järvedes ja tiikides. 5 · Keermikvetikad on omapärased indikaatortaimed, mille abil saab õhurõhku määrata ja ilma ennustada. Kui õhurõhk langeb, siis kerkivad nad päris veepinna lähedale. Aga ilusa ilma korral, kui õhurõhk on suhteliselt kõrge, on vetikad sügavamas veekihis. 6 · Keermikvetika rakkudes on spiraalselt keerdunud kloroplastid. 7 · Põisadru on eestlastele ilmselt üheks enamtuntud vetikaliigiks. · Tuntuse põhjuseks on tema iseloomulik välimus ja lihtne praktiline kasutamine. · Põisadru kasutamine tuleb kõne alla siiski peamiselt ranniku piirkondades, sest ta on meretaim. 8 · Põisadru on Eesti kõige suurem vetikas: ta võib kasvada kuni kolmveerand meetri pikkuseks. Põisadru on pruunvetikas ja seega ka pruuni värvi. 9
1. Vibur 2. rakukest 3. rakutuum 4. silmtäpp 5. vakuool 6. tsüutoplasma. Elupaik 1. Veekogudes 2. niisked kohad maismaal 3. piisav valgus 4. magevetes 5. merevetes. Vetikate paljunemine Vetikad paljunevad eostega või suguliselt, on ka erinevaid paljunemis viise näiteks: mittesuguline paljunemine ja suguline paljunemine Sümbioos Elavad seeneniidistikkudes, vetikad annavad taimele vett ja toitained. Eestis elavad vetikad Eestis on kõige rohkemüherakulisi rohevetikaid näiteks: põisadru ja lehtadru Vetikate õitsemine Võib tuua kaasa veeloomade hukkumise, väheneb veeläbipaistvus, kiire muda settimine Pildid põisadru Niitjad rohevetikad Kokkuvõte 1. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki 2. Pruunvetikaid umbes 1500 liiki 3. Punavetikaid umbes 4000 liiki. Kasutatud allikad 1. http://et.wikipedia.org 2. http://bio.edu.ee 3. http://www.miksike.ee 4. 8 klassi bioloogia õpik
Darja Predbannikova JVG 6a klass Randaster Kõik tunnevad hästi aedades kasvatatavaid kauneid astritaimi. Neid võib leida nii suurte nõeljate õitega kui ka väikeste jässkate õiekestega. Nagu korvõielistel ikka, räägitakse astrite õitele mõeldes nende korvõisikust. *Merihein *Põisadru on eestlastele ilmselt üheks enamtuntud vetikaliigiks. Tuntuse põhjuseks on tema iseloomulik välimus ja lihtne praktiline kasutamine. Põisadru kasutamine tuleb kõne alla siiski peamiselt ranniku piirkondades, sest ta on meretaim. *Merikapsas *Kunagi pole näinud sellist taime nagu merikapsas, otsustasin teile ka näidata.Ta näeb valja nagu tänapäevane kapsas! *NB! Tema lihakates lehtedes on peidus mitmeid kasulikke toitaineid ja vitamiine. Eriti tasuks aga esile tõsta merikapsa lehtede kõrget B1vitamiini taset. *Kaervetikas Karevetikate perekond on üks liigirohkemaid roheliste makrovetikate
jääkoskel, roo-loorkull, hüüp, suurkoovitaja, kiivitaja, tuttvart, kõrka-roolind, luitsnokk-part, lauk. Kalad lõhe, iherus e. meriforell, vikerforell, tursk, ogalik, luukartis, kammeljas, tuulehaug, räim, kilu, merihärg, väike mudilake, lepamaim, merinõel. Liikide omavahelised suhted Sümbioos meriroos <-> vähk Parasitism paeluss -> kalad Kisklus hülged -> räim, tursk Konkurents karevetikas >< põisadru Toiduahel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Reostumine ja saastumine Vee aeglane vahetus Keskkonnamürgid Mürgid ka elusorganismidesse Madal veetemperatuur
Vetikad on mitmesuguse suuruse,kuju,värvusega. Enamik vetikatest elab veekogudes, kas Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. hõljuvad vees/kasvavad veekogu põhjas.Hulkrakne Keha nimetatakse talluseks| Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad Erinevused:Vetikat toestab ümbritsev vesi-taime vars. Fotosünteesib tallus, taimel leht.| omavahel väikesteks rühmadeks või suuremateks niitideks. Suurus 0,008¼0,015 mm.|klorella- Pleurokokk- Üherakuline kerajas paksu tselluloosist kestaga vetikas. Värvuselt roheline. Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii Paljuneb ainult vegetatiivselt pooldumise teel Üherakulised vetiktaimed, kes sageli liituvad veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja omavahel väikesteks rüh...
väikesi sugurakke ning need vabanevad emaraku kestast. Pärast talvist puhkeperioodi hävib neil kest ja sellest vabaneb neli tillukest koppvetikat; Liikumine: eesmises peenemas otsas on kaks viburit. Nende kinnituskoha läheduses asetseb punane silmtäpp. Sellega tajub koppvetikas valgust ning viburite abil liigub ta veekogu paremini valgustatud osa suunas. Vesijuus Elupaik: jahedaveelistes jõgedes ja ojades; Paljunemine: paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Pruunvetikad (põisadru) Põisadru kasvab kuni 30cm pikkuseks. Paarilised õhupõied talluse küljes hoiavad neid vees püsti. Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. Peamiselt kasvavad pruunvetikad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6- 15m sügavusel. Põisadru paljuneb suguliselt. Punavetikad (agarik) Punavetikad kasvavad peamiselt troopilistes meredes, Läänemeres on neid vähe. Meil on tuntuim agarik. Selle vetika põõsasjas tallus (kõrgusega 4-20cm) kinnitub
· Vetikaid leidub ka mullas,puutüvel,kaljudel,polaaralade jääaladel,jääkaru karvades Rohevetikad · Rohevetikad on suur rühm vetikaid, millest on arenenud embrüofüüdid. Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Pruunvetikad · Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 15002000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass. Suur osa punavetikaid on hulkraksed. Neid võib leida nii mage kui merevees. Punavetikaid on erinevate allikate järgi teada 4000 kuni 10 000 liiki. Läänemere taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17
Rakk-organismide ehituslik ja talituslik üksus. Eeltuumne rakk-rakus pole rakutuum eristunud. Päristuumne rakk-rakus on rakutuum. Kromosoom-sisaldavad pärilikkusainet, asuvad rakutuumas. Ribosoom-kõige väiksemad organellid, neis sünteesitakse valgud. Mitokonder-varustab rakku energiaga. Kromolplast-plastiid, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente. Leukoplast-organell, kus puuduvad pigmendid, sisaldab varuaineid. Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vak...
6. Oluline võtmaliik- Haab Haavapuu on kobraste lemmiktoit, mistõttu haavikute läheduses võime kopraid ja nende tegevusjälgi sageli näha. Peale selle on oksad meelistoiduks ka kitsedele, põtradele ja jänestele, haavakoor meeldib ka hiirtele. (Kui leida kevadel lume alt välja sulanud haavaoks, siis on see peaaegu alati lumivalge: kogu maitsev koor on ära näritud.) Seega haab on paljude metsloomade lemmiktoit. Haab on elupaigaks mitmetele liikidele ! 7. Oluline võtmeliik- Põisadru Põisadru võib pidada Läänemere kõige olulisemaks võtmeliigiks, kuna ta on varjupaigaks paljudele veeloomadele, seda tänu oma harulisele ehitusele. Rannikule uhutud Põisadruvallid võivad olla elupaigaks ka nastikutele. Nastikud munevad sinna oma munad ja soojadel suvepäevadel koorunud pojad alustavad sealt väljudes koheselt iseseisvat elu. 8. Nimetage mõni võtmeliik !!!! 9. Võtmeliikidest üldiselt
liiva- või kivi rand. Vetikad läänemere elustikus. Merevetikad 0n merel00madele asendamatuks t0iduks. Nad 0n eluk00sluses t00tjateks , kes valmistuvad f0t0sünteesi käigus 0rgaanilist ainet. R0hevetikad. R0hevetikad leidub merepõhja kõige madalamates 0sades. Pruunvetikad. Pruunvetikad 0n enamasti pruunid. PÕISADRU. Tuntuim ja suurim pruunvetika liik 0n põisadru. Punavetikad. Punavetikad kasvavad merepõhjas sügavamal kui pruunvetikad. Läänemere selgr00tud l00mad ja kalad. Läänemere selgr00tute l00made tüüpilised esinejad 0n kirpvähilised ja merepõhjas elavad karbiliigid , nagu söödav rannakarp , balti lamekarp ja söödav südakarp. Läänemere 0lulised kalad 0n kilu , räim , lest ja tursk. Karbi Söödav rannakarp. Karbi p00lmed 0n pealt mustjad või
Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad pindala on 366 000 ruutkilomeetrit Keskmine sügavus 55 meetrit Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM
Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit on täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb soolasemat vett sellele juurde. Läänemere elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Rannaveel on neli vetikate vööndit: Sinivetikate vöönd Rohevetikatevöönd Pruunvetikate vöönd(sealhulgas ka põisadru vöönd) Punavetikate vöönd Sinivetikate vöönd Kasvab kaljusel rannikul, veepiirist kõrgemal Sinkjasmust Rohevetika vöönd Asub meetri sügavusel Pakub varju ja toitu veeloomadele On üheaastased taimed Pruunvetika vöönd Soome rannikute suurim vetikas Kasvab kuni poole meetri kõrguseks Moodustab madalas vees 0,5-3m sügavusel suuri kooslusi Punavetika vöönd Ulatuvad kõige sügavamale Kohastunud vähese valgusega
Pilt 5. Phyllohora truncata f. Truncata Allikas: [http://www.seaweed.ie/_images/DSC_491.png] Pilt 6. Polysiphonia violacea Allikas: [http://www.finerareprints.com/botanical/henry-bradbury-british-seaweeds/22000.jpg] Polysiphonia nigrescens (pilt nr. 7) on sagedamaid taimeliike Lääne-Eesti merevetes, kus levib madalast rannaveest kuni 20 m sügavuseni ja kus soolsus on üle viie promilli. Soome lahes ei leidu teda Tallinna lahest ida pool. Reeglipäraselt kasvab ta agariku, põisadru ja põisadru-agariku koosluses. (Trei, 1991) Pilt 7. Polysiphonia nigrescens Allikas: [http://www.finerareprints.com/botanical/henry-bradbury-british-seaweeds/22004.jpg] KOKKUVÕTE Punavetiktaimed on väga vana taimerühm. Nad on väga iseäralikud mitmes mõttes. Neil on omapärane ja keeruline sigimine, mis on erinev teistest vetikarühmadest. Sammuti on nemad ainsad kes suudavad nii sügaval merepõhjas elada, seda tänu värvuselisele kohastumisele. Sellele
Kui pleurokokk vette panna, siis ta koguni hukkub. Nii leidub neid kivimüüridel, niisketel vundamentidel ja mujal, kus on piisavalt õhku, niiskust ja valgust. Kõige tavalisemaks kasvukohaks pleurokokkidele on aga vanad puud nii metsas kui ka linnaparkides. Hulkraksed: 1) Keermikvetikas - vabalt hõljuv vetikas...nendega saab ilma ennustada. 2) Vesijuus - kinnitub veekogu põhja 3) Põisadru - õhupõied, kinnitatud veekogu põhja 4) Punavetikas a) Agarik kasvab kõige sügavamal vees b) Karevetikas kõige rohkem saastatud veekogus Mõiste: veeõitseng (otsisin netist seletuse) Veeõitseng - mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveelistes kui ka soolase veega veekogudes. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks,
Taimeriigi evolutsioon · Esimesd kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: klorella, koppvetikas, plearokokk. · Umbes 1mld aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad o Tekkisid ka hulkraksed pruunvetikad, nagu tänapäevane põisadru ja hulkraksed rohevetikad (keermikvetikas, vesijuus). · Umbes 410...440 mlj aastat tagasi kujnesid esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. o Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksammaldel. o Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad o Paljunemine toimus eoste abil · Tekkisid ka algelised sõnajalgtaimed o Sõnajalgtaimedel on juba: Tõelised juured toitained
Matsalu rahvuspark Üldandmed · Loodi 1957.a · Pindala 48 610 ha · Asub Lääne-Eestis, jäädes nelja valla territooriumile: Lihula Martna Rindla Hanila · Hõlmab: Matsalu lahte Väinamere osa Kasari jõe alamjooksu umbes 50 meresaart Üldandmed · Keskus Penijõel,Penijõe mõisas · 1976-kanti Matsalu Ramsari nimekirja. · 2004-nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. · Registreeritud on: 275 linnuliiki 49 kalaliiki 47 imetajaliiki 772 liiki soontaimi Kultuuripärand · Lääne-Eesti iseloomulike koosluste ning Väinamere looduse ja kultuuripärandi kaitseks · Kultuurmaastikud · Materiaalne ja vaimne pärand · Traditsiooniline inimtegevus ja selle väljendus kinnispärandis ja rahvakultuuris · Kõik rahvuspargi alaga seotud kultuuriavaldused Kaitsealused pesitsevad linnud · Väike-konnakotk...
Vetika keha nim. Talluseks. Esinevad: veekogudes, niiskes mullas jm. Toituvad talluse pinna kaudu. Paljunevad mitte suguliselt( eostega, vegetatiivselt) ja suguliselt. Eristatakse värvuse, ainevahetuse ja keemilise koostise järgi : Rohevetikad (mikroskoopilised, niitjad, rohelised, kasvavad jahedas magedas vees kuni 5m sügavusel, nt keermikvetikas) , pruunvetikad( lehtjad, kuni 60m, oliivrohelised, kasvavad jahedas külmas rannikuvees. 6-15 m sügavusel nt põisadru ) ja punavetikad (põõsakujuline kuni 2m, roosakad-pruunid, kasvavad soojas soolases vees, 40-60m sügavusel nt agarik.) Kasutamine inimese poolt : loomasöödaks, toiduks, väitiseks, ravimid, tehakse marmelaadi, katsete jaoks. Tähtsus looduses: 1)esimene lüli veekogu toiduahelas. 2)rikastavad vett hapnikuga 3)makroskoopilised(silmaga nähtav) vetikad on elu.-paljunemis.-toitumispaigaks organismidele. Tallus- hulkrakse vetika keha. Agar- kasutatakse tarretise tegemisel. Agarik-
Veeõitseng vetikate või sinikute tavapärasest suurem vohamine veekogus, mis halvendab teiste organismide elutingimusi või põhjustab nende hukkamist. Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad. Sellised on rohevetikatest nt vesijuus, keermikvetikas ja meie rannikuvetes kasvav niitja haruneva tallusega karevetikas. Paljud pruunvetikad meenutavad välimuselt taimi või nende lehti. Nad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes. Eestis on neist kõige sagedasem põisadru. Punavetikad kasvavad sügavamal meres kui pruunvetikad. Enamiks neist on troopilistes meredes. Läänemere punavetikatest on tuntuim agarik. Punavetikad on väiksemad kui pruunvetikad. Paljude tallus on põõsakujuline. Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad, seega on nad toiduahelate esimeseks lüliks. Fotosünteesides rikastavad vetikad vett hapnikuga, mida vees elavad organismid hingamiseks vajavad
Bioloogia KT 06.09 Vetikad: Tähtsus looduses: Veekogude aineringe Esimene lüli toiduahelas Varustavad hapnikuga (90% toodavad vetikad) Pakuvad veeloomadele kaitset ja varju Liiksus: Rohevetikad (juusvetikas) Puna-ja pruunvetikad (harilik põisadru- pruun, agarik- puna) Sinivetikad Tunnused mis teevad edukamaks, kuidas tunnus edukusele kaasa aitab: Fotosünteesimine- valmistab ise toidu Samblad: Tähtsus looduses: Hoiavad mulda liigniiskeks muutumast ja põua ajal takistavad kuivamist Aitavad hoida atmosfääri hapniku taset Säilitavad vett ja vähendavad veetaseme kõikumist Murendavad pinnast ja valmistavad ette sobivat kasvupinda teistele Turvast kasutatakse kütteks ja taimekasvatuses, allapanuks loomadele ning on tähtis keemiatööstuse tooraine. Neil on bakterivastased omadused Liiksus: Helvik Harilik karusammal ehk käolina Turbasamblad Tunnused mis teevad edukamaks, kui...
algust tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Vanimate hulkraksete loomade käsnade räniokiseid on leitud Hiinast 570 miljoni aasta vanustest kihtidest. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus 3 Ordoviitsiumi ajastu algusel ilmnesid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed, mis ordoviitsiumi lõpul välja surid kliima jahenemise ja mandrijäätumise tõttu. Siluri ajastul hakkasid maismaad hõivama maismaataimed: sammaltaimed, sõnajalgtaimed ja esimesed lülijalgsed.
Botnia laht ja Soome laht. Läänemeri on madal, keskmise sügavusega kuni 60 m. Läänemere pindala on 373 000 km². LÄÄNEMERE KAART LÄÄNEMERE TAIMESTIK · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[3]. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru .Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigi LÄÄNEMERE LOOMASTIK · Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks
madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja sini 16 taksonit punavetikataimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. · Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik · Läänemere loomastik on
1 tonnist Läänemere veest. Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jäävas meres on rohkelt laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid, tuntuim on Hiiumadal. Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Looded on Läänemeres alla 10 cm, lainekõrgus 1-2 m. Läänemere põhjataimestik on liigivaene vetikatest esinevad sini-, rohe-, mänd-, pruun- ja punavetiktaimi. Iseloomulikuks põhjataimeks on pruunvetikas põisadru. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis on töönduslikult oluline. Õistaimedest on iseloomulikud meriheina perekonna liigid. Loomastik on isenditerohke, ent liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane, ookeaniliikide jaoks aga liiga mage. On arvukalt karpe. Püügikaludeks on räim, kilu, tursk ja lest. Imetajatest leidub hallhülgeid ja viigrit. Tähtsamateks võõrliikideks on Mnemiopsis leidyi (ameerika kammloom), karbiline Mytilopsis
Vetikad fotosünteesivad nagu taimedki. Kuid vetikatel puudub taimedele iseloomulik ehitus, neil pole eristunud taimedele omaseid kudesid ja organeid (juuri, varsi, lehti). Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. Sarnaselt taimedega on vetika rakkudes kloroplastid. Kuid erinevalt taimdest on vetikate kloroplatid mitmesuguse kuju, suuruse ja värvusega. (Taimede kloroplastid on rohelised ja läätsekujulised.) Koppvetikas: Koppvetika iseloomustus Põisadru on ainurakne vetikas ja kuulub rohevetikate hõimkonda Ladinakeelseks nimeks on tal Chlamydomonas. Ehitus kehakuju on silindriline. Ta paistab roheline selle pärast et tal on kehas kloroplast. Tal on veel silmtäpp mille abil ta liigub valguse poole ja liikumiseks on tal kaks viburit. Kasvukoht ja toitumine Koppvetikas elab väikestes mageveekogudes ja isegi lompides. Toituvad fotosünteesides. Levik väga tavaline vetikas kogu maalimad.
Erinevad I profaas ja I anafaas Aitab parandada vigaseid rakke On vajalik suguliseks paljunemiseks, uue organismi tekkeks Asendab vanu rakke Aitab kasvada 8. Somaatiline rakk Keharakk: Neuron, erütrotsüüt, leukotsüüt, trombotsüüt jne. 9. Gameet Sugurakk 10. Eükarüoodid Päristuumsed: Võilill, jääkaru, põisadru, amööb, kingloom, pärmseen, koppvetikas jne. 11. Rakkude diferentseerumine · Toimub pärast viljastumist, kui viljastatud munarakk hakkab jagunema · Diferentseerumise reeglid: *Diferentseerumine on pöördumatu *Diferentseerumise käigus rakkude jagunemisvõime väheneb (Erandiks on tüvirakud!) · Toimub interfaasis 12. Moondega areng Konnad , putukad (mitte kõik), kalad,
hõljuda või elada veekogu põhjas.,on tähtsad fütoplanktoni koostisosad.Ränivetikate iseloomulikuks tunnuseks on neid ümbritsev ränipantser,mis koosneb kahest poolmest.Ränipantserid on väga erineva välimusega ning nad paljunevad pooldudes. Pruunvetikad-neid on teada 1500 liiki,enamus neist elavad merevees,nende seas on nii mikro- kui ka makroskoopilisi organisme. Pruunvetikad on võimelised fotosünteesima 20-30 m sügavusel vee all. Eestis on levinud harilik põisadru. Punavetikad põhiliselt kasvavad nad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikad,s.o 200m sügavusel. Punavetikaid on ligi 5000 liiki,neist elab maismaal ja magevees ainult 150 liiki. Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli varjutavaid punaseid pigmente,mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses. Nendest toodetakse agarit, mis on kallerduv aine ja mida kasutatakse toiduainetetööstuses ja meditsiinis. Eestis valmistatakse agarit frutsellaariast ehk punasest vetikast.
paljud ka suguliselt. Ainuraksetel võivad vahelduda erineval viisil paljunevad põlvkonnad.Paljud ainuraksed võivad ebasoodsad elutingimused üle elada tsüstidena. Fariza Imanova MK13-TE2 VETIKAD Kuju/Ehitus Niitjas keermikvetikas Üherakuline koppvetikas Tallusjas põisadru Paljunemine Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt. Mittesuguline paljunemine toimub eostega või vegetatiivselt. Üherakulised vetikad paljunevad vegetatiivselt pooldumise teel, hulkraksed aga talluse tükikestega.
1.Viirused:Rakuline ehitus puudub.koosnevad pärilikuseainest(DNA, RNA) ja valgu molekulidest.Ei toitu, ei hinga, ei paljune.Elavad teiste organismide rakkudes rakuparasiitidena.Peremeesrakk paljundab viirust.Sarnasus elusloodusele:sisaldab pärilikkuse ainet.neil esineb muutlikkusSarnasus eluta loodusele:rakuline ehitus puudub.ei toitu, hinga ega paljune.Viirused on haiguste põhjustajad(näiteks gripp, tuulerõuged, mumps, HIV)Bakterid: 1.Limakapsel2.Rakukest3.4.ribosoomid(seal samas ka tsütoplasma)5.rõngaskromosoon6.viburidToit:org.ained ->saproobid(surnud org.ainetest) ja parasiidid(toitub elus org. ainetest)Hapniku kasutamine järgi-aeroobid(->hapniku tarbivad) ja anaeroobid(ei tarbi hapniku)Paljunevad lihtpooldumise teel.ebasoodsates tingimustes muutuvad spoorideks(vms)Osa looduses:a)orgaaniliste ainete lagundajadb)mügar bakterid on sümbioosis liblikõieliste taimedegatoodavad õhu lämmastikust lämmastiku ühendeid.c)bakter haigusedInimese...
Taimeriigi evolutsioon Esimesed kõige algelisemad taimed olid ainuraksed vetikad. Nad kujunesid eeltuumsetest rakkudest vees. Kaasajal esindavad selliseid vetikaid: Klorella Koppvetikas Pleurokokk Umbes üks miljard aastat tagasi tekkisid esimesed hulkraksed taimed. Need olid ikka ainult vees ja tõenäoliselt olid nendeks punavetikad. Tekkisid ka hulkraksed pruun-vetikad, nagu tänapäevane põisadru: ja hulkraksed rohevetikad: Keermikvetikas Vesijuus Umbes 410…440 miljonit aastat tagasi kujunesid vetikatest esimesed maismaataimed veekogude lähedusse. Need olid algelised sammaltaimed, esialgu puudusid neil lehed ja varred, nagu kaasaja maksasammaldel: Hiljem kujunesid varre ja lehtedega samblad: Paljunemine toimus eoste abil.
jõgi- kõõlusleht meri-mugulkõrkjas RIIMVEEKOGUD Läänemere soolsus on pindmises kihis valdavalt 4-7 promilli, süvavees 8-11. Taimkatte horisontaalse leviku seisukohast on oluline avatus lainetele, samuti põhjasetete tüüp ja püsivus, samuti valgustingimused. Rannikulähedases meres levivad sagedamini pilliroo, meri-mugulkõrkja ja kareda kaisla kooslused, sügavamal meres mändvetikate, meriheina, kamm- penikeele, tähk-vesikuuse, põisadru jt. kooslused. põisadru
anorgaanilistest ainetest orgaanilisi ühendeid -sünteesiks kasutab valgust -esmase orgaanilise aine saavad (valgusenergiat) toidust ANORG →ORG -sünteesivad kehale vajalikke ained -taimed, samblikud, samblad, vetikad ORG →ORG -kaunis kuldking, põisadru, -loomad(vihmauss), seened, bakterid tsüanobakter (v.a tsüano) -meririst, roheline silmviburlane pole kumbki METABOLISM organismis asetsevaid sünteesi- ja lagundamisprotsse, mis tagavad tema aine- ja energiavahetuse ümbritseva keskkonnaga. ASSIMILATSIOON ADP+D SARNASUS DISSIMILATSIOON ATP
Ökoloogia Koostanud: Ülle Irdt Ökoloogia Ernst Haeckel, 1866 bioloogia haru, mis uurib organismide ja organismide ning keskkonnavahelisi suhteid Ökoloogia ülesanded: Organismide kohastumuste uurimine Organismidevaheliste suhete uurimine Aine ja energiavahetuse uurimine Ökoloogia Ökoloogia uurimistasandid: Organism Populatsioon Biotsönoos e. kooslus Biogeotsönoos e. ökosüsteem: Planetaarne: Bioom Biosfäär Litosfäär e. Atmosfäär Hüdrosfäär maakoor 2535 km 11km 16 km kõrgusele sügavusele sügavusele Ökoloogia alajaotused Ökofüsioloogiaeluprotsesside olenevus keskkonnast Autökoloogiaisendi su...
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed
algsete mõõtudeni. Aksospooride tekkega kaasneb tihti ka suguline protsess. 4. PRUUNVETIKAD-umbes 1500 liiki on nii mikro- kui makroskoopolisi organisme. mõned võivad kasvada 60 m pikkuseks ja kaaluda kuni 300 kilo, kuna saavad sünteesida 20-30m sügavusel veeall, siis võivad tihnikud ulatuda km.-ide kaugusele rannikust. värvus tuleneb fukoksantiinist (pigmendi nim) lisaks sisaldavad klorofülle ja joodi. NT: põisadru ( hiina ja jaapan kasutavad lehtadrut köögiviljana) 5.PUNAVETIKAD- kasvavad kuni 200m sügavusel kokku umbes 5000 liiki selles umbes 150 maismaal ja magevees. Enamik hulkraksed, värvuselt punased, sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid pigmente- mis aitab fotosünteesida nõrgas valguses. Nendest toodetakse agarit (kallerdav aine) mida kasutatakse toiduaine tööstuses ja meditsiinis. Jaanpan, Hiina, Korea kastuavad köögis ka porfüürat. 6
Rühmitatakse kahte suurde rühma: ühe ja kaheidulehelised. (vaata lk 26 erinevusi). 15. Teab, kuidas paljunevad vetikaid, sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed. Vetikad – Paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt (vaata lk 9) Sõnajalg – Paljasseemnetaimed – Käbid on nende paljunemisorganid (vaata lk 20) Katteseemnetaimed – Nende seemned arenevad kaitstult õies emaka sees (vaata lk 24) 16. Tunneb pildilt ära (nimed on etteantud): harilik põisadru, juusvetikas, helvik, harilik karusammal, turbasammal, ohtene sõnajalg, kattekold, aasosi, harilik jugapuu, harilik kadakas, harilik mänd, harilik kuusk, kanarbik (lk 94), hanijalg (lk 94), kollane võhumõõk (lk 95), harilik kerahein (lk 95).
tunda anda.See on kergemat sorti suguhaigus.ALGOLOOGIA-teadusharu,mis tegeleb vetikate uurimisega.RÄNIVETIKAD-on ligikaudu 16000 liiki. Elavad meredes ja mageveekogudes.Võivad hõljuda või elada veekogu põhjas.Ränivetikate tunnuseks on ränipantser.Pantserid on väga eriilmelised. PRUUNVETIKAD-1500 liiki ja enamus neist on merevees.Nende seas on mikro- ja makroskoopilisi vorme.Nad on võimelised fotosünteesima20-30m sügavusel vee all.Meie vetes on levinud harilik põisadru. PUNAVETIKAD-põhiliselt kasvavad soolases vees ja sügavamal kui teised vetikad u.200 m sügavusel.Neid on ligikaudu 5000 liiki,neist elab maismaal ja magevee ainult 150.Põhiliselt on nad hulkraksed ja sisaldavad klorofülli rohelist värvust varjutavaid punaseid pigmente,mis aitavad fotosünteesida nõrgas valguses.Nendest toodetakse agarit,mis kallerduv aine ja mida kasutatakse toiduainete tööstuses ja meditsiinis.DÜSENTEERIA SISEAMÖÖB-on inimese parasiit,kes elutseb pime-ja
Kordamine Bioloogia Algloom Rakutuumaga üherakuline organism, kes toitumistüübilt sarnaneb enamasti loomadega. Nad kuuluvad Protistide hulka ja toituvad bakteritest ja üherakulistest vetikatest. Elavad vees või niisketes pinnastes. Paljunevad pooldudes. Toitub valmis orgaanilisest ainest , hingamisel tarbivad hapnikku ja nad moodustavad tsüste. Pelliikul Tsütoplasma tihenenud väliskiht, mis ümbritseb alglooma. Tsüst Tugeva kesta ja vähese veesisaldusega moodustis, mis tekib paljudel ainuraksetel puhkeperioodiks või ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks. Kulendid Tsütoplasma väljasopistused amööbidel liikumiseks ja toidu haaramiseks. Toitevakuool Seedemahla sisaldav põieke algloomade tsütoplasmas, selles seeditakse toit. Pulseeriv Vakuool Põieke algloomade tsütoplasmas liigse vee ja kahjulike ainete eemaldamiseks. Silmtäpp Valgustundlik moodustis viburloomadel ja ...
kasvukohast varieerub punavetikate värvus roosast tumepunaseni · Meres on punavetiktaimed olulised orgaanilise aine tootjad · Punavetikate tähtsus seisneb ka vee looduslikus isepuhastumises Pruunvetikas · Mõni liik võib kasvada isegi 30-60 meetri pikkuseks · Pruunvetikate värvus varieerub oliivrohelisest tumepruunini · Nad kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, 6-15 meetri sügavusel · Eesti vetes on kõige sagedasem põisadru Rannikutaimed Astelapaju · Põhjalahe saarte tuntuim taim · Oksad okkalised ja teravad · Valgusnõudlik · Kasvab kuival pinnasel · Hilissügisel valmivad marjad, mis sisaldavad rohkesti C-vitamiini Liiv-vareskaer · Kasvab kuni 1m kõrguseks · Õisik 30cm pikkune · Pikad kitsad lehed · Roomav risoom takistab liiva liikumist mererannal ja luidetel Merikapsas · Kasvab veepiiri lähedal, nii et juured ulatuvad merevette · 1m kõrgune põõsakujuline taim
VETIKAD · Vetikad fotosünteesivad. · Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks. · Vetikarakkudes on kloroplastid, milles on pigmente. · Paljud on mikroskoopilised, neist väikseimad üherakulised. · Paljunevad eostega, suguliselt ja harvem vegetatiivselt. · Vetikad moodustavad taimse hõljumi või on kinnitunud veekogu põhja, kividele, veeloomadele. · Võivad kasvada mullas, puutüvedes, kaljudel jm. · Neile annab värvuse klorofüll. Üherakulised ja koloniaalsed rohevetikad · Enamik üherakulisi ja koloonialisi rohevetikaid elab veekogudes (põhiliselt magevetes), kuid neid kasvab ka mullas, samblas, lumel, puukoortes jne. Ikka seal kus on piisavalt valgust. Koppvetikas · Elab väikestes veekogudes (isegi lompides). · Ta munakujulise keha eesmises peenemas osas on kaks viburit. · Viburite kinnitumiskohtade ...
Lainetele avatud rannikul jäävad ellu vaid veesisesed taimed nagu näiteks merehein. Vetikad Erinevad vetikarühmad kasvavad eri sügavusel vöönditena.Suuri silmaga nähtavaid vetikad on meres eri värvi ja kuju.Rohevetikad vajavad kasvamiseks kõige enam valgust ja seepärast on need vetikad kõige kõrgemal vööndis .Pruunvetikad vajavad natuke vähem valgust ja seega on nad rohevetikate vööndist all pool. Pruunvetikatest tuntuim on põisadru. Punavetikad ei vaja praktiliselt üldse valgust seega on nemad täiesti all ehk pruunvetikate vööndist veel all pool.Tuntuim Läänemere punavetikas on agarik .Sellest saadakse zelatiinitaolist ainet, millest tehakse näiteks marelaadi. Kaldalähedased kivid on sageli kaetud erkroheliste vetikatuustidega.Need vetikad on mitmesugused rohevetikad.Üks tavalisemaid neist on karevetikas.Karevetikas kasvab madalas vees ja katsudes pehme nagu vette kastetud vatt. Üherakulised Vetikad:
suurusega poolmest, mis sarnaselt Petri tassiga sulguvad teineteise sisse. Pantseritel on väga omapärane pooridest ja kanalitest moodustuv muster, mida kasutatakse liikide eristamiseks. Paljunevad põhiliselt pooldudes. Pruunvetikaid on 1500 liiki, peaaegu kõik merevees. Nii mikro- kui makroskoopilisi. Kõige suuremad kuni 60m, 300kg. Tänu pigmendile(fukoksantiin) saavad fotosünteesida veel 20-30 m sügavusel. Eestis tuntuim põisadru, kasutatakse väetisena. Hiinas ja Jaapani köögis kasutatakse lehtadrut(merikapsas) köögiviljana. Sisaldavad ka teisi pigmente ja joodi. Suguline paljunemine, esineb ka sugude eristumist. Esineb kudede diferentseeumise algeid. Puhtama vee korral rannas adruvallid, rohevetikad muutuvad meres valdavaks alles märgatava reistuse korral. Punavetikad on enamasti soolases vees, merepõhjas kuni 200 m sügavuses. Umbes 500 liiki. Mõned võivad olla ka maismaal, näiteks mägedes. Enamus
samuti avaldavad mõju põhjasette tüüp ning toiteelementide hulk. · Eutrofeerunud aladel on liigiline koosseis väiksem. · Niitjate vetikate ja filtreerijate karpide hulk suureneb rannikumeres o Fucus vesiculosus varud vähenenud Idotea baltica üle läinud alternatiivtoidule ( niitjas vetikas Pilayella littoralis). · Niitjal vetikal on oluline roll lehtsarve dieedis ning põisadru puhmad pakuvad lehtsarvele suurepärast kaitset. · Mõõdukalt eutrofeerunud merealadel kasutati niitjat vetikat Pilayella littoralis toiduobjektina ning põisadrut varjepaigana. · Vetika fotosünteetilise aktiivsuse suurenemisel tema toiteväärtus (atraktiivsus) vähenes. · Mesoherbivoorid tarbivad olulise osa efemeersetest makrovetikatest ning sellega aitavad kaudselt kaasa rannikumere koosluste stabiilsuse säilitamisele.
Looded on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 12 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 34 meetrini. Elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini -, 17 rohe -, 5 mänd -, 17 pruun - ja 16 taksonit punavetiktaimi.Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru. Ta võib moodustada omaette kooslusi.Punavetiktaimedest on tuntuim agarik, mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud zelatiini. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage.Zoobentoses on arvukalt riimveeks kohastunud karpe,
16. Kompostimiseks sobib: a) tuhk b) toidujäätmed c) plastmass d) klaas 17. Eestis on tähtsal kohal: a) looniidud b) nõmmemetsad c) rannaniidud d) oligotroofilised järved 18. Keskmiselt saab ühest täissuurusest puust ... paberit: a)1 kg b) 10 kg c) 70 kg d) 700 kg 19. Mänd on valguse suhtes: a) vähenõudlik b) nõudlik c) varjutalulik d) ülimalt nõudlik 20. Stenohaliinne liik on: a) mudatigu b) balti lamekarp c) põisadru d) pilliroog II: Täida lüngad! 1. Surnud orgaanilise aine lagundajad on ..................... . 2. Ökosüsteem koosneb ..................... ja ...................... . 3. Iga toiduahel algab .................... ehk .................... . 4. Laia areaaliga liigid on näiteks .................... ja .................... . 5. .................... ehk eluslooduse mitmekesisus on kui loodusrikkus, mida tuleb säilitada. 6
3. Milles seisneb vee tähtsus? · Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. · Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). · Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. · Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). · Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). · Vee omadused: · Suur soojusmahtuvus vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. · Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse.
lämmastikku, fosforit ja väävlit. 3. Milles seisneb vee tähtsus? • Vesi on lahustiks paljudele anorgaanilistele ja orgaanilistele ainetele. • Osalemine keemilistes reaktsioonides (nt polüsahhariidide ja valkude lagundamine ja süntees, fotosüntees). • Ainete transport rakus ja rakust välja toimub vesilahusena. • Raku- ja organismisisese stabiilsuse tagamine (nt kehatemperatuuri reguleerimine higistamise kaudu). • Vesi on elukeskkonnaks paljudele organismidele (nt põisadru, järvekarp, räim). • Vee omadused: • Suur soojusmahtuvus – vesi jahtub ja soojeneb aeglaselt. Veekeskkonnas on organismidel stabiilsem elada kui õhkkeskkonnas. Seega aitab vesi säilitada organismisisest püsivat temperatuuri. • Hea soojusjuhtivus 4. Mis tähtsus on anioonidel? Karbonaatioonid tekivad hingamisel. Fosfaatrühmad on kõigi nukleiinhapete ja fosfolipiidide koostises. Fosfolipiidid kuuluvad ka rakumembraani ehitusse. Joodiioonide puudumisel haigestub kilpnääre. 5
samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetikataimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetikataimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide
MERI Referaat Juhendaja: Tallinn 2013 Sisukord Sisukord..........................................................................................................................1 Sissejuhatus....................................................................................................................2 1. Ökosüsteem...................................................................................................................3 1.1 Ökosüsteemist üldiselt.............................................................................................3 1.2 Omadused......................................................
elukoht: mered kirjeldus: mikro- ja makroskoopilised organismid, kelle seas on ka 60m pikkuseid/300kg isendeid moodustades veealuseid tihnikuid, mis võivad rannikuveest ulatuda kilomeetrite kaugusele tänu oma võimele fotosünteesida hapnikku ka 20-30m sügavusel vee all. näited: Hiina, Jaapani köögis on lehtadru tavaline köögivili (kasvandustest tav). Eestis on levimuim harilik põisadru. 3) PUNAVETIKAD arvukus: ~5000 liiki elukoht: <200m sügavusel mere põhjas (enamik liikidest) mageveekogud, maismaa 150 liiki kirjeldus: valdavalt hulkraksed organismid, kes on sisaldavad punaseid pigmente, mis teevad sügaval merepõhjas fotosünteesi võimalikuks. tähtsus: kasutatakse meditsiinis ja toiduainetööstuses, kuna neist on võimalik toota kallerduvat ainet agarit.
Hõimkond: ränivetikad (SUGULINE PALJUNEMINE) Hõimkond: pruunvetikad (SUGULINE PALJUNEMINE) diploidsed, alla 1000 liigi maailmas, kõik on hulkraksed, kõik on merevetikad, maailma suurimate vetikate hulka kuuluvad Liik: Sarkassov, kes elab Sarkasso meres. See on pikk vetikas, mis ujub vee pinnal. Pruunvetikas on: Sekundaarse plastiidiga, plastiid punavetikast, kuulub alamriiki: esiviburlased. Pruunvetikate alla kuuluvad lehtadrud. Eestis on esindatud üks pruunvetika liik: põisadru. Esmase plastiidiga vetikad Kolm hõimkonda: 1. Hõimkond: punavetikad: umbes 4000 liiki maailmas, enamasti hulkraksed, reegline merevetikad, neil on suguline paljunemine, värvus roosakast mustjani. 2. Hõimkond: rohevetikad: (maismaataimede eellased) Maailmas 16000 liiki. Nad on kõikjal, neil on suguline paljunemine. Mõned liigid meenutavad teiste sugurakke (nad on viburitega) Alamliik: ikkesvetikad Maismaataimed
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
