152998,6955 216808 63809,3045 12736,9179 17734,5 4997,5821 5275,21015 7489,65 2214,43985 25614,6219 36007,2 10392,5781 130635,1077 KASUM KOKKU e konstante, vaid viiteid vastavatele utada valem, mida saab kopeerida ka gu E. Ülesanne2: Lillevaas Silinder Põhja Kõrgus Põhjapindala Külgpindala Ruumala Materjali kulu raadius cm cm2 cm2 cm3 cm2 cm 3 6 28,27 113,1 169,62 141,37 15 35 706,86 3298,67 24740,1 4005,53 48 90 7238,23 27143,36 651440,7 34381,59
Kuup Kuup on püstprisma erijuht. Kuup on korrapärane kuustahukas. Kuubi tahkudeks on kuus ruutu, sel on 12 serva ja 8 tippu. Igas tipus kohtuvad kolm tahku. Kuna kõik kuubi servad on ühepikkused, siis tähistame kuubi servi a- ga. Valemeid Kuubi täispindala St St = 6*Sp Kuubi põhjapindala Sp Kuubi põhjaks on ruut küljepikkusega a. Sp = a*a = a^2 Kuubi ruumala V = a*a*a = a^3 Kuubi pinnalaotus
Silinder Pindala: Sp = 2*r2 Sk = 2rh St = 2Sp+Sk St= 2r(r+h) h- kõrgus r- raadius St- täispindala Sk- külgpindala Sp- põhjapindala Ruumala: V = r2h V- ruumala h- kõrgus r- raadius Koonus Pindala: Sk = rm Sp = r2 St = Sk+Sp r- raadius m- moodustaja Ruumala: V = * r2*h V- ruumala h- kõrgus r- raadius Kera Pindala S = 4R2 Ruumala V = 4/3*R3 V- ruumala R- raadius
Tähised ja valemid Tähised P= ümbermõõt H= ruumilise kujundi kõrgus (suur kõrgus) S= pindala Sp = põhjapindala Sk = külgpindala St = täispindala V= ruumala C= ringjoone pikkus a, b, c, jne = kujundi küljed h = tasapinnalise kujundi kõrgus (väike kõrgus) valemid Rööpkülik S= ah P=2a + 2b Romb S= d1d2 2 P= 4a Kolmnurk S = ah 2 P=a+b+c Ruumilised kujundid (püströöptahukas, risttahukas, kuup, kolmnurkne püstprisma) Sk = PH St = Sk + 2Sp V= SpH Ring C= 2r S=r² π = 3,14
apoteem nar m Sp = 2 Külgpindala nam Sk = 2 Täispindala St=Sp+Sk Püramiidi ruumala E 1 V = Sp H 3 H D C A B Leia korrapärase kuusnurkse püramiidi täispindala ja ruumala, kui põhiserv on 3 cm, põhja apoteem 2,6 cm, püramiidi kõrgus 5 cm ja külgtahu apoteem 5,5 cm. Lahendus Kirjutan välja andmed. Leian põhjapindala Sp Leian külgpindala Sk Leian täispindala St Leian ruumala V Kirjutan vastuse
5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 1 Kuidas nimetatakse 180 kraadist nurka? VASTUS: 2 Rooma nr. 50 3 Eriline ruut 4 põhjapindala valem on:...... vastus selgub ülevalt alla hallidest ruutudest 5 täht LISAVASTUS: 6 90 kraadist väiksemat nurka nimetatakse....... lisavastus selgub üksikutes tähtedes ja see on ruudu ümbermõõdu valem 7 v=abc,Sh ja a ruudus on............ 8 täht Koostajad: Lahendajad: 9 vähendatav-..............-vahe
Silinder ja selle osad. Silindri pindalad ja ruumala. 1. SILINDER JA SELLE OSAD. Silindriks nimetatakse pöördkeha, mis tekib ristküliku pöörlemisel ümber ühe külje. Külg, mille ümber ristkülik pöörleb on silindri kõrguseks. H Külg, mis pöörleb on raadiuseks. R Silindri diagonaaliks on diagonaallõike diagonaal. 2. SILINDRI PINDALAD ja RUUMALA. Silindri põhjaks on ringid. Seega on põhjapindalaks ringi pindala. PÕHJAPINDALA 3. NB!!!! pöördkehade ARVUTUSTES: Silindri ja koonuse valemites esinev suurus ( mis on ligikaudse väärtusega) tuleb arvutustes jätta tähe kujule kuni lõppvastuseni Lõppvastuses tohib arvuks teha siis, kui on tegemist materjali koguste või massi arvutustega Lõppvastuste ümardamine toimub alles siis, kui on arvutiga täht juba asendatud. NÄIDE: Mitu m2 plekki kulub ilma kaaneta silindrikujulise veenõu valmistamiseks, kui ühenduskohtadele kulub 3% ...
Silindritöömahuks. Üldmaht- põlemiskambrimaht + töömaht = üldmaht (Vp.k+Vt.m=Vü.m) Surveaste- Üldmahu suhe põlemiskambrimahtu.Ottomootoril ca. 10, diislil ca.20. Arvutusvalem: E = Vü.m : Vp.k = Vt.m + Vp.k : Vp.k *Ottomootor- mootor mis töötab kas bensiini või gaasiga, diisel- mootor mis töötab diiselkütusega. Mootori litraaz- kõikide silindrite töömahtude summa liitrites.1L=1000cm3. Arvutusvalem: mootori litraaz = S*L*N, kus S on põhjapindala, N on silindrite arv ja L on kolvikäik. Jõu(põõrde)moment- jõu ja selle rakendusõla korrutis. Võimsus- ajaühikus tehtud töö.Jaguneb: effektiivvõimsus ja indikaatorvõimsus. Indik.v- 100%, ef.v- 70%.Indikaator võimsus silindri sees töötaktil(arvutuslik), effektiivvõimsus mõõdetuna hoorattalt. Võimsusühikud on hobujõud ja kilovatt. 1hj = u. 0,75 kw. *1 hobujõud on võimsus kui tehakse tööd 75kg-i liigutamisel 1m. kõrgusele 1s. jooksul.
Püramiidi põhjaga paralleelne lõige on põhjaga sarnane hulknurk. Püramiidi põhja pindala ja põhjaga paralleelse lõike pindala suhtuvad nagu vastavate püramiidi kõrguste ruudud. ABCD ~ KLMN AB BC CD DA = = = =K KL LM MN NK 2 S h = S1 h1 1 Sk = nam 2 1 S t = na ( m + k ) 2 1 V = S ph 3 ABCD püramiidi põhi KLMN püramiidi põhjaga paralleelne ristlõige S püramiidi põhjapindala S1 püramiidi põhjaga paralleelse ristlõike pindala h püramiidi kõrgus h1 püramiidi põhjaga paralleese ristlõike kõrgus Sk korrapärase püramiidi külgpindala St korrapärase püramiidi täispindala Sp põhja pindala V ruumala n põhja nurkade arv a püramiidi põhiserv m püramiidi apoteem k põhja apoteem
4. 2. 1. 3. 5. 4. Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: Tiheduse valem: D= kus D katsekeha materjali tihedus m katsekeha mass V katsekeha ruumala Silinder: 2 Sp = kus Sp põhjapindala pii ja r2 raadius ruudus. V = Sp(h) kus V ruumala Sp pindalade vahe ja h kõrgus Kera: 3 V= kus V ruumala ja r3 raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a külg b külg ja h kõrgus 5. Täidetud arvutus tabelid. d1(mm) d2(mm) h(mm) V(mm3) m(g) Mõõdud D( ) Tulemused 1. 23
Ruumala: V = a · b · c Täispindala: St = 2(ab + ac + bc) AB - diagonaal Püströöptahukas Põhja pindala: Sp = a · ha Külgpindala: Sk = P · h Ruumala: V = Sp · h Põhja ümbermõõt: P = 2(a + b) Täispindala: St = Sk + 2Sp Korrapärane püstprisma Põhjapindala - kus n on tahkude arv Külgpindala - Sk = a · h · n Silinder Põhja pindala: Sp = Külgpindala: Sk = 2 · · r · h Ruumala: V = Sp · h = · ·r 2 Täispindala: St = Sk + 2Sp = 2 · · r · h + 2 · r2 · h
V = 364,556* 29,99 = 10933,033 30,5 D 0,00279 10933,033 D = 0,00279(g/mm³)*1000000000(mm³)/1000(g) = 2790(kg/m³) Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: Tiheduse valem: D= kus D – katsekeha materjali tihedus m – katsekeha mass V – katsekeha ruumala Silinder: 2 Sp = kus Sp – põhjapindala pii ja r2 – raadius ruudus. V = Sp(h) kus V – ruumala Sp – pindalade vahe ja h – kõrgus Kera: 3 V= kus V – ruumala ja r3 – raadius kuubis Nelinurk: V = a*b*h kus a – külg b – külg ja h – kõrgus 6. Järeldused: Töö tulemus: Alumiinium- 2789,7 kg/m³ Vask- 8978,1 kg/m³ Teras- 7825,9 kg/m³ Messing- 8436,8 kg/m³
Pindala on 166 cm . 29.Kolmnurkne püstprisma - põhjadeks ehk Ül.1188 põhitahkudeks on kaks võrdset komnurka; Selgitada püstprisma elemente. kolmnurkade külgi nimetatakse püstprisma n=3 põhiservadeks; külgtahkudeks kolm tippe 6, külgservi 3, põhiservi 6, külgtahke 3 ristkülikut; ristkülikute ühiseid servi n=4 nimetatakse püstprisma külgservadeks; tippe 8, külgservi 4, põhiservi 8, külgtahke 4 valemid: põhjapindala Sp=ah:2, külgpindala n=5 Sk=PH, täispindala St=Sk+2Sp, ruumala tippe 10, külgservi 5, põhiservi 10, külgtahke V=SpH 5 vaata n=6 tippe 12, külgservi 6, põhiservi 12, külgtahke 6 NB näiteks võib olla sellise kujuga sammas, n=7
R3 = 1066,88 2.Basseinis (mahuga 700m3, sügavusega 3 m) on vaja mõõta vee hulka täpsusega ± 100 m3 . Vee mõõtmiseks kasutatakse nivooandureid, milliste väljundid muutuvad, kui vee nivoo ületab anduri asetuse. Valida minimaalne arv andureid, määrata millistele kõrgustele põhjast (h) tuleb nad asetada ning millist vee hulka (V) nad näitavad. Esitada graafik: V(h) näit sõltuvat nivoost. V = 700 m3 h=3m täpsus ± 100 m3 Basseini põhjapindala Sp = V / h = 700 / 3 = 233 m2 100 1 Seega ruumalale ± 100 m3 vastab kõrgus hr = ± V / Sp = ± 233 = 2,33 = ± 0,43m 100 200 Järelikult on üks kvant q = 2 = m 233 233 200 Ja minimaalne andurite arv on n = h / q - 0,5 = (3 ÷ ) - 0,5 = 3
2) 4751´ Lahendus: 4751´ = 4751 : 60 = 79 (kraadi), jääk 11 (minutit); 4751´ = 7911´. 3) 82´ Lahendus: 82´ = 82 : 60 = 1 (kraad), jääk 22 (minutit); 82´ = 122´. 4) 5560´ Lahendus: 5560´ = 5560 : 60 = 92 (kraadi), jääk 40 (minutit); 5560´ = 9240´. Pöördkehad Silinder 1. Silindri põhja raadius on 2 cm ja kõrgus 5 cm. Leia silindri külgpindala, põhjapindala ja täispindala. Lahendus: Teeme joonise. h r Antud on r = 2 cm; h = 5 cm. Leiame Sk; Sp; St. Külgpindala Sk = 2rh; Sk = 2 . 2 . 5 = 20 (cm2); põhjapindala Sp = r2; Sp = . 22 = 4 (cm2); täispindala St = 2Sp + Sk = 2 r2 + 2rh = 2r(r + h); St = 2 . 4 + 20 = 28 (cm2). Vastus: Silindri külgpindala on 20 cm2, põhjapindala 4 cm2 ja täispindala 28 cm2. 2. Silindri põhja raadius on 2,5 cm ja kõrgus 1,2 cm
Valitses 30 dünastiat. Alandlik kuulekus vaarao ja jumala ees. Vaarao võrdus rahva jaoks jumalaga. Oli ka ääretult palju erinevaid jumalaid. Kunsti tähtsus kunst suurendab vaarao hiilgust ja süvendab jumala kartust. 8. Kirjelda Egiptuse püramiidi (suurus, läbilõige, eesmärk, algne välimus, miks enam ei ehitata)! Algupäraselt olid püramiidid kaetud valge kiviplaadiga ja tipp oli kullatud. Neil olid kolossaalsed mõõtmed. Näiteks Cheopsi püramiid 140 m ja põhjapindala üle 5 ha. Püramiidide eesmärgiks oli vaarao, kelle hauakambrit nad tähistasid, hiilguse ja suuruse näitamine. Nad kuulusid tihtipeale templite juurde. Püramiidide ehitamine lõppes koos dünastiate lõpuga kuna püramiidid ehitati orjade jõul vaaraode auks, siis kui vaaraosid enam ei olnud, ei olnud ka vajadust püramiide ehitada. 9. Kirjelda Egiptuse skulptuuri! Värvitud puust või kivist väärikad skulptuurid. Vaaraod seismas sirgelt, käed kõrval, üks jalg teisest
Ülesanne 2. Vertikaalselt paiknev hüdrosilinder peab tõstma koormust massiga 1000 kg. Milline peab olema koormust tõstva silindri minimaalne läbimõõt d mm, kui rõhk p süsteemis ei tohi ületada 200 bar ja silindri mehaaniline kasutegur m on 0,85 m? Vali silindrite standartsete läbimõõtude reast lähim sobiva läbimõõduga silinder. Milline peaks olema valitud silindri käitamiseks töövedeliku rõhk, bar? A= kus A on silindri põhjapindala, F on tõstejõud ja p on rõhk ja on mehaaniline kasutegur. Antud: m = 1000 kg g = 9,81 m/s² p = 200 bar = 20000000 Pa = 0,85 Leida: d =? F= mgF=1000*9,81= 9810 A= = 0,000577 m² = 5,77 cm² A= * = => r = r= = 0,013555 A = r² d = 2r d = 2 · 0,013555= 0,02711 m = 27,11 mm
temperatuur t2 = 178,6°Cja tihedus 2 = 3,58 Ülesanne 5. (variant 3) Hüdrosilinder, mille siseläbimõõt on 40mm, nihutab koormust kiirusega 240 mm/min. Arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikkusest q 6%. Vastus: Vajatav pumba tootlikkus on võrdne 1 minuti jooksul täidetava silindri maht, millel on sama diameeter käigupikkusega 0,24 meetrit. Seega kui on teada et silindri põhjapindala on S= S=1256 =0,001256 ning kõrgus 0,24m, siis silindri ruumala on 'V=Sh, seega V=0,001256x0,24=0,000301 =0,301l ... mis tähendab, et pumba tootlikkus peab olema 6% mahuliste süsteemi kadude korral q= =0,32l/min Ülessane 7 (variant 3)
Ülesanne 5 Hüdrosilinder, mille siseläbimõõt on 125mm, nihutab koormust kiirusega 1200 mm/min. Arvutada silindrit toitva pumba minimaalselt vajalik tootlikkus q l/min. On teada, et süsteemi mahulised kaod moodustavad pumba tootlikkusest q 4%. Vastus Vajatav pumba tootlikkus on võrdne 1 minuti jooksul täidetava silindri maht, millel on sama diameeter käigupikkusega 1,2 meetrit. Seega kui on teada et silindri põhjapindala on A 12264.624mm 2 0,0123m 2 ning kõrgus 1,2m, siis silindri ruumala on V A h , seega V 0,0123 1.2 0,01476m 3 14,8l ... mis tähendab, et pumba tootlikkus peab olema 4% mahuliste süsteemi kadude korral 14,8 q 15,42l / min 0,96
LELOL iseseisev töö Nr. 3 iseseisev töö Õppeaines: Hüdro- ja pneumoseadmed Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI-31B Juhendaja: lektor Samo Saarts Tallinn 2015 ÜLESANNE 1. Antud: A=25 m – vedeliku samba kõrgus P1=4 bar = 4*105 Pa – välisrõhk ρ=950 kg/m3 - tihedus g=9.81 m/s2 – gravitatsioon Leida: P2 - anuma põhjas olev rõhk F - jõud kui anuma põhjapindala on S=2 m2 Lahenduskäik: 1. Arvutan anuma põhjas oleva rõhu P2. P=P1+A*g* ρ P2=4*105 + 25*9.81 *950=632987.5 Pa=6.329875 bar 2. Arvutan jõu F. Pa=N/m2 632987.5 N/m2 / 2 m2=316493.75 N Vastus: P2=6.329875 bar F=316493.75 N ÜLESANNE 2. Antud: d=18 mm=0.018m – toru sisediameeter v=3.5 m/s – vedeliku kiirus l=130 m – toru pikkus υ=35 mm2/s=35*10-6 m2/s – kinemaatiline viskoossus tegur ρ=900 kg/m3 - tihedus Σξ=30 - kohalike takistuste summa
Pindala on 166 cm . 29.Kolmnurkne püstprisma - põhjadeks ehk Ül.1188 põhitahkudeks on kaks võrdset komnurka; Selgitada püstprisma elemente. kolmnurkade külgi nimetatakse püstprisma n=3 põhiservadeks; külgtahkudeks kolm tippe 6, külgservi 3, põhiservi 6, külgtahke 3 ristkülikut; ristkülikute ühiseid servi n=4 nimetatakse püstprisma külgservadeks; tippe 8, külgservi 4, põhiservi 8, külgtahke 4 valemid: põhjapindala Sp=ah:2, külgpindala n=5 Sk=PH, täispindala St=Sk+2Sp, ruumala tippe 10, külgservi 5, põhiservi 10, külgtahke V=SpH 5 vaata n=6 tippe 12, külgservi 6, põhiservi 12, külgtahke 6 NB näiteks võib olla sellise kujuga sammas, n=7
Me teame, et vanad egiptlased seostasid oma jumalaid tähtedega. Teadlased arvavad, et kolme suure püramiidi paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutunud kolm tähte tähtkujus. Vana Riigi ajastu ehitismälestitest on kõige kuulsamad kolme vaarao püramiidid Giza väljal, Kairo lähedal. Suurim neist on Cheopsi püramiid ( 147 m kõrge ja põhjapindala üle 5 hektari)(ehitamine kestis üle 20 aasta ja see rajati u 2500 a e. Kr). Püramiid on laotud u 2 300 00 kivipangast, millest üks kaalub üle kahe ja poole tonni. Teisele kohale suuruselt jääb Chephreni püramiid (kõrgus 143m) ja kolmandale Mykerinose püramiid (u 66 m kõrgune). Nende püramiidide hauakambreid ei rajatud enam maapõue, nagu astmikpüramiidide puhul, vaid juba püramiidide sisse. Cheopsi püramiidis on kolm hauakambrit
(Osa mahuarvutusreegleid laienevad mitmetele töödele ja konstruktiivelemendile, nt TALO-80 mahuarvutusjuhendis avade ja õõnsuste arvestamise kohta: alla 1m2 suurusi avasid ja alla 0,2 m3 õõnsusi mahtudest maha ei arvestata. Enamus reeglitest seotud konkreetse tööliigi või konstruktiivelemendiga.) Nt.TALO-80 mullatööde osas: Mulla- ja lõhketööd liigendatakse kaevesügavuse ja kaeve põhjapindala alusel. Kaevesügavuse alusel: Pinnakaeve alla 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m2) Süvakaeve üle 1 meetri paksuse pinnakihi kaeve (m3) Kaeve põhjapindala alusel: Süvendi kaeve Kanali (kraavkaeviku) kaeve Nõlvakalded ja kaevevarud vastavalt mahuarvutusjuhendile (vt.skeem) SniP: kaevandatavate pinnaste klassifikatsioon pinnasekategooria alusel. 34
Cm = Am / BkordaT Joonis 4.7.2 - Üldtäidlus e plokktegur Cb- laeva veealuse ruumala ehk mahulise veevälja- surve (tagurpidi kolmnurk) suhe risttahuks ruumalasse mille servad on L , B ja T. Cv=(tagurpidi kolmnurk / L korda B korda T Joon 4.7.3 ---------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- ------------ - pikiprisma tegur Cp laeva ruumilise veeväljasurve V suhe silinderprisma ruumalasse , mille põhjapindala on Am ja kõrgus L Cp=(tagurpidi kolmnurk) / Am korda L = Cb / Cm Püstprisma tegur Cvp laeva ruumilise veeväljasurve (tagurpidi kolmnurk) suhe silinderprisma ruumalasse , mille põhjapindala on Awp ja kõrgus T Cvp = tagupidi kolmnurk / Awp korda T = Cb / Cwp tegurid Cwp Cm ja Cb nim sõltumatuteks põhiteguriteks , tegureid Cp ja Cvp aga nendest tuletatud teguriteks e prismaatilisteks teguriteks. Prismaatilised tegurid leiavad vähe kasutust.
p = p 0 + g ( z 0 - z ) = p 0 + gh Pascali seadus rõhu muutus mistahes vedeliku punktis kandub edasi samasugusena kõikidesse vedeliku punktidesse. Ühendatud anumate seadus vedelikusammaste kõrgused on pöördvõrdelised nende tihedustega h1 2 = h2 1 Hüdrostaatiline paradoks rõhttasandi kõigis punktides valitseb ühesugune rõhk ning rõujõud F = ghA = gV , kus V on ruumala, mis saadakse kõrguse h ja põhjapindala A korrutisena. Jõud mõjub sellisesse ruumalasse mahtuva vedeliku kaaluga. Jõud on alati nii suur, sõltumata sellest, milline on anuma kuju ja palju vedelikku sellesse anumasse mahub Hüdrodünaamika Mittestatsionaarne ehk muutuv voolamine selline voolamine, milles voolamise kiirus U ja rõhk P sõltuvad mistahes vedeliku punktis peale ruumikoordinaatide ka ajast Statsionaarne voolamine voolamine, kus mistahes vedeliku punktis nii kiirus u kui rõhk p sõltuvad ainult
Paskaliteks. p=13,48 ¯ ¿ 1348000 Pa 3 Leian anuma põhjale mõjuva jõu. F=P× S p F=1348000 Pa ×2 m 2=2696000 N=2696 kN 1.4 Vastus Arvutasin ülesandes antud anuma põhjale mõjuva jõu rõhu barides.. Esiteks anuma põhjale mõjuva rõhu P. Teiseks arvutasin samale põhjale rakenduva jõu F, teades, et põhjapindala on 2 ruutmeetrit. Vastuseks sain, et F=2696 kN 4 2. ISESEISEV TÖÖ NR. 2 2.1 Ülesanne Ülesandes tuleb dimensioneerida kahepoolse toimega silinder liikumisele ( - ) suunas vastavalt Sele 2. Leian kolvi läbimõõdu D1, hõõrdejõu, koormusfaktori Lo ning vooluhulga vastavalt voolukiirusele v. Hõõrdeteguriks on , rõhk süsteemis on P Mpa. 2.2 Lähteandmed Variant 2
d) Teeme uuritava katsekeha eskiisjoonise; e) Vordleme leitud tihedused antud katsekeha materjalile kirjanduses tooduga; · Alumiinium - 2,7 · 103 kg/m³ · Messing - 8,5 · 103 kg/m³ · Vask - 8,9 · 103 kg/m³ · Teras - 7,9 · 103 kg/m³ Kasutatud valemid koos füüsikaliste suuruste lahtikirjutamisega: · Tiheduse valem: D = , kus D katsekeha materjali tihedus, m katsekeha mass, V ruumala; · Silinder: Sp = 2 , kus Sp põhjapindala, pii, r2 raadius ruudus; V = Sp · h , kus V ruumala, Sp pindalade vahe, h kõrgus; · Kera: V = 3 , kus V ruumala, r3 raadius kuubis; · Nelinurk: V = a · b · h , kus a külg, b külg, h kõrgus. Katsekeha #1 Eskiisjoonis Mõõdud d1 (mm) d2 (mm) h (mm) V (mm3) m (g) D () Tulemuse 14127,4
1. harilik murd Harilik murd näitab, mitmeks võrdseks osaks on tervik jaotatud ja mitu sellist osa on võetud. 2. kümnendmurd Kümnendmurd on komaga arv. N: 23,4 ;14,1 ; 3,8 ; 10,5 3.murru taandamine Hariliku murru taandamiseks nimetatakse murru lugeja ja nimetaja jagamist ühe ja sama nullist erineva arvuga. 4.Astmete korrutamine Ühe ja sama arvu astmete korrutamisel astendajad liidetakse. 32 · 31 = 32 + 1 = 33 = 3 · 3 · 3 = 27 5.Astmete astendamine Astme astendamisel astendajad korrutatakse. 6.Astmete jagamine Ühe ja sama arvu astmete jagamisel astendajad lahutatakse. a m : a n = a m-n 7.Negatiivne astendaja Murd, mille lugejaks on arv 1 nimetajaks sama aste positiivse astendajaga. 1 a -n = n , kus a 0 a 8.Arvu standardkuju Kui arv on esitatud kahe teguri korrutisena, millest üks jääb arvude 1 ja 10 vahele ning teine arvu 10 aste, siis öeldakse, et arv on kirjutatud standardkujul. N: 20000 = 2 *10 4 500000000...
(kool) Nimi Klass Referaat Ajalugu Tallinn 2005 Sisukord Sissejuhatus Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone Egiptlaste ehitised Astmikpüramiid Murtud püramiid Punane püramiid Egiptus Sissejuhatus Läbi aegade on Egiptus olnud tuntud püramiidide poolest. Kuulsaimad neist on kolm Giza püramiidi, mis seisid juba kreeka kirjanik Siidon Antipatrose koostatud seitme maailmaime loetelus. Tõenäoliselt teame ka meie püramiididest kõige paremini just nimetatud kolme ehitist. Tegelikult on Giza püramiidid võrreldes Egiptuse püramiidide ehitamise ajalooga suhteliselt hiline saavutus. Egiptus oli maailma üks esimesi tsivilisatsioone. Peamine, mis on Egiptusele iseloomulik, on ta palav kliima. Jaanuaris on siin kümme kraadi, augustis kakskümmend seitse kraadi sooja. Mõnikord tõuseb kuumus neljakümne seitsme kraadini. Vahemere lä...
rad = el = 37.41 4 s Lh = 20800 t 5732 Lh 573 13.4 20800 Cvaj 2 = Fe p 6 = 1106.363 = 6002 N = 6kN < Cr = 12.93kN 10 106 p =3 Laager nr 108 soobib. 37.41 rad 2 = ''' = = 13.4 ih 2.79 s Lh = 20800 t Õlikogus Reduktori karteri põhjapindala: S = a b = 64 241 = 15424mm 2 , kus a korpuse siselaius b korpuse sisepikkus Õlikogus Võli = S h = 15424 69.24 = 1067957.76mm 3 = 1.1liirit h õli nivoo [lk 10.] Kasutatud materjalid: 12 2. D.Sapiro; A.Podorvanova; A.Moronov. Tugevusõpetus 3. H.Lepikson. Masina ehitaja 1. P.Dunejev ; O.Lelikov . Masinaelemete projekterimine http://mez.by/eng/katalog.shtml
8. LAINED 8.1 Rist- ja pikilained Laineks nimetatakse võnkumise edasikandumist ruumis. Kui elastses keskkonnas mõned osakesed viia tasakaalust välja, hakkavad nad võnkuma. Tekkiva sumbuvvõnkumise käigus muundub osa võnkumisenergiat soojuseks, osa kandub üle naaberosakestele, mis hakkavad samuti võnkuma. Selliselt levib võnkumine keskkonnas osakeselt naaberosakesele. NB! Laine käigus ei kandu edasi mitte keskkond, s.t. molekulid ise, vaid ainult võnkumine! Ristlainetuseks nimetatakse sellist lainetust, mille käigus keskkonnaosakesed võnguvad laine levimissuunaga risti, näiteks lained veepinnal. A z v x -A ...
t. jääb püsima suvalises sügavuses. 3) < ü < , keha upub. 47. Sõnastage Pascali seadus. Pascali seadus. Kui vedelikule või gaasile avaldada rõhku, siis see rõhk kandub muutumatuna üle vedeliku või gaasi igasse punkti. 48. Selgitage hüdraulilise pressi tööpõhimõtet. Tehke vastav joonis. Hüdrauliline press suurendab jõudu niimitu korda, kuimitu korda on suurema kolvi põhjapindala suurem väiksema kolvi põhjapindalast. 49. Sõnastage ülemaailmne gravitatsiooniseadus, kirjutage valem, tehke joonis. Newtoni ülemaailmne gravitatsiooniseadus. Kõik kehad mõjutavad üksteist gravitatsioonilist tõmbejõududega, mis on võrdelised nende kehade massidega ja pöördvõrdelised nende kehade vaheliste kaugustega. 1 2 = , kus m1 ja m2 on nende kehade massid, r kaugus
Väidedavalt oli vahimees paar päeva hiljem hirmust surnud. Valge torn · Kaitsetorn · Kaitsetorn olid tihti keskaegse ehitise tugevaim osa, kus vajadusel olid ka sobivad elamistingimused kuningale või õukonnaliikmele. · Torn ehitati künkale ning seetõttu asub keldri põhjakülg osaliselt maapinnast allpool · Valget torni kui ühte suurimat kaitsetorni kristlikus maailmason kirjeldatud kui "kõige terviklikumat 11. sajandi paleed Euroopas · Valge torni põhjapindala ilma väljaulatuvate nurgatornideta on 36 korda 32 meetrit (118 korda 105 jalga) ning kõrgus lõuna kaitsemüüridel 27 m (90 jalga). · Normannide kaitsetornid olid tavaliselt maapinnast kõrgemal, antud juhul lõunaküljel ning sinna pääses puidust treppi mööda, mida oli võimalik rünnaku korral üles tõmmata. Ilmselt lisati torni lõunaküljele eeshoone Henry II valitsusajal (11541189) tagamaks lisakaitset sissepääsule, kuid see pole säilinud.
Kolmnurk ümbermõõt on Kolmnurga pindala kolmnurga külgede võrdub aluse ja kõrguse pikkuste summa. poole korrutisega St= Sk + 2Sp V= a · b · c = Sp · H Püstprisma Korrapärane täispindala võrdub püstprisma külgpindala ja Püstprisma ruumala kahekordse võrdub põhja pindala ja põhjapindala püstprisma kõrguse summaga korrutisega St= 6a² V= a³ täispindala = 6· serva ruumala = serva pikkus · Kuup pikkus · serva pikkus serva pikkus · serva pikkus (C)P= 2· · r S = · r2 Ring ümbermõõt= kaks · pindala 3,14 · raadius · 3,14 · raadius raadius
järgmise vaarao jaoks. Me teame, et vanad egiptlased seostasid oma jumalaid tähtedega. Teadlased arvavad, et kolme suure püramiidi paigutus Maal vastab täielikult Orioni vööle taevalaotuses. Ehitised asuvad ühes reas ja väikseim on pisut kaugemal vasakul, täpselt nii, nagu on paigutunud kolm tähte tähtkujus. Vana Riigi ajastu ehitismälestitest on kõige kuulsamad kolme vaarao püramiidid Giza väljal, Kairo lähedal. Suurim neist on Cheopsi püramiid ( 147 m kõrge ja põhjapindala üle 5 hektari) (ehitamine kestis üle 20 aasta ja see rajati u 2500 a e. Kr). Püramiid on laotud u 2 300 00 kivipangast, millest üks kaalub üle kahe ja poole tonni. Teisele kohale suuruselt jääb Chephreni püramiid (kõrgus 143m) ja kolmandale Mykerinose püramiid (u 66 m kõrgune). Nende püramiidide hauakambreid ei rajatud enam maapõue, nagu astmikpüramiidide puhul, vaid juba püramiidide sisse. Cheopsi püramiidis on kolm hauakambrit
0 56.548668 28.2743339 31.3 30.5 7.0 688.32295 153.93804 10.0 8.7 5.0 157.07963 78.5398163 300.0 293.9 60.0 56548.668 11309.7336 Summa: 57450.6 11570.5 Keskmine: 14362.7 2892.6 m - koonuse moodustaja H - koonuse kõrgus r - põhja raadius 1. Arvuta välja koonuse küljepindala, põhjapindala, täispindala ja ruum 2. Anna piirkondadele F3-F6, G3-G6, H3-H6 ja I3-I6 nimed 3. Leia pindalade ja ruumalade kogusumma ja keskmine väärtus kasuta 4. Vastused anna kümnendik täpsusega 5. Leia mitu % moodustab iga koonuse ruumala nende ruumalade summ 6. Anna J veerule % vorming ja näita vastuses kahte komakohta 7. Lisa lahtrisse A2 tänane kuupäev vajutada korraga Ctrl+Shift+,(koma)
Aja t jooksul jõuavad seinani ainult need osakesed, mis lendavad seina poole ja mille kaugus pole suurem kui v x t . Seina poole lendamine tähendab, et nende molekulide korral v x on positiivne. Et molekulide hulk on väga suur ja nende liikumine kaootiline, siis võime öelda küllalt suure täpsusega, et seina suunas lendavad pooled molekulid, pooled lendavad seinast eemale. Seega tuleb meil arvestada pooli nendest osakestest, mis jäävad niisuguse silindri sisse, mille põhjapindala on S ja kõrgus v x t . Nende arv avaldub valemiga 1 N nV , 2 kus n on gaasimolekulide kontsentratsioon ehk molekulide arv ruumalaühikus, V selle silindri ruumala. Et silindri ruumala on põhjapindala korda kõrgus, siis 1 N nSv x t . 2 Nende poolt seinale edastatav koguimpulss on järelikult 1 P N dP nSv x tdP nStm0 v x2 . 2
Praktilises kasutuses on ülalmainitutest ainult 20- ja 40-jalased. 2. seeria konteinerid on kasutusel rahvusvahelistes raudteevedudes. Mõlemat tüüpi konteinerite kõrgus ja laius on ühesugune 8 × 8 jalga (2,44 × 2,44 m). Konteinerite mtmeid pole kogu maailmas standardiseeritud, ISO 20- ja 40-jalaste konteinerite kõrval on kasutusel USA 24-, 27-, 35- ja 45-jalased konteinerid. ISO konteinerite mtmeid ja mahtuvus on esitatud tabelis. Tüüp Pikkus, m Laius, m Kõrgus, m Põhjapindala, m2 Ruumala, m3 1A 12,00 2,30 2,4 27,6 66,2 1B 9,0 2,3 2,4 20,6 49,4 1C 5,9 2,3 2,4 13,6 32,6 Toodud arvud on keskmised. Mõõtudes esineb erinevusi sõltuvalt konteineri otstarbest ja valmistamiseks kasutatud materjalist. Konteinerite tootjad väidavad, et nad võivad valmistada konteinereid ükskõik millise kauba veoks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
