kuigi selle rajamine võrreldes FI-ega ja OÜ-ga on keerukam . Siin siis põhimõted erinevate ettevõttete asutamise kohta : . Füüsilisest Isikust Ettevõtja (FIE) Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis. Äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIEna alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma. FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. Kuigi FIEna tegutseva ettevõtja majandustegevuse aruandlus ja registreerimistoimingud on võrreldes äriühingutega suhteliselt lihtsad ja odavad, tuleb seda ettevõtlusvormi valides endale teadvustada, et
2. Eesti hea raamatupidamistava on? Eesti hea raamatupidamistava on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna Juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik- õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. 3. Milliseid raamatupidamisarvestuse meetodeid sa tead? Too näiteid. Kassapõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing siis, kui toimus raha tegelik liikumine. Tulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttesse laekunud ja kulud kajastatakse hetkel, mil raha on ettevõttest välja makstud. Tekkepõhise arvestusmeetodi puhul kajastatakse majandustehing vastavalt
Tulundusühistut ei saa ümber korraldada osaühinguks ega aktsiaseltsiks. FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis, äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma. FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. Ettevõtja peab vaid meeles pidama, et peale registreerimist Maksuametis tuleb vastavalt Sotsiaalmaksu seadusele 15. märtsiks, 15. juuniks, 15. septembriks ja 15. detsembriks maksta sotsiaalmaksu avansiliste
– tulude ja kulude vastavuse printsiip c. Raamatupidamisarvestuse hea tava – on vastavalt kehtivale raamatupidamise seadusele (2002) raamatupidamistava, mis tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele[1] ja mille põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise seadusega ning täiendavalt Raamatupidamise Toimkonna juhenditega ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste tarvis kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuetega. d. Finantsarvestuse ülesanded: 1)Dokumenteerimine – ärisündmuste kronoloogiline registreerimine päeva- ja pearaamatus 2)Informatsooniülesanne sise- ja välistarbijatele – vara, kohustuste ja omakapitali momentseisu väljaselgitamine (bilanss), kasumi (kahjumi) perioodiline väljaselgitamine e. Majandusaasta aruande taksonoomia • Majandusaasta aruande standardiseeritud elementide ja sidusbaaside kogum
· Materjal · Kaup · Põhivara Passiva: · Varade moodustamise allikad ehk kapital · Kohustused ehk võõrkapital · Lühiajalised · Pikaajalised · Omakapital akstia- või osakapital · Kasum Vara on raamatupidamiskohustlase poolt kontrollitav ressurss ( asi või õigus) a) Mis on tekkinud minevikus sündmuste tagajärjel. b) Mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel ( mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel. Finantsaruannete elemendid Tulud-income Kulud-expenses Tulude ja kulude eristamine võimaldab välja tuua ettevõtte tulemuslikkuse Bilansivõrrand Kõik varad peavad võrduma nende soetamiseks vajalike vahendite allikatega ehk Kõik varad peavad võrduma kõikide kohustuste ja omakapitali summaga. V=K+O ,,V" ettevõtte kõik varad ,,K" etevõtte kõik kohustused ,,O" ettevõtte omakapital
4 RS aitab tõlgendada mitmeid arvestusalaseid termineid, arvestusprintsiipe ning sätestab kohustuslikud nõuded raamatupidamiskohustuslastele. Seadus jätab teatud käitumisvabaduse raamatupidamiskohustuslasele. Näiteks on tal õigus määrata kohustuslikus korras koostatavas raamatupidamise sise-eeskirjas vara liigitamise kriteeriumid, algdokumendid, kontoplaan jne. RPS § 2 kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi: - juriidilised isikud - ettevõtlusega tegelevad füüsilised isikud - Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna - Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal Juriidilised isikud on eraõiguslikud juriidilised isikud (äriühingud- nt. aktsiaseltsid, osaühingud jne.) ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud (nt. eelarvelised riigi- ja omavalitsusasutused). Ettevõtlusega tegelevateks füüsilisteks isikuteks on isikud, kes tegelevad tootmisega
Füüsilisest Isikust Ettevõtja (FIE) · Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). · Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis. Äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma. · FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. · Ettevõtja peab vaid meeles pidama, et peale registreerimist Maksuametis tuleb vastavalt Sotsiaalmaksu seadusele 15. märtsiks, 15. juuniks, 15. septembriks ja 15. detsembriks
6) kasum (kahjum) – raamatupidamiskohustuslase aruandeperioodi tulude ja kulude vahe; 7) Eesti hea raamatupidamistava – rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse Raamatupidamise seadusega ning mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju, puhul ka kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas sätestatud nõuded; 8) rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted – Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-
Eesti hea raamatupidamistava rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev raamatupidamistava, mille põhinõuded kehtestatakse käesoleva seadusega ning mida täiendavad vastavalt käesoleva seaduse § 32 lõikele 1 väljaantavad Raamatupidamise Toimkonna juhendid (edaspidi ka toimkonna juhendid) ning riigi, riigiraamatupidamiskohustuslaste, kohaliku omavalitsuse üksuste, muude avalik-õiguslike juriidiliste isikute ning teiste raamatupidamiskohustuslaste, kelle üle eelnimetatud isikutel on otseselt või kaudselt või teiste valitseva või olulise mõju all olevate isikute kaudu valitsev mõju, puhul ka käesoleva seaduse § 36 lõike 1 alusel kehtestatud riigi raamatupidamise üldeeskirjas (edaspidi üldeeskiri) sätestatud nõuded; rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtted Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivid, rahvusvahelised finantsaruandluse standardid ning avalik-
VARA on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). KOHUSTUS on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. OMAKAPITAL (NETOVARA) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; TULU aruandeperioodi sissetulekud, millega kaasneb varade suurenemine või kohustuste vähenemine ja mis suurendavad raamatupidamiskohustuslase omakapitali, välja
sõltub antud ettevõttest; · valitsus vajab infot ettevõtete majandustegevuse kohta maksupoliitika kujundamiseks, samuti kogumaks andmeid ametliku statistika jaoks; · avalikkust mõjutavad ettevõtted töö, kaupade või teenuste pakkumisega. Ettevõtte majandustegevust mõjutavad nii ettevõttevälised kui ka -sisesed aspektid, mida majandusarvestuses tuleb arvestada. 6. Raamatupidamiskohustuslane RPS § 2 kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi. Raamatupidamiskohustuslaseks on: · Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna, · kohaliku omavalitsuse üksus, · Eestis registreeritud iga era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, · Eestis registreeritud iga füüsilisest isikust ettevõtja ja · Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamis-
· Suunatud välistarbijale ( lai tarbijate ring ) · Kajastab minevikku · Ettevõte on tervik · Kohustuslik · Reguleeritud normatiivaktidega ( EV raamatupidamise seadus, EV Raamatupidamise Toimkonna juhendid, IAS, IFRS ) Mõisteid Vara on ettevõtte poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Ettevõtte varade struktuur sõltub ettevõtte tegevusalast näiteks raamatupidamisteenuse pakkujal ei pea olema masinaid ja seadmeid, teede ehitajal aga küll. Kohustus on ettevõttel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Omakapital (netovara) ettevõtte varade ja kohustuste vahe;
Konkurents – Turuosaliste püüdlemine ühesuguse eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Isik või ettevõte, kes pakub samasuguseid või asendavaid tooteid ja teenuseid ning kasutab kõiki võimalusi oma turu laiendamiseks. Konkurentsieelis – Konkurentidega võrreldes omatav eelis, mis tõukab tarbijaid ostma just antud ettevõtte tooteid. Konsolideerimine – Konsolideerimisgruppi kuuluvate raamatupidamiskohustuslaste aruannete ühendamine nii, nagu oleks tegemist ühe raamatupidamiskohustuslasega. Konto saldo – Kontojääk arvestusperioodi lõpul, konto deebet- ja kreeditkäivete vahe. Kutseline raamatupidaja – Raamatupidaja, kes on andnud teatud eksamid, omab teatud kogemust ning vastab muudele esitatud nõuetele. Kõrvaltoode – Põhitoote kõrval valmistatav toode, millel on tavaliselt põhitoodangust madalam turuväärtus (kasutatakse näiteks tootmisjääke).
paragrahvis nimetatud isikud (edaspidi raamatupidamiskohustuslased). (2) Raamatupidamiskohustuslaseks on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna (edaspidi riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal (edaspidi filiaal). (3) Riik korraldab oma raamatupidamist ja finantsaruandlust riigi raamatupidamiskohustuslaste kaudu. (4) Riigiraamatupidamiskohustuslaseks on iga ministeerium ja Riigikantselei oma valitsemis- ja haldusala ulatuses ning põhiseaduslikud institutsioonid – Riigikogu, Vabariigi President, Riigikontroll, õiguskantsler ja Riigikohus. Algdokumendi nõuded: (1) Raamatupidamise algdokument on majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peavad olema järgmised andmed: 1) dokumendi nimetus ja number; 2)
1. Mõisted Vara - raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus),mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Näiteks materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte, auto, kinnistu, printer, mis tervikuna moodustavad varad. Kohustus raamatupidamiskohustuslasel lasuv rahaliselt hinnatav võlg Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist
9 Füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE. Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana. Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks äriregistris. FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja äriregistris registreerimise toiming maksab 12,72 eurot. FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (200 000 eurot) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. FIE peab tasuma avansiliste maksetena sotsiaalmaksu. FIE vastutab äri ebaõnnestumise korral võlausaldajate ees kogu oma isikliku varaga. Kui ettevõtja aastakäive on suurem kui 200 000 eurot, võtab ta end arvele maksuametis käibemaksukohuslasena.
8) eraldised, potentsiaalsed varad ja kohustused 9) rendilepingud 10) tulu kajastamine 11) äriühendused ning tütar- ja sidusettevõtete kajastamine 12) sihtfinantseerimine 13) likvideerimis- ja lõppbilanss 14) vahearuanded 15) segmentide aruanne 16) tulu aktsia kohta 17) sihtasutused ja mittetulundusühingud * RTJ 13-17 on koostamisel 3. RAAMATUPIDAMISKOHUSTUS Raamatupidamise seadus kehtestab raamatupidamiskohustuslaste ringi: - Eesti Vabariik, - kohaliku omavalitsuse üksus, - Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, - füüsilisest isikust ettevõtja - Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatu- pidamiskohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Kõik juriidilised isikud on kohustatud arvestust pidama tekkepõhiselt ning kasutama kahekordset kirjendamist
FIE asutamiseks on vaja esitada vaid avaldus. Registreerimisavaldus on võimalik esitada äriregistrile elektrooniliselt või siis notari kaudu. FIE asutamisel ei ole tarvis koostada asutamislepingut ega põhikirja, samuti ei pea tegema sissemakseid põhikapitali. Vajalik on ainult pangakonto olemasolu ning elektrooniliselasutamisel tasuda riigilõiv 12,78 eurot. Notari kaudu registreerumisel tuleb tasuda lisaks riigilõivule ka notaritasu. FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (16 000 EUR) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena. See on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. Ettevõtja peab vaid meeles pidama, et peale registreerimist Maksuametis tuleb vastavalt Sotsiaalmaksu seadusele 15. märtsiks, 15. juuniks, 15. septembriks ja 15. detsembriks maksta sotsiaalmaksu avansiliste maksetena vähemalt kolmekordselt eelarveaastaks riigieelarvega
FÜÜSILISEST ISIKUST ETTEVÕTJA (FIE) Kõige lihtsam ja odavam on ettevõtlusega alustada füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE). Ettevõtja registreerib end füüsilisest isikust ettevõtjaks kohalikus maksuametis, äriregistrisse kannab ennast vaid omal soovil. Seejuures FIE-na alustades ei pea tegema sissemakseid põhikapitali ja maksuametis registreerimise toiming ei lähe talle midagi maksma. FIE kuulub küll raamatupidamiskohustuslaste hulka, kuid kuni käibemaksuga maksustatava käibe tekkimiseni (250 000 krooni) võib FIE oma raamatupidamist pidada kassapõhisena, mis on suhteliselt lihtne ja seetõttu üldreeglina ettevõtja ei vaja ka raamatupidaja teenust. Ettevõtja peab vaid meeles pidama, et peale registreerimist Maksuametis tuleb vastavalt Sotsiaalmaksu seadusele 15. märtsiks, 15. juuniks, 15. septembriks ja 15. detsembriks maksta sotsiaalmaksu avansiliste
on erialaselt sõltumatu institutsioon. Toimkond annab välja Raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid. Toimkond koosneb seitsmest, Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud, liikmest, kes on raamatupidamise spetsialistid, selle ala teadlased või praktikud. Toimkonna tegevust juhib toimkonna esimees. Esimehe ja liikmed nimetab ametisse Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks. Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamise seaduses määratleb raamatupidamiskohustuslaste ringi: Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus; iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt
Sisu ülimuslikkuse printsiip majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga. 2. Vara Vara on raamatupidamiskohustuslase poolt kontrollitav ressurss (asi või õigus), mis: (a) on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). 3. Kohustus Kohustus on raamatupidamiskohustuslasel lasuv võlg, (a) mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ja (b) millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. 4. Omakapital Omakapital (netovara) raamatupidamiskohustuslase varade ja kohustuste vahe; 5. Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga
Toimkond, mis on erialaselt sõltumatu institutsioon. Toimkond annab välja Raamatupidamise seadust selgitavaid ja täpsustavaid raamatupidamisalaseid juhendeid. Toimkond koosneb seitsmest, Vabariigi Valitsuse poolt nimetatud, liikmest, kes on raamatupidamise spetsialistid, selle ala teadlased või praktikud. Toimkonna tegevust juhib toimkonna esimees. Esimehe ja liikmed nimetab ametisse Vabariigi Valitsus kolmeks aastaks. Raamatupidamise korraldamine Raamatupidamise seaduses määratleb raamatupidamiskohustuslaste ringi: Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku juriidilise isikuna; kohaliku omavalitsuse üksus; iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik; füüsilisest isikust ettevõtja; Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Seadus kehtestab arvestusprintsiipide osas mõningaid erandeid sõltuvalt raamatupidamise kohustuslase kuuluvusest eeltoodud rühmadesse. Nt
seadus, tulumaksuseadus, käibemaksuseadus, sotsiaalmaksuseadus jne.), tööseadusandlus ja määruseid. 7 2 RAAMATUPIDAMISBILANSS 2.1 Ettevõtte varad Vara (RPS § 3 p 1) on raamatupidamiskohustuslasele kuuluv rahaliselt hinnatav asi või õigus: 1. mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; 2. mis tõenäoliselt osaleb tulevikus majandusliku kasu tekitamisel (mitte äriühingutest raamatupidamiskohustuslaste puhul neile seatud eesmärkide täitmisel). Varaobjekt võib, kuid ei pruugi omada materiaalset vormi. Varaobjektiks võib olla näiteks ettevõtte poolt omatav või muul viisil kontrollitav materiaalne ese, tegevuslitsents või lepinguline õigus saada teiselt osapoolelt raha või muid varaobjekte. Ettevõtte varad jagunevad kaheks: • käibevarad ja • põhivarad. Käibevarana kajastatakse: 1
annaabi.ee 
