koos lastega. Koolid töötasid ainult talvekuudel. 5. Klassitsismiks võeti eeskujuks ning jäljendati antiikkunsti. Stiili põhinõueteks olid ,,üllas ilu ja rahulik suurus".Klassitsismi väikelinnade pärliks nimetatakse Kuressaaret kuna siin on 13.sajandist pärit piiskoplinnus,mis on klassitsismi aegne ehitis. 6. Pärisorjuse kaotamine ja oma talu tõid kaasa talurahva enesekindluse ja väärikuse tõusu, suurenes ka rahvaarv (u üks miljon). . Talude päriseksostmine tähendas murrangut talurahva elus, eestlane sai peremeheks. 7.1816 - Eestimaa talupoegade vabastamine pärisorjusest 1849, 1856, 1865 talude päriseksostmine. Rahvusliku teatri sünd: 1870. a Tartu "Vanemuises" Omavalitsuse tugevnemine vallaseadus 1866, vallad vabanesid mõisa eestkoste alt ja hakkasid oma asju iseseisvalt ajama. 1869. a toimus Tartus I üldlaulupidu 8. Taasavatud Tartu ülikoolis oli neli teaduskonda: usu- , õigus- , arsti- ja filosoofiateaduskond.
Perekonnanimede panek. TV lk. 42-43 ül. 3. Perekonnanimi kajastas peremehe ametit: Kängsepp, Umbleja, Müürsepp Perekonnanimi tuletati talu nimest: Külaviir Perekonnanimi pandi mõne looma või linnu järgi: Sulg, Rebane, Jänes Perekonnanimi pandi mõne loodusobjekti järgi: Tamm, Palm, Oja, Mets, Mägi Perekonnanimi pidi olema saksa- või skandinaaviapärane: Rosenberg, Eichenbaum 3. 1849. ja 1856. aasta talurahvaseadused: üleminek raharendile ja talude päriseksostmine. Seaduste tähtsus.. TV lk. 43 ül. 4. Kuidas moodustus vallakogukond? Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisvuse omavalitsus - vallakogukond. Iga mõisa talupojad moodustasid ühe valla kogukonna. Millised ülesanded pandi vallale? Teetööd, tegeleda haridusküsimustega, tegelesid vallavaestega. Milline oli mõisniku roll valla elus? Vallaomavalitsus jäi mõisniku kontrolli alla 1866. aasta vallareform 4. Talurahva koormised. TV lk. 43-44 ül. 6, õpik lk. 137.
Sajandi esimesel kümnendil asutati Tallinnas, Tartus ja Pärnus kutselised teatrid. 1907. aastal asutati Eesti Kirjanduse Selts, 1909. aastal Eesti Rahva Muuseum. Asutati uued seltsid: piimaühistud, koorejaamad, masinatalvitajate ühisusi, tuletõrje, sooparanduse ja jahimeeste seltse jne. Näiteks 1905. aastal tegutses Eestis üle 500 seltsi ja ühistu. 2) Majanduslikud eeldused: · Talude päriseksostmisega muutusid talupojad oma maa peremeesteks Talude päriseksostmine. 1849.-1856.aasta talurahvaseaduste kohaselt võisid taluperemehed oma talu mõisalt päriseks osta. Taluinimesed vabanesid teotööst mõisapõllul, mindi üle raharendile. Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu majandada. Hakati otsima uusi võimalusi sissetulekute suurendamiseks ja harjuti turusuhetega. Talude päriseksostmine sai alguse Viljandimaalt, kus taluostjatele tõi raha sisse linakasvatus. Enamasti osteti talud järelmaksuga. Kui peremees õigeaegselt raha
Rahvuslik ärkamisaeg 10. klassile Rahvuslik ärkamisaeg Ajalooline taust Kultuurisündmused Kultuuritegelased Tähtsus Ajalooline taust Eesti- Venemaa kubermang Kehtib pärisorjuslik kord Tööstuse areng, uued tootmissuhted Pärisorjus pidurdab majanduse arengut Pärisorjuse kaotamine 1816-1819 Talude rent ja päriseksostmine Eestlaste eneseteadvuse kasv Esimesed eesti soost haritlased Kultuurisündmused 1861 eepos Kalevipoeg 1865 laulu-ja mänguseltsid "Vanemuine" Tartus ja "Estonia" Tallinnas 1869 I laulupidu Tartus 1870 L.Koidula "Saaremaa onupoeg" 1872 Eesti Kirjameeste Selts Kultuuritegelased Faehlmann Kreutzwald Jannsen Koidula Jakobson Hurt Köler Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst
Rahvuslik ärkamisaeg Välised Sisemised Poliitilised Kultuurilised -Huvi kasvas kogu Euroopa -Eesti ala majanduslik -Iseteadvuse tõus rahvuste ja kultuuriliste arendamine -Eesti haritlaste esimese eripärade vastu -Talude päriseksostmine põlvkonna teke -Rahvusliku eneseteadvuse -Müüdi oma toodangut -Koolihariduse levik tõus -Kohaliku põliselanikkonna -Saksamaal ja Itaalias omaalgatuslik taotleti rahvuse poliitilist organiseerimine ühendamist -Emakeelse rahvahariduse
teoorjusest vabastatud. Kõige suurem kokkupõrge oli samal aastal 2. juunil Mahtra mõisas, kus kogunes 700-800 talupoega karistussalga vastu. 8 inimest suri, mõlemal pool oli haavatuid ja ülestõusust osavõtnud talupoegi karistati karmilt. 1865. aastal kaotati kodukariõigus keisri otsusega. Sulastele, vabadikele (maata või vähese maaga talupojad) ja teenijatele võis vallakohus siiski kehalisi karistusi määrata. Teorent keelustati lõplikult 1868. aastal. Talude päriseksostmine oli raske. Liivimaal oli ostmise kõrgaeg 1860-80, sellel ajal said Liivimaa talupojad võtta ka pangalaenu. Eestimaal toimus suurem talude päriseksostmine 30-40 aastat hiljem, sest talurahvas oli vaesem ja laenu oli ka raskem saada. Talupoegade aeglus talu välja osta tuli nende rahapuudusest ja sellega tulid enamast kaasa suured võlad. Väljaostmisega käis kaasas ka talude kruntimine ribapõllud ja küla ühismaa kaotati ja talu maad koondati ühtsetesse kruntidesse
20. Talurahvareformid 19. sajandil. (1802/1804, 1816/1819, 1849/1856/1865) 1802 Eesti aladel ja 1804 Liivimaal jõustunud talurahvaseadused. 1. Kehtestati talude pärandatav kasutamisõigus 2. Teokoormised viidi vastavusse talude majandusliku kandevõimega 3. Keelati talupoegade müümine ja võõrandamine 4. Kodukariõigus oli kahepäevane arest või 15 kepihoopi 5. Seati sisse vallakohtud 1816. (Eesti) JA 1819. (Liivimaa) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Eesti rahvas kuulutati pärisorjusest priiks 2. Maa tunnistati mõisniku ainuomandiks. 3. Nomineeritud mõisakoormised asendati rendilepingutega 4. Talurahvale hakati panema perekonnanimesid 5. Piirati talupoja liikumisvabadust (elukohta võis vahetada ainult kudermangu piires, linna ei võinud talupojad elama minna) 6. Loodi talurahva kogukonnad ehk vallad 1849. (Liivimaa) JA 1856. (Eesti) AASTA TALURAHVASEADUSED: 1. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllu...
külavanem). Liivimaal kogukonnavanema institutsioone ei loodud. Vallakohtu ülesandeks oli lahendada talupoegade tsiviilasju ja reguleerida kogukonnaliikmete majandus- ja tüliküsimusi. Vallakohtul oli ka vaesteabi, sotsiaalhoolekande ja õnnetuskindlustuse funktsioon. 1866 oli vallareform ja vallakohtule jäeti ainult kohtulikud funktsioonid. * 2.Talurahva lõplik vabanemine talurahvaseaduste uuendused, Mahtra rahutused, talude päriseksostmine ja selle tagajärjed, põllumajanduse areng. - *19 saj. keskpaigal sai seaduste uuendustega seaduslikult vahet teha mõisamaal ja talumaal. Mõisnikud aga said õiguse eraldada juba talupoegade käes olnud maast 17-20% mõisale. Toimus viimast korda talumaade mõisastamine. Uued seadused pakkusid talupojale võimalust asendada teorent raharendiga. Kadus tasuta teotöö. Mõis hakkas ise endale tööjõudu palkama. Liivimaa riigimõisates oli
· Sõjapõgenikud tulid Eestisse. I maailmasõda loob eeldused Eesti iseseisvumisele. Eesti iseseisvumine Eesti iseseisvumine oli pikem protsess. See algas 1917 aasta Veebruarirevolutsiooniga ja lõppes Vabadussõja ja Tartu rahu allakirjutamisega 1920. Iseseisvumise eeldused: · Kultuurilised: Eesti haritlaskonna teke Rahvuslik ärkamine Seltsitegevus,ühiskondliku aktiivsuse kasv. · Majanduslikud: Talude päriseksostmine Tööstuse areng Linnade eestistumine · Poliitilised: Erakondade teke, eestlastest poliitikud Eestlaste osatähtsuse tõus omavalitsustes Autonoomia, Maapäev. Eesti 1917 · Peale Veebruarirevolutsiooni Venemaal saab eesti kubermangukomissariks esimest korda eestlane Jaan Poska. Jaan oli advokaat, töötas enne ametisse määramist Tallinna linnapeana.
Ei olnud piisavalt vastutustunnet ja iseseisvust. 12. Passikorraldusseadus ja selle mõju Talupoegade piiratud liikumisvabadus hakkas sajandi keskpaigaks üha selgemalt takistama ühiskondlikku majanduslikku edenemist; 21-aastased talupojad said passi, kui olid oma kohustused täitnud ja kindlustanud oma lähisugulaste ülalpidamise, periood, mil on lubatud omada passi oli 3 kuust kuni 3 aastani; Toimus laialdane väljarändamisliikumine Venemaale. 13. Talude päriseksostmine Põhja-Eestis saadi raha kartulist, Lõuna-Eestis linast; Talude päriseksostmine tõi mitmed muutused taluperemeeste ja maarahva ellu; Taluperemees ei käinud enam viiskudes, vaid saabastes ning ülikonnas, küünlavalguse ja peeru asemel oli nüüd petrooleumlamp; Piimakarjakasvatus viljakasvatuse asemel; Maarahvas käis juhutööl, nii mõisates, linnas kui ka vabrikus maatarahva töö. 14. Tööstus ja linnastumine (võrdlus 19. saj I ja II poolest)
KIRJANDUSE KT KONSPEKT 1. Rahvusliku ärkamise eeldused(õp.lk 5-6) 1)Pärisorjuse kaotamine-Talurahvas sai isikliku vabaduse,kuid mõisnike maaomand säilis. 2)Kehtestati uus kooliseadus 3)Eestlased said endile perekonnanimed 4)Anti välja uus talurahvaseadus-Talupoegadele jagati maad,talude päriseksostmine 5)Talupoeg muutus juriidiliselt vabaks 2. Rahvusliku ärkamise mõiste: Rahvuslik ärkamine tähendab eestlaste eneseteadvuse tõusu, mis andis tõuke edasi tegutsemiseks. 3. Rahvusliku liikumise 2 suunda(õp.lk 13) Jannseni suund- Balti-Saksa suund Jakobsoni suund-Vene demokraatlike reformide pooldaja 4. Suurüritused 1)Postimees-1857,1853-Jannsen kutsus eestlasi I korda eesti rahvaks 2)Laulu-ja mänguseltsid-Vanemuine ja Estonia 1865 3)Eesti I üldlaulupidu-1869
Nii sai enamik talusid peale krundi keskse osa ka mitu lahustükki. Hõredama asustusega aladel, kus talukrundid moodustusid olemasolevate taluõuede ümber, ei olnud külade kujus suuri muutusi. Tihedma asustusega ja suuremate külade puhul olid muutused küla planeeringus suured. Osa taluõuesid viidi külast välja uuele krundile. Veeti ümber olemasolevaid hooneid või ehitati uued. Kruntimise käik sõltus mõisnikke tahtest. Talude päriseksostmine 1860. aastail algas Eesti alal massiline talude päriseksostmine mõisatelt. Talupojad ostsid talud välja pikaajalise pangakrediidiga, mis tasuti peamiselt linakasvatusest (Lõuna-Eesti) ja kartulikasvatusest (Põhja-Eesti) saadud tuludest. Lina hina tõstis USA kodusõja tõttu vähenenud puuvilja sissevedu Euroopasse. 19.sajandi lõpuks oli Liivimaa kubermangus päriseks ostetud 80%, Eestimaa kubermangus 50% talumaast, osad talud jäid rendile. Ostutalude peremeestest kujunes eesti
Jaak Timberg Tartu Ülikool KELA 1. kursus II seminar: Estofiilid ja äratajad erinevad motiivid, erinevad vahendid? Kui küsida mõnelt Tasku Moe- ja Vabaajakeskust külastavalt isikult, kes on estofiil, võime saada nii mõne väga üllatava kui kindlasti ka tavapärasema vastuse osaliseks. Näiteks Eesti õigekeelsus-sõnaraamatu järgi on estofiil eestisõbralik, eesti keelt ja kultuuri harrastav muulane. Siiski võib öelda, et Eesti Ärkamisaegsed estofiilid olid tõenäoliselt tunduvalt rohkem, kui ainult eestisõbralikud muulased. Rääkides Ärkamisajast peetakse silmas aga 19. sajandi keskpaigas alguse saanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava...
Raudteede rajamine Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks nii Venemaaga, sisekubermangudega, kui ka Läti aladega. Tänu raudteele tihenesid Eesti erinevate piirkondade omavaheline ning arenes sisekaubandus. Soodustas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad Domineeris mõisamajandus. Mõisad olid suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu. Kasutati uusi agrotehnilisi võtteid, mis levisid ka talurahva hulka. Jätkus talude päriseksostmine. Paljud talud olid ostetud võlgu ning mõisnikele tasuti renti. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja teravilja kasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. Peamiseks põllumajandusharuks sai hoopis piimakarjakasvatus. Eesti piimasaadusi sai tänu raudteele turustada Peterburis. Piimakarjakasvatus aga nõudis suuri eelnevaid investeeringuid, mis tõttu jäi ta peamiselt mõisamajanduse koostisosaks. Toimus põllumajanduse intensiivistumine
Johann Voldemari Jannsen Friedrich Reinhold Kreutzwald ,,Kalevipoeg" ja ,,Viru lauliku laulud"(18571861) Lydia Koidula isamaaluuletused Tähtsus Hakati tundma end ühtse rahvana Sündis rahvuslik teater Tekkis rahvuslik kunst Pandi alus laulupidude traditsioonile Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused Eestlaste eneseteadvuse tõus Pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. Talude päriseksostmine Majandusliku jõukuse kasv Haridusliku taseme tõus Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased eestlased) Esimene laulupidu (18.20. juunil 1869) Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84rkamisaeg http://www.slideshare.net/tiinakull/rahvuslikrkamine https://www.google.ee/search?q=rahvuslik+% C3%A4rkamine&ie=utf8&oe=utf8&aq=t&rls=org.mozilla:et:official&client=firefo Tänan tähelepanu eest!
saksamaa kuulutati sõjasüüdlaseks. Compiegne vaherahuga lõppes ms.seejärel kutsuti kokku pariisi rahukolverents.11 nov.1918.Veebruari revolut.puhkes veebruari alguses ajendiks sai petrogradi vilets varustamine toiduainetega. võim anti üle ajutisele valitsusele.Oktoobrirevolut. algas 1917, selle tõi esile rahulolematus ajutise valitsusega.enamlased said võimule.Eesti iseseisvumise eeldused:kult.eeldused*kirjakeel ühtlustus.*haritlaskonna kuj.Maj eeldused*tööstuse areng *talude päriseksostmine oli muutnud talupijad oma maa peremeheks. *laienes tööstus ja põllumajandustoodete saatmine vene siseturule. Sisepol.eeldused*1905 revol. äratas rahva pol.elule,erakondade loomine *tõusis eestlaste osatähtsus maa ja linna omavalitsustes.*välispol.eeldused: *1ms kurnas venemaa välja.*venemaa ja saksamaa nõrgenemine andis eestile iseseisvumise realiseerimiseks võimaluse.Tartu rahu 2 veeb.1920. eesti sai endale strateegilised julgeolekuvööndid narva jõüe paremal
liikumine Seltsiliikumine haaras masse nii elukutse (nt käsitöölised), kui ka tegevusalade (nt laulukoorid, võimlemisseltsid) järgi Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine Võitlus oma riigi eest - liikumise kõrgeim etapp Rahvusliku liikumise eeldused: Talurahva vabastamine pärisorjusest Omavalitsuste teke Esimeste haritlaste tegevus Tihenes koolivõrk Vennastekoguduste tegevus Talude päriseksostmine Estofiilide tegevus Sobiv poliitiline olustik Aleksander II võimulesaamine Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma rahvuseepos "Kalevipoeg" F.R.Kreutzwaldi koostatuna Rahvusliku liikumise algus 1857.a. hakkas ilmuma nädalaleht "Perno Postimees", väljaandjaks J.V.Jannsen 1860.-ndad aastad Kujunes välja Peterburi patriootide grupp, juhiks J.Köler, osalesid palvekirjade saatmise aktsioonis,
mille käigus: hakati ennast tunnetama eesti rahvuse liikmetena, tõusis huvi oma maa, keele, kultuuri ja ajaloo vastu, hakati võitlema eestlaste kultuuriliste, majanduslike ja poliitiliste õiguste eest, nõuti võrdseid õiguseid baltisakslastega. Rahvusliku liikumise kujunemiseks Eestis oli loonud eeldused: eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest (1816 / 1819), sunnismaisuse tühistamine, talupoegade majandusliku olukorra paranemine, talude päriseksostmine, koolivõrgu laienemine ja eestlaste haridustaseme kasv, talurahva omavalitsuste kujunemine, kus saadi poliitilise töö kogemusi. 1870- Tartus Eesti Üliõpilaste Selts 1866- Uus vallaseadus, vabastas talurahva mõisnike eestkostest Valla eesotsas: vallavanem-mõjukas taluperemees, vallas valitses kord, seaduste täitmine Volikogu- pidas eelarvet, valla kulutused ja maksud Eeldus- rahva haridust Vallakool- kihelkonnakool- kreiskool-gümnaasium-Tartu ülikool
Suured muutused Eesti ühiskonnas 19.saj II poolel (1849-1914) Uued talurahva seadused. 1849. aastal avaldatud uus Liivimaa talurahvaseadus korraldas täielikult ümber kogu seinse mõisa- ja talumajanduse. Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul ja said nüüd täie jõuga asuda oma majapidamise korraldamisele. Peremees pidi nüüd ise otsustama, kuidas talu tulutoovamalt majandada, arvestama turu hindu ja nõudmisi, õppima rahaga ümber käima. Talude päriseksostmine... ...tähendas murrangut maarahva elus. Eestlane vabanes nüüd ka mõisniku majandusliku sõltuvuse alt ja sai jälle oma maa täieõiguslikuks peremeheks. Nüüd võis talupoeg kindlustundega ehitada uusi hooneid või asuda maade parandamisele. Üle kogu Eesti rajati põllumeeste seltse, mis pidid talurahva hulgas eesrindlikku põllupidamist tutvustama. Hariduse ümberkorraldamine. Kõige valusamalt tabas venestamine Eestis hariduselu. 1887. aastal sai sunduslikuks õppekeeleks vene keel
Pärast talupoegade pärisorjusest vabastamist nende eluolus kohe kardinaalseid muudatusi ei toimunud. Teotöökohustus säilis ning läks raskemakski. Siiski oli talupoegadel suurem liikumisvabadus, samuti suutsid mitmed neist ka mõisa sõltuvusest vabaneda, üksikutest (näiteks Mats Erdell) said isegi mõisarentnikud. 1849. aastal võeti vastu uus talurahvaseadus, millega mõisate valdused jagati mõisa- ja talumaaks ning sai võimalikuks ka ulatuslikum talude päriseksostmine Liivimaa kubermangus. See sõltus aga suurel määral mõisniku tahtest ja võimalustest tema omanduses olevaid renditalusid päriseks müüa. Päriseksostmine oli ennekõike seotud naturaalmajanduselt lõplikult rahamajandusele üleminekuga, kus mõisnik hakkas oma põldudel kasutama palgatööjõudu. Päriseksostmine edenes tunduvalt kiiremini Lõuna-Eestis, kus juba 19. sajandi lõpuks oli enamik talusid talupoegade omanduses. Hariduselu Eestis 19.sajandil 1802
W. Masing- võttis kasutusele ,,Õ"- täheG. Merkel- püüdis kaotada pärisorjust, kirjutas raamatu "Lätlased, eriti Liivimaalsfilosoofilise sajandi lõpul"K.E. von Baer- avastas imetajatel munaraku (2-kroonisel)W. Struve - astronoomE. Ahrens- Kuusalu kiriku pastor, uus eesti keele grammatika1863- passiseaduse vastuvõtmine, talurahvas sai liikumisvabaduse1816- pärisorjuse kaotamine1739- piibli tõlkimine eesti keelde1858- Mahtra sõda1853- Abja mõisast sai alguse talude päriseksostmine Eestis1802- Tarti ülikooli taasavamine1819- pärisorjuse kaotamine Liivimaal1783- asehalduskorra kehtestamine1866- valdade vabanemine mõisa eestkoste alt1868- teorendi keelamine1865- kodukari õiguse keeld 1.Milliest oli tingitud Balti erikorra kehtestamine?Vene tsaarikoda tahtis tagada Balti aadli poolehoiu.2.Too välja Balti erikorra 5 tunnust.Restitutsioon- riigistatud mõisade tagasi andmine;Tollipiir;Luteri usk;Saksakeelne asjaajamineAadel sai tagasi kõik õigused tp. Üle3
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele
eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid, asjaajamis keeleks sai vene keel. 6. Venestamine pidurdas rahvusliku liikumise tegevust. Tartus alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium, loodi Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. a õnnistati sinimustvalge lipp. 7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks kujunes piimakarjakasvatus, põlluharimine intensiivistus. 8. Peamised tööstusharud olid tekstiilitööstus, masina ja metallitööstus, paberitööstus. 9. Tööstusettevõtted kuulusid peamiselt Venemaa, välismaa ja Baltisaksa kapitalile. Peamised tööstuskeskused olid Narva, Tallinn. 10. Eestis puudusid peamised kodanikuõigused, suur maapuudus, poliitilsed vabadused ja tsaarivõimu piiramine, sotsiaalsed erinevused. 11. 16
Ajaloo KT Rahvusliku ärkamise eeldused: Uus vaba põlvkond, ka haritlaskond Talude päriseksostmine Vabameelne keiser Tülid baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel 1866. a vallaseaduse tähendus ja mõju Vallaseadus vabastas talurahva mõisnike eestkostest. Talurahvas valis vallavolikogu ha ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem. Vallavanemal oli õigus korrarikkujale trahv määrata või ta arestikambrisse toimetada. Vallal oli ka eelarve, mida käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja määras kulutused. Tänu sellele kõigele
VENE AEG EESTIS 1. Kes viibis 1764 ringsõidul Eesti - ja Liivimaal? Katariina II 2. Miks puhkesid 1805 talurahvarahutused? Talurahva seadus ei rahuldanud talurahva soove, lisaks levis kuuldus, et mõisnikud on tõelise seaduse ära peitnud ja talurahvale võltsingu esitanud 3. Miks oli talupoegadele kasulik talude päriseksostmine? Nad said lastele edasi päranadada ja riik ei sanaud neilt talu ära võtta 4. Mida konkreetselt väljendas Roseni deklaratsioon? Väljendas seda et talupojad olid täielikult mõisniku võimu all ja riik ei saanud sekkuda 5. Mis on aadlimatriklid? Rüütelkonna eriline nimekiri 6. Milline maks kehtestati 1780. aastatel Eesti - ja Liivimaal? pearahamaks 7. Milline Eesti linn sai 1784 linnaõigused? võru 8. Kes oli see tuntud kunstnik, kes juhtis palvekirjade aktsiooni?
"Liber Census Daniae" (Taani hindamisraamat), on Pühajõe küla suurusega 6 adramaad (tol ajal tähendas see 6 talu). Varasematele asulate olemasolule viitavad aga mitmed ohvrikivid, kivikalmed, rauasulatuskoht Päites, tarbeesemete juhuleiud jm. Pühajõe külale järgmistena on esmakordselt nimetatud Mägara küla 1354. aastal ja enamuse külasid 16. sajandi l poolel. Esmaselt on nimetatud Päite mõisa 1534. aastal, teisena Kollota (hiljem Voka) mõisa aastal 1586. Talude päriseksostmine algas aastal 1858, kui Päite talupoeg Mart Otto sai Toilas Nisumaa ja Rukkimaa talude omanikuks. Sellega algas siin teoorjuslikult mõisamajanduselt üleminek kapitalistlikule tootmisele. Põhjarannikul Tallinn-Narva maantee ääres kõrgel klindil ja ka selle all mere kaldal asus juba 19. sajandil Männiku kaluriküla. Sajandi teisel poolel hakkasid eelnimetatud maantee äärde kalurid ja Toila-Allküla (endise nimega Kärilõpe küla) talunikud, kelle põllud kitsaste
Balti erikord-balti aadli poolehoiu võitmist alustati restitutsiooniga: rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmisega nende endistele omanikele. Baltikumi valitsemiskorra põhijooned kinnitati 1721. A Venemaa ja Rootsi vahelise Uusikaupunki rahuga. Säilis Vene impeeriumi koosseisu laialdane omavalitsus. Kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus.Eesti ja Liivimaad eraldas venemaa sisekubermangudest luteri usk,saksakeelne asjaajamine,tollipiir.Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said Tallinnas ja Riias ametisse märatud kindralkubernerid.Aadli matrikkel-1730-40 koostatud rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, mis tagasid antud nimekirja kantud aadlikele Eesti ja Liivimaal poliitilised ja majanduslikud eesõigused. Matriklid pidid kaitsma siinsete põliste aadlisuguvõsade privileege Venemaalt või Saksamaalt saabuvate uustulnukate eest.Roseni deklaratsioon-selle järgi oli siinne talupoeg pärisori. Ka tema maa ja vara...
1. Millised olid muutused poliitikas, majanduses, kultuuris peale Eesti iseseisvumist ? 1. Poliitikas Eestlastes poltiikud, parteid, linnade ja valdade juhid olid eestlased, kontaktid välisriikidega, maavalitsus/maapäev Majanduses Talude päriseksostmine, tööstus oli arenenud Kultuuris Omakeel (eestikeel), ärkamisaeg(laulupidu, ajalehed, luulekogunemine, seltsid, oma eepos), kujunes välja eestlaste haritluskond. 2. Mis juhtus 15.november 1917 ? 2. Maapäev kuulutab end kõrgeima võimu kandjaks ja sätestab, et Eesti pinnal kehtivad ainult maapäeva korraldused. De jure teke! 3. Mis on Päästekomitee ? 3. See algas 19.veebruar 1918. See oli mõeldud tegutsemiseks erakorralistes oludes, ennekõike aga
19. sajand kui Eesti rahvuskultuuri säravaim aeg Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised. Eestlaste
9. Iseloomusta valla omavalitsust 1866. aasta vallaseaduse järel! Kes sinna kuulusid, millised olid ülesanded, miks see omavalitsus oli tähtis? -- Andis omavalitsusele avaramad tegutsemisvõimalused, vallavanem-politseivõim, Ametisse astusid valla ametimehed, kelle juhtumisel koguti ja hädaaegadel jagati magasiaitades hoitavaid viljavarusid, korraldati vaestehoolekannet, nekrutivõtmist jne. Esialgu jäi vald siiski mõisniku eestkoste alla. 10. Millal algas talude päriseksostmine? – 1849 kui võeti vastu uus talurahva seadus 11. Muudatused talumajapidamises 19. sajandi teisel poolel. -- Algas talude kruntiajamine, mis kaotas senise talumaade tükeldatuse (põldude siilutamise) ja põllumaade perioodilise ümberjagamise. Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. 12. Muudatused mõisamajapidamises 19. sajandi teisel poolel. -- Mõis kasutas
*talupojad said isiklikult vabaks(st vabanesid pärisorjusest, neid ei tohtinud enam osta, müüa, vahetada jne) *maa jäi mõisnikele, talupojad pidi maad rentima ja rendilepingu alusel täitma mõisnikukoormisi. *talupoegadele anti perekonnanimed *talupojad said õiguse vahetada elukohta ühe kubermangu piires, linna elama asuda ei tohtinud. 1849 Liivimaa kubermangus talurahvaseadus 1856- Eestimaa kubermangus talurahvaseadus. *järk-järguline ülemine teorendilt raharendile. *toimus talude päriseksostmine. 14. a)Napoleon Bonaparte Prantsuse keiser, kes tuli võimule revolutsiooni lõpus b)Aleksander I Venemaa keiser, kelle ajal korraldati ümber impeeriumi riigivalitsemise süsteem. c)Nikolai I Aleksander I noorem vend. Venemaa keiser. d)Victoria Inglise kuninganna.
Venemaa ja Eesti alad 18. ja 19. sajandil VENEMAA 18.sajandil EESTI ALAD 18.sajandil Narva ja Tartu elanike küüditamine, Põhjasõda 1700-1721 Eesti Venemaa koosseisu Peeter I (valitses 1682-1725) Kadrioru loss ja park sõjaväereform, valitsusreform Liitis Liivimaa Venemaaga maksureform Euroopalikum elu 1703.a alustas Sankt-Peterburi linna rajamist Talupoeg: riigitalupoeg Sunnismaine pärisori eratalupoeg Linnakodanik: pärisorja seisuses Vaba kodanik Poliitika: absolutism- valitses tsaar Balti erikord: kubermangud, kubernerid, saksa keel, luteri usk, mõisate tagastamine Valgustusliikumine: Kooliharidus...
Kordamine: Eesti 1850. aastail kuni 20. sajandi algusaastateni Millised olid rahvusliku liikumise eeldused? 1) vabana sündinud põlvkond 2) alanud talude päriseksostmine 3)kujunenud haritlaskond 4) Venemaal oli troonile asunud Aleksander teine, kes oli vaadetelt piisavalt vabameene. 5) hõõrumised siinsete baltisakslaste ja Vene keisrivõimu vahel. 1. Milline oli Eesti koolisüsteem? * vallakool(3 aastat ) > kihelkonnakool > kreiskool> gümnaasium> Tartu ülikool 3. Milline oli 1866.a vallaseaduse sisu? *Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve
Ajalugu Millised olid rahvusliku liikumise eeldused ? Olid alanud talude päriseksostmine. Oli üles kasvanud uus põlvkond, kes oli sündinud ja kasvanud vabana. Eestlastel oli kujunenud oma haritlaskond. Ka poliitiline olustik oli soodne. Mis muutus talurahva omavalitsuses pärast 1866. aasta vallaseadust ? 1866. aasta seadus vabastas talurahva lõplikult mõisnike eeskostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed , vallavanema . Vallal oli oma eelarve mida käsutas volikogu. Eestlased õppisid valla poliitikat ajama. KOOLISÜSTEEM: vallakool - Kestis kolm aastat
ALEKSANDRIKOOL PÕLLUMEESTE SELTSID Kurgja talumuuseum SAKALA JA NN. SUURLÕHE SAKALA JA NN. SUURLÕHE(jätkub) KASUTATUD KIRJANUDS 3 Eeldused: Keele, kultuuri omapära ja ajaloolise mälu säilimine Ühtse kirjakeele tekkimine Esimene eesti haritlaste põlvkonna teke Koolivõrgu laienemine- haridustaseme kasv 4 Raudteede, tööstuse ja linnade areng Majanduse areng- talude päriseksostmine Kirjaoskuse levimine- eestikeelse trükisõna kasv Elavnemine vennaskogudustes 5 ÕPETATUD EESTI SELTS 1838 loodi Feahlmanni eestvedamisel Õpetatud Eesti Selts, mille eesmärgiks oli eesti keele ja kultuuri edendamine 6 KALEVIPOEG 1857 aastal hakkas
Majanduselu elavnes: kapitalistlikud suhted arenesid kultuurielu elavnes: loominguvabadus . tühistati karmid tsensuurieeskirjad, sõnavabadus, ajakirjandus avaldas rohkem. 1905. aasta revolutsiooni põhjused mitmed siseriiklikud probleemid põrkusid kokku .rahvas ei usaldunud enam tsaari lubadused asju paradada .politsei ja sõjavägi ei suutnud mässu lämmatda .Verine Pühapäev Rahvusliku liikumise eeldused Eestis uus põlvkond inimesi oli sündinud pärisorjuseta .talude päriseksostmine .rahvuslik eneseteadmine kasvas . A II oli vaadetelt väga vabameelne .valitsus andis paremini järele Erakondade kujunemine Eestis + vaated venestamise vastastele ideedele jäid vastu seisma ajaleht Postimees, eesotsas J. Tõnisson ja ajaleht Teataja Päts. T rääkis igalpool demontratiivselt eesti keeles .P hoolitses, et majandusolukord paraneks. Sotsiaaldemokraatlikud ideed .algul üliõpilaste seas, mistõttu peamine poliitiline vool eestis
· Eeskujud (Poola, Soome) Eeldused · Venemaal: · Tsaari loobumine võimust · Bresti rahuläbirääkimised · Võimuvaakum · Sõjaväe nõrkus Eeldused · Eestis-a) kultuurilised eeldused · Ühtlustunud kirjakeel · Eestikeelse kirjanduse ja ajakirjanduse levik · Rahvusliku haritlaskonna väljakujunemine · Rahvusliku eneseteadvuse kasv · Aktiivne seltsielu Eeldused · Eestis: b) majanduslikud · Talude päriseksostmine · 20. saj. alguse tööstuslik hüpe · Linnade eestistumine · Kaubatootmine väljaveoks ( Vene turg) Eeldused · Eestis: c) poliitilised · 1905.a. revol. Mõju · Erakondade loomine · Eestlastest poliitikute esilekerkimine · Eestlaste osatähtsuse kasv omavalitsustes andis halduskogemuse · Sidemed välismaaga · Eestimaa kubermang · rahvusväeosad Autonoomia saavutamine 1. Saavutamine: Rahvuslikud ringkonnad koostavad autonoomia
Talupojad vabastati ilma maata, st. maa jäi mõisnikule ja maa kasutamiseks pidi seda rentima. Renti tasuti teotööga ehk tekkis teoorjus, mõisnike võim säilis. 6. Uued talurahvaseadused 1849 ja 1856 miks oli vaja uusi talurahvaseadusi? Mis oli nende seaduste sisu? Kuna kohati talupoegade olukord Eestis isegi halvenes. Eraldati talumaa ja mõisamaa, teorent asendati raharendiga, anti võimalus maad osta. 7. Talurahva lõplik vabanemine ning talude päriseksostmine pärast 1849. ning 1856. aasta seadusi. Talupojad muutusid ettevõtjateks ning ärksamad neist rikastusid, algas talude päriseksostmine. 8. Rahvuslus ja rahvuslik liikumine 19. sajandi Euroopas selle tekkimise põhjused. Rahvuslus tekkis koos valgustusega, rõhutati rahvuse ja keele olulisust. Terve 19. sajand toimusid Euroopas ülestõusud ja revolutsioonid iseseisvuse eest võitlemiseks. 9. Rahvuslik liikumine Eestis, selle etapid eelärkamisaeg, kõrgaeg
Saksa keele asemele seati ametlikuks keeleks vene keel. Seoses venestamisega vähenes oluliselt kirjaoskuse tase ja hakati levitama õigeusku. Majanduselu 1870 1914 Raudteede rajamine. 1870. aastal sai valmis esimesena Balti raudtee, mis ühendas Paldiski sadamat läbi Tallinna ja Narva Peterburiga. Nii avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks, eriti Eesti põllumajandustoodete saatmiseks Peterburi turule. 1850. aastatel alanus talude päriseksostmine jätkus. Peamiseks põllumajandusharuks kujunes piimakarjakasvatus. Jätkus ka põlluharimise intensiivistumine. Tööstuse areng. Siinseks juhtivaks tööstuseks sai tekstiilitööstus. Järsult kasvas masina- ja metallitööstuse osakaal. Suuruselt kolmandaks tööstusharuks kujunes paberitööstus.
õppetunni edasiseks vabadusvõitluseks · Loodi esimene Eesti erakond · rahvas tunnetas oma jõudu · selgelt tuli ilmsiks lõhe poliitiliste jõudude vahel ja pahempoolsete ideede ülekaal rahva seas · Tegemist oli eelprooviga 1917-1920 a. iseseisvusvõitluseks. Ilma selleta poleks eestlased tollasteks sündmusteks valmis olnud. Majandus · Jätkus majanduse edenemine · laenuhoiuühisuste loomine · uue nähtusena krediidiühingute asutamine · Talude päriseksostmine · töö kaasajastamine · Loodi mitmesuguseid põllumajanduslikke organisatsioone · Eesti oli Tsaari-Venemaa tööstuslikult arenenumaid piirkondi Kultuur Edusammud hariduses: · Eestikeelsete erakoolide asutamine · Haridusseltside loomine · Taastatakse peaaegu kogu eestikeelne alamaastme koolide võrk · 1906 asutati esimene eestikeelne keskkool Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlaste gümnaasium Tartus Kultuur
Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu.
masinatööstuse, puidu-, paberi-, tselluloosi- ja toiduainetööstuse ettevõtteid. • Vene, Saksa, Prantsuse, Belgia, Šveitsi ja baltisaksa ärimehed hakkasid eestisse investeerima, samas eesti enda kapital oli tagasihoidlik Tegurid, mis lihtsustasid 19. sajandil eesti kaubanduse arengut • Kõige olulisem muudatus toimus 1816. - 1819. aastatel, kui kaotati pärisorjus nii Eestimaa kui ka Liivimaa kubermangus • Talude päriseksostmine algas 1850. aastal • Ehitati välja raudteevõrk (Tallinn–Peterburi liin valmis 1870. aastal) • Lisaks laiarööpalisele raudteele ehitas erakapitalil rajanev aktsiaselts sajandivahetusel kitsarööpalised raudteed, millega olid kõik tollased linnad saanud endale raudtee ühenduse. • Tekkis laevandus ja paadikaubandus • Tihe laevaliiklus oli Soome ja Rootsi vahel ning kaupa veeti Riiga, Peterburgi Tegurid, mis lihtsustasid 19. sajandil eesti kaubanduse arengut
Ajaloo kt konpekt 1. Talurahva omavalitsus, talurahva jagunemine ja koormised Kuidas moodustus vallakogukond? Valla kogukond moodustus talurahvareformide tulemusel ühe mõisa piirides elavatest talupoegadest. Millised ülesanded pandi vallale? 1) Kohtupidamine 2) Ühisvastutus magasivilja eest 3) Vaestehoolekanne 4) Ühisvastutus maksude laekumise eest Milline roll oli mõisnikul valla elus? Säilitas politseivõimu vallakogukonna üle, kutsus kokku kogukonna üldkoosoleku ja kinnitas ametisse kogukonna poolt valitud valla juhid. Talurahvas jagunes kaheks: 1. Külarahvas: peremees ja perenaine, sulased, teenijad, saunikud, popsikud 2. Mõisarahvas: mõisas töötavad inimesed, majateenijad, käsitöölised, kiltrid, kupjad Mõisakoormised: teotöö (rakmetegu ja jalategu), naturaalandamid (talus valminud toodang), rahamaks. Riiklikud maksud: pearaha ja nekrutiandmine (kohustus m...
BALTI ERIKORD Venemaale oli tähtis baltisaksa toetus, seega üritati nende poolehoidu võita restitutsiooniga.- Rootsi ajal riigistatud mõisade tagasiandmine nende omanikele. Sellega võidetigi nad enda poolele. Mõisadega sai aadel tagasi õigused tp-le. Balti valitsuskorra põhijooned kuulutati 1721 Uusikaupunki rahuga Vja R vahel. Kehtima jäid senised seadused ja maksud. Eestit ja Liivimaad eraldas Venemaa kubermangust luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Võimu esindajateks said kindralkubernerid. Kroonuameti ül oli sõjaväe ülalpidamine ja maksude jälgimine. Kindralkubernerid viibisid tihti Peterburis japolnud Baltikumi asjadest väga huvitatud, jäid ohjad kohaliku aadli hulgast valitud valitsusnõuniku kätte. Aadlit toetavad rüütelkonnad üritasid kontrollida ka kirikuid. Maapäevadele ei kutsutud enam linnade esindajaid. 1730-40 koostati rüütelkonnaliikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult sinna kuulunud aadlikud omasid E ja L-...
nimest, mõne linnu või looma nimest, kuid see võis olla pandud ka mingi loodusobjekti järgi. 19. sajandil vastuvõetud talurahvaseadused tõid talupojale ennekõike rohkem vabadust. Talupoeg hakkas vaikselt vabanema oma peremehe eestkoste alt ning sai võimaluse ise majandada. Talurahvaseadused tõid kaasa võimaluse kultuuri arenguks, sest pärisorjuse jätkudes ei oleks olnud see võimalik. Hakati mõtlema rohkem rahva haridusele ning selle arendamisele. Talude päriseksostmine tõi enesega kaasa ka maa hinna kasvu, mis koos rahvaarvu suurenemisega soodustas eestlaste väljarändu Venemaale. Seadused andsid tõuke uute majandussuhete loomisele mõisnike ja talurahva vahel.
teised haritlased, s.o. eliit liikumine · Seltsiliikumine haaras masse nii elukutsete kui ka tegevusalade järgi · Poliitiline erakondade loomine, sageli esiplaanil rahvahariduse edendamine · Võitlus oma riigi ees liikumise kõrgeim etapp Eeldused: · Eesti ala majanduslik arenemine · Eesti haritlaste teke · Koolihariduse levik · Vennastekoguduste tegevus · Kommunikatsioonivõrgu avardumine · Talurahva vabastamine pärisorjusest · Talude päriseksostmine · Omavalitsuste teke · Estofiilide (baltisakslastest eestihuvilised) tegevus · Sobiv poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahva kultuuriline aktiivsus Eesmärgid: · Emakeelse rahvahariduse edendamine · Rahva kultuuriharrastuste toetamine · Üldise silmaringi laiendamine · Kutseoskuste omandamise soodustamine · Kultuuriühtsuse kujundamine Aasta 1857 · ,,Kalevipoeg" (F. R. Kreutzwald) · ,,Perno Postimees (J. V. Jannsen) 1860ndad
Ärkamisaja fotoanalüüs 1.Analüüsi, kuidas rahvuslik ärkamine oli võimalik olukorras, kus mõisnikel oli oma elu- ja mõtteviisi väga raske muuta! -Rahvuslik ärkamine tõi kaasa laulu- ja tantsupeo. Tänu sellele avastas rahvas taas Eesti Vabariigi ning rahvas hakkas ennast tundma vabana. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus, kus talupoegadelt võeti ära maad ning neid mõisastama. 1.1Meenuta või uuri, mis muutusi ühiskonnas taotlesid valgustusajastu mõtlejad? - Eesti soost rahvuslased hakkasid nõudma eestlaste olukorra parandamist. Eestlased hakkasid osalema poliitilises elus- talude päriseks ostmise aeg. 1.2 Milles seisneb Merkeli ja teiste baltisaksa haritlaste roll rahvusliku liikumise eelduste loomisel Baltimaades? - Merkel nõudis pärisorjuse kaotamist Liivimaal(häbistav inimsoole ning lootusetult ajakohatu). Teiste valgustajate vaatenurgast oli oma arvamus Merkelil, kes ei uskunud, et talupoegade elu on võima...
Ärkamisaeg Mis on ärkamisaeg eesti kultuuris? Pärisorjuse kaotamine ning 1860. aastail alanud talude päriseksostmine andis eestlastele võimaluse majanduslikuks ja kultuuriliseks edenemiseks. Kasvas eestlaste rahvaarv. Euroopas levivate natsionalismi ja rahvusromantismi ideede toel sai alguse rahvuslik ärkamine, eesti rahvuse, iseseisva rahvuskultuuri ja rahvusliku haritlaskonna kujunemine. Oluliseks kultuurikeskuseks oli Tartu ja sealne ülikool. Haritlastest rahvuspatrioodid innustasid eestlasi osalema avalikus elus ja määratlesid tärkava rahva õiguslikud ja kultuurilised nõudmised
Eesti iseseisvumine- kas õnnelik juhus või plaanipärase ja sihikindla tegevuse tulemus Eesti Vabariik kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918. aastal Pärnus, kus Hugo Kuusner luges ``Endla`` teatri rõdult ette ``Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele.`` 24. veebruaril kuulutati manifest välja Tallinnas, mil kuulutati välja Eesti Vabariigi ajutine valitsus, mille etteotsa sai K.Päts. Heisatakse ka sini-must-valge lipp Pika Hermanni torni. Sellise rõõmsa sündmuseni jõuti tänu Venemaa nõrgenemisele, mis pani aluse paljude väikeriikide tekkele nagu Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Tsehhoslovakkia. Kui Eesti Vabariik oli jõudnud kesta vaid 24 tundi, tuli uuel riigil taas oma vastupidavust tõestada ja seda juba väga võimsate vastastega nagu olid Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Algab Saksa okupatsioon ja Eesti valitsus tuleb peatada. Saksa okupatsioon kestis 1918. aastal veebruarist novembrini. Siis kukutati Saksamaal keisrivõim ning...
- Lõuna-Eestis vallandus massiline usuvahetusliikumine (selle aluseks ka 1832.a. ususeadus) V Talude päriseksostmise seadused Liivimaal 1849 - määrati kindlaks talude päriseksostmise kord ja tingimused - lõpetati töö nõudmine mõisapõllul ja hakati üle minema raharendile - talude kruntiajamine (vt. Kahk, Talude päriseksostmise aegu, - keskmise suurusega talu 1000-2000 rbl - 15-45 ha, 1 siga 25 rbl, lammas 10 rbl) Põhiline päriseksostmine toimus 50.aastatel, raha selleks saadi linakasvatusest. Sotsiaalne tagajärg - kujunes mõisamoonakate kiht. Eestimaal - 1856 - raha kartulikasvatusest, põhiline ostmine 19.saj. lõpul Saaremaal - 1865, põhiline ostmine 20.saj. algul Rahutused - 1858 Mahtra sõda Järgnevad reformid, mis loovad kodanliku ühiskonna kodanlikud reformid 1863 - passiseadus - täielik liikumisvabadus Venemaa kubermangude piires - algas Eesti asunduste rajamine. 1865 - keelati kodukariõigus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
