Kuup (0)

1 Hindamata

Lõik failist

Kuup
Kuup on püstprisma erijuht.
Kuup on korrapärane kuustahukas . Kuubi tahkudeks on kuus ruutu , sel on 12 serva ja 8 tippu. Igas tipus kohtuvad kolm tahku .
Kuna kõik kuubi servad on ühepikkused, siis tähistame kuubi servi a- ga.
Valemeid
Kuubi täispindala St
St = 6*Sp
Kuubi põhjapindala Sp
Kuubi põhjaks on ruut küljepikkusega a.
Sp = a*a = a^2
Kuubi ruumala
V = a*a*a = a^3
Kuubi pinnalaotus

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2015-04-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Worst Õppematerjali autor

kuup põhjapindala täispindala pinnalaotus püstprisma pinnalaotus

Sarnased õppematerjalid

rtf

Ruumiliste kujundite tutvustus (kuup, risttahukas, prisma, püramiid) (8.klass)MSword

Valemid: Ruumilised kujundid Kuup Kuubi serv on a. Näide Kuubi serva pikkus Kuubi ruumala V = a3 Kuubi täispindala on a = 2 cm. Et kuubi üks tahk on ruut ja kuubil on Näide St = 6 · a2 6 tahku, siis täispindala Olgu kuubi serva pikkus 2 cm, St = 6 · 22 =6 · 2 · 2 = siis kuubi ruumala on: =24 cm2 V = 23 = 2 · 2 · 2 = 8 cm3 Risttahukas Risttahuka servad on a, b, c. Risttahuka ruumala on Risttahuka täispindala on St = 2 · a · b + 2·a·c + 2·b·c V=a·b·c St = 2 ·

Matemaatika

doc

Hulktahukad

Hulktahukad 1. Kuup (kõik tahud ruudud) 2. Risttahukas (kõik tahud 3. Korrapärane nelinurkne ristkülikud) püstprisma (põhi ruut, küljed ristkülikud) a h a h b

Matemaatika

ppt

PRISMA

kui tema põhjadeks on korrapärased hulknurgad. Korrapärane viisnurkne püstprisma Korrapärane kolmnurkne püstprisma Korrapärane nelinurkne püstprisma Korrapärane hulktahukas ehk platooniline keha ehk regulaarne hulktahukas ................. hulktahukas, mille kõik tahud on kongruentsed korrapärased hulknurgad ja mille igast tipust lähtub võrdne arv servi Kuup ehk heksaeeder ehk korrapärane kuustahukas Pindala ja ruumala Kuup S= 6a2 V= a3 Risttahukas S= 2(ab+ac+bc) V= abc Püströöptahukas S= 2Sp+Sk V= SpH S p = ah = ab sin Sk=PH P=2(a+b) Kaldrööptahukas S= 2Sp+Sk V= SpH H S p = ah = ab sin

Kategoriseerimata

pdf

8. klassi raudvara: PTK 6

mõõdab põhjadevahelist kaugust; korrapärane korrapärane prisma - väär, sest põhitahud prisma: põhjad on korrapärased hulknurgad peavad olema korrapärased kujundid Leida, kas on olemas antud servade arvuga püstprismad. SELGITUS: n-nurkne prisma, servade üldarv 3n NB erijuhud: kuup, risttahukas, kolmnurkne 1)servade arv 8, antud püstprismat pole püstprisma, püströöptahukas olemas, sest servade arv ei jagu kolmega 2)servade arv 15, antud püstprisma on olemas, 5-nurkne 3)servade arv 13, antud püstprismat pole olemas

Matemaatika

pdf

Geomeetria stereomeetria

STEREOMEETRIA Risttahukas S  2ab  bc  ac  c V  S p  H  abc d d  a2  b2  c2 b a Kuup S  6a 2 d a V  a3 d a 3 a a Püstprisma S t  2S p  S k H= l Kü lg pindala S k  P  H V  Sp  H A

Geomeetria

doc

Tasapinnaliste ja ruumiliste geomeetriliste kujundite valemid, seosed ja tuletused

RÖÖPKÜLIK 6. KOONUS 19. RÖÖPTAHUKAS 7. KORRAPÄRANE HULKNURK 20. SEKTOR 8. KORRAPÄRASE HULKNURKSE PÕHJAGA PÜRAMIID 21. SILINDER 9. KUMERTIPNE RUUT 10. KUMERÄÄRNE KUUP 22. ,,STAADION" 23. TOROID 11. KUUP 24. TORU 12. RING / RINGJOON 25. TRAPETS 13. RISTKÜLIK Jrk. number NÄIDISLEHT

Matemaatika

pdf

8. klassi raudvara: PTK 2

x2. ja 2.x1. summaga koonduvad korrutised 1.x3. ja 2.x2. 20.Kuupide vahe valem - kahe üksliikme vahe ja nende üksliikmete selgitus:2x3 ehk 6 korrutisest koonduvad neli summa mittetäieliku ruudu korrutis võrdub nende üksliikmete kuupide koonduvad korrutised 1.x2. ja 2.x1. vahega koonduvad korrutised 1.x3. ja 2.x2. 21.Kaksliikme kuup (summa) - summa 1) kuubi valem: esimese liikme kuup + kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis + kolmekordne esimese liikme ja teise liikme ruudu 2) korrutis + teise liikme kuup 3) 22.Kaksliikme kuup (vahe) - vahe kuubi valem: esimese liikme kuup - kolmekordne esimese liikme ruudu ja teise liikme korrutis + kolmekordne esimese liikme ja teise liikme ruudu korrutis - teise liikme kuup 23.Peastarvutamine - Õ ül

Matemaatika

pdf

Matemaatika õpetajaraamat 1. klassile I osa

pida. Kenad lillekimbud käes, jätkati teekonda. Nüüd viis tee otse kooli- majja. Esimene koolipäev oli tore ja huvitav. Kui tunnid lõppesid, kiirustas Karupoeg koju, et perele oma juhtumistest pajatada. Joonestanud jutukese käigus sirglõigud õiges järjekorras, tekib ruut. 7 Kera ja ring Tööraamat lk 6 ja 7 Selleks õppetunniks võtavad õpilased kaasa pallid. Palli võrreldakse kuubiga. Kui kuup lauale asetada, siis püsib ta seal hästi, kuna ta tahud on tasased. Kera aga ei püsi hästi paigal, vaid kipub veerema. Kera on ümarkeha. Lisaks pallile võib veeretada ka kanamuna. Võrreldakse ja leitakse, et pall veereb paremini, sest ta on ümaram. Kera on kõige ümaram keha. Selleks õppetunniks võiks õpetaja valmistada järgmise õppevahendi. 1. Võtke lauatennise pall ja lõigake see täpselt pooleks. 2. Saadud pooled täitke plastiliiniga. Kui need poolkerad ühenda-

Matemaatika

Rohkem sarnaseid