Põlvkondade vahelised suhted Mida aeg edasi, seda suuremaks muutuvad erinevused põlvkondade vahel. Olgu siis asi elukommetes, põhimõtetes või käitumises. Sellele on väga palju erinevaid põhjuseid, näiteks erinev kasvatus ja ühiskonna normid. See, mis tundub meile praegu elementaarne, võis vanavanematele täiesti ettekujutamatu olla. Sellepärast tekivad aina suuremad erinevused põlvkondade vahel ja see võib tuua endaga kaasa kaugenemist. Kuid millest siiski on põhjustatud nii suured erinevused?
Põlvkondade vahelised erinevused Eri põlvkondi lahutab paarikümne-aastane intervall, mis tähendab, et sajandisse mahub 4-5 põlvkonda. Seejuures tuleb silmas pidada, et iga uue põlvkonna elutingimused ja sellest tulenevalt ka maailmamõistmine erinevad tunduvalt eelnevast. Kui mõelda 20. sajandile, siis on põlvkondade erinevused eriti drastilised. Sajandi esimese poole inimesed pidid üle elama kaks maailmasõda, teise poole põlvkonnad on neist viletsustest pääsenud. Iga järgneva põlvkonna elu läheb aina lihtsamaks. Võrreldes 19. sajandi keskaastaid ja tänapäeva , siis iga viimane kui tehnikavidin on olemas, reisimiseks pole erilisi piire, kui välja arvata mõned viisadega riigid, internetiühendus on isegi kõige sügavamal metsas, erinevaid spordi ja vabaaja tegevusi on päris kopsakalt ja
Põlvkondade vahelised suhted Igas peres on suhted põlvkondade vahel erinevad. Leidub perekondi, kus lapsed, vanemad ja vanavanemad on väga lähedased ja saavad omavahel suurepäraselt läbi, kuid ka selliseid, kus absoluutselt ei suhelda ega kohtuta. Kuid mis on see, mis põhjustab vanavanemate, laste ning lastelaste suhete lõhestumise? Üheks suurimaks teguriks põlvkondade vaheliste suhete kujunemisel on ühiskonna, tehnika ja kogu maailma pidev arenemine ja muutumine. Vanema generatsiooni nimesed on harjunud eluga, mis oli viiskümmend aastat tagasi ning tihtipeale on nad selles niivõrd kinni, et ei suuda ega taha sellest lahti lasta ega unustada. Nad ei mõista, et miks noortel inimestel on vaja mobiiltelefone, nõudepesumasinat, mitu autot, uhkeid televiisoreid ja kallist remonti.
jooksul oluliselt suurenenud Vale c) Naispensionäre on rohkem kui meespensionäre. Õige d) Kõige suurem noorta osakaal Õige e) Antud püramiid iseloomustab tänapäevast põlvkondade vaheldumist. Õige 3. Kas tegemist on nooreneva või vananeva rahvastikuga? Millest seda järeldad? Põhjenda. Tegemist on nooreneva rahvaga kuna noori on rohkem kui vanu.Kui noori on rohkem siis ka keskmine vanus langeb. 1. Iseloomusta laste arvu naise kohta maailma eri regioonides. Kuidas on muutunud laste arv naise kohta maailma eri regioonides. Põhjenda. Laste arv naise kohta on suurim Aafrikas.Laste arv naise kohta on aastatega kahanenud märgatavalt
rahvastiku soolis-vanuseline koosseis- rahvastiku prontsentuaalne jaotumus mingil ajal soo ja vanuse järgi rahvastikupüramiid- mingil ajal rahvastiku soolist ja vanuselist kujutav kahe poolega tulpdiagramm Rahvastiku vananemine mõjutab riigi või regiooni majandust, sotsiaalseid protsesse ja poliitikat. demograafiline siire e. üleminek- rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega. traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Viiejärgulise demograafilise siirde etapid: 1) traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2) demograafilise plahvatuse etapp(areng) 3) üleminekuetapp(tööstus )
Tänapäeva Eestis võib igapäevaelu pidada küll juba suhteliselt turvaliseks. Oma sugulaste elu pärast ei pea enam nii palju pead vaevama, kuid see tekitab näiliselt tunde, et näiteks vanaema ongi igavene. Ta elab kuskil, see on tähtis, kuid temaga koos veedetakse aega üha vähem. Ei tulda tihti selle pealegi, et praegu temaga aega veeta, sest varsti teda enam meie seas ei ole. Niimoodi suurenevadki erimeelsused ja erinevad arusaamad eri põlvkondade vahel. Vähem tähtsaks ei saa pidada ka vanemate rolli. Vanemate suhtumine ja käitumine on lapsele väga suureks eeskujuks. Kuigi tegelikkuses ei kasva lapsest vanemate koopiat, kes teeb seda, mida vanemad on talle õpetanud või näidanud, on nad siiski väga palju oma vanematelt üle võtnud. Kui laps juba noorest peale on harjunud nägema tihti oma vanavanemaid või teisi sugulasi, kes neist kaugemal elavad, siis pole mingi ime, kui ka laps täiskasvanuna kontakte oma
Põlvkondade vahelised erinevused ja suhted vanematega Me kõik teame, et ühes suguvõsas on alati noorem põlvkond ja vanem põlvkond. Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad selle vanema põlvkonna alla. Meie lapsed ja teismelised, kuulume noore põlvkonna alla. Noorte ja vanade põlvkondade vahel esineb palju suhtlusbarjääre, kuna noortel on kõigest oma arusaam ja vanematel enda arusaam. Ükskõik, mis olukord on, arvab noor, et vanem valetab või ajab mingit ,,kägujaani". Noorem põlvkond arvab tihtipeale, et neil on õigus, kuid alati pole see nii. Enamasti on ikkagi vanemal põlvkonnal õigus. Kuid, millest need rasked erinevused tekivad ja milliseks muutub lapse suhtumine vanematesse? Kuidas me saaks erinevusi ära hoida ja suhtlemise lihtsamaks muuta?
1950 - 2 miljardit inimest 1980 - 4,5 miljardit inimest 2000 - 6 miljardit inimest 2009 - üle 6,7 miljardi inimese DEMOGRAAFILISE SIIRDE TEOORIA (ülemineku) Selles protsessis on neli etappi: Etapid on läbinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult. Ühtlased inimrühmad maakeral ETAPID : TRADITSIOONILINE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE DEMOGRAAFILINE PLAVATUS DOMOGRAAFILINE KRIIS JA RAHVASTIKU VANANEMINE KAASAEGNE PÕLVKONDADE VAHELDUMINE Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Ajalooliselt läbinud kõik rahvad. Tänapäeval esineb väga vaestes arengumaades korilus või varaagraarne tootmisviis N: musta- aafrika hõimudes Lõuna- ameerika indiaanihõimud TUNNUSED: I suur sündmus Põhjused: 1) naise roll on väga madal. põhiülesandeks on sünnitamine 2) Majanduslikud põhjused Lapsed on tööjõud 3) Kompenseerib kõrget suremust II väga suur suremus 1) Suur imikute suremus, madal keskmine eluiga PÕHJUSED: haigused - meditsiin peaaegu olematu
Põlvkondade vahelised suhted. Aeg liigub, mailm areneb, me kasvame, saame paremaks ja targemaks kui meie vanemad, meil on oma eluviis, haridus ja arusaamine maailmast. 15 aastat tagasi noortel polnud mobiiltelefone, arvuteid, inerneti ega facebooki, neil oli rohkem vaba aega, et veeta seda sõpradega ja raamatute taga. Täna kui ümbitsev maailm on nii kiire sammu ette teinud, ka noored muutusid ning koos sellega ka nende suhtumine maailmasse ja teistesse. Sellise põlvkondade vahe põhjusel on vanaema ja kümnenda klassi õppilase vahelised suhted päris rasked. Vanaema loeb uudiseid ajalehest, samal ajal kui tänapäeva õppilane loeb uudiseid oma telefonist. Mõlemad on harjunud oma ajalehtede lugemis viisiga ja arvavad, et see on ainuke võimalik. Mõnes mõttes võib öelda, et kaks põlvkonda räägivad erinevates keeltes, kuna koos ajaga muutub ka keel. Facebook, Iphone, ekool on võõrkeelsed sõnad minu vanaema jaoks. Samamoodi nagu minu jaoks on ...
*1900- 1,5 miljardit inimest *1950- 2 miljardit inimest *1980- 4,5 miljardit inimest *2000- 6 miljardit inimest *2010- 6,8 miljardit inimest (7 miljardit) Demograafilise ülemineku etapid · Selles protsessis on 4 etappi · Etapid on hävinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlaselt inimrühmad maakeral · Mõned rühmad on alles esimeses etapis, mõned jõudnud juba viimasesse. Etapid on: 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine *Ajalooliselt läbinud kõik rahvad *Tänapäeval esineb vaestes arengumaades, kus valitseb veel korilus või varaagraarne tootmisviis Nt: Musta-Aafrika (ekvaatorialadel) mõned hõimud. Mõned rahvusgrupid kagu-ja lõu na-Aasias Tunnused: I. Sündimus-väga kõrge
Demograafiline üleminek 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Rahvastiku vananemine ja demograafiline kriis 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Väga vaestes arengumaades · Sündimus väga kõrge 1)naiste roll väga madal 2)kulutused lastele väga väikesed 3)kompenseerib kõrget suremust · Suremus väga kõrge 1)haigused 2)nälg 3)sõjad · Iive veidi üle 0%. Vahel ka negatiivne · Koormusnäitaja madal 1)Vanade inimeste osakaal väike, kuna eluiga väike 2)kulutused lastele väikesed Demograafiline plahvatus
filosoofilistele arutlustele kui ka proosateostele, mis püüavad kirjeldada elu, nii nagu see tegelikult on. Probleemidest eri generatsioonide ja inimtüüpide vahel ei ole saanud ei üle ega ümber ka A.H. Tammsaare oma suurteoses "Tõde ja õigus". Teoses on Tammsaare paigutanud nii tüübilt kui generatsioonilt erinevad karakterid eestlaste ellu suuri muutusi toonud ajajärku, et leida vastust küsimusele: millised on eri põlvkondade ja inimtüüpide vahelised vastuolud ja erimeelsused ning millest on need tingitud? Mõistmaks romaanis käsitletud probleemide olemust tuleb esmalt keskenduda kirjeldatud ajastule ja tollase eestlase mõttemaailmale. Ajastu, mil toimusid "Tõe ja õiguse" I osa sündmused, oli eestlastele keeruline alguse oli saanud rahvuslik liikumine, kuid samas polnud veel unustatud orjaaeg; läbi raskuste oli võimalik omandada hea haridus, kuid
Vanaemad, vanaisad, onud, tädid, isad ja emad, kuuluvad vanema põlvkonna alla. Lapsed, teismelised ja noorukid kuuluvad noore põlvkonna alla. Kui tähtsad aga on põlvkondadevahelised suhted ? Millist rolli mägib meie elus perekond ning kas see on olemas ka lastel, kellel vanemaid pole ? Põlvkondadevahelised suhted on väga tähtsad. Kõik see on juba oluline ajaloolistes teadmistes. Ilma vanaemadeta, vanaisadeta ei teateaks niimõndagi... Põlvkondade oma vaheline läbisaamine pole mitte ainult oluline ajaloolisest vaatepunktist vaid ka lapse arengu juures on väga tähtis, et tal oleks vanavanemad. Juba vanastigi töötasid põllul mitu põlvkonda koos , ikka ühise eesmärgi nimel. Kuid põlvkondade omavahelised suhted on kindlasti ajaga tunduvalt muutunud,võibolla on selle taga inimeste suur janu iseseisvuse järele. Noorte ja vanade
Rände barjäärid: *kaugus *infopuudus *rände maksuvus 2. Põhimõisted: Demograafia- ehk rahvastikuteadus uurib rahvastikukoostise ja rahvastikurühmadevaheliste proportsioonide kujunemist ja muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid nähtusi. demograafiline üleminek- ehk demograafiline siire on rahvastiku arengus suure sündimuse ja suremuse asendumine väikese sündimuse ja suremusega demograafilise plahvatuse, rahvastiku vananemise ja nüüdisaegse põlvkondade vaheldumise etappides käigus. inimarengu indeks (HDI)- suhtarv, mida ÜRO kasutab riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. Inimarengu indeksi olulised komponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng. traditsiooniline rahvastiku tüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. nüüdisaegne rahvastiku tüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida
Artikli „Why do we need permanent plots in the study of long-term vegetation dynamics?“ By Bakker, J.P., Olff, H., Willems, J.H., Zobel, M. Kokkuvõte Miks on vaja alalisi katselappe pikka aega kestvateks taimekasvu dünaamika uurimisteks? Pikaajaliste katselappide abil uuritakse taimekasvu dünaamikat, järgnevust ja erinevate tegurite mõju pika aja jooksul. Pikaajaliste katselappide pidamine nõuab küllaltki suurt pingutust. Groningeni kohtumise käigus jõuti kokkuleppele, et kümne aastane periood on minimaalne, et katselappi saaks lugeda pikaajaliseks/alaliseks. Probleemiks on see, et paljudes pikaajalistes katselappide uuringutes on sees lüngad. Põlvkondade vahetumise sisemiste ja välimiste põhjuste uurimine.Lisaks sellele mis juhtub põlvkondade vaheldumise käigus tuleb uurida ka miks ja kuidas see juhtub. Katselappide abil saab uurida taimestiku muutust väliste tegurite mõjul ja kuidas välised tegurid mõjutavad sageli sisemiste teguri...
)uurib rahvaarvu, rahvastiku koostist, rahvastiku muutumist ning muid rahvastikuga seonduvaid küsimusi) Demograafiline üleminek- rahvastikuprotsess, mille käigus asenduvad kõrge sündimus ja suremus madalatega ning tõuseb inimeste keskmine eluiga. Inimarengu indeks(HDI)- Kasutatakse riikide võrdlemiseks. Sellega hinnatakse inimeste elukvaliteeti ja heaolu riigis. (olulised koponendid on keskmine eluiga, haritus ja majanduse areng) Traditsiooniline rahvastikutüüp- tavapärane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab suur sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Nüüdisaegne rahvastikutüüp- tänapäevane põlvkondade vaheldumine, mida iseloomustab vähene sündimus ja suremus ning väike loomulik iive. Demograafiline plahvatus- rahvastikuprotsess, mil suremus väheneb, suur sündimus säilib ja rahvaarv kasvab kiiresti (rahvastiku koosseisus on palju lapsi ja noori) Rahvastiku vananemine- vanemaealiste inimeste osatähtsuse kasv rahvastikus, mistõttu
Evolutsioon on elu ajalooline areng liikide üksteisest põlvnemise kaudu. Evolutsiooni tulemusena tekivad uued liigid ja organismid kohanevad muutuvate keskkonnatingimustega. Evolutsioon on väga aeglane ja seetõttu on muutused märgatavad alles väga paljude põlvkondade järel. Evolutsiooni teoorial on kolm põhiosa. Esimene osa kästileb muutlikkust. Kõik elusolendid erinevad üksteisest nt. Suuruse, kuju, värvuse, tugevuse ja eluea poolest. Pole olemas kaht täiesti ühesugust taime või looma. Teooria teine osa e. Looduslik valik seletab, et isendite erinevustest sõltub, kes elusolendeist jääb ellu ja saab järglasi. Osa taimi või loomi sobib neid ümbritsevasse keskkonda paremini kui teised, see tähendab, et nad on paremini kohastunud
*võib populaarseks muutuda autiritaarne valitsemine.*ülemine ühelt valitsemiskorralt teisele toob kaasa majanduskriisi.(5) 5 demokraatia tunnust- kodanikuvabaduste tunnustamine,tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine,õigusriik ja võrdsus seaduse ees, kohtusüsteem ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus. (6)jätkusuutlik areng- areng mis rahuldab praegusse põlvkoinna vajadused seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Eesti 4 jätku arengu eesmärki- *eesti kultuuri elujõulisus,*heaolu kasv,*ökoloogiline tasakaal,*ühiskonna sidusus. võimu legitiimsus- võim on õiguspärane ja valitsetakse kehtivate seaduste põhjal. Efektiivne-ehk tulemuslik,läbipaistev ja kodanike kaasav.Sotsiaalne jätkusuutlikus-eesmärgiks ühiskonna sidusus, kulutused sots poliitikale pole koorem vaid investeering. Demograafiline jätk...- rahvastiku kvantiteet- *vähenemine,*ülerahvastus,*migratsioon. rahvastiku kvaliteet-
Liikide järkjärgulist muutumist põlvkondade jooksul nimetatakse bioloogiliseks evolutsiooniks. Evolutsioonilised muutused toimuvad pika aja, paljude põlvkondade, jooksul. Evolutsioon tänapäeval aretus ehk selektsioon. Uute tõugude ja sortide kujundamine, erineb loodusliksut sest inimene suunab vastavalt oma tahtele. Põhjustab Organismid kohastuvad, st omandavad antud keskkonnatingimustes kõige sobivamad pärilikud tunnused, mis soodustavad ellujäämist ja paljunemist. Ellu jäänud isendid annavad järglasi ja järgmistes põlvkondades muutuvad nende tunnustega isendid valdavaks ning nii võib kujuneda uus liik. Isegi samades tingimustes ühes rühmas elavad ühte liiki isendid pole täiesti sarnased. Evolutsioonis on tähtis pärilik muutlikkus. Kui mutatsioon on selline mis suurendab organismi ellujäämisvõimalust siis antakse see edasi järgmistele põlvkondadele. Olelusvõitlus. Pole füüsiline vaid kaudne. Organismid peavad konkureerima eluks vajal...
Maailma rahvastik Geograafia 10 klass Ele-Marika Sooväli Tallinna Kuristiku Gümnaasium MAAILMA RAHVASTIK Demograafilise ülemineku etapid Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine · Sündimus väga kõrge-30-40 · Suremus väga kõrge-30-40 · Rahvaarvu kasv e. iive-peaaegu puudub,nullilähedane · Rahvastiku vanuseline koosseis-lapsi palju, vanureid vähe,eluiga lühike · Tänapäeval-Aafrikas(Mali) Demograafiline plahvatus · Sündimus-väga kõrge-30-40 · Suremus-hakkab järk järgult langema,jõudes15 · Rahvaarvu kasv e. iive-kasvab kuni 25-30 · Rahvastiku vanuseline koosseis-palju lapsi ,vanurite arv
Millest tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Iga põlvkond erineb kuidagi ja millegi poolest eelmises põlvkonnast ja ka järgnevast põlvkonnast. Vahel isegi läheb põlvkondade vahel nii sõjaks, et tekivad konfliktid. Aga millest siis tekivad põlvkondadevahelised konfliktid? Saab midagi ette võtta, et neid ei tekiks nii palju ? Vaadeldes tänapäeva noori inimesi läbi vanemate inimeste, siis kohe on näha ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini. Emad-isad on põhiliselt hädas, et noored, 13-15
Vanemate põlvkondade inimesed on läbi aegade pidanud elama ilma paljude asjadeta mis on hetkel meil nn. Igapäevased asjad. N: praegusel sajandil ei suudaks me mõeldagi kui meil ei tuleks vesi kraanist; wc-d ei oleks veega; peaaegu igas leibkonnas on vähemalt üks trantspordivahend millega saame igapäevaselt liigelda sinna kuhu vaja jne. Põhiline on ikkagi see, et me teaksime mis on kultuur, kuidas see sündinud on ning kuidas ta areneb. Olgem just oma järgnevate põlvkondade nimel võimekad oma riiki hoidma, kultuure säilitama ja arendama, et ka neil oleks kauges tulevikus millestki südamelähedasest rääkida. esmaspäev, 25. jaanuar 2010. a. 23:32
· Palju sõtlub riigi perepoliitikast: milliseid soodustusi teeb riik lastega peredele. Suremus: Suremust suurendavad: · Vaesus · Halb tervishoiuolukord · Ebaterve eluviis Surma põhjused: Arenenud riikides: · Südameveresoonkonna haigused · Vähk · Õnnetused · Vägivald Arengumaades: · Sõjad · Vee puudus · Nälg Demograafiline üleminek Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: · Kõrge ja väga muutlik suremus · Sündimus on kõrge · Keskmine eluiga madal- 35.40 aastatm vanureid rahvastikus vähe · Rahvastiku väga aeglane kasv, iive-praegy puudub, nullilähedane · Sõdade, epideemiate ja nälja-aastatel võib rahvaarv isegi kahaneda Rahvastiku vananemine: · Sündimus ja loomulik iive hakkavad langema · Suremus langeb- väheneb ka vöikelaste suremus · Rahvaarvu kasv e. Iive aeglustub · Rahvastiku vanuseline koosseis
mahu ja kulutatud tööaja suhe. Primaarne sektor – majandussek, mis hõlmab peamiselt põllu-ja metsamajandust ning kalapüüki. Sekundaarne sektor – majanduss, mis hõlmab eelkõige tööstust, ehitust ja energeetikat. Tertsiaarne sektor – majanduss, mis hõlmab teemindamis- sfääri harusid nagu kaubandus, hotellindus, tervishoid jms. Kvaternaarne sektor – majanduss, mis infoühiskonnas hõlmab kommunikatsiooni, informaatikat, koolitus-, teadus-ja arendustegevust. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine – iseloomustab kõrge sündimus(40-45%) ja suremus(30-35%) ning madal iive. Epideemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ning loomulik iive negat. Peredes sünnib 10-12 last, aga täiskasvanuks saab aint 3-4 last, keskimine eluiga 40-45 a. Tänapäeval on sellist siiret üksikutes Aafrika, Ladina-Ameerika v Okeaania piirkondades elavatel hõimudel. Demograafiline plahvatus – suremus väheneb järsult, kuid sündimus jääb kõrgeks
majandulikud võimalused lastele. · Suremust põhjustavad tegurid: vaeses, halb tervishoiukorraldus, arstiabi kehv kättesaadavus, ebaterve eluviis. Oleneb inimese vanusest. (sõjad, nälg, vee puudus). Arenenud riikides: südameveresoonkonna haigused, vähk, õnnetused, vägivald. 3. Demograafiline üleminek- nii sündimus kui ka suremus muutuvad aegade jooksul. Kõige suuremad muutused toimuvad demograafilise ülemineku käigus, kui traditsiooniline põlvkondade vaheldumine(mida iseloomustab kõrge sündimus ja suremus) asendub kaasaegse põlvkondade vaheldumisega(millele on omane madal sündimus ja suremus). Demograafilise ülemineku käigus muutub oluliselt ka rahvastiku vanuskoosseis. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine Traditsiooniline rahvastiku tüüdi etapp: Demograafilise üleminuke TEINE etapp: on iseloomulik agraarühiskonnale. -suremus on stabiiline
1. 09. 12 Getter Orav Ühiskonna kodune töö Ühiskonna jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Rooma Klubi oli üks esimesi, kes osundas oma ettekannetes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. ,,Säästev Eesti 21" on Eesti sotsiaalteadlaste poolt rakendatud strateegia, milles on tõdetud,
- Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikides on rahvastiku probleemid-rahvastik vananeb ja väheneb. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust, et see ületaks suremuse. Teise võimalusena nähakse sisserände soosimist Mida tähendab sotsiaalne jätkusuutlikkus? Ühiskonna jätkusuutlikku arendamise põhimõtted. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse. Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile. Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel. Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine.
Ajast aega on erinevad põlvkonnad seisnud teineteise kõrval nii heas kui halvas. Ühiskonna jõudmine arenguetappi, kus 21. sajandil viibitakse, on saanud võimalikuks ainult tänu põlvkondadevahelise toetuse ja mõistmise. Läbi aastasadade ja tuhandete on poeg omandanud elutarkusi isa käest, kes omakorda on õppinud enda vanemailt. Viimastel aastatel olen sünnipäevalaudades sugulaste keskel märganud aga drastilist erinevust põlvkondade vahel. Millest see tuleb? Tänapäeva ühiskond liigub päev-päevalt suunas, kus noored üritavad vanemaist, kes neile nõnda võõrastena paistavad, võimalikult kiiresti lahku lüüa ja asuda elama iseseisvalt, emast-isast sõltumatut elu. Tihti ei pöördu nad enam iial tagasi oma vanematekoju, tuues ohvriks põlvkondadevahelised suhted, mis selle tagajärjel inimeste kaugenedes hääbuvad.
juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et oleks saanud niimoodi suhelda. Eks me kõik oleme kuulnud lauset, et meil omal ajal küll need asjad niimoodi polnud. Vanemaks saades ja arenedes muutavad inimese väärtushinnangud. Ma arvan, et see
Aeg muudab meie väärtushinnanguid Meid ümbritsev maailm on väga kirju. Siin on esindatud erinevad rahvad, kultuurid ja usundid. Meie ümber on palju inimesi, kellel on omad väärushinnangud, millest nad juhinduvad oma käitumisel ja otsuste langetamisel.Väärtused on arusaamad heast ja kurjast, õigest ja valest, neid peetakse oluliseks ja nende poole püüeldakse. Väärtushinnangud võivad olla nii vaimsed, kui ka materiaalsed. Elu põhiväärtused saab inimene kaasa kodust. Neid mõjutavad ümbritsev keskkond, haridustase, lähedased inimesed ning loomulikult ka kiirelt arenev ja muutuv maailm. Seda on näha erinevate põlvkondade pealt. Noored inimesed võtavad kergelt vastu uuendusi. Vanemad inimesed ei suuda mõista ja aru saada interneti jututubades suhtlemisest, samal ajal kui mõne noore jaoks on see mingil hetkel kogu tema maailm. Meie vanemate noorusajal polnud need asjad lihtsalt nii kaugele veel arenenud, et ol...
Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. Seetõttu ütlevad noored tihti, et nende vanemad on arutult ranged ja piiravad nende vabadust, veel rohkem nende vanavanemad. Erinevus on lihtsalt põlvkondade vahel nii suur, et mõlemal on seda raske mõista. Siiski, mida noored ei kipu mõistma, on see, et igasugune piiramine ja muretsemine tuleneb ainult heast soovist, tihti mõistetakse seda aga vangistamise ja elu rikkumisega. Perekonna tähtsus lapse elus on muidugi määrava tähtsusega tema tuleviku suhtes. Oma perekonnast ju õpitakse suhtlemine ja väärtushinnangud, mis kõik mõjutab oma pere loomist tulevikus
Kas Eesti on jätkusuutlik ühiskond? Tänapäevase arusaama kohaselt on ühiskonna areng jätkusuutlik, kui inimkapitali, looduskapitali ja toodetud kapitali loodud kogurikkus ja heaolu ajas ei vähene, vaid säilib või, veel parem, suureneb. Jätkusuutlik ühiskond võimaldab lisaks praeguse ja tulevaste põlvkondade vajaduste rahuldamisele säilitada ja soovitavalt avardada tule- vaste põlvkondade valikuvõimalusi. Säästva ehk jätkusuutliku ühiskonna kujundamisel on oluliseks tähiseks riigi üldiste ja pikaajaliste arengueesmärkide määratlemine. Seejärel on eri tasanditel ja valdkondades võimalik keskenduda eesmärgistatud ja pikaajalistele muutustele investeeringutes, ressursikasutuses, uute tehnoloogiate rakendamisel, inimeste tarbimisharjumuste muutmisel ning ühiskonna sotsiaalse sidususe suurendamisel. Aluse riigi eri juhtimistasandite ja valdkondade
Perekonnad pole nii kokkuhoidvad, kui vanasti. Vaevu jagub veel vanasid peretraditsioone. Igaüks tegeleb omaette eesmärgiga, iseseisvust peetakse loomulikuks. Noorte vajadused on esiplaanil, vanurid pole olulised. Noortel pole enam nii palju piire nagu vanasti, seda on aga raske mõista vanemal põlvkonnal. Seetõttu ütlevad noored tihti, et nende vanemad on arutult ranged ja piiravad nende vabadust, veel rohkem nende vanavanemad. Erinevus on lihtsalt põlvkondade vahel nii suur, et mõlemal on seda raske mõista. Siiski, mida noored ei kipu mõistma, on see, et igasugune piiramine ja muretsemine tuleneb ainult heast soovist, tihti mõistetakse seda aga vangistamise ja elu rikkumisega. Vaadeldes tänapäeva noori inimesi läbi vanemate inimeste, siis kohe on näha ka erinevusi. Vanemad inimesed ikka mõtlevad, et nemad nii ei teinud nagu tänapäeval tehakse. Konfliktid tekivad juba varases eas. Nagu näitkes juba siis, kui nooruk jõuab puberteedini
Sellest põhimõttest taganedes ei ole Kanti sõnul siis enam tegemist seaduspärase, vaid otstarbetult mängiva loodusega, ja mõistuse juhtniidi asemele astub troostitu juhus. Mõelda looduses toimuvast teistsugusel moel, tähendaks eitada, et looduses on kõik omavahel kooskõlas. 3) Kanti II väite järgi inimese looduslike eelduste väljaarendamist ei saa toimuda indiviidi ega ka põlvkondade pika rea puhul, kuna indiviidi olemasolu on tema lühikese eluaja tõttu lõplik ja põlvkondade rida on lõputu. Eelduste täielik väljaarenemine saab toimuda ainult soo puhul, kuna erinevalt indiviidist elab inimsugu mõõtmatult kaua ja erinevalt lõputust põlvkondade reast jõuab eelduste väljaarendamine lõpule. 4) Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda
suurt rõhku välimusele. Samuti mainib Katrin Saks oma artiklis ,,Väärtuste ja huvide vahel", et individualistlike väärtuste kõrvale on kerkinud grupikuuluvust rõhutavad väärtused ja praktiline elu pool on tulnud rohkem esile. Kõige tähtsamad põhimõtted, väärtushinnangud ja maailmavaade antakse kaasa loomulikult kodust. Lapsed võtavad tavaliselt üle vanemate ellu suhtumise, kes on selle omakorda saanud oma vanematelt, kuid siiski erinevad põlvkondade väärtused suuresti. Põhjuseks võib pidada vanemate inimeste elukogemust. Tänu sellele oskavad nad õigesti hinnata, mis on tegelikult midagi väärt ja mis mitte. Seetõttu tekivadki konfliktid erinevate vanuseastmete vahel, sest noored enamasti hoolivad rohkem materiaalsest heaolust, välimusest, teiste arvamustest, aga elutargad inimesed otsivad pigem hingelisi naudinguid ning sellepärast jääb omavahelisest mõistmisest palju puudu. Näiteks Oscar Wilde romaani
majanduskriisi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo. Polüarhia paljude võim. Polüarhiaks on vaja, et jagatud riigivõimuga kaasneks aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ning kritiseerida valitsuse poliitikat. Ühiskonna jätkusuutlikkus Jätkusuutlik areng arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted: majanduse ja keskkonna ühendamine majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevate põlvkondade ees silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkkond keskkonnakaitse.
Tegelane liikus laval palju ringi. Selles loos oli antud näitlejal, taadil, väga tähtis roll, ta viibis paralleelselt mõlemas ajas. Sellega etendas ta vanu mälestusi ning reaalset aega. Muusikat ja heli kasutati etenduses vähe, kuid seda siiski oli. Näiteks kujutati suurt põlengut just heliga, mis andis väga tõelise meeleolu. Ka kasutati helisid lapsesünni ajal. Heliklipid andisid etendusele juurde väga palju. Lavastuses „Vanad ja noored“ räägitakse lugu erinevate põlvkondade vahel. Loos kajastuvad erimeelsused vanemate ja nooremate inimeste vahel. Kõige alguses jäi veidi arusaamatuks see, et etenduses kaks erinevat aega jookseb, kuid sellest sai üsna peagi aru. Samas leian, et antud näidendit ei saakski, kuidagi paremini vaatajale edasi anda. Vaatajana jäid mulle hästi meelde näitlejad. Kõik näitlejad etendasid oma rolle ning jäid oma olemusega kergesti meelde. Kõige enam mõjus mulle aga etenduse lavastus, mis lõi just õige
Dem kriis ja selle prioodid. Algab kui sündimus ja suremus võrdsustuvad. Edaspidi vahe järjest läheb suuremaks. Nii kaua kui kestab kriisi etapp. 1. Probleem sündimus on väga väike. 2.probleem: tööjõulist elanikkonada jääb katastroofiliselt väheseks oma rahva seast. Maksumaksjaid jääb järjest vähemaks.3.probleem:vaemaid aatakäike järjest rohkem rohkem läheb resursse pensionitele ja toetustel. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine: areng põhineb traditsioonidel, püramiid on kitsas ja kõhna, lõpeb +60-ga. Keskmine eluiga 30-40 vahel. Sündimus suur 45-70, naised füseoloogilise maksimumi piirl. Suremus kohati sama suur või suuremgi (sõjad, epideemiad). Kestis 15-16 sajandini. Praegu ürgmetsade alal. Algeline tootmisviis,ikka esiisade moodi s.t trad. Põhinev. Agraarühisk, enamus inimesi teg, põlluharimisega. Demograafiline plahvatus: alt lai ülevalt 80+ elanikkonna järsk juurdekasv. Sündivus sama
VÄÄRTUSKASVATUS EESTI ÜHISKONNAS Referaat Sisukord Sissejuhatus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ...... ... ... ... 2 Väärtuskasvatus Eesti koolides ... ... ... ... ..... ... ... .2 Väärtushinnangud muutuvas ajas ... ... ... ... ..... ... ...3-6 Väärtushinnangute kujunemine... ... ... ... ... ..... ... .6-7 Väärtushinnangud põlvkondade kaupa ... ... ... ... ... .6-9 Eestlus kui väärtus ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ... ..9-10 Kokkuvõte ... ... ... ... ... ... .... ... ... ... ... ... .. .. .10 Kasutatud kirjanduse loetelu ... ... ... ... ... ... ... ... .12 2 SISSEJUHATUS Tunnustada midagi väärtusena tähendab arvestada sellega valikute tegemisel. Väärtustada võib au, ilu, tõde, ratsionaalsust, heaolu, raha, teiste inimeste tunnustust,
GEOGRAAFIA Rahvastik Rahvastiku muutumine võib toimuda kahel viisil: loomulikult ehk iibe teel või rännete ehk migratsiooni kaudu. Iive--rahvaarvu muutumine sündimuse ja suremuse vahena. Selle tulemuseks on põlvkondade vaheldumine. Inimühiskonnas esineb kahte tüüpi põlvkondade vaheldumist: 1) Traditsiooniline--rahvaarv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on kõrge. Eluiga on lühike. 2) Kaasaegne--rahva arv püsib stabiilsena. Sündimus ja suremus on väike eluiga pikk. Üleminek traditsiooniliselt kaasaegsele iibele on demograafiline siirdamine. Demograafilise siirdamise etapid: I Demograafiline plahvatus: Sündimus on jätkuvalt kõrge, suremus hakkab vähenema, eluiga pikeneb (tänu meditsiinile ja toitumise mitmekesistele võimalustele).
Suremus-hakkab järk järgult langema,jõudes15 Rahvaarvu kasv e. iive-kasvab kuni 25-30 Rahvastiku vanuseline koosseis-palju lapsi ,vanurite arv suureneb,keskmine eluiga kasvab Tänapäeval- Aasias,Aafrikas 3)Rahvastiku vananemine Sündimus-hakkab järk- järgult langema Suremus-langeb Rahvaarvu kasv e.iive-hakkab järkjärgult langema Rahvastiku vanuseline koosseis-laste osatähtsus väheneb alla 25%,vanurite osakaal kuni 25%,eluiga kasvab Tänapäeval-Lätis,Austraalias,Türgis 4)Kaasaegne põlvkondade vaheldumine Sündimus -madal,isegi negatiivne Suremus-madal Rahvaarvu kasv e. iive-nullilähedane,mõnikord isegi negatiivne Rahvastiku vanuseline koosseis-laste osatähtsus 25%,vanurite 20% ja veidi üle poole tööealised Tänapäeval-Soome, Rootsi ,Jaapan. Iive kuni1 Põhja-Ameerika, Gröönimaa, euroopa, austraalia, põhja- aasia, austraalia 1.1-2 Loode-aafrika, Lõuna-Ameerika, Lõuna- aafrika üle2Kesk-aafrika, mehhik. Inimeste oodatud eluiga Üle75a-
Megaphragma caribea Encarsia formosa Lühim arengutsükkel Arengutsükkel hõlmab arengufaase munast kuni suguküpse valmikuni ning selle läbimise kiirus sõltub putukatel eelkõige temperatuurist California kaguosas eluneval pistesääsel (Psorophora confinnis) (Diptera: Culicidae) kulub optimaalsetes tingimustes selleks kõigest üks nädal Umbes nii kiiresti kuivavad põllukultuuride niisutamisel tekkivad loigud, milles vastsed arenevad Kõige kiirem põlvkondade vaheldus Kõige kiiremini toimub põlvkondade vaheldus lehetäidel. Kurgi (paakspuu) lehetäil (Aphis gossipii) (Homoptera: Aphididae) kulub selleks 26 °C juures 5 päeva, rekord kuulub aga lehetäile Rhopalosiphum prunifolia, kelle põlvkonnad vaheldusid 25 °C juures iga 4,7 päeva järel. Pikim valmikuiga Kõige pikem valmikuiga, 28,7 aastat, on registreeritud mullamurelase (Lasius niger) (Hymenoptera: Formicidae) emasipelgal Väikseimad munad
aasta Riigikogu valimistel oli 3 ringkonda ja pealinnas elab ka suurem osa eesti kodanikest, siis tallinlaste poolt valiti ka suurem arv saadikuid Riigikokku. Selline süsteem tekitab jällegi ohu, et ühes piirkonnas elavaid inimesed on kergem mõjutada. Näiteks Lasnamäel elab ~28% tallinlastest, kes enamjaolt on pärit samast aastakümnest ning on seetõttu ka sarnase maailmavaatega. Kuna nende häälteenamus määrab ilmselt valimiste tulemuse selles ringkonnas, siis jäävad teiste põlvkondade inimesed vähemusse ning nende häälel ei ole nii suurt mõju, sest nad on laiali erinevates ringkondades, nendes, kus on vähem mandaate. Proportsionaalse valimissüsteemi tunnuseks on ka kandidaatide ülesseadmine erakonna valimisnimekirjadesse, kuid ei ole keelatud kandideerida ka üksikisikuna. Et osutuda valituks, peab kandidaat koguma seadusega kehtestatud häälte miinimumarvu ehk kvoodi. Need hääled, mis jäävad kvoodist üle võib ta aga kanda oma
Väljakutsed Eesti ühiskonna jätkusuutlikusele Jätkusuutlikust võib defineerida jätkusuutliku arengu järgi. See on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühiskonna jätkusuutlikus tähendab siis järelikult seda, et kas tulevastel põlvkondadele on jäänud koht, kus elada. Millised on Eesti riigi ehk tulevaste põlvkondade elukeskkonna säilimise suurimad takistused? Esimeseks probleemiks on rahvastiku osakaal. 2010. aasta seisuga on 68,83 protsenti eestlased ja lausa 25,55 protsenti venelased. Kurb seis on pealinnas Tallinnas, kus eestlaste osakaal 2000. aasta rahvaloenduse andmetel oli vaevalt üle poole, 53,7 protsenti. Eriti murettekitav on seis aga Narvas, kus eestlaste osakaal on alla viie protsendi. Siiski leiab statistikast ka head, näiteks 2000. aastal oli
Suremuse põhjal saab ja tuleb prognoosida pensionäride arvu, et varakult kavandada sotiaalkindlustuse süsteemi arendamist. Millised on rahvastiku taastootmise tüübid? 1. Väike sündimus ja väike suremus. Rahvastikus suureneb eakate inimeste ja väheneb noorte osatähtsus.(Euroopas, Põhja-Ameerikas, Austraalias) 2. Kõrge sündimus ja suremuse vähenemine ehk rahvaarvu kasv.(Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika) Milliseid demograafilise siirde etappe võib eristada? 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine(kõrge sündimus ning suremus ja madal iive) 2. Demograafiline plahvatus(Suremus väheneb järsult aga sündimus jääb traditsiooniliselt kõrgeks) 3. Üleminekuetapp(Väikese suremuse kõrval sündimuse vähenemine, keskmise eluea pikenemine ja iibe langus) 4. Rahvastiku vananemine(Sündimus ja suremus võrdsustuvad ja rahvaarv ei kasva) 5. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine(Negatiivne loomulik iive ja rahvastiku vähenemine)
HOLLAND Demograafilised näitajad 2010 Rahvaarv 16,783,092 Kasvutempo (protsentides) 0.4 Laste arv ühe naise kohta 1.7 Sündimus (tuhandetes) 173 Keskmine eluiga (aastates) 80 Suremus (tuhandetes) 147 Imikusuremus (tuhande sünni kohta) 6 Migratsioon (protsentides) 2 Migrantide arv (tuhandetes) 40 Meeste keskmine eluiga on pikem kui naiste keskmine eluiga ja mehed elavad kauem kui naised. Poisse sünnib rohkem kui tüdrukuid. ...
Inimese tervise kaitse. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab inimese tervise kaitse vastuvõetaval tasemel. Keskkonna kaitse. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis kannab hoolt keskkonna kaitse eest vastuvõetaval tasemel. Piiriülene kaitse. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis tagab võimalike piiriüleste mõjude arvessevõtmise ka naaberriikide inimeste tervisele ja keskkonnale. Tulevaste põlvkondade kaitse. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, et ennustatavad mõjud tulevaste põlvkondade tervisele ei oleks suuremad kui tänapäevased vastuvõetavad tasemed. Koormus tulevastele põlvkondadele. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse viisil, mis ei põhjusta üleliigset koormust tulevastele põlvkondadele. Riigi seadusandlus. Radioaktiivseid jäätmeid käideldakse vastavalt seadusandlusega sätestatule. Seadusandlus peab
Minu põlvkonna tulevik Eestis Elades ajal, mil võimalusi on nii palju, tekib tihti mõte, milline on minu põlvkond mõne aasta pärast. Mida keegi õpib, mis on inimeste elukutsed ja kuidas Eesti muutub selle tulemusena. Kui vanemate põlvkondade puhul oli selge, et esikohal oli kodukoht, selle eest hoolitsemine, teisel kohal pere ja alles siis töö, siis praeguseks on prioriteedid muutunud. Mõeldes, millega tegelen mina või minuvanused noored tulevikus, on murettekitav. Kui aastaid tagasi toideti end töö ja vaevaga, mida tehti oma aias, et saada toit lauale, siis tänasel päeval sõltutakse toidupoodide lettides pakutavast. Sõltuvus ühiskonnast suureneb aina rohkem ja seetõttu peab hoidma ka ühiskonnaelu korras
infot selle esmakordsest mainimisest. Referaadis on kirjeldatud ka jätkusuutlikku arengut Eestis ja maailmas. Referaadi sisu jaguneb kolmeks suureks teemaks: jätkusuutliku arengu mõiste ja selle ajalugu; jätkusuutlik areng maailmas; jätkusuutlik areng Eestis. Jätkusuutlik areng ehk säästlik areng on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Jätkusuutliku arengu põhimõtteid Eestis iseloomustab „Säästev Eesti 21“. Maailmas on need põhimõtted kirja pandud Agenda 21. Kasutatud allikateks valisin internetiallikad ja raamatud „Keskkonnaetika võtmetekste“, mille on koostanud Aire Vaher, Riste Keskpaik ja Külli Keerus, „Eesti 21.sajandil, Arengustrateegiad; Visioonid; Valikud“, mille on koostanud Ahto Oja ja „Kohalik Agenda 21“, mille koostasid Ülle Vaht, Piret Kuldna ja Ahto Oja
4. Hõredamini asustatud- Amazonase madalik-väga niiske kliima. Antarktika, Gröönimaa- väga külm kliima. Ameerika lääneosa, Kesk-Aasia-mägedes karm kliima 5. Sündimus- aastas sündinute arv. Suremus- aastas surnute arv. Iive- sündimus- suremus. Sündide ja surmade vahe. Ühik- promill. Imikusuremus- kui palju 1000 vastsündinust sureb enne aastaseks saamist. 6. Vanusegrupid: lapsed kuni 15. Täisealised 15-64. Eakad alates 65-st. 7. 1. etapp- traditsiooniline põlvkondade vaheldumine. Kaasajal: mahajäetud hõimud Amazonases, Aafrikas, Okeaanias. Sündimus kõrge (40-45). Suremus kõrge (30-35). Iive on madal, epideemiate ja näljahädade ajal on suremus veelgi suurem ja loomulik iive tugevalt negatiivne. Rahvaarv jääb samaks, kasvab vähe. Vanusegrupid, eluiga- keskmine eluiga on 40-45 aastat ja eakaid inimesi on seetõttu vähe.Peres kus on 10-12 last, saab täiskasvanuks 3-4.Lapsi muretsetakse selleks, et need vanemaid ülal peaks. 2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
