 2)neeldunud kiirgust isel. mõisted ja ühikud: põhimõiste: mille tuumades on 6 prootonit ja 12 nikleoni (neutronid 12- neeldumisdoos. Ühik: 1Gy(grei) 1Gy=1J/1kg Elusorga 6=6); 146C- radioaktiivne süsinik; 126C-tuumad püsivad koos neeldunud kiirgusnenergiaid nim kiiritusdoosiks. Vanaühik: kuitahes kaua; 146C- 5730aastaga lagunevad pooled 1R(röntgen) *röntgen on määratud õhku ioniseeriva toime tuumad(s.o. 146C poolestusaeg T) Radioaktiivne põhjal * surmav doos on 600R(kui saada 600R ka mõne lagunemine: Radioakt. avastas 1896.a. A. Becquerel, päeva jooksul). Tänapäeval kasutusel biodoosi ühik: 1Sv põhjalikumalt uurisid seda E. Rutherford ja perekond (umbes 100x suurem ühik kui R) *Surmav doos 6Sv. Curie'd(Marie, Irene,Julio,Pierre). Rad kiirgus koosneb 3 Röntgen-, - ja -kiirguse puhul on siivert võrdne greiga,
Esimene tuumareaktor 2. detsembril 1942 käivitas rühm teadlasi Itaalia füüsiku Enrico Fermi juhtimisel maailma esimese tuumareaktori. Chicago Ülikooli staadioni tribüüni alla ehitatud katseseadmes Chicago Pile No 1 teostati äärmise salastatuse õhkkonnas esimest korda inimese juhitav tuumalõhustumise ahelreaktsioon. Selle saavutuse tegi võimalikuks paljude maade teadlaste eelnev töö ioniseeriva kiirguse, tuumamuundumiste ja tuumalõhestumise uurimisel, peamiselt 1930-ndate aastate lõpul. Ühtlasi sai tohutu energiahulga vabanemisel raskete tuumade lõhustumises neutronite toimel praktikas kinnituse A. Einsteini kuulus energia ja massi ekvivalentsuse põhimõte. Kuigi II Maailmasõja tõttu oli eesmärgiks tuumapommi tarvis plutooniumi tootmise seadme loomine, kinnitas selle katse edu ühtlasi rahumeelse tuumaenergia võimalikkust.
Solenoidi magnetväli spiraaljuhe. Solenoidi sees on magnetväli homogeenne jõujooned on paralleelsed ja vahekaugus ei muutu. Pöördmagneti väli pöörisväli on väli, mille jõujooned on alati kinnised kõverad .Elektromagnet vooluga pool, mille sees on raudsüdamik magnetvälja tugevdamiseks .Maa magnetväli magnetväli, mille poolused on geograafiliste poolustega nihkes ja aja jooksul pooluste magnetväli muutub. Maa magnetväli kaitseb kosmosest tulevate laetud osakeste ja ioniseeriva kiirguse eest. Maa magnetväli on seotud virmaliste tekkega. Maa magnetvälja olemasolu on seotud maakera vedela tuumaga.Inklinatsioon nurk maa magnetvälja ja horisontaaltasandi vahel. Deklinatsioon nurk kompassiga määratud põhjasuuna ja tegeliku geograafilise põhjasuuna vahel. Mõjutavad suured rauamaagi lademed. Magnetväljas mõjub laetud osakesele jõud, mida nimetatakse Lorentzi jõuks. See jõud mõjub nii üksikule laetud osakesele, liikuvale
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
