esitanud · Häälda sõnad selgelt välja ja jälgi oma intonatsiooni, ära kiirusta · Väljenda ennast täpselt, et klient saaks sinust aru Probleemolukordade ennetamine ja käsitlemine · Elust saadud kogemused põhjustavad meis nii positiivseid kui negatiivseid reaktsioone. Uued kogemused ja teiste hinnangud uuendavad meie reaktsioone ja süvendavad oma mõju, nii et sellest moodustub tasapisi põhihoiak. Põhihoiak mõjutab suhteid ja käitumist. · Ära jäta kliendile tunnet, et ta on tüliks või et osutad talle erilise teene Kaebused nendele reageerimine ja nende lahendamine. · Eriarvamused ja probleemid suhtlemise loomulik ja vältimatu kaasnähtus · Olukorra positiivse lahenduse võti on teenindaja käes · Ära võta asja isiklikult esindad ju organisatsiooni, mitte ennast! · Klient ei soovi kuulda, mida ei saa, vaid mida saad tema heaks teha Lahendus :
Denis Diderot (1713-1784) Voltaire (1694-1778) Jean de Rond d'Alembert (1717-1783) De Montesquieu (1689-1755 Üldiseloom: - Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. - Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: - Agiteeriv suunitlus - Radikalism - Ateistlik põhihoiak BLAISE PASCAL 1623 -1662 - Sündis Clermont-Ferrandis. - On geniaalne matemaatik ja füüsik. - Kavandas ja valmistas esimese arvuti. - Sillutas teed baromeetri leiutamisele ja tõenäosusteooriale. - 1654 aastal on tal pöördumiselamus, millest kirjutas oma "Memorial'is": - "Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal, Jakobi Jumal, mitte filosoofide ja õpetlaste Jumal. Kindlus, kindlus, tunded, rõõm, rahu
ning tõstab esile partneri omad, siis kehtestava käitumise puhul valitseb tasakaal: selline suhtleja arvestab nii iseenda kui ka teistega. Ja kuigi märksõna ,,kehtestamine" ja ,,ennastkehtestav käitumine" loob mõtteis tihti sildu pigem agressiivse käitumisega seonduvate sõnadega nagu ,,isekus", ,,jõud", ,,tahe", ,,läbisurumine" jmt, on enesekehtestamise rõhk kindlasti sellel, et oma vajaduste eest seistakse samal ajal partneri omi kahjustamata. Põhihoiak on lugupidamine enda ja teiste vastu, sügav uskumus, et teised on sama palju väärt kui ma ise. On ju selge, et oma vajaduste eest oskan kõige paremini seista vaid mina. Kui ma seda ei tee, ei tee seda ka keegi teine. Puuduliku enesekehtestamise hind on madal enesehinnang, pidev ärevus ja ebamugavustunne oma toimetulematuse pärast enda eest seista. Vähe veel, see seisund päädib nii mõnigi kord kontrollimatu emotsionaalse ja agressiivse
Klienditeenindaja emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused 66 Psühholoogilised põhihoiakud · Elust saadud kogemused põhjustavad meis nii positiivseid kui negatiivseid reaktsioone. Uued kogemused ja teiste hinnangud uuendavad meie reaktsioone ja süvendavad oma mõju, nii et sellest moodustub tasapisi põhihoiak. · Põhihoiak mõjutab suhteid ja käitumist. 67 Mina olen OK sina oled OK · Positiivne ja realistlik käsitlus endast ja teistest · Tuntakse enda väärtust ja leitakse, et ka teistel on neile midagi head pakkuda · Koostöös tegutsetakse ülesehitavalt ja konstruktiivselt. · Vastutusvõime ja hea konfliktitaluvus. 68 Mina olen OK sina ei ole OK · Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või halvustatakse
teistest Uued kogemused g jja teiste hinnangud g · Tuntakse enda väärtust ja leitakse, leitakse et ka uuendavad meie reaktsioone ja süvendavad teistel on neile midagi head pakkuda oma mõju, nii et sellest moodustub tasapisi · Koostöös tegutsetakse ülesehitavalt ja põhihoiak. konstruktiivselt. · Põhihoiak mõjutab suhteid ja käitumist. · Vastutusvõime ja hea konfliktitaluvus. 67 68 Mina olen OK sina ei ole OK Mina ei ole OK sina oled OK · Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või · Ei tunta end teistega võrdsena vaid abitu ja
Klienditeenindaja emotsionaalne intelligentsus EQ · Eneseteadlikkus · Eneseregulatsioon · Enesemotivatsioon · Empaatia · Sotsiaalsed oskused 66 Psühholoogilised põhihoiakud · Elust saadud kogemused põhjustavad meis nii positiivseid kui negatiivseid reaktsioone. Uued kogemused ja teiste hinnangud uuendavad meie reaktsioone ja süvendavad oma mõju, nii et sellest moodustub tasapisi põhihoiak. · Põhihoiak mõjutab suhteid ja käitumist. 67 Mina olen OK sina oled OK · Positiivne ja realistlik käsitlus endast ja teistest · Tuntakse enda väärtust ja leitakse, et ka teistel on neile midagi head pakkuda · Koostöös tegutsetakse ülesehitavalt ja konstruktiivselt. · Vastutusvõime ja hea konfliktitaluvus. 68 Mina olen OK sina ei ole OK · Teisi süüdistatakse,mõistetakse hukka või halvustatakse
1765. a. viis Diderot raamatu väljaandmise siiski lõpule. Väljaande tähtsus seisnes eelkõige selles, et teaduse ja ühiskonna mõisteid käsitleti süstemaatiliselt, uue ideoloogia seisukohalt. Vana feodaal-absolutistliku korra poliitilistele, õiguslikele ja religioossetele mõistetele anti hävitav hinnang. Enamik prantsuse valgustuslikke ideid pärinevad Inglismaalt, enamasti J.Locke ja D.Hume loomingust. Seda filosoofiat iseloomustab radikalism, agiteeriv suunitlus ja ateistlik põhihoiak. Kõikidest olemasolevatest eeldustest tehti siin kõige kaugemaleulatuvad järeldused, kohkumata tagasi isegi nende võimalikust ühekülgsusest. Siin on tundmatu inglastele omane tasakaalukus ja elu tegelikkusega arvestamine, mis sarnaneb vahel ka ettevaatliku konservatismiga. Inglise mõtlejad säilitasid eetika ja religiooni suhtes alati teatud konservatiivsuse. See, mis kääris radikaalsete mõtlejate peas, see tuli võimalikult vahetult ja kiiresti paisata avalikkuse ette
inimese elujõu ja töövõime taastamiseks. · Süstemaatiline kehaline liikumine on oluline tegur inimese kehalise tervise ja psüühilise heaolu tagamisel ja taastamisel. · Armastusega rikastatud suguelu kuulub täiskasvand inimese optimaalse elukorra juurde, aitab säilitada kogu organismi toonust. · Rõõmuvõimendus, mille aluseks on teadlik tahe kujundada endas niisugune hingeline põhihoiak, mis püüaks igas olukorras leida halva kõrvale ka head. Igikestev positiivsete emotsioonide allikas on naer. Öeldakse, et löökide järel tuleb tõusta, pettumuste järel püüda midagi lõbusat leida. · Loobumine liigsest suitsetamisest, kuna ükski neist ei saa maandada emotsionaalset pinget. · Enesekorrastus- välimuse muutumine, enda eest hoolitsemine. Võtta veidi aega ainult enda jaoks, lubada midagi endale ilma süümepiinadeta.
3 iseloomulikku tunnust: 1. Radikalism Pr tehakse kõige kaugemale ulatuvad järeldused nendest eeldustest, mida filosoofia pakub. Kui räägiti vabadusest, vendlusest, võrdsusest ei piisanud ainult seisustest vabanemisest, vaid tuleb hukata monarhismi pooldajad. 2. Agiteeriv suunitlus see mis oli uus idee, mis pähe tuli, tuli kohe välja kuulutada. Seda tehti vaimustusega ja pidi vaimustama suuri rahvahulkasid. Küsimus polnud mõtte õigsuses. 3. Ateistlik põhihoiak- prantsuse religiooni süsteemis puudus alternatiiv katoliiklusele. Kuna kirik oli kuningavõimu toetaja ja absolutism oli end ammendanud siis oli ka kirik end ammendanud. Blaise Pascal (1623-1662) Matemaatik, füüsik. Prantsusmaalt. Tugevalt mõjutatud Descartes't. Tegi esimese arvuti. 1654 elab läbi religioosse pöördumise. Saab temast veendunud kristlane. Pärast seda pühendab oma elu usu teenistusse. Tähtsaim teos: ,,Pensees" (,,Mõtted")
et võisid olla ühekülgsed ega arvestanud elu reaalsusega. Inglismaal nt püüti alati säilitada teatud konservatiivsus, Prantsusmaal aga uued ideed ellu võimalikult kiirelt ja ulatuslikult. Agiteeriv suunitlus. Uus idee tuli võimalikult ruttu, kiiresti ning suurtele rahvahulkadele teatavaks teha. Kõik mis pähe tuleb, kohe välja (Facebook) Filosoofiast saab ka poliitilise võitluse vahend: filosoofid levitavad ideid, mis peavad muutma ühiskonda. Ateistlik põhihoiak. Kirik ja riik toetasid üksteist: prantsuse filosoofide silmis oli seisuliku ühiskonna kinnitaja kirik, uue ühiskonnaga tuleb inimesed vabastada kiriku ahelatest. Lõpuks täiesti usu vastu. Deism kujuneb edasi ateismiks (Jumala eitamine).
Ta väidab, et mingit lõplikku tõde ega filosoofiat ei ole olemas. On vaid tõlgendus. Inimeste instinktidele antakse võtmepositsioon, neid ei saa kuidagi vältida. Ta hülgab absoluutsed määrangud, mida möödunud filosoofia on au sees pidanud. On vaid tõlgendused, soovidesse mähkunud inimloom, kes pidevalt loob oma reaalsust. Ta näin eeldavat, et mingi tõde ja moraal on olemas, kõigutamatult kõige muu all kusagil sügaval. Tema põhihoiak oli psühholoogiline ja ta on kirjandusliik filosoof. Pragmatism Teadmine koosneb uskumustest, millest on kasu. • Kogu reaalsus põhineb võimutahtel. Elu on võimutahe ehk teisisõnu ”...võõra ja nõrgema enda alla heitmine, õiguste rikkumine, allutamine, rõhumine, nende kallal vägivalla tarvitamine, oma mõõtkavasse surumine, endasse liitmine, vähemalt – kõige leebemal kujul – ekspluateerimine Anti-Kristus – Ristiusk on enesehävitamise õpetus
Vaim on aga vaba. Vabaduse kõige madalamaks vormiks on suvalisus mis lähtub indiferentsusest. Vabaduse kõrgemaks vormiks on evidentsest otsusest lähtuv vabadus. 5. Prantsuse valgustuse omapära Enamus prantsuse valgustuslikke ideid pärineb Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: 1. Agiteeriv suunitlus 2. Radikalism 3. Ateistlik põhihoiak Esindajad: Pascal - Kuulsaim teos on "Pensees" Mõtted. See on kogu märkmeid. Algselt oli see mõeldud materjalina kristliku usu apoloogiale. Inimene seisab lõputult suure ja lõputult väikese vahel. Mõistuse kõige säravam tegu on iseennast piirata. Süda peab aga langetama kõige olulisema otsuse, otsuse usu poolt või vastu. Voltaire - On sunnitud elama pagenduses Inglismaal, kust saab uusi impulsse. Teosed: 1734 Filosoofilised kirjad.1764 Filosoofiline sõnaraamat
Lugulaulud ,,Kõrbelõvi", ,,Püha kuju", ,,Revolutsioon". · Kaine aja kaine luuletaja. Väga allegooriline, vormikindel, ,,eesti soneti isa". Jakob Tamm: · Luulekogu ,,Ärganud hääled". · Rahvaluulele tuginevad lugulaulud. Karl Eduard Sööt: · Kogud ,,Aasa õied", ,,Rõõm ja mure", ,,Saatus", ,,Mälestused ja lootused", ,,Kodu", ,,Kuusirbi õsu", ,,Kogutud luuletused", ,,Lapsepõlve Kungla". · Romantismile omased ideaalid, ärkamisaja järelkaja, kuid põhihoiak juba realistlik. Ballaadides kasutab rahvaluule ja ajaloo ainest. Anna Haava: · Kogud ,,Koidulale", ,,Luuletused", ,,Lained", ,,Ristlained", ,,Põhjamaa lapsed", ,,Siiski on elu ilus", ,,Laulan oma eesti laulu". · Armastuslüürika. Kuidas avaldub ärkamisaegses luules romantiline esteetika? · Sellised kodumaad ja rahvust ja värki ülistavad, selle eeskujuks on kusjuures saksa romantikud. · Palju tõlkeluulet.
t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt tuues kaasa oma tavad ja kombed. Ja kuigi võõralt maalt tulnud inimestel on tihti teistsugune mõtlemis- ja elamisviis, võib Euroopa mitmekesisust pidada tema tugevuseks. 2.1. Mitmekultuurilise ühiskonna väärtused: Kuna mitmekultuuriline ühiskond toetab rahvuste, religiooni, tavade paljusust, siis on tal ka mitmekülgsed väärtushinnangud. Põhihoiak ei saa öelda, et üks kultuur on parem kui teine, nad on lihtsalt teistsugused - tolerants, sallivus. Vastandhoiak meie rahvus ja kultuur on teistest parem. Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis lahutada ning tekitada pingeid, mis on viinud mitmes riigis isegi vägivalla ja relvakonfliktideni. (nt Jugoslaavia kriis, Lähis-Ida konflikt). Kui riik ei suuda tagada iga inimese võrdset kohtlemist, kui mõned kultuurigrupid tunnevad ennast
sajandi valgustusaja lüürika ja Franzeni vaimne pärand. Runebergi loomingu üheks võtmeks võib pidada kirjutist ,,Mõni sõna Saarijärve valla loodusest, rahva loomusest ja eluviisidest", mille muljete aluseks on kaheaastane ajajärk koduõpetajana sise-Soomes Saarijärvel ja Ruoveel. Runeberg puutus isiklikult kokku karmi loodusega ning õppis austama kitsastes oludes ja näljapiiril elavat talupojarahvast. Selles tutvuses juurdub Runebergi hilisema luule eetiline põhihoiak, lugupidamine ja austus lihtsa inimese vastu + luule realistlik laad ja etnograafiline täpsus. Koondav ja otsustav esteetiline tõuge tuli hiljem, rahvalaulude maailmast, ja paradoksaalne küll, serbia rahvaluule kaudu. Luuletajateed alustas mahuka kogumikuga ,,Dikter" (1830), millele järgnesid ,,Dikter II" (1833) ja ,,Dikter III" (1843) Luuletused, kus rahvalaulu mõju on ilmseim, kuuluvad tsüklisse ,,Idülle ja epigramme",
'; 'mis on tõde?' Aksioloogia uurib esteetiliste ja eetiliste (kõlbeliste) väärtuste olemust. Probleemideks: 'kuivõrd vaba peab inimene ühiskonnas olema?'; 'kas inimesi tuleb vaadelda teatud mõttes võrdsetena (demokraatia küsimus)?'; 'milline on moraalselt õige käitumine?' Prantsuse valgustusele iseloomulikud jooned: radikalism, agiteeriv suunitlus ja ateistlik põhihoiak. Prantslased tegid kõige ulatuslikemaid järeldusi, nende mentaliteet oli 'kas ainult nii või üldse mitte'. Sama kehtis isegi eetika ja moraali suhtes: nad olid kindlad, et kirik on halb, ning moraal neid eriti ei huvitanud. Agiteerimine e kiire ja avalik üleskutsumine. Filosoofid paiskasid võimalikult kiiresti ja võimalikult suurtele massidele oma ideed ette. Seda tehti mõistagi suure vaimustusega. Kui inglased
t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt tuues kaasa oma tavad ja kombed. Ja kuigi võõralt maalt tulnud inimestel on tihti teistsugune mõtlemis- ja elamisviis, võib Euroopa mitmekesisust pidada tema tugevuseks. Mitmekultuurilise ühiskonna väärtused Kuna mitmekultuuriline ühiskond toetab rahvuste, religiooni, tavade paljusust, siis on tal ka mitmekülgsed väärtushinnangud. Probleem: Põhihoiak ei saa öelda, et üks kultuur on parem kui teine, nad on lihtsalt teistsugused - tolerants, sallivus. Vastandhoiak meie rahvus ja kultuur on teistest parem. Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis lahutada ning tekitada pingeid, mis on viinud mitmes riigis isegi vägivalla ja relvakonfliktideni. (nt Jugoslaavia kriis, Lähis-Ida konflikt). Kui riik ei suuda tagada iga inimese võrdset kohtlemist, kui mõned kultuurigrupid tunnevad
t. erinevatel perioodidel ja põhjustel on Euroopasse elama asunud palju inimesi ka teistelt kontinentidelt tuues kaasa oma tavad ja kombed. Ja kuigi võõralt maalt tulnud inimestel on tihti teistsugune mõtlemis- ja elamisviis, võib Euroopa mitmekesisust pidada tema tugevuseks. 2.1. Mitmekultuurilise ühiskonna väärtused: Kuna mitmekultuuriline ühiskond toetab rahvuste, religiooni, tavade paljusust, siis on tal ka mitmekülgsed väärtushinnangud. Põhihoiak ei saa öelda, et üks kultuur on parem kui teine, nad on lihtsalt teistsugused - tolerants, sallivus. Vastandhoiak meie rahvus ja kultuur on teistest parem. Sel juhul võivad kultuurilised ja rahvuslikud erinevused inimesi hoopis lahutada ning tekitada pingeid, mis on viinud mitmes riigis isegi vägivalla ja relvakonfliktideni. (nt Jugoslaavia kriis, Lähis-Ida konflikt). Kui riik ei suuda tagada iga inimese võrdset kohtlemist, kui mõned kultuurigrupid tunnevad ennast
-) Kui üldiselt ei olnud prantsuse valgustajad väga originaalsed, siis oma mõtted said nad Locke'lt ja * Prantsuse valgustusele olid iseloomulikud: -) Agiteeriv suunitlus - olid need, kes valmistasid ette suurt Prantsuse Revolutsiooni.. -) Radikalism kui inglased ütlesid, et miski on vajalik, kuid selle üle tuleb siiski natuke mõelda, siis prantslased tahtsid kõike kohe radikaalselt ja võimendatult tööle rakendada. -) Ateistlik põhihoiak prantsuse demokraatlik kuningriik oli läbinisti põiminud katoliiku olemusega ning selle tulemuseks, kui läks lahti riigi kriitika, sai kriitika osaliseks ka kirik. Jean-Jacques Rousseau * Jean-Jacques Rousseau (1712-1778) üks vähestest, kes mõtles ka oma enda mõtteid. -) Sündis Keltis, käsitöölise ja kellassepa pojana. Ta anti kasvatada sugulaste juurde. -) Terveks eluks jäi ta puuduliku haridusega ja tal oli kalduvus seiklustele.
Inglismaalt J.Locke ja D.Hume loomingust. 1694-1778 · Prantsuse valgustusele on iseloomulikud: · Sündis juristi pojana. · Agiteeriv suunitlus · Ema suri sünnitusel. · Radikalism · Ämmaemand ennustas talle vaid üheks päevaks · Ateistlik põhihoiak elu, tegelikult elas 84 aastaseks. · BLAISE PASCAL · Kehv tervis. 1623 -1662 · Õppis jesuiitide kolleegiumis · Sündis Clermont-Ferrandis. · Voltaire · On geniaalne matemaatik ja füüsik. 1694-1778 · Kavandas ja valmistas esimese arvuti
Pole inglaslikku tasakaalu. Religiooni ja eetika põhitõdede kriitika. Inglismaal seda polnud, anglikaani kirik oli teiste suhtes küllaltki tolerantne. 2)agiteeriv suunitlus - see, mida mõtleme, tuleb võimalikult vahetult ja kiiresti paisata avalikkuse ette (prantslaslik suhtumine). Filosoofiline mõtlemine muutus poliitilise ja sotsiaalse võitluse vahendiks. 3)ateistlik põhihoiak - inglastel deism (Jumal on kellavärgi käima pannud, kuid maailmast eemaldunud). Imesid selgitatakse loodusnähtustega. Prantsusmaal ikkagi ateistlikum suund. Voltaire'i ja Rousseau' tekstid. Holbachi "Looduse süsteem" - ateismi Piibel. BLAISE PASCAL (1623-1662): Tugevalt Descartes'i mõju all. Positiivne suhe religiooni, äratab Prantsusmaal tähelepanu.
Välistaustade kaudu tulevad mängu erinevad jõud: mõeldes suurele luulele, Kareva on suure luule esindaja, siis Anna Ahmatova on taustaautor, keda Kareva on tõlkinud. Tõlkinud ka Emily Dickinsoni luulet, teistmoodi klassika: servapealsem, hämaram ja intiimsem avaldus, mis suubub müstilisse kirjandusse. Müstilist kirjandust kogunb juurde, kellega on Kareval kokkupuudet. Kareva loomingus kuidagimoodi poolused saavad kokku: põhihoiak suur ja klassikaline, aga olemas väiksus, intiimsus. Müstilise luule traditsiooniga annab Karevat siduda, võib rääkida mingitest religioossetest otsingutest 80ndatel. Selge, et 80ndate luules, või NL luules ei saa see religioosne kiht otse välja tulla. Suhteliselt peidetud. Kui öelda, et religioosne luule, siis see on liiga piirav. Kõrguses on midagi, mida aimame, aga me ei saa seda kätte. 80ndatest peale rõhutada, et on olemas teatav ilu kummardus: luule