· oktoobriks oli eestis ligi 20 000 enamlast-nende kätte läks Eestmaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine · sakslaste sõjaline edu tõstatas ka Eesti iseseisvumise küsimuse, peeti vajalikuks saata Lääne Euroopasse välidelegatsioon, selgitamaks eesti poliitilist olukorda ning eesti tulevikku. Oktoobripööre Eestis · võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. aasta oktoobris Eestimaa Sõja- REvolutsioonikomitee- eesotsas Rabtsinski ja Kingisepp · saanud teate bolsevike riigipöörde õnnestumist, aslustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist · moodustati dokument, mille käigus läks kubermangukomissari Jaan Posta võim üle Viktor Kingissepale Enamlaste reformid · kõrgemaks seadsusandlik asutus: Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee · täidesaatev võim-Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee · enamlased olid ebademokraatlikud: valimised, kodanikuõigused
· Eesti sai 15 mln kuldrubla Venemaa kuldrahast 18. Dateeri aasta ja kuupäevaga: 19. Enamlaste võimuhaaramine Tallinnas 23.10.1917 20. Eesti iseseisvuse väljakuulutamine 24.02.1918 21. Vabadussõja algus ja lõpp 28.11.1918 02.02.1920 22. Võnnu lahing 23.06. 1919 23. Vaherahu Vabadussõjas (kellaaeg) 03.01.1920 kell 10.30 24. Millega said tuntuks: 25. V. Kingissepp oli Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. 26. I. Rabtsinski revolutsioonikommitee eesotsas. Korraldas oktoobri pöörde Eestis 27. R. von der Goltz Landeswehri vägede juht 28. J. Anvelt oli eesti nõukogu täitevkommitee eesotsas 29. J. Poska esimene Eesti Kubermangu komisar 30. J. Laidoner juhatas Eesti rahvuslikke väeosasid 31. J. Kuperjanov väejuht Vabadussõjas 32. A. Joffe vene telegatsiooni juht 33. Mis asjaolud aitasid kaasa Eesti iseseisvumisele? 34. Saksa pealetung, Venemaal oli revolutsioon, kodusõda ja sisesegadused
· VSDTP-sse kuuluvad enamlased- suvi 1917 suurim poliitiline jõud: 7000 liiget Maapäev · Esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis · Valimised 1917.a. mais · Tuleb kokku 1917.a. juulis · Valib täidesaatva organi Maavalitsuse · 25.augustil ütleb Tõnisson maapäeva koosolekul esmakordselt välja omariikluse mõtte. Enamlaste võimuhaaramine Sept. - sakslased vallutavad saared Okt. - enamlaste aktiviseerumine: mood. SRK (Kingissepp, Rabtsinski) 23.okt. alustavad akt. tegevust 26.okt. alust. Riigivõimu ülevõtmist 27.okt. võimu ametlik ülevõtmine Poska - Kingissepp Enamlaste reformid Kõrgeim seadusandlik SRK (formaalselt) Täidesaatvat võimu teostas: ENTK-J.Anvelt · Kodanikuõiguste kärpimine · Natsionaliseerimine · Maad talumeestele ei antud · Repressioonid · Valimised ebademokraatlikud · Püüti neutraliseerida rahvusväeosi Enamlaste reformid
9. anna seletus, mis neid sõnu ühendab landeswehr - baltisakslastest moodustatud maakaitsevägi rauddeviis - saksa vabatahtlikest moodustatud väerühm läti territooriumil rüdireg von der goltz - saksa sõjaväelane, kindral-leitnant seos: eesti vabadussõda 11. anna selatus: balti hertsogi riik - baltisakslaste plaan luua eestlaste ja lätlaste elualadel riik, mis kuulub saksa keisririigi koosseisu eestimaa sõja revulutsiooni komitee - enamlaste võimuorgan, eesotsas Rabtsinski ja V.kingissepaga kodusõda - riigisisene sõda enamlased - kommunistid venemaal
Eesti kartis, et Venemaa loovutab ta Saksamaale ja seetõttu oli tähtis end kiiresti hukkuvast Venemaast "lahti rebida". Esimest korda nõudis seda avalikult Jaan Tõnisson oma kõnes Maapäeva istungil 7. septembril 1917. Maapäev otsustas ka saata oma esindajad lääneriikidesse, et iseseisvumise osas maad kuulata. II Oktoobripööre Eestis Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. Eestis toimus pööre tegelikult kaks päeva varem kui Petrogradis, enamlased koos oma relvastatud võitlussalga Punakaardiga haarasid võimu veretult nii Tallinnas kui mujal (23. okt). Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti suurettevõtted ja pangad · maa kuulutati riigi omandiks, mõisad võeti üle, kuid talupoegadele maad ei
· Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu. Erakonna liikmete arv tõusis paari kuuga 150lt 20 000ni, toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. · 26. 10.1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu ning kuulutasid välja Rahudekreedi ja Maadekreedi. · Eestis moodustati enamlaste poolt Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. Veretu võimuvõtmine viidi lõpuni 25.10.1917. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Asuti läbi viima ümberkorraldusi: o Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati o Piirati kodanike sõna- ja südametunnistusevabadust o Suleti osa opositsioonilisi ajalehti o Arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi
· Enamlased tõotasid rahvale rahu, maad ja leiba ning saavutasid 1917. aasta suve ja sügise jooksul suurt edu. Erakonna liikmete arv tõusis paari kuuga 150lt 20 000ni, toetajaskond mitmekordistus, nende kätte läks Tallinna ja Narva linnavalitsus. · 26. 10.1917 viisid enamlased Petrogradis läbi relvastatud riigipöörde, võtsid võimu ning kuulutasid välja Rahudekreedi ja Maadekreedi. · Eestis moodustati enamlaste poolt Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. Veretu võimuvõtmine viidi lõpuni 25.10.1917. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele eesotsas Jaan Anveltiga. Asuti läbi viima ümberkorraldusi: o Maa, pangad ja tööstusettevõtted riigistati o Piirati kodanike sõna- ja südametunnistusevabadust o Suleti osa opositsioonilisi ajalehti o Arreteeriti ja saadeti välja rahvuslikke ja baltisaksa tegelasi
võim täielikult endi kätte. 25. (12.) oktoobril asutati Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu juurde Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee eesotsas Lev Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine. Sisuliselt sai sellest 6.8. novembril toimepandud riigipöörde juhtimise staap. 4. novembril (22. oktoobril) asutati Eestis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. See oli VSDTP Tallinna Komitee juurde moodustatud konspiratiivne revolutsioonikomitee. Selle esimees oli Ivan Rabtsinski ja aseesimees Viktor Kingissepp. Revolutsioon algas esmaspäeval, 5. novembril (vkj 23. oktoobril) 1917 Tallinnas. Seda juhtis Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mis koostas üksikasjaliku tegevuskava ning kinnitas oma esimesel koosolekul juhised raudtee-, posti- ja telegraafikomissaridele. Otsustati määrata revolutsioonikomitee komissarid Tallinna raudteejaamadesse ja saata tegutsemisjuhised kõigile Eestimaa nõukogudele. Kell 21 hõivasid Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee korraldusel
Mõisted Maapäev (Ajutine Maanõukogu) Eesti esinduskogu 1917-19, viis ellu autonoomia, otsustas lahutada Eesti Vene impeeriumist, kuulutada välja iseseisvus Rahvusväeosad alates 1917 loodud eestlastest koosnevad väeosad Tööliste ja Soldatite Nõukogud 1917 tekkinud tööliste ja soldatite grupid, omaalgatuslikud revolutsioonilised parlamendid, enamlik element Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee 1917 enamlaste poolt moodustatud organisatsioon võimu haaramiseks. I Rabtsinski, V. Kingissepp Päästekomitee Maapäeva Vanematekogu poolt moodustatud organisatsioon, mis pidi iseseisvuse välja kuulutama Iseseisvusmanifest 24.02.1918 dokument, millega Eesti kuulutati iseseisvaks Eesti Vabariigiks Vabadussõda 1918-1920 sõda Nõukogude Venemaa ja Eesti Vabariigi vahel, Eesti Vabariik kaitses oma iseseisvust Eesti Töörahva Kommuun (ETK) Vabadussõja algul 1918 Narvas enamlaste poolt moodustatud Nõukogude Venemaa sisemist autonoomiat omav osa, juht J. Anvelt
Eesti kartis, et Venemaa loovutab ta Saksamaale ja seetõttu oli tähtis end kiiresti hukkuvast Venemaast "lahti rebida". Esimest korda nõudis seda avalikult Jaan Tõnisson oma kõnes Maapäeva istungil 7. septembril 1917. Maapäev otsustas ka saata oma esindajad lääneriikidesse, et iseseisvumise osas maad kuulata. II Oktoobripööre Eestis Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. Eesti toimus pööre tegelikult päev varem kui Petrogradis (25. okt.), enamlased koos oma relvastatud võitlussalga Punakaardiga haarasid võimu veretult nii Tallinnas kui mujal. Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt. Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme: · natsionaliseeriti (=riigistati) suurettevõtted ja pangad · maa kuulutati riigi omandiks, mõisad võeti üle, kuid talupoegadele maad ei jagatud,
moodustamise kolleegiumi. Võttis Narva Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu saadikuna osa Eestimaa nõukogude I kongressist (juulis 1917), augustis valiti Narva linnavolikokku ja septmebris osales Eesti demokraatlikus nõupidamises. Novembrist 1917 kuulus ta Eestimaa Nõukogude TK-sse, kus juhtis toitlus- ja rahandusosakonda. Oktoobrirevolutsiooni ajal asutati 4. novembril ülestõusu juhtimiseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee. Selle esimees oli Ivan Rabtsinski ja aseesimees Viktor Kingissepp. Sakslaste Eestisse saabumise järel veebruaris 1918 läks ta tagasi Venemaale, kus osales Ülevenemaalisel Erakorralisel Nõukogude Kongressil Eesti delegaadina. Seal valiti ta Ülevenemaalise Kesktäitevkomitee liikmeks.Ta oli juunist augustini selle juures asuva Revolutsioonilise Tribunali juurdlusosakonnas ja augustist novembrini Ülevenemaalises Erakorralises Komisjonis, kus ta oli Tsekaa asutaja ja juhataja Feliks Dzerzinski lähedane kaastööline
Tehti ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. Sakslaste sõjaline edu tõstatas Eesti iseseisvumise küsimuse. J. Tõnisson pidas vajalikuks saata Lääne-Euroopasse välisdelegatsioon, mis tutvustaks Eesti probleeme sealsetele poliitikutele. 1 §10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis Enamlased moodustasid 1917 oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, eesotsas Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepaga. 23.10 saatis SRK komissarid Tallinna asutustesse ning Punakaardi salgad hakkasid tänavatel patrullima. 26.10 alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. 27.10 vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks V. Kingissepale. Enamlaste reformid Kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks kujunes Eesimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, kuid olulisemad korraldused tulid Petrogradist. Täidesaatev võim kuulus Eestimaa Nõukogude Täitevkomiteele, eesotsas Jaan Anvelt.
2) Toimus võimuvahetus kukutati Ajutine Valitsus ning ,,troonile" said enamlased 3) Sündis Nõukogude Venemaa, hiljem Nõukogude Liit Sündmused ja muutused Eestis: 1) Suvel ja sügisel 1917 kasvas enamlaste populaarsus ka Eestis, sest nende loosungid (näiteks: "Maha sõda"!") meeldisid rahvale 2) Eestis valmistas enamlaste võimuhaaramist ette Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille juhid olid Viktor Kingissepp ja Ivan Rabtsinski. 3) Võim läks Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee kätte, eesotsas Jaan Anvelt 4) Kujunes välja ühe partei diktatuur: enamlased piitasid oma poliitiliste vastaste koosolekuid, sulgesid ajalehti, vangistasid juhte 5) Eesti Asutava Kogu võim kukutati 6) Kehtestati piiramisseisukord algas baltisakslaste ja eesti rahvuslaste arreteerimine 7) Enamlased asusid Eestis läbi viima järgmisi reforme:
Muhu saarel kandis suuri kaotusi 1.Eesti polk. Algas enamlaste popul.kasv. Sakslaste sissetungi kartuses alustati tööstusettevõtete evakueerimist=tööta jäämine paljudele.Sakslaste sõjaline edu tõstatas iseseisvumise küsimuse. 25.aug maapäeva kosolekul leidis J.Tõnisson, etSaksa okupatsioon on vägagi reaalne, ja tuleb viia meie probleem maailmapol areenile. ISESEISVUMINE Oktoobripööre- enamlased moodustasid 1917. okt. Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee> Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingisepp. Bolsevistliku riigipöörde õnnestumine Petrogradis> 26 okt. alustas SRK riigivõimu ülevõtmist. Kõrgem täidesaatev võim läks J.Poskalt üle V.Kingisepale. Enamlaste reformid- Kõrgem seadusandlik asutus- SRK, olulisemad korraldused- Petrogradist, täidesaatev võim- ENT (Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee)- Jaan Anvelt. Valimistel sai osalemiseõiguse vaid töörahvas. >jõukamad jäeti pealtvaatajateks. Eesti Asutava Kogu valimisel 1918 jaan. > ebademokraatlikud
asendusid realistlike romaanidega. Romaanikirjanik Eduard Vilde. Luuletaja Juhan Liiv. Teater. 24. juuni 1870. a. esietendus Lydia Koidula näidend "Saaremaa onupoeg". Sajandi lõpus jõudis Eestisse film - "Karujaht Pärnumaal". Esimene olümpiamedal Eestil oli maadluses 1912 a. Martin Klein. 10. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. a. Oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee, mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. Formaalselt kujunes kõrgemaks seadusandlikuks asutuseks Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, täidesaatvat võimu teostas Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eesotsas seisis Jaan Anvelt. Valimised olid ebademokraatlikud osalemisõiguse sai ainult töörahvas. Enamlased hakkasid kärpima kodanikuõigusi keelustati poliitilised koosolekud, suleti ajalehti, arreteeriti juhtivaid tegelasi, koolides kaotati usuõpetus ja muid rõvedaid asju.
5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele 7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26.oktoobril teostasid enamlased e bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Pertogradis ja haarasid võimu. Poliitilised olud: 1) Vene bolsevikega seotud Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril (Viktor Kingissep, Ivan Rabtsinski), et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks 2) ametlikult sai kõrgemaks valitsusorganiks Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. (kaksikvõim) 3) 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Enamlased ajasid koosoleku laiali.
5) hakati looma rahvusväeosasid 6) mindi üle eestikeelsele asjaajamisele 7) I maailmasõja rinne jõudis Eestisse sügisel- saksa väed hõivasid Saaremaa, Hiiumaa ja Muhu II Enamlased võimul oktoober 1917 - veebruar 1918 Taust: 26.oktoobril teostasid enamlased e bolsevikud eesotsas Leniniga riigipöörde Pertogradis ja haarasid võimu. Poliitilised olud: 1) Vene bolsevikega seotud Eesti enamlased haarasid võimu Tallinnas juba 23.oktoobril (Viktor Kingissep, Ivan Rabtsinski), et tagada Petrogradi julgeolek riigipöörde ajaks 2) ametlikult sai kõrgemaks valitsusorganiks Eestimaa Nõukogu Täitevkomitee (Anvelt), kuid tegelikult oli kaksikvõim, sest eksisteeris edasi ka Maapäev. (kaksikvõim) 3) 15.nov kuulutas Maapäev end kõrgemaks võimuks kuni uue rahvaesinduse valimisteni. Maapäeva otsused tunnistati sellega seadusteks. Oma volitused anti edasi Maapäeva Vanematekogule. Enamlased ajasid koosoleku laiali.
märtsil Petrodradis suur demonstratsioon ning juba 30. märtsil ilmus Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu 12 juhtumise ajutise korra kohta. Nii ühendati Eestimaa kuberamgn ja Liivimaa kubermangu põhjaosa ühtseks rahvuskubermanguks. (A.Pajur jt. 2006). 1917.aastal kujunesid Venamaal tingimused uueks pöördeks- bolseviku võimuhaaramiseks. Eesti valmistas pööret ette Sõjalis-Revolutsioonikomitee, mida juhtis Ivan Rabtsinski, kelle asetäitjaks oli Viktor Kingissepp. Selle pöörde nimeks sai Oktoobripööre. 15.oktroobril nõudis Tallinna töölisvanemate koosolek linnavolikogult, et see taotleks kubernerilt poliitvangdie vabastamist, sõjaväe eemaldamist linna tänavatelt ,saadaks traasile telegrammi nõudmisega kokku kutsuda Asutav Kogu ja kehtestada demokraatlikud vabadused. Sõda lõppes Versailles' rahuga Pariisi rahukonverentsil. (S.Õispuu 1992) 3.2.4. Tartu rahukonverents
5. Eesti Tööerakond - Jüri Vilms. Eesmärk sotsialistlike ja demokraatlike väärtuste ühendamine neid vaateid jagavate isikute liitmise kaudu. 6. Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (ESDTP) - August Rei, Karl Ast. Tekkis tänu Vene sotsiaaldemokraatide lõhenemisele enamlasteks ja vähemlasteks. 7. Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride Partei (esseerid) - Gustav Suits 8. Venemaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei (VSDTP). Ivan Rabtsinski, Jaan Anvelt. 2.5 Omariikluse idee areng Rahvuslaste nõupidamine Tartus autonoomia seaduse kava välja töötamiseks. Seaduseelnõu esitatakse Ajutisele Valitsusele. Maapäeva saadikute nõupidamine, Poska on seisukohal, et Eesti tuleb iseseisvaks kuulutada ning riigikorra küsimuse peab otsustama Asutav Kogu. 2.6 Oktoobrirevolutsioon ja bolsevike valitsus Oktoobrirevolutsioon ehk oktoobripööre ehk Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon oli Tallinnas ja Petrogradis. 5. - 8
Ajutine Maanõukogu (Maapäev)- esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks. 1. Eesti Polk- rahvusväeosade baasüksus, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee- Täidesaatva võimu teostaja, eesotsas J. Anveldiga. Oktoobripööre- võimu võtmiseks loodi enamlaste Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid I. Rabtsinski ja V. Kingisepp. Enamlaste reformid: Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised olid ebademokraatlikud. Kodanikuõiguste kärpimine: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust. Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, riigistati tööstusettevõtted,
30/03/1917 Vene Ajutine valitsus annab määruse laialdase autonoomiga Eesti rahvuskubermangu Oktoobripöördega võttis Eestis võimu üle Eestimaa Sõja- loomiseks Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid Ivan Rabtsinski ja Viktor 27/10/1917 enamlased võtavad võimu üle Kingissepp. Enamlased alustasid koheselt kommunistlike reformide 15/11/1917 Eesti Maapäev kuulutab end ainsaks sisseviimist, kärbiti kodanike õigusi ja alustati natsionaliseerimisega.
tulevase riikliku staatuse. (T. Tannberg, A. Mäesalu, T. Lukas, M. Laur, A. Pajur, Eesti ajalugu. Tallinn: Avita 2001, lk 197-198) 13 Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. aasta oktoobris Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (Eestimaa SRK), mille eesotsas seisid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp. 23. oktoobri õhtul saatis SRK oma komissarid Tallinna sõjaväeodadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavail asusid patrullima Punakaardi salgad. 26. oktoobril, saanud teate bolsevistliku riigipöörde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Samal päeval võtsid kohalikud SRK-d üle ametiasutused Tartus ja Narvas. 27.
Ajutine Maanõukogu (Maapäev)- esimene parlamendilaadne rahvaesindus Eestis. Eesti keel kuulutati asjaajamiskeeleks. 1. Eesti Polk- rahvusväeosade baasüksus, millest ohvitsere ja allohvitsere suunati teiste väeosade loomisele. Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee- Täidesaatva võimu teostaja, eesotsas J. Anveldiga. Oktoobripööre- võimu võtmiseks loodi enamlaste Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee, mille eesotsas olid I. Rabtsinski ja V. Kingisepp. Enamlaste reformid: Maakondades, linnades ja valdades valiti töörahva saadikute nõukogud, mis võtsid senistelt omavalitsusasutustelt võimu üle. Valimised olid ebademokraatlikud. Kodanikuõiguste kärpimine: keelustati poliitilised koosolekud, suleti mitmed ajalehed, arreteeriti juhtivaid rahvuslasi, ei respekteeritud kodanike usuvabadust. Majandusreformid algasid pankade natsionaliseerimisega, riigistati tööstusettevõtted,
Septembri lõpul jõudis sõda Eesti pinnale. Sakslased maandasid dessandi Saaremaal. Venemaa sõjalise ebaeduga kaasnes enamlaste populaarsuse järsk tõus. ,,Maha sõda!" Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee juhtimine läks enamlastele üle. Alustati ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks. Iseseisvumine Oktoobripööre Eestis. Võimu võtmiseks moodustasid enamlased 1917. oktoobris Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee Eestimaa SRK, mille eesotsas seisid Rabtsinski ja Kingisepp. 23. okt. Punakaardi salgad linnatänavail. 26. okt. SRK alustas riigivõimu tegelikku ülevõtmist, sest Petrogradis oli see õnnestunud. Vormistati dokument, mille kohaselt kõrgem täidesaatev võim läks Jaan Poskalt üle Viktor Kingissepale. Valimised olid ebademokraatlikud, Eesti Asutava Kogu valimistel, kui selgus, et enamlased ei võidaks neid, siis katkestatu valimised. Kärbiti kodanikuõigusi.
" Raske majanduslik olukord riigis, mis võimaldas teha kihutustööd Ajutise Valitsuse vastu · ENAMLASTE VÕIMUHAARAMINE: 1917. aasta oktoobriks oli Eestis ligi 20 000 enamlast, kelle kätte läks Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogude tegevuse ühtlustamiseks moodustatud Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee 1917. aasta oktoobris moodustasid enamlased võimu võtmiseks Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee (SRK), mille eesotsas olid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingissepp 26. oktoobril 1917. aastal saanud teate enamliku riigipööprde õnnestumisest Petrogradis, alustas SRK riigivõimu tegelikku ülevõtmist, korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks, võeti üle ametiasutused Tartus ja Narvas 27. oktoobril 1917. aastal ilmusid Toompeale SRK volinikud, kes vormistasid dokumendi, mille kohaselt läks kõrgeim täidesaatev võim kubermangukomissar Jaan Poskalt üle SRK
Maapäeva saadikud Lääne-Euroopa riikidesse. Samal ajal otsustati korraldada Eesti Asutava Kogu valimised, et määratleda Eesti Vabariigi staatus. Eesti iseseisvumine Eesti kubermangu autonoomia pidi kehtima senikaua, kuni Venemaal valitakse Asutav Kogu, kes töötab välja põhiseaduse ja kehtestab Vene riigi staatuse. Oktoobripööre Eestis Võimu haaramiseks loodi Peterburis ja ka Eestis Sõjarevolutsioonikomitee eesotsas Rabtsinski ja Kingisepaga. 23.oktoobril võtsid bolsevikud oma kontrolli alla sõjaväeosad, raudteejaama, tähtsamad riigiasutused. Pärast oktoobripööret Petrogradis alustasid enamlased võimu ülevõtmist Tallinnas. 27 oktoobril andsid bolsevikud kubermangu juhiameti üle Kingisepale, mis tähendas võimu üleminekut enamlaste kätte. Täidesaatva võimu organiks moodustati Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee eesotsas J.Anveltiga. Eestis hakati korraldama reforme paralleelselt Venemaaga: 1
Selle taga oli enamlaste väga massiivne propaganda ja agitatsioon. Ükski teine Eestis tegutsenud partei ei teinud oma propagandat nii aktiivselt kui enamlased. Panid Eestis korraga käima 3 ajalehte. Eesti keeles ilmus ajalhet Kiir, mis oli mõeldud tööstustöölistele, selle toimetajaks Jaan Anvelt. Teise eestikeelse lehena ilmus Maatamees - mõisatöölistele ja talusulastele, toimetajaks Hans Pögelmann ja kolmandana ilmus venekeelne ajakiri Tõehommik, mille toimetajaks oli Ivan Rabtsinski. Kujunesid kõige olulisemateks enamlasteks. Nende ajaleht püüdis jätta muljet, et nende ajaleht ilmub vabrikutööliste annetuste toel - tegelikult see nii ei olnud. Fakt on see, et ajakirjanduse summad tulid üle-Venemaaliselt parteilt. Selline väga massiivne, kindlalt suunatud kihutustöö oli üheks põhjuseks, miks nad edu saavutasid. Teiseks nende propaganda viis, mida iseloomustas demagooga ja populism. Enamlased püstitasid 3 loosungit: rahu - sõja kohene
3) kerkisid esile eestlastest poliitikud 4) suurenes eestlaste osalus maa- ja linna omavalitsustes, sealt saadi haldamiseks vajalikke kogemusi 5) arenes ühisettevõtlus (meiereid, põllutöömasinate ühisused, ühiskauplused), mis andis inimestele ühistegevuse ja demokraatia kogemusi Oktoobripööre Eestis Enamlased moodustasid 1917a oktoobris võimu võtmiseks Eestimaa Sõja-Revutlutsioonikommitee mille eesotsas olid Ivan Rabtsinski ja Viktor Kingssepp. 23 saadeti komisaaris Tallinna väeosadesse, raudteejaamadesse ja ametiasutustesse. Linnatänavaid paturullis Punakaardi salgad. 26okt saabunud teade, et bolsevikid on Petrogradi ülevõtnud algas SRK riigivõimu tegelik ülevõtmine. Korraldati miitinguid ja demonstratsioone enamlaste toetuseks. Samal päeval võeti üle ametiasutused Tartus ja Narvas.
Oli väljatöödatud võimuhaaramise plaan. Eesti linnades enamlased saavutasid ülekaalu linnavolikogudes. Pärast seda kutsuti kokku II kongress, oktoobri algupoolel Eestimaa nõukogu II kongress kutsuti kokku nõukogude esindajad linnades, kus enamlased olid ülekaalus (Tallinn, Viljandi). 22. oktoobril asutati Tallinnas riigipöörde läbiviimiseks institutsioon "Eesti sõjarevolutsiooni komitee". Selleks esimeheks sai enamlane Ivan Rabtsinski. 23. oktoobril saatis Tallinna raudteejaama, sidejaamadesse oma komissaarid, kes jälgisid toimumist ja informeerisid sõjakomitee meeleoludest ja sündmustest. 24. oktoobril Tallinnasse saabusid relvastatud patrullid. Pandi väejuhid koduaresti. Valvesalgad tõid juhtivad ohvitserid sõjaväe komiteesse, et neile anti teada Peterburgis võimuvahetusest ning võeti neilt ustavustõotus uuele võimule. Riigipööre oli läbiviidud Tallinnas.
(enamlaste) Partei) VSDT(e)P, mille Eesti osa kasv oli väga muljetavaldav. Märtsi alguses arvestati, et Eestis oli ca 120 enamlast. Aprillikuuks oli enamlaste arv kasvanud 2000ni. Augustis saavutas see 7000 piiri ja 1918. aasta jaanuariks oli Eestis üle 10 000 enamlase. Põhjuseks massiivne propaganda, sh ka ajakirjandus. Tlnas ilmus 3 enamlaste parteile kuuluvat ajalehte (Kiir toimetaja Jaan Anvelt, Maatamees Hans Bögelmann, Utro Pravdõ Ivan Rabtsinski). Raha saadi ülevenemaaliselt parteilt, mille laegast täitsid omakorda sakslased. Raha neil rohkem kui ühelgi teisel kohalikul erakonnal. Kihitustöö oli teadlikult demagoogiline, arvestamata jäeti, kas rahva soove on võimalik tegelikult ellu viia. Nende 3 põhiloosungit rahu, leiba, maad! Enamlased AV ei tunnistanud, tahtsid kogu võimu endale saada. AV kukutamine pidi toimuma vägivaldse relvastatud riigipöördega. Kehtsetada proletariaadi diktatuur.
annaabi.ee 
