Silinder, koonus, kera valemid (0)

1 Hindamata

Silinder
Pindala:
Sp = 2*πr2
Sk = 2πrh
St = 2Sp+Sk
St= 2rπ(r+h)
h- kõrgus
r- raadius
St- täispindala
Sk- külgpindala
Sp- põhjapindala
Ruumala:
V = πr2h
V- ruumala
h- kõrgus
r- raadius
Koonus
Pindala:
Sk = πrm
Sp = πr2
St = Sk+Sp
r- raadius
m- moodustaja
Ruumala:
V = ⅓* πr2*h
V- ruumala
h- kõrgus
r- raadius
Kera
Pindala
S = 4πR2
Ruumala
V = 4/3*πR3
V- ruumala
R- raadius

.DOCX Laadi alla originaalfail 1 lk · .docx · 22 allalaadimist

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-06 Kuupäev, millal dokument üles laeti

22 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ArvinA Õppematerjali autor

Koonus Kera Silinder Pindala Ruumala valemid

Sarnased õppematerjalid

rtf

Matemaatika valemid

Põhja pindala: Sp = a · ha Külgpindala: Sk = P · h Ruumala: V = Sp · h Põhja ümbermõõt: P = 2(a + b) Täispindala: St = Sk + 2Sp Korrapärane püstprisma Põhjapindala - kus n on tahkude arv Külgpindala - Sk = a · h · n Silinder Põhja pindala: Sp = Külgpindala: Sk = 2 · · r · h Ruumala: V = Sp · h = · ·r 2 Täispindala: St = Sk + 2Sp = 2 · · r · h + 2 · r2 · h ABCD - telglõige · r2 Korrapärane püramiid

Matemaatika

pdf

põhikooli Matemaatika abi valemid

Põhja ümbermõõt: P = 2(a + b) Täispindala: St = Sk + 2Sp Korrapärane püstprisma Põhjapindala - kus n on tahkude arv Külgpindala - Sk = a · h · n Silinder Lehekülg 3/5 Põhja pindala: Sp = p · r2 Külgpindala: Sk = 2 · p·r·h Ruumala: V = Sp · h = p · r2 · h ABCD - telglõige Täispindala: St = Sk + 2Sp = 2 · p · r · h + 2 · p · r2

Valemid.

pdf

matemaatika abi valemid

Valemid.

pdf

Matemaatika valemid

b a b P S P = na sin = cos = tan = =k = k2 c c a P´ S´ Püströöptahukas Kera Pr Eukleidese teoreem S= Sp =ah 2 a2 =fc Kolmnurkne püstprisma S = ah

Algebra I

doc

Põhikooli matemaatika kordamine

Ruutfunktsioon Sissejuhatav kordamine 1. Teosta tehted. Vastustes vabane negatiivsetest astendajatest. 3 1 2 3 1 a) 2 a b c 3 Lahendus: ; 1 4 2 s 3 t b) 4 5 3 4 s t Lahendus: . 2. Lihtsusta avaldis. a) xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) Lahendus: xy(x + 3y) + (x + y)(x2 2xy y2) = = x2y + 3xy2 + x3 2x2y xy2 + x2y 2xy2 y3 = = x 3 y3 = = (x y)(x2 + xy + y2) b) (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) Lahendus: (3a 2)2 + (2 + 3a)(2 3a) = 9a2 12a + 4 + 4 9a2 = = 8 12a 3. Lahenda võrrand. a) 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111 Lahendus: 24x2 + 5x 1 (24x2 6x 12x + 3) = 111; 24x2 + 5x 1 24x2 + 6x

Matemaatika

docx

Stereomeetria kujundid

VII kursus STEREOMEETRIA Keha Põhja pindala Külgpindala Täispindala Ruumala -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- TAHKKEHAD .................................................................................................................................................................................................................. Prisma Sk=ür l St =Sk +2Sp V=Sp h Püstprisma Sk

Matemaatika

ppt

Pöördkehad

tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha lõikamisel tasandiga, mis läbib lõigatava keha telge h 2r Silindri ristlõige Ristlõikeks nimetatakse tasandilist kujundit, mis tekib geomeetrilise keha lõikamisel tasandiga, mis on risti lõigatava keha teljega r Koonus Koonuseks nimetatakse pöördkeha, mis tekib täisnurkse kolmnurga pöörlemisel ümber oma kaateti koonuse Külgpindala Täispindala moodustaja Sk = r m d S = Sk + S p = pin ülg gl et m

Matemaatika

pdf

Geomeetria stereomeetria

V  Sp H r a 3 a 1 Silinder S t  2S p  S k  2r h  r  H Sp   r2 S k  2 r  H V  Sp  H   r2  H r Koonus m2  r 2  H 2 S t  S p  S k  r m  r  m Sp   r2 H Sk   r  m 1 1 V  Sp  H   r2  H r 3 3 Kera S  4 R 2 4

Geomeetria

Rohkem sarnaseid