Gammakiirgus Jaanika Rumjantseva 11I Gammakiirgus See on kõige lühema lainepikkusega(suurusjärgus alla 10 pikomeetri) Samas suurima sageduse ja energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest Tekkimine Gammakiirgus tekib : Tuumaprotsessides Mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teise kiirgusena. Elementaarosakseste annihileerumisel Gammakiirguse mõju: Üldiselt gammakiirgus ioniseerib ainet mida ta läbib. Ioniseerimine toimub kolmel põhilisel moel. v Fotoefekt v Comptoni hajumine v Elektron-positron paaride tekkimine Fotoefekt on põhiline ainega reageerimise viis röntgenkiirte ja madala energiaga (alla 50 keV) Suuremate energiate puhul on teiste ioniseerimisprotsesside toimumise tõenäosus oluliselt suurem. Comptoni hajumine Sellisel moel gammakiirgus ei neeldu, vaid tema energia väheneb.
Radioaktiivsus oa aatomi lagunemine laetud osakesteks ja teiseks aatomiks, mille keemilised omadused on esialgse aatomi omadustest erinevad. 2. Millest oleneb tuumade püsivus? Tuumade püsivus oleneb tuumalaengu ja massiarvu suhtest. 3. Mis moodustavad alfakiirguse? Alfakiirguse moodustavad heeliumi aatomite tuumad. 4. Mis moodustavad beetakiirguse? Beetakiirguse moodustavad elektronid, mis tekivad radioaktiivse elemendi ühe neutroni muundumisel prootoniks 5. Mis moodustavad gammakiirguse? Gammakiirguse moodustavad elektomagnetlained. 6. Nihkereeglid. · Alfa-lagunemine tuum kaotab kahekordse elementaarlaengu suuruse positiivse elektrilaengu ning tema mass väheneb kuni 4-aatommassi ühiku võrra. Element ninhkub perioodilisustabelis kahe ruudu võrra ettepoole. · Beeta-lagunemine elektron lendab tuumast välja,tuumalaeng suureneb ühe ühiku võrra, tuuma mass jääb samaks. Element nihkub ühe ruudu võrra lõpu poole
Läbistusvõime on paberileht. 5) Kuidas tekib beetakiirgus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib kui prooton muutub neutroniks või vastupidi. On elektronide, ositronide, neutriinode ja antineutriionde voog. Läbistusvõime on 27 cm puitu. 6) Kuidas tekib gammakriigus, mis see on ja mis seda peatab? Tekib tuumaprotsessides, näiteks elemntaarosakeste annihileerumisel. On üliintensiivne elektromagnetlaine, kõige paremini peatab plii, ja betoon. Nende paksus peatamiseks oleneb gammakiirguse intensiivsusest 7) Kes ja millal avastas radioaktiivuse? 1896. aastal H.Becquerel 8) Selgita tuumapommi ehitus ja funktsioneerimine pommi lõhkamiseks surutakse 2 poolkerakujulist ainekogust tavalise lõhkeaine plahvatuse abil kokku suuremaks kehaks, mille mass on ülekriitiline,tekib ahelreaktsioon, tekib praktiliselt momentaalne plahvatus. 9) Selgitada vesinikupommi ehitus ja funktsioneerimine Sees on samuti U238 tükid, lõhkeaine ja LiD. Toimuvad sünteesireaktsioonid. Kõigepealt
Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. [2] Gammakiirgus tekib tähtedevahelises ruumis kihutavate vesiniku aatomi tuumade ehk prootonite põrkumisel üksteisega. Kaks kokku põrkavat prootonit moodustavad uue osakese, mille nimi on piion ehk -meson. Piion aga laguneb momentaalselt kaheks gammakvandiks ehk gammakiirguse footoniks. Mustade aukude ümber olevas gaasikettas võib energia kasvada pööraselt suureks. Sel juhul tekib kettas ohtralt positrone, elektroni vastandosakesi. Kui positron põrkab kokku elektroniga (nende elektrilaengud on vastasmärgilised), muutuvad osakesed gammakiirguseks. Nähtust nimetatakse annihilatsiooniks. [4] Gammakiirguse neeldumisel tekib ohtralt teisest gammakiirgust. [2] Gammakiirgus on kõige ohtlikum ja kõige suurema läbimisvõimega radioaktiivne kiirgus. [3]
Kõige Kalgim Kiirgus Kosmoses Koostaja: 9.Klass 2011 Kuidas Inimene näeb Gammakiirgust Gammakiirguse avastas Prantsuse keemik ja füüsik Paul Villadr 1900. aastal Gammakiirguseks nimetatakse lainealaks ,kus footoni energia on suurem kui 100 keV(kiloelektronvolti) Üks elektronvolt on energia, mida elektron saab läbides potensiaalise vahe (vaakumis)1 volt. Gammakiirhust saab vaadelda Tserenkovi teleskoopidega. Gammakiirgust on võimalik mõõta tänu USA füüsikule Arthur H. Comptonile.
Kontrolltöö aatomi-ja tuumafüüsikast 1. Tuumafüüsika: tuuma ehitus, tuumajõud, nukleonid, seoseenergia (tuuma seoseenergia arvutamine massidefekti ja eriseoseenergia kaudu). 2. Tuumareaktsiooni mõiste. Tuumareaktsioonide võrrandite kirjutamine, lähtudes laengu ja massi jäävuse seadustest. 3. Radioaktiivsus ja selle liigid. Nihkereeglid alfa-, beeta- ja gammakiirguse kohta. Võrrandite kirjutamine. Poolestusaeg 4. Raskete tuumade lõhustumine neutronite toimel. Kiired ja aeglased neutronid. Ahelreaktsioonid. Kriitiline mass. Neutronite paljunemistegur. Aatomi tuum on mõõtmetelt suurusjärgus 10-13 cm. Tuum on väga suure tihedusega ning oma olemuselt liitosake, mis koosneb prootonitest ja neutronitest, mida kokku nimetatakse tuumaosakesteks ehk nukleonideks. Prootoni laeng on võrdne elektroni laenguga ning seda
Gammakiirgus Gammakiirgus · Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. · Röntgenkiirguse spekter kattub osaliselt gammakiirguse spektriga (suure sagedusega röntgenkiirgus on sama, mis madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides. Gammakiirgus · Radioaktiivne kiirgus · Gammakvantide voog · Suure läbimisvõimega · Põhjustab kiiritustõbe
Viimasel juhul annab beetaosake osa oma liikumise energiast üle aatomi elektronkatte elektronidele (ergastades neid), kuid ise aatomiga ei ühine. Ergastatud aatom läheb tagasi oma põhiolekusse, kiirates footoni. Sellisel moel tekkinud röndgenkiirgust nimetatakse teiseks kiirguseks. Gammakiirgus Gammakiirgus koosneb suure energiaga gammakvantidest. See on inimesele kõige ohtlikum kiirgus, kuna tema läbimisvõime on suur (gammakiirguse peatamiseks on vaja paksu pliikihti) ning ta on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe. Lõhkudes DNA molekuli võib gammakiirgus põhjustada geneetilisi mutatsioone ja vähki. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele (lapsed), kuna arenevate organismide aktiivse rakupooldumise tulemusena levib gammakiirguse tekitatud geneetiline defekt kiiresti. Gammakiirgus
Kui must auk on tekkinud, siis see hakkab kasvama, kuna iga keha ja aine mis liigub singulaarsusesse pakitakse äärmiselt tihedaks ja lisatakse sellele. Enamik supermassiivseid (miljoneid või miljardeid kordi raskemad kui päike) musti auke ongi tekkinud kasvu teel. On ka võimalus, et mõned mustad augud on kokku põrganud teiste mustade aukudega, tekitades tohutu energia ja supermassiivse musta augu. Gammakiirguse sähvatused Arvatakse, et väga tugevad kuid ühekordsed gammakiirguse sähvatused võivad olla uute mustade aukude sünnid. Seda arvatakse selle pärast, et astrofüüsikud arvavad et need sähvatused võivad juhtuda ainult kahel põhjusel, kas hiidtähtede varingul või neutrontähtede kokkupõrgetel. Kummalgil juhul tekkib piisav mass, energia ja rõhk et tekiks must auk. Küll aga teatakse et kui
Gammakiirgus Gammakiirgus Radioaktiivne kiirgus Gammakvantide voog Suure läbimisvõimega Põhjustab kiiritustõbe Gammakiirguse tekkimine Annihilerumine Vesiniku tuumad põrkuvad Piion Kaks gammakiirt Ioniseeriva kiirguse allikad Kosmos Meditsiin Tuumakatsetuse d Maapind Tarbekaup Kiirguse mõju inimorganismile Ühekordse doosi suurus siivertites (Sv) Tagajärgede kirjeldus < 0,5 - toimub verepildi muutus 0,5-1 - tõsine verepildi muutus, harvem haigestumine 24 h jooksul 1-2 - haigestumine 50% peale 24 h möödumist, harva surmajuhtumid 3-4 - kõik haigestuvad 100%, esineb surmajuhtumeid 30%
korda suurem kui alfakiirgusel, kuid palju väiksem kui gammakiirgusel. Beetakiirguse peatamiseks on vaja õhukest metall-lehte. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Siiski on beetakiirgusega kaasnev gammakiirgus inimesele palju ohtlikum. Ei suuda läbida alumiiniumi. Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. 5. Be+n=?+alfa 6. Tuumareaktsioonide tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Muutumatuks jääb koguenergia. Keemilise reaktsiooni käigus tekib ühest või mitmest keemilisest ainest keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti). Muutumatuna püsivad aatomituumad
aine osakesi vähem kui alfaosakesed. Seetõttu on beetakiirguse läbitungimisvõime ainest suurem kui alfakiirgusel, kuid siiski mitte väga suur. Kehavälise beetakiirguse peatamiseks piisab plekitahvlist. Tavaliselt ei tungi beetakiirgus naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Kuna gammakiirguse osakesed on elektriliselt neutraalsed, ilma seisumassita ja suure energiaga, siis on nende vastastikmõju tavalise aine aatomitesse kuuluvate osakestega nõrk ning kiirguse läbitungimisvõime vastavalt suur. Gammakiirguse korral pole enam suurt vahet, kas radioaktiivsed tuumad paiknevad inimkehas või selle vahetus läheduses. Gammakiirguse peatavad vaid paksud pliiseinad või poolemeetrine betoonkiht. Alfakiirgus
analüüsitulemuste alusel. Väliskiirituse mõõtmisel hinnatakse efektiivdoosi (madalatel doosikiirustel) või neeldunud doosi (suurtel doosikiirustel). [] Objektide pinnasaastumise mõõtmine Kasutatakse, et selgitada välja objekte, mida peab desaktiveerima või saatma jäätmehoidlasse. Otseseks eesmärgiks on mõõta pinnale sadestunud radionukliidide kontsentratsiooni, esialgse hinnangu saamiseks piisab pinnalt lähtuva gammakiirguse mõõtmisest. [] Toiduainete, vee ja keskkonna (taimed) saastumise mõõtmine Mõõdetakse indikaatorisotoopide aktiivsuskontsentratsioone. Praktiliselt alati seotud proovide võtmisega ja laboratoorse analüüsiga. Andmeid kasutavad kaitsemeetmete üle otsustajad. MOBIILMÕÕTMISED Mõõtmised autodelt Autod on varustatud keerulise aparatuuriga ning GPS-ga. Antud mõõtmise eelisteks on võimalus sujuvalt liikumiskiirust muuta, pikemalt mõõta ühes punktis ja sujuvalt lähenenud
on tugeva ioniseeriva toimega. Gammakiirgus lõhub inimese kehas orgaanilisi molekule põhjustades kiiritustõbe. Lõhkudes DNA molekuli võib gammakiirgus põhjustada geneetilist mutatsioone ja vähki, võõrad pole ka kasvajad ning põletusele sarnanevad kahjustused nahal. Eriti ohtlik on gammakiirgus arenevatele organismidele, kuna kasvava organismi aktiivsus rakupooldumise tulemusena levib gammakiirguse tekitatud geneetiline defekt kiiresti . [2] Radioaktiivse kiirguse mõjul võib teatud aine muutuda radioaktiivseks, ja seega üsna tõenäoliselt võib see saada radioaktiivse mürgisuse põhjustajaks. Lisaks võivad kahjustada saada ka aine aatomituumad, mille tulemusel muutuvad nii aine füüsikalised kui ka keemilised omadused. Purunevad keemilised sidemed aines, mille tulemusel see muutub nõrgemaks, soodustades seega selle aine korrosiooni
haigus. Sellesse haigusesse võib surra, mille põhjuseks on vereloomeelundi kahjustus. Kiirituse mõju tervisele Lühiajaline mõju: Vereloomeelundi kahjustus Kesknärvisüsteemi kahjustus Seedeeluntite kahjustus Pikkaajaline mõju: Võib põhjustada loote arengus kahjustusi Kuidas radioaktiivsuse eest kaitsta Alfakiirguse peatamise kõlbab ka näiteks paber. Beetakiirguse peatamiseks piisab õhukesest metalllehest. Gammakiirguse peatamiseks läheb juba vaja pkksu pliiplaati või betooni. Suured tuumakatastroofid Tuumapommitamised: Hiroshima Nagasaki Tsernobõli tuumakatastroofis
Ei suuda läbida alumiiniumi. 11. Mida kujutab endast gammakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse tavaliselt hästi pakse pliiplaate. 12. Mis toimub aatomituumadega radioaktiivsete osakeste kiirgumise tagajärjel? Aatomituum laguneb, kuna on ebastabiilne ning ülearused prootonid heidetakse välja. 13. Sõnasta nihkereegel alfakiirguse kohta. - lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra
Ei suuda läbida alumiiniumi. 11. Mida kujutab endast gammakiirgus ja millised on selle kiirguse omadused? Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gammakvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse tavaliselt hästi pakse pliiplaate. 12. Mis toimub aatomituumadega radioaktiivsete osakeste kiirgumise tagajärjel? Aatomituum laguneb, kuna on ebastabiilne ning ülearused prootonid heidetakse välja. 13. Sõnasta nihkereegel alfakiirguse kohta. - lagunemisel kaotab tuum laengu 2e ja tema mass väheneb nelja aatommassiühiku võrra
vanust, nüüdseks kuivanud jõesängi. Vaatlused viitasid, et vett võib olla ka Jupiteri kaaslase Callisto pinna all, hiljuti Maa lähedust külastanud Hale-Boppi komeedis ja mitmel pool mujal Universumis. Esimene teade võimalikust Maa-suuruse planeedi leidmisest saabus käesoleva aasta alguses. Seni on avastatud planeedid olnud Jupiteri-suurused ja suuremadki, millel elu on väga vähe loota. Viimastel aastatel on astronoomias palju juttu olnud gammakiirguse sähvatustest, mida mõõdetakse satelliitidelt. 1998. aasta augustis mõõdeti võimas gammakiirguse impulss Kotka tähtkujus. See andis tunnistust alles avastatud tähtede liigi magnetaride olemasolust. Magnetarid on tähed, mille magnetväli on sadu kordi suurem tavaliste pulsarite magnetväljast. Hubble'i kosmoseteleskoop tegi järjekindlalt uusi pilte ülisügavast Universumist nii lõuna- kui ka põhjataevas. Mitu päeva kestnud pildistamise
tuumasisesed protsessid 6) poolestusaeg- ajavahemik, mille jooksul radioaktiivsel lagunemisel aine hulk väheneb kahekordselt; mida pikem poolestusaeg, seda kauem püsib radioaktiivne aine ohtlikuna. röntgenkiirgus- nagu gammakiirgus; seda on palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua. SBE- kiirguse suhteline bioloogiline efektiivsus on arv, mis näitab, mitu korda antud kiirguse neeldunud doos on väiksem sama suure bioloogilise kahjustuse põhjustanud gammakiirguse doosist. kiiritusdoos- suurus, mille abil väljendatakse kiirguse kahjulikku mõju inimesele (ühik- siivert SV). dosimeeter- aparaat, mille abil saab kindlaks teha kiirguse olemasolu. elanikukiirgus- meid ümbritsev keskond on vähesel määral radioaktiivne. radoon- väga raskeid terviseprobleeme tekitav looduslik radioaktiivne gaas. tuumajõud- see hoiab koos aatomituuma, prootonite jõust tugevam järelikult. seoseenergia- energia, mida on osakesele vaja selleks, et ta tuumast vabastada
Päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos. Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik.(R) Kürii on radioaktiivsuse ühik, mis määrab lagunemiste arvu mingis ajaühikus.(Ci) 1Ci=3,7*10 s
Laseritüüpi iseloomusta b tema kiirguse lainepikkus(ed), koherentsusaste, polariseeritus, laseri kiire lahknemisnurk, kiirgusvõimsus või välke kestus, energia ja ilmumissagedus, kasutegur mõõtmed Eri spektrialal kiirgust genereerivaid lasereid nimetatakse ka genereeriva kiirguse järgi: Iraser on infrapunalaser, evaser on ultraviolettlaser, raser või xaser on räntgenikiirguse gasser gammakiirguse laser Aktiivlaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedel- ja tahkislasereid. Laserikiirguse rakendused saab jaotada kahte põhirühma: Objektide mõjutamine laserkiirgusega: Teabe hankimine ja töötlemine, teabe salvestamine, väljastamine, edastamine ja levitamine. Teabe hankimine ja töötlemine: Nende hulka kuuluvad laserite rakendused metroloogias ning kontrolli- ja tüürimisseadmeis,
Ahelreaktsioon – nähtus, kus reaktsioon põhjustab sama reaktsiooni jätkumise naaberaatomites. Massidefekt – erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Neeldumisdoos – näitab aines neeldunud kiirgusenergia hulka massiühiku kohta. Mõõtühik grei 1Gy=1J/1kg Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) – näitab, mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos – hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad. Mõõtühik 1Sv (siivert). Dosimeeter – mõõtevahend inimeses neeldunud kiirgusdoosi hindamiseks. tuuma stabiilsuse tingimusi: tuum ei saa olla väga suur, tuuma energia peab olema madalaim võimalikest, prootonite tõukumine teeb suured tuumad ebapüsivaks, stabiilsel tuumal on energiatasemed täitunud järjest
Beetakiirgus on beetaosakestest () koosnev ioniseeriv radioaktiivne kiirgus, mis tekib beetalagunemisel. Beetakiirgus võib olla negatiivne (koosneb negatiivsetest beetaosakestest () elektronidest) või positiivne (koosneb positiivsetest beetaosakestest (+) positronidest). Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagnetiline kiirgus. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Kaitse: kaitseülikonnad, varjuda seina taha mis suudaks peatada kiirguse.... Ära ole tuumaplahvatuse lähedal:D . Headeks kaitsevahenditeks on metallplaadid. Spetsiaalses kaitseriietuses on kasutusel tinaplaadid. Kõige paremad kaitseomadused on kaevandustel, süvistatud raudbetoonkaitseehitistel, kivimajade keldritel, puitvooderdusega pinnasvarjeil
2) kvantteooria valgus on osakeste voog *fotoefekt *Comptoni efekt *valguse rõhk 2. Mõisted Fotoefekt nähtus, kui kiirgus või valgus lööb ainest välja elektrone. Footon e kvant on valgusosake, mis kannab kaasas energiat. Punapiir on minimaalne sagedus, mille korral tekib fotoefekt. Väljumistöö on energia, mis tuleb anda elektronile, et see metallist välja lüüa. Comptoni efekt röntgeni ja gammakiirguse lainepikkus suureneb hajumisel vabadelt elektronidelt. 3. Fotoefekti tekkimise tingimus Footoni energiast peab jätkuma elektroni väljalöömiseks. E A H*fmin A fm =A/h 4. Energia jäävuse seadus fotoefekti kohta Et elektron metallist välja lüüa tuleb talle anda energiat (Aväljumistöö) ,seega väljalöödud elektron omandab kineetilise energia. Toimub energia muundumine(energia muundub kineetiliseks energiaks) ja üldine energia hulk jääb samaks. E=A+K 5
moodustised, mis meenutavad kerasparvi · puudub sisemine struktuur; tähtede tihedus kahaneb keskmest hõredalt asustatud äärealade poole · tüüpiliselt väga vähe tähtedevahelist gaasi ja tolmu; puuduvad noored tähed · Arvatakse, et elliptilised galaktikad on kahe spiraalse galaktika liitumise tulemus. M87 (elliptiline galaktika) · üks suuremaid teadaolevatest galaktikatest (2000-3000 miljardi Päikese mass) · võimas radio- ja gammakiirguse allikas · Galaktika sisemusest lenduvad ainemassi joad relatiivse kiirusega · Oletatavasti asub galaktika keskel hüpermassiivne must auk (3×109 Päikese mass) Spiraalsete galaktikate liitumise simulatsioon Gaas ja tolm galaktikates · Galaktikates on suurtes kogustes gaasi ja tolmu. · Gaasi ja tolmu näeme vaid siis, kui seda valgustavad lähedal asuvad tähed või kui tolmupilv varjab selle taga olevate tähtede valguse.
Röntgenkiirgusega kaasnevaid efekte märkasid juba tookordsed teadlased. Näiteks märkasid mitmed teadlased sõltumatult, et läheduses olnud fotoplaatidele tekkisid varjud. Radiomeetria on füüsikas elektromagnetkiirguse energia ja selle jaotuse mõõtmine; geoloogias maakoore loodusliku radioaktiivsuse mõõtmise meetod. Ekvivalentdoos e. Neeldunud doos on võrdeline neeldunud energiaga. Kiirguse kaalufaktor röntgenkiirguse, gammakiirguse ja beetakiirguse jaoks. Ekvivalentdoosi ühik on siivert tähisega "Sv" rootsi füüsik Rolf Maximilian Sieverti järgi. Efektiivdoos iseloomustab kiirguse mõju konkreetsele koetüübile. Mõõdetakse samuti siiverites. Saadakse ekvivalentdoosi korrutamisel koe tüüpi iseloomustava faktoriga. Ajalooliselt esimesena töötati välja fotokeemilised meetodid. Nende suurimateks probleemideks oli vajalike keemiliste ühendite kõrge hind
Kui see toimub ilma välise mõjutuseta, siis nimetatakse seda spontaanseks lõhustumiseks ja tegemist ei ole tuumareaktsiooniga. Tänapäeval kasutatav tuumaenergia põhineb just tuumalõhustumise protsessil. Tuumapurunemine on reaktsioon, milles suure energiaga osake lööb raskest tuumast välja nukleone või kergemaid aatomituumi ise tuumas neeldumata. Indutseeritud gammakiirgus on tuumareaktsioon, milles peale aatomituuma osalevad ainult footonid (). Gammakiirguse neeldumisel tuumas läheb tuum Ergastatud seisundisse . Ergastatud seisundist saab tuum väljuda kiirates gammakiirgust. Energia jäävus Endotermilise reaktsiooni puhul tuleb reaktsiooni toimumiseks Eksotermilise reaktsiooni puhul vabaneb energia reaktsiooni tulemusena anda selles osalevatele tuumadele ja osakestele piisav kineetiline
(ka päikesepõletuse korral), erinevate põletike raviks, soolestiku ärrituse ja hingamiselundite ärrituse korral, erinevate nahahaiguste leevendamiseks, kolesterooli alandajana ning ka vähiravis. Lina on väga hea soojusjuht, juhtides soojust 5 korda paremini kui vill ja 19 korda paremini kui siid. Linane kangas on antibakteriaalne ja higistamisvastane (inimesed higistavad 1,5 korda vähem kui puuvillaseid riideid kandes). Linased riided takistavad gammakiirguse kahjulikku toimet kuni 50% osas ning samuti peegeldab linane kangas päikesekiirguse kogu spektrit Eestis: Eestimaal on kasvatatud kiulina rohkem kui 3000 aastat, tuntuimad linakasvatusalad on Rõuge, Räpina, Vigala, Vastseliina jt. Varaseimad viited linale on Tamula I kiviaja asulakohalt, kus elas rühm kammkeraamika kultuuri esindajaid. Arheoloogilistel kaevamistel leiti vähemalt ühe savinõu pinnal riidekoe vajutusi.
Nüüd on neist piltidest säilinud ainult mõningad ühendusjooned heledaimate tähtede vahel. Seejuures ei mõisteta tähtkujuna teataval moel kokkukuuluvaks loetud tähtede rühma, vaid tervet kindlat piiritletud taevaala, mis seda esialgset tähtederühma ümbritseb. Sel viisil on kogu taevas jaotatud 88 alaks ehk tähtkujuks, meil Eestis on neist nähtavad ca 50. Suur osa nendest pole aga kuigi silmapaistvad, sest ei sisalda heledaid tähti. (nr 3) 7. Must auk Linnutees Gammakiirguse sähvatused on muutunud sõna otseses mõttes astronoomide igapäevaseks uudiseks. Keskmiselt kord päevas registreerivad satelliitidel asuvad gammakiirguse vastuvõtjad lühiajalise (mõnest sekundist kuni 1000 sekundini) sähvatuse. Nende tegelik olemus pole veel täielikult selge, kuigi viimastel aastatel on avastatud paljugi uut nende kohta. Gammakiirgus purskeid seletatakse praegu väga massiivse (kümneid ja sadu Päikese masse) tähe
neutrontähtede või mustade aukudena.Enne seda aga paiskavad tähed suurema osa oma ainest laiali ja see saab tooraineks uutele tähtedele. Radioaktiivsuse liigid: Alfakiirgus: Piisab tavalisest paberilehest või mõnesentimeetrisest õhukihist, et kõik alfaosakesed põrkuks mõne ees seisva aatomi vastu ning ioniseeriks selle. Beetakiirgus: Beetakiirguse varjestamiseks piisab õhukesest metall-lehest. Gammakiirgus: Gammakvantide läbimisvõime on kõige suurem. gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse tavaliselt hästi pakse pliiplaate. Tuumareaktsioonid: Tuumareaktsioon on kahe aatomituuma või elementaarosakese ja aatomituuma kokkupõrge, mille tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Kui peale kokkupõrget kokku põrganud osakesed ei muutu, ega anna teineteisele üle olulisel määral energiat (muudavad ainult oma liikumise suunda), siis on tegemist elastse hajumisega, mitte tuumareaktsiooniga. Aatomituuma
Spiraalne galaktika Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, mille keskosast lähtuvad pikad kaared ehk spiraalharud. Päikese juurest vaadates on spiraalharusid raske näha, sest asume ise neist ühe sees. Spiraalharudes sünnivad uued tähed nüüdisajalgi. Seal leidub palju väga heledaid, s.t. lühikese elueaga tähti. Vanad tähed jaotuvad Galaktikas ühtlasemalt. Must auk Linnutees Musta augu tekkimisi me näeme eriti võimsate supernoovadena e hüpernoovadena. Gammakiirguse sähvatused, kajastades mustade aukude teket, on hõivamas olulist ja ähvardavat rolli elu säilimisel (aga ka liikide kiires evolutsioonis) nii Maa peal kui ka Universumis tervikuna. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Spiraalne galaktika Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, mille keskosast lähtuvad pikad kaared ehk spiraalharud. Päikese juurest vaadates on spiraalharusid raske näha, sest asume ise neist ühe sees. Spiraalharudes sünnivad uued tähed nüüdisajalgi. Seal leidub palju väga heledaid, s.t. lühikese elueaga tähti. Vanad tähed jaotuvad Galaktikas ühtlasemalt. Must auk Linnutees Musta augu tekkimisi me näeme eriti võimsate supernoovadena e hüpernoovadena. Gammakiirguse sähvatused, kajastades mustade aukude teket, on hõivamas olulist ja ähvardavat rolli elu säilimisel (aga ka liikide kiires evolutsioonis) nii Maa peal kui ka Universumis tervikuna. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase
Sulamistemperatuur on 28 Celsiuse kraadi ja keemistemperatur 671°C. Veega reageerib plahvatades, seega säilitatakse vaakumis. Talle on iseloomulik hea soojus- ja elektrijuhtivus. Leidumine looduses Looduses esinevad ainult ühenditena.Tseesiumi on looduses suhteliselt vähe - Ainult 0.00009 % maakoore aatomite üldarvust. Tseesiumi leidub haruldases mineraalis pollutsiidis, mida leiti Elba saarelt. Kasutamine · fotoelemendid · gammakiirguse allikas · aatomikellad · infrapunalambid · raketikütus · vaakumtehnika · elektrilambid · meditsiinis -4- Andmed Aatomnumber: 55 Aatommass: 132,905 Klassifikatsioon: leelismetallid, s-elemendid Aatomi ehitus: · Elektronvalem: 1s2 2s2p6 3s2p6d10 4s2p6d10 5s2p6 6s1 · Elektronskeem: +55|2)8)18)18)8)1) · Elektronite arv: 55 · Neutronite arv: 78 · Prootonite arv: 55
valguseks ja infravalguseks. 6. Kirjelda röntgen- ja gammakiirgust. Nimeta spektrivärvid, nende energia kasvamise järjekorras. Röntgenikiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Röntgenikiirguse lainepikkuse suurusjärk ühtib aatomite vahekaugusega tahkistes. Gammakiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. Gammalainet pole enam millegagi võrrelda. Gammakiirgus tungib raskusteta läbi peaaegu igast ainest. Punane 760...630 Oranz 630...600 Kollane 600...570 Roheline 570...520 Helesinine 520...470 Sinine 470...420 Violetne 420...380 7. Mis on valgusallikas? Mida tähendab valguse kiirgumine ja neeldumine?
kohta. Tähe ultraviolettkiirguse põhjal tehtud arvutipilt näitab, milline on tähte ümbritseva atmosfääri väliskihi gaaside koostis ja liikumise kiirus. Röntgenkiirgust võtavad vastu mõningad tehiskaaslased. Nende abil on avastatud musti auke, mis kiirgavad röntgenkiiri sellal, kui nad neelavad läheduses asuva tähe gaase. Gammakiirgust püüavad ka tehiskaaslased. Erinevaid kiirgusi püüavad tehiskaaslased, sest neid ei takista maa atmosfäär. Gammakiirguse osakestel on väga suur energia. Seda saadavad välja väga paljud objektid, sealhulgas ka pulsarid, mis on plahvatanud tähtede jäänukid. Radarisignaale püütakse maapealt spetsiaalsete seadmetega. Teadlased koostavad planeetide ja nende kaaslaste radarikaarte selle järgi, kuidas raadiolained taevakehade pinnalt tagasi peegelduvad. Radarikaartide abil saab näha taevakehade reljeefe. Raadiolained tekitavad paljud taevakehad. Raadiolained on sellele kehale ainuomased
avaldub järglastel. 1) deterministlikuteks teatava doosi tulemusena tekib kahjustus (viljatus, vereloome aeglustumine, silmaläätse hägustumine, surm); 2) stohhastilisteks doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda. Neeldumisdoos näitab aines neeldunud kiirusenergia hulka massiühiku kohta. (1Gy = 1J/kg). Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) näitab mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad (1Sv =siivert).
Osa beetaosakesi «löövad läbi» ka nahast, aga ohtlikum on, kui beeta-osakesi kiirgav aine satub organismi. Gammakiirgus ei ole elektrilaenguga osakeste kiirgus. Seda võib kujutada pisikese energiapakikesena, mis tuumast välja lendab. Ta on samas ka elektromagnetiline laineliikumine. Gammakiirgus on väga hea läbistusvõimega ja ulatub kaugele. Välise gamma- kiirguse eest on raskem kaitset leida kui teiste ioniseerivate kiirguste eest. Gammakiirguse summutamiseks kasutatakse paksu betoonseina, terase- või seatinakihti vöi püütakse olla kiirgusallikast võimalikult kaugel. 3 RÖNTGENIKIIRGUS Röntgenikiirgus on samasugune nagu gammakiirgus, ehkki tavaliselt on tema energiapakikestel vähem energiat. Röntgenikiirgust on küllalt palju kosmoses, kuid maapinnale ta sealt ei jõua. Seda tekitatakse spetsiaalsete aparaatidega.
32. Teleskoobi eelised astronoomilisel vaatlusel seisnevad selles, et teleskoop suurendab vaatenurka, võimaldab koguda valgust suuremalt pindalalt ja täpselt määrata vaatesuunda Maa suhtes. 33. Tähtedelt tulevat valgust analüüsides võib saada võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34. Tänapäeva astrofüüsika kasutab infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Astronoomidele annab kosmilise tehnika kasutamine selle, et lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes; Maad saab uurida kui planeeti, vaadates teda väljaspoolt. 36. Mingi taevaobjekti vaatlemist tuleb planeerida vastavalt sellele, kuidas taevapilt sõltub kuupäevast ja kellaajast. Taevakaardilt saab vastava aja tähtede seisu. Planeetide ja muude objektide tähekaardile kandmiseks on vaja tähetorni kalendrit või
lainepikkused, monokromaatilisus (kiirgusjoone spektraallaius), koherentsusaste, moodistruktuur, polariseeritus, laserikiirte lahknemisnurk, kiirgusvõimsus (alalislaseril) või välke kestus, energia ja ilmumisaja sagedus, kasutegur ja mõõtmed. Aktiivaine oleku järgi eristatakse gaas-, vedelik- ja tahkislasereid. Lisaks saab lasereid liigitada genereeritava kiirguse järgi: iraser (infrapuna-), uvaser (ultraviolett-), raser või xaser (röntgenikiirguse) ja gaser (gammakiirguse laser). Gaaslaserid on argoon-laser, heelium-neoon laser, krüptoonlaser. Tahkislaserid on rubiinlaser, kristall-laser ja vedeliklaseriks on värvlaser. Laseri tüüpideks on veel alalislaser, välklaser ehk impulsslaser (neodüümlaser), süsinikdioksiidlaser, eksimeerlaser, pooljuhtlaser ehk dioodlaser, kemolaserid. Laserite kasutamisel saab laserkiirguse rakendused jagada kahte põhirühma. Esiteks Objektide mõjutamine laserikiirgusega:
2.1.3 Gammakiirgus Gammakiirgus on kõige lühema lainepikkusega (suurusjärgus alla 10 pikomeetri) ja seega suurima sagedusega ning energiaga elektromagneetiline kiirgus. Gammakiirgus koosneb gamma kvantidest ehk suure energiaga (üle 100 keV) footonitest. Gammakiirgus tekib tuumaprotsessides, mõne teist tüüpi radioaktiivse kiirguse teisese kiirgusena ning elementaarosakeste annihileerumisel. Röntgenkiirguse spekter kattub osaliselt gammakiirguse spektriga (suure sagedusega röntgenkiirgus on sama, mis madala sagedusega gammakiirgus). Nende eristamisel lähtutakse mitte kiirguse sagedusest, vaid selle tekkimise viisist. Röntgenkiirgus tekib elektronide liikumisel kõrgemalt energeetiliselt tasemelt madalamale, gammakiirgus tekib aga tuumaprotsessides. Tulenevalt gammakiirguse poolt kantavast suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Keskkonnas esinev loomulik gammakiirgus ei avalda erilist
Tema läbimisvõime on oluliselt suurem kui alfakiirgusel. Beetaosakesed on suutelised õhus läbima kuni meetrise vahemaa ning nende täielikuks peatamiseks läheb näiteks vaja 1 mm paksust metall-lehte. Väliselt ohtlik silmadele ja nahale. Beetakiirgus võib tekitada inimesel kiirgustõbe, vähki ja raskemal juhul isegi surma. Gammakiirgus on lühilaineline elektromagnetkiirgus. Gammakiirgus on kõige ohtlikum ja kõige suurema läbimisvõimega radioaktiivne kiirgus. Gammakiirguse varjestamiseks kasutatakse võimalikult suure aatomnumbriga ja võimalikult tihedat ainet (enamasti pliid). 36. Mida nimetatakse poolestusajaks? Aega, mille joosul elemendi aatomite arv ja mass vähenevad poole võrra. 37. Tuumarelva kahjulikud toimed. · Lööklaine · Radioaktiivne kiirgus ja saastumine · Tohutu kuumus 38. Aatomielektrijaama Eestisse ehitamise plussid ja miinused + energeetiline sõltumatus keskkonnakahju minimaalne - rikete korral üliohtlik
tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34. Milliseid teleskoope(lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid.
Tooriumi rida Uraani rida Aktiiniumi rida Kolm liiki radioaktiivsust Tänu radioaktiivsusele avastasid Marie ja Pierre Curie senitundmatud elemendid polooniumi ja raadiumi. Uurides radioaktiivset kiirgust leidsid nad, et magnetväljas jaguneb raadiumi kiirgus kolmeks erinevate omadustega kiireks, mis viitab nende erinevatele elektrilaengutele. Niimoodi avastasid nad alfa, beeta ja gammakiirguse. Kiirte füüsikaline olemus Need kiired, mis kalduvad vastavalt positiivsete laengute liikumisele, nimetati alfakiirteks. Need kiired, mis kalduvad vastassuunas, nimetati beetakiirteks. Need kiired, mis ei kaldu üldse, nimetati gammakiirteks. Tehti kindlaks, et kõik elemendid, mille järjenumber on suurem kui 83, on radioktiivsed. Radioaktiivsuse sisemised põhjused ja olemus jäid veel ebaselgeks. Radioaktiivsuse liigid: alfa,
elektrijuhtides. Raadiolained elektromagnetilise infoedastuse põhivahendiks. Võnkumisi tekitab elektrogeneraator ja vastavaid laineid kiirgab raadioantenn. Optiline kiirgus peaosatäitjaks valgusnähtustel. Optiline kiirgus jaguneb omakorda ultravalguseks. Röntgen kiirgus tekib kas kiirete elektronide järsul pidurdumisel või siis protsessidel, milles osalevad aatomite sisekihtide elektronid. Gammakiirgus kiirgust väljastavad radioaktiivsel lagunemisel aatomite tuumad. Gammakiirguse laineomadusi on raske uurida, sest lainepikkus on väiksem aatomi mõõtmetest. 14. Mida näitab temperatuur ? kuidas on seotud osakese liikumise kiiruse ja kineetilise energiaga? Temperatuur iseloomustab keha soojuslikku seisundit. Mida kiiremini osakesed liiguvad, seda kõrgem on temperatuur (kineetiline energia ehk liikumisenergia). 15. Erinevad temp skaalad. Celsius, Faraday, Kelvin, Reaumur 0K = -273C 20C = 293K 16. Siseenergia ?
tähtede temperatuuri, koostist jmt omadusi. Kõik see aitab paremini mõista Universumi ehitust. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? Võrreldes neid maapealsete allikate kiirgusega, saame kindlaks teha tähtede temperatuuri, koostise, elektri- ja magnetväljade tugevuse. 34. Milliseid teleskoope(lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Lähemaid taevakehi saab uurida vahetult, neist proove võttes ja neid maapealsete meetoditega uurides. Kosmosetehnika lubab uurida Maad kui planeeti, vaadates teda väljastpoolt ning täiendades maapealseid geofüüsikalisi uuringuid.
KASUTUSALAD Germaaniumi tähtsaimaks rakendusvaldkonnaks on pooljuhtmaterjalide valmistamine. Ge on väga oluline pooljuhtmaterjal elektroonikas juba aastakümneid. Pooljuhid põhjustasid möödunud sajandil revolutsiooni raadiotehnikas, kui kohmakate raadiolampide asemel võeti kasutusele väikesed pooljuhid, mille mass on grammimurdosades. Raadio, TV, sidevahendid, lokaatorid, arvutid, termistorid, dioodid, trioodid, fotoelemendid, alaldid, kiirgusenergia muundurid ja gammakiirguse detektorid jne oleksid mõeldamatud pooljuhtideta või detektorelementideta. Siiski ilmneb tendents Ge osaliseks väljatõrjumiseks Si poolt, samas suureneb Ge kasutamine infrapunaoptikas. Ge- ühenditest on kasutavaim GeO2 (lähteaine optilisele klaasile, luminofooridele ja teistele Ge- ühenditele, perspektiivne kiudoptikas.) Germaaniumoksiid on optilise klaasi, suure murdumisnäitajaga dekoratiivklaasi ja luminofooride komponent. Ta on ka mitmesuguste täppissulamite koostisaine
vaatlustel? Teleskoop võimaldab suurendada vaatenurka, koguda valgust suuremalt pindalalt ning määrata täpselt vaatesuunda Maa suhtes. Saame koostada selle abil täpsemaid tähekaarte. 33. Millist infot võib saada tähtedelt tulevat valgust analüüsides? 34. Milliseid teleskoope (lisaks optilistele) kasutab tänapäeva astrofüüsika? Lisaks optilistele teleskoopidele kasutatakse infrapuna, ultraviolettvalguse, raadiolainete, röntgen- ja gammakiirguse teleskoope. 35. Milliseid täiendavaid võimalusi annab astronoomiale kosmilise tehnika kasutamine? Kosmilise tehnikaga saab uurida lähemaid taevakehi vahetult, neist proove võttes ja neid 36. Kuidas planeerida mingi taevaobjekti vaatlemist? Milliseid abivahendeid kasutate? 37. Millised planeedid on praegu Eestist vaadeldavad? Kandke nad tähekaardile, valige vajalik vaatlusvahet ja vaatlusaeg. 38. Oletame, et seisate Kuu tasandikul. Kui kaugel on silmapiir
0304 u , mille suuruseks on 28.3 MeV, arvestades u väärtust: 1 u = 931.434 M eV C-2. Tuuma seoseenergiad on miljoneid kordi suuremad kui aatomis elektronide sidumiseks vajalikud energiad. Näiteks on vesiniku aatomi ioniseerimiseks vajalik energia 13.6 eV , mis on ca 2 miljonit korda heeliumituuma seoseenergiast väiksem. Tuumareaktsioonid Mitmesugused tuumareaktsioonid tekivad, kui neelatakse tuumaosake (neutron või prooton) või ka gammakiirguse mõju tagajärjel. Sarnaselt keemiliste reaktsioonidega kirjeldatakse tuumareaktsioone võrrandite abil, näiteks: a + X Y + b või X (a, b) Y näitab , et tuuma X pommitamisel osakesega a toimunud reaktsiooni tulemusena tekib tuum Y ning eraldub osake b. Tuumareaktsioonide energeetilist külge iseloomustab reaktsioonis vabanenud energia Q. Q on positiivne, kui reaktsiooniproduktide kogumass on väiksem kui neelatud osakestel ja esialgsel tuumal, sest siis kasvab tuuma seoseenergia
Kaotanud oma väliskihid, jääb temast järele valge kääbus. Kui väikese massiga tähtede elu lõppeb valge kääbusena, siis suure massiga tähed plahvatavad supernoovana.(vt. Lisa). Selline lõpp ootab ka ees Päikest. Aega on selleni ligi 5 miljardit aastat. (lk 140 Erkki Oja „Põhjanael“ 2001) Lisa Röntgen- ja gammaastronoomia. Gammasähvatused Röntgenkiirgus on ultraviolettkiirgusest lühema lainepikkusega (0,01- 10 nanomeetrit). Gammakiirguse lainepikkus on väiksem kui 0,01 nanomeetrit. Röntgeni- ja gammakiirguse vahendusel näeme kosmose vägivaldsemaid kohti: kõige kuumemaid objekte ja võimsaid plahvatusi. Kogu taeva vahest kõige mõistatuslikumad nähtused on avastatud gammatehiskaaslastega. Alates 1967. aastast on vaadeldud ootamatult ilmuvaid gammasähvatusi. Sähvatus kestab paar sekundit ja seejärel võib mööduda mitu kuud, enne kui järgmise sähvatus registreeritakse.
nüüdseks kuivanud jõesängi. Vaatlused viitasid, et vett võib olla ka Jupiteri kaaslase Callisto pinna all, hiljuti Maa lähedust külastanud Hale-Boppi komeedis ja mitmel pool mujal Universumis. Esimene teade võimalikust Maa-suuruse planeedi leidmisest saabus käesoleva aasta alguses. Seni on avastatud planeedid olnud Jupiteri- suurused ja suuremadki, millel elu on väga vähe loota. Viimastel aastatel on astronoomias palju juttu olnud gammakiirguse sähvatustest, mida mõõdetakse satelliitidelt. 1998. aasta augustis mõõdeti võimas gammakiirguse impulss Kotka tähtkujus. See andis tunnistust alles avastatud tähtede liigi magnetaride olemasolust. Magnetarid on tähed, mille magnetväli on sadu kordi suurem tavaliste pulsarite magnetväljast. Hubble'i kosmoseteleskoop tegi järjekindlalt uusi pilte ülisügavast Universumist nii lõuna- kui ka põhjataevas. Mitu päeva kestnud
annaabi.ee 
