EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Metsamajanduse osakond Gabriel Kase PÄRNUMAA METSKONNAD Kodune töö nr. 2 Juhendaja Anton Kardakov Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 METSAUUENDUS................................................................................................................5 Graafilised lisad.....................................................
Pärnumaa geoloogiline ehitus Pärnu maakond asub Eesti edelasosas, Lääne- Eesti rannikumadalikul. Aluskord ja pealiskord. Aluskord lasub sügavamal, koosnedes kurrutatud ning lõhedest läbistatud tard- ja moondekivimitest. Aluskorra kivimitest saab osalise ette kujutuse vaid rändkividest. Enamik Eesti ja Pärnumaa rändkive kuulub graniidirühma.Pealiskorra kihid on väga erinevad sõltuvalt tektoonikast, lasumuse tingimustest, kivimite koostisest jm. Pärnumaal on selline selge lahknevus vanaaegkonna ehk paleosoikumi silluri ja devoni ladestu piiril. Pealiskonna moodustavad settekivimid, mis katavad aluskorra kurdunud ja lõhestunud kivimeid. Pärnumaa praegune reljeef peegeldab suurel määral aluspõhja reljeefi. Aluspõhja pealiskorra järgi jagab Pärnumaa siluri karbonaatsete kivimite ja devoni liivakivi avamusalade vaheline piir, mis kulgeb Tõstamaast põhja poolt alates alates edasi ja piki Pärnu jõge kirdesse. See...
Kodukoha Organisatsioonid Klenet Klein EP-15 MTÜ Pärnumaa Noortekogu (PMNK) Kui aastal 2007 organisatsioon tekkis, sai sellele nimeks Pärnumaa Noorte Liit. Selle 11 aastaga on palju muutunud ning suurim muutus tuli tänavu haldusreformi näol. Nimelt kuni 2017. aasta lõpuni kuulus Pärnumaa Noorte Liit Pärnu Maavalitsuse alla, kuid alates käesolevast aastast maavalitsusi enam ei ole. Seepärast poleks ka olnud võimalik Noortekogul eksisteerida, kui poleks loodud uut kuju, milleks on MTÜ. MTÜ Pärnumaa Noortekoguks sai organisatsioon ENL-i ehk Eesti Noorte Liidu mõjutusel.. Tuleb välja, et juba aastaid on Pärnumaa olnud teistest maakondadest erinev. On olemas noortekogud ja noortevolikogud. Mõlemad neist on osaluskogud, esimene m...
Missioonid ja väärtused Võtsin kahe kooli Kuressaare Ametikooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse missioonid ja väärtused. Kuressaare Ametikooli missiooniks on ette valmistada tööturul konkurentsivõimelisi ja elus toimetulevaid inimesi. Samas Pärnumaa Kutsehariduskeskuse missiooniks on koostöös tööandjatega kaasaegsete kutseoskustega parimate töötajate koolitamine ja aktiivne osalemine regionaalses arendustegevuses. Nende kahe kooli missioonid on väga sarnased, mõlemad tahavad koolitada inimesi, kes on parimad omal alal. Erinevuseks on see, et Kuressaare Ametikoolil ei ole seda, et nende koolil on ka kaasaegsed kutseoskused. Mina arvan, et koolil siiski on, õpetatakse ju kõike seda, mis on sellel erialal tähtis. Eks iga ametikool tahab, et nende õpilased oleksid head töötajad tulevikus. Selleks ongi koolil parimad töötajad ja parimad õppekavad. Kuressaare Ametikooli üheks väärtuseks on seame endale eesm...
Eestikeele kodune töö Cv,avaldus ja volikiri 2 Koostas:Ain Tuvikene AIN TUVIKENE Võrumaa Varstu vald Tagakolga küla Tel 56743237 E-mail: [email protected] Curriculum Vitae ISIKLIKUD ANDMED Sünniaeg ja -koht: 16.06.1990 Vanus: 18 Rahvus: eestlane HARIDUS 2006-2009 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Ehitusviimistluse eriala 1997-2006 Krabi Põhikool (kooli kiituskirjaga) TÖÖKOGEMUS 2007mai- juuni As Yit Ehitus praktikant ehitus viimistluses 2007 september As Kurmik praktikant 2008 mai-juuni Oü Ruuderi Ehitus praktikant 2008 oktoober-detsember AS Kurmik praktikant OSKUSED Keelteoskus: eesti keel emakeel inglise keel ...
Pr Heili Västrik Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi tn 8//12 80047 PÄRNU Motivatsioonikiri Soovin kandideerida Pärnumaa Kutsehariduskeskuse majutusteeninduse eriala õpetaja ametikohale. Lisatud CV annab ülevaate minu eelnevatest saavutustest majutus eriala õpetajana. Lisaks toon välja oma oskused, mis vastavad tööpakkumises esitatud nõudmistele. Omandasin majutusteeninduse eriala kõrghariduse. Olen äärmiselt hästi kursis antud valdkonnas toimuvaga. Minu senine töö on andnud mulle kogemuse majutusteeninduse eriala õpetajana. Olen kollektiivis aktiivne ning väga suhtlus aldis. Oskan inglise-, vene- ja soome keelt. Lisaks olen oma teadmisi ning oskusi arendanud. Käinud kursustel ja loengutel. Tutvusin Pärnumaa Kutsehariduskeskuse koduleheküljega. Olen veendunud, et suudan oma seniseid teadmisi ja kogemusi rakendada sellel ametikohal. Kui tekib lisa küsimusi, olen vägagi nõus nendele vasta...
Pärnumaa Foto 2010 Käisin vaatamas fotonäitust "Pärnumaa Foto 2010". Minu jaoks oli see huvitav, seal oli erine-vate fotograafide fotosid üleval. Kõik pildid olid väga selged ja huvitavad. Neid oli hea vaadata. Natuke häiris see, et valgustus oli valesti,mõnelt pildilt peegeldas valgus tagasi ja ei näinud hästi. Muidu ma eriti näitustel ei käi, sest pole ka eaga. Fotod mulle meeldivad eriti loodusest ja loomadest, sellepärast ka selline valik. Mulle meeldis see näitus väga käisin lausa kaks korda seda vaatamas. Käin kindlasti ka edaspidi näitustel, see oli huvitav. Kuuendal "Pärnumaa foto" väljapanekul osalesid Aiki Leet-Teetlaus, Alisson Kruusmaa, Andreas Härm, Andres Ennok, Andres G. Adamson, Ants Liigus, Dan Kuisma, Eimar Kull, Ella Puliene, Frida Bergmann, Gerli Mägi, Gertu Timmusk, Grete Raspen Masing, Haide Rannakivi, Helen Tomson, Henn Soodla, Jaanika Sillat, Jaanus Saar, Janely Adler, Karin Klaus, Karl...
· Kanuumatkad: Kanuumatakad on Pärnumaal levinud peamiselt sellepärast, et meil on palju jõgesid ja kevadeti ka üleujutusi . Üleujutuste ajal kanuutamine on Eestis kõige atraktiivsem turismi liik. · Jalgrattamatkad - Jalgrattamatkad hakkavad muutuma alles populaarseks kuna RMK on loonud ka lisaks jalgsi matka radadele palju jalgratta radu. LISA 3. INTERVJUUD PÄRNUMAA ETTEVÕTJATEGA Intervjuud toimusid Miki Puhkemaja pidaja Rein Kassiga ja Valgeranna Seikluspargi omanikuga Tõnu Valduriga. Mõlema mehe jutust jäid kõlama laused : ,,Kui idee on hea ja suudad pakkuda seda aastaringselt siis võib ka loodusturismi äriidee olla tõhus" 3.1. Intervjuu Valgeranna Seikluspargi omanikuga Tõnu Valduriga. Intervjuu toimus 9 juulil 2013. Intervjuu teemaks olid loodusturismi arndamine , selle kasulikus ja murekohad
Turismipakett 1.päev 10.00-11.00 Majutamine Viisnurga Holiday Home (Uulu küla, Tahkuranna vald, Pärnu maakond, 86500 Uulu ) ( Peamaja ees on suur terrass koos välibasseiniga, kus on hea suvel mõnusalt aega veeta. Kõikides tubades on miniköök koos vajalike toidu- ja jooginõudega, tualettruum duššiga ja WiFi ühendus. Ühes numbritoas on lisaks saun ja kahes numbritoas mullivann. ) 11.00-11.30 Sõit Lottemaa Teemaparki(Lottemaa asub mere ääres, männimetsa roheluses. Sõida 8 km Pärnust Riia suunal mööda Via Balticat ja kohal Sa oledki! Reiu, 86508 Pärnumaa ) 11.30-14.00 Lottemaa Teemapargi külastus 14.00-15.00 Lõunasöök Lottemaal 15.00-15.30 Sõit Pärnu Muuseumi (Aida 380010, Pärnu, Pärnumaa ) 15-30-18.00 Pärnu Muuseumi külastus (Näitused, giidituur Bastionite rajal, lastele töötoad) 18.00-19.00 Sõit majutuskohta ( Viisnurga Holiday Home ) 19.00-19.30 Sõit Pärnu Kuursaali (Mere pst 22) 19.3...
AS Andres Puit Klientide kaebuste menetlemise protsessi skeem Aadress: Pärnumaa, Pärnu, Kuke 12, 88325 Telefon: 533 52 304 E-mail: Swedbank:EE822200221035348614 AS Andres Puit Klientide kaebuste menetlemise protsessi kirjeldus 1. Kaebuse esitamine ning vastu võtmine Kliendil on õigus esitada Kaebusi tema poolt valitud vormis (nt •suuline, kirjalik, sh elektrooniline, või taasesitamist võimaldav) ja suhtluskanali kaudu (nt klienditugi, e-kiri, telefon). Kui Kliendi suuliselt esitatud kaebus vajab täiendavat kontrolli, on õigus paluda Kliendil esitada kaebus kirjalikus, sh elektroonilises või taasesitamist võimaldavas vormis 2. Kaebuste menetlemine Kui Kaebus puudutab konkreetset tehingusuhet, on Kaebuse menetlemise eelduseks Kaebuse esitaja isiku tuvastamise võimalus. Kaebuses toodud asjaolud selgitatakse välja põhjalikkusega, mi...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
MAJANDUSLIK KÄITUMINE JA MAJANDUSTEADUS Üksikisiku edukus oleneb suurel määral tema majanduslikust edukusest. Majandusega puutume kokku iga päev. Me teeme iga päev majanduslikke otsuseid. Me teeme valikuid. Kõik peavad tegema valikuid. Iga ettevõte peab valima. Ka riik ei saa rohkem kulutada, kui ta teenib. Olulisemad poliitilised vaidlused peetakse maksude kogumise ja kulutamise üle. Inimeste soovidel ei ole piire. Piir on aga ressurssidel, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Kunagi ei jätku kõike kõigile. Mõned saavad ja teised ei saa. See on reaalsus. Kuidas otsustada, kes mida saab? (Turg). Nappus! Ressursid või tootmistegurid on: Maa – maavarad, mets, põllud, õhk ja vesi, maaomand. Töö – vaimsed ja füüsilised pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Kapital – hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad majanduses. On ...
TÖÖ Töö – eesmärgistatud tegevus mingi (tarbimisväärtust omava) toote valmistamiseks, keskkonna korrastamiseks või teenuse osutamiseks. Miks tehakse tööd? - majanduslik sund töötasu näol - eneseteostus - harjumus, distsipliin Voltaire: Töö hoiab meist eemal kolm suurt häda – igavuse, pahe ja puuduse Brutotöötasu – väljateenitud töötasu enne maksude maksmist. Netotöötasu – jääb alles pärast maksude maksmist. Maha läheb tulumaks, töötuskindlustusmaks, kohustuslik pensionikindlustus. Sotsiaalmaksu maksab tööandja töötaja brutotöötasu pealt. Miinimumtöötasu – töötasu alammäär, millest vähem ei tohi täisajaga töötavale töötajale maksta. Keskmine töötasu – teatud perioodi jooksul kõigi töötajate töötasu kokku, mis on jagatud töötajate koguarvuga. Sellega tuleb olla ettevaatlik. Suurem osa töötajaid saab alla keskmise, erinev on piirkonniti ja tegevusalade järgi, ettevõtjate tulu ei ole tö...
Pärnumaa majutusettevõtted Esitlus Denis Pappel ja Andreas Orav Tartu 2010 Pärnumaast Pärnumaa on Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Majutusettevõtted Hotell Victoria Hotell Spa Hotell Tervis Medical Spa Hostel Terve Hostel Külalistemaja Villa Andropoff Puhkeküla Maria Talu Puhkemaja Lembitu Puhkemaja Kodumajutus Green Villa Külaliskorter Villa Marina Kämping & Karavan - Konse Karavan-Kämping ja Motell Victoria Hotell Asukoht: Pärnu kesklinn Hinnad: Ühene 800.- Kahene 1 150.- Minisviit 1 400.- ERIPAKKUMISED Kodulehelt broneerides majutus kuni 40% soodsam Teatrisõpradele - Endla te...
Statistikaülesanne “Metsaraie” Õpetajale Eesti on tuntud oma maagilise looduse ning liigirikkuse pärast, kuid samuti on levinud metsade laialdane raie ning kogu selle ilu maatasa tegemine. Kui suures mahus raiet teevad erametsaomanikud võrreldes RMK-ga ning kas metsa üldse on vaja raiuda? ÜLESANNE 1 1.1. Eelteadmised: Eeldab internetist vastuse otsimise võimalust. 1.1.1. Millistes mõõtühikutes mõõdetakse puitu (ühik!)? Tihumeetrites(tm) 1.1.2. Mida tähendab majandatav mets? Mets, mida uuendatakse, kasvatatakse, kasutatakse ja kaitstakse. Metsade majandamisega tegelevad nii erametsaomanikud kui riik, kes haldab riigimetsi. 1.1.3. Mida tähendab metsa juurdekasv? Ühel kindlal maa-alal aasta jooksul juurde kasvanud puidu maht. 1.2. Lahenda ülesanded kasutades 2015.aasta metsastatistika andmeid kogu raiest, lageraiest, kogu metsa juurdekasvust ja majandatava metsa juurdekasvust. Arvutus ülesannete puhul on vaja kirja...
ETTEVÕTLUS Ettevõtlus – mis tahes seadusega kooskõlas olev majandustegevus, mille eesmärk on tavaliselt kasumi teenimine. Ettevõtlus toimub ettevõtte asutamise ja selle käigus hoidmise kaudu. Oluline õigusakt on äriseadustik. Ettevõte – tööjõu, kapitali ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mille kaudu ettevõtja tegutseb. Valmistab tooteid ja teenuseid. Tunnusteks on varade lahusus, oma bilanss, raamatupidamine ja juhtimine. Ettevõtte vara on lahus ettevõtte omanike varast. Ettevõtte sünonüüm on firma. Ettevõte koosneb asjadest, õigustest ja kohustustest. Ettevõtja – isik, kes tegutseb äris kasu saamiseks ja kannab sellesse ärisse tehtud isiklike investeeringute kaotamise riski. Ettevõtjat peetakse turumajanduses äritegevuse peamiseks mootoriks. Ärilause: “Selleks et edulugu hoida, tuleb seda kogu aeg edasi kirjutada.” (Kaidi Ruusalepp) Äriseadustikus – ettevõtja on füüsiline ...
MARJU TAMM Pargi 1-8 88301 Audru PÄRNUMAA 5557 4960 [email protected] Hr Rauno Saar OÜ Scanfil Vana-Sauga 40 88389 PÄRNU AVALDUS Lugesin ajalehest Pärnu Postimees Teie firma tööpakkumise kuulutust laopidaja ametikohale. OÜ Scanfil on tuntud eduka ja sõbraliku meeskonna poolest, seepärast soovin kandideerida laopidaja ametikohale. Loodan, et vastan ja sobin teie esitatud nõudlustele.
TARTU ÜLIKOOL VÄIKEETTEVÕTLUS EESTIS NING SELLE ERIPÄRAD PÄRNUMAAL Referaat SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Väikeettevõtlus Eestis 4 1.1 Väikeettevõtluse printsiibid 4 1.2 Väikeettevõtluse olukord Eestis 5 2. Ettevõtluse eripärad Pärnumaal 7 2.1 Ettevõtluse olukord Pärnumaal 7 2.2 Ettevõtluse tulevikuvõimalused Pärnumaal 9 2.3 Ettevõtluse tulevik Pärnumaal tuginedes ettevõtluskeskkonna SWOT- analüüsile 11 Kokkuvõte 16 Viidatud allikad 17 ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend......................................................................................6 5. Valla piires paiknenud kihelkondade osad, kirikud ja kloostrid................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................10 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. ...
MARY-HELEEN LILLEMÄE Kooli 16-12 Tootsi Alev 57464 PÄRNUMAA Telefon: 5639 8142 E-post: [email protected] Hr Urmas Ottsepp AS K-Rauta Olevi 8 57638 TALLINN AVALDUS Lugesin, et Teie firma otsib suves laohoidja ametikohale töötajat. Kuna koolis tuleb meil suvel praktika, sooviksin suveks praktikale 20.juuni-14.juuli. Kuulsin ka tuttavatelt, et seal on meeldiv, tore ning koostööaldis seltskond ja arvan, et
Tallinna Tehnikaülikool Riski- ja ohutusõpetus Kodukoha riskianalüüs Töö teostaja: Tallinn 2011 Piirkond: Sauga vald, Sauga alevik, Pärnumaa Kodukoha kirjeldus: Sauga vald asub Pärnumaa keskosas. Valla lõunanaabriks on Pärnu linn, läänepoolseks naabriks Audru vald, põhjaosas piirneb Halinga ja Are vallaga, idaosas Tori valla, Sindi linna ja Paikuse vallaga. Geograafiliselt jääb Sauga valla territoorium Pärnu madalikule, Pärnu ja Sauga jõgede alamjooksude vahelisele alale, haarates lääneosas suurema osa Nurme rabast ja kogu Rääma raba. Soo ja mets hõlmavad valla territooriumist ca 58 %, siit ka valla peamine maavara - turvas. Valla üldpindala on 16482,3 ha, mis on 3,9 % Pärnumaa maavaldade pindalast. Valla territooriumil paikneb 10 küla ja 1 alevik, kus kokku elab ~ 4058 elanikku (01.10.2011). Tihedamini on asustatud valla lääne- ja idaosad, teede ja jõgede ümbrused. Põhimaanteedest läbivad S...
Kuidas saada müüjaks? Peale põhikooli, kutsekeskharidusõpe müüja: Järvamaa Kutsehariduskeskus, 3a Valgamaa Kutseõppekeskus, 3a Tallinna Tööstushariduskeskus (müüja rõivaalal), 3a VäikeMaarja Õppekeskus, 3a Tallinna Teeninduskool, 3a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 3a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikonsultant Narva Kutseõppekeskus, 0.5a IdaVirumaa Kutsehariduskeskus, 1a Valgamaa Kutseõppekeskus, 0,5a Tallinna Tööstushariduskeskus (müügikonsultant rõivaalal), 1,5a Kutseõpe keskhariduse baasil müügiesindaja: Tallinna Teeninduskool (töökohapõhine), 1a 10k Tallinna Teeninduskool, 2a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Kutseõpe keskhariduse baasil müügikorraldus Võrumaa Kutsehariduskeskus, 2a Põltsamaa Ametikool, 12a Tartu Kutsehariduskeskus, 2a Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2a LääneViru Rakenduskõrgkool, 2a Tallinna Teeninduskool, 2a Pärnumaa Kutsehariduskeskus, 2a Pärast kutse(kesk)hariduse omandamist võid: Sooritada kutseeksami Minna tööle ...
RAHA JA PANGANDUS Bartermajandus – toodete ja teenuste vahetamine ilma rahata, kaup kauba vastu. See on tülikas ja aeglane. Raha – hüviste vastu vahetamiseks mõeldud korduvkasutatav üldtunnustatud instrument. Raha funktsioonid: 1.Vahetusvahend – kasutame raha maksevahendina. 2.Arvestusühik – raha näitab toote või ressursi väärtust, määrame hindu. 3.Vara kogumise ja laenamise vahend – raha võimaldab tarbimise aega valida. Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha - raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata - kommertspanka...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus KÖÖGIVILJALISANDID Iseseisev töö II KARTULIKROKETID 600 g keedetud kartuleid soola 1/2 tl riivitud muskaatpähklit 50 g sulatatud võid 3-4 muna u 1/2 klaasi riivsaia õli praadimiseks paneerimiseks riivsaia 1 munavalge Kartulid peenestada riivides või läbi pressi surudes, lisada või, munad, maitseained ja umbes 1/2 klaasi riivsaia. Reguleerida tainast riivsaiaga, see peab olema pehme, kuid vormitav. Vormida pöidlapikkused silindrid, veeretada riivsaias või enne klopitud munavalges ja seejärel riivsaias. Praadida rohkes tulises õlis kuldkollaseks Sobib väga hästi praeliha kõrvale! Marleen Alle K-12A .11.2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus Tomati kurgisalat Klassikaline eestipärane salat, mis sobib mitmesuguste roogade lisandiks. Hapukoorekastme kogus sõltub...
Curriculum Vitae Nimi: LIIS KASEKÄND Sünniaeg: 05.04.1991, Pärnu Aadress: Väike-Aru 4-16, 80036, Pärnu Telefon: 58324149 E-post: [email protected] HARIDUSKÄIK 2012 - 2014 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Majandusarvestus ja maksundus 2010 2012 Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Kodumajandus 1998 - 2010 Keskkool, Pärnu Ülejõe Gümnaasium TÄIENDKOOLITUS Dets 2013 Administreerimis kursus Naiskodukaitse vabatahtlikule juhule, 60h Juuni 2013 Juhtimine praktikas 1, 30 h Juuni 2013 Esmaabi moodul, 16 h Nov 2012 Juhtimine praktikas 2, 30 h Märts 2012 Avalike suhete kursus, 30h Veebruar 2012 Avaliku esinemise kursus, 38h Dets 2009 Toitlustus muudul. 16 h TÖÖKOGEMUS Suvi 2011 Papli kohvik, Klienditeemindaj Suvi 2010 Steffni pizzares...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
SÄÄSTUD JA INVESTEERIMINE Winston Churchill: “Säästmine on väga tore asi. Eriti siis, kui seda on teie eest teinud vanemad.” Säästud – on osa sissetulekust, mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks. Investeerimine – rahaliste vahendite paigutamine eesmärgiga teenida tulu investeeringu väärtuse kasvust või regulaarsetest väljamaksetest. Mida arvestada säästude paigutamisel? 1.Ohutus. 2.Tulusus. Säästa, et teenida. Hoiuselt ja võlakirjalt saab intressi. Aktsiatelt võib saada dividende või teenida hinna tõusult. 3.Likviidsus. Vara raha vastu vahetamise kiirus ja odavus. Mida kergem, seda suurem likviidsus. Vaja mõelda endale eesmärk! NB! Mida suurem ohutus, seda väiksem tulusus. Tahad rohkem teenida, pead rohkem riskima. Reaalinvesteering – investeering reaalvarasse, näiteks kinnisvarasse, tootmisseadmetesse. Finantsinvesteering – investeering finantsvaradesse ehk väärtpaberitesse. Investeerimi...
TÖÖÕIGUS Tööõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib töölepingu alusel töötaja ja tööandja vahel tekkivaid töösuhteid. Tööõigussuhe on töötaja ja tööandja vaheline õiguslik suhe, mis tekib sellest hetkest kui töötaja lubatakse tööandja poolt tööle. Tööõigussuhet reguleerib tööleping. Töölepingu sõlmimine on tööandja kohustus. Mitte igasugune töö tegemine ei ole tööõigussuhe ega nõua töölepingu sõlmimist. Tööd saab teha ka teistsuguste lepingutega. Tööõigussuhet iseloomustavad järgmised tunnused: - töötaja teeb kokkulepitud tööd - töötaja allub tööandja juhtimisele ja kontrollile, on alluvusvahekord - tööandja maksab töö eest töötajale regulaarselt töötasu - tööaeg on reguleeritud - tööandja kindlustab töötajale teatud töötingimused ja maksab töövahendite eest - tööandjal lasub töö tegemisega kaasnev risk, töötaja vastutus on piiratud - tulu ja kasum lähevad tööandjale ja tö...
OLUSTVERE TEENINDUS- JA MAAMAJANDUSKOOL Maaturismiteenindus PÄRNUMAA PORTFOOLIO Koostas: Liisa Mäger Juhendas: Endla Pesti OLUSTVERE 2010 SISUKORD Pärnumaa...........................................................................................................................................lk3 Allikukivi koopad..............................................................................................................................lk4
TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS, EBAVÕRDSUS Majandusliku ebavõrdsuse põhjused: - ebavõrdsus töötuludes - ebavõrdsus maa ja kapitali omanduses - ebavõrdsus kasumis, intressis ja renditulus Tulu – raha või naturaalne hüve, mida inimene saab teatud aja jooksul. Hüvede juurdevool. Mõõdetakse rahas ajaühiku kohta. Rikkus – kapital ehk vara, mida mõõdetakse rahas teatud kindlal ajahetkel. Jaotub: 1)füüsiline vara – maa, hooned jne. 2)finantskapital – sularaha, pangahoiused, väärtpaberid Ressursid või tootmistegurid ja nendelt saadav tululiik: 1)töö – töötasu 2)kapital – intress (%-des), dividend 3)maa, kinnisvara – rent 4)ettevõtlus – kasum EBAVÕRDSUSE MÕÕTMINE Inimesed jaotatakse tulude suuruse alusel kas kümnesse või viide tulugruppi. Esimesse gruppi kuuluvad kõige vaesemad ja viimasesse kõige rikkamad. Banaanivabariik – riik, kus suur osa elanikko...
Nimi: Õpperühm: Praktiline töö nr 7: veebiallikate kirjeldamine Ülesandeks on koostada 8 veebiallika kirjeldused, igaühe kohta kaks kirjeldust: 1. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada nõuetele vastav allikakirje (abiks õppematerjal). 2. Iga etteantud veebiallika kohta tuleb koostada dublin core kirje (abiks õppematerjal). Standardis olevast 15 elemendist tuleks kindlasti kasutada järgmisi: Title, Creator, Subject, Description, Publisher, Contributor, Date, Format, Identifier, Language, Rights. Ehk eesti keeles: Pealkiri, Autor, Teema ja märksõnad, Kirjeldus, Väljaandja, Kaasautor, Daatum, Vorming, Inforessursi identifikaator, Keel, Õigused Kirjeldused tuleb koostada järgmiste veebiallikate kohta: 1. http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-mind/ Allikakirje: Vaarik, D. (2011). Turg sundis mind! Kasutatud 05.11.2015 http://memokraat.ee/2011/01/turg-sundis-...
Eesti 17 ja 18 sajandil Eesti kuulus 17 saj Rootsi riigi koosseisu. Eesti kuulus 18 saj Vene riigi koosseisu ( peale Põhjasõda 1700-1721) Haldusjaotus: Eestimaa kubermang Liivimaa kubermang Põhja Eesti Lõuna-Eesti ja Põhja - Läti KESKUS TALLINN RIIA MAAKONNAD 17saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, (al 1645) Järvamaa Saaremaa, Riia ja Võnnu mk MAAKONNAD 18saj Läänemaa, Harjumaa, Virumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Saaremaa, Järvamaa Võrumaa, Viljandimaa, Riia, Võnnu, Volmari, Valga mk Keskvõimu esindaja on KINDRAL...
KOKKU- ja LAHKU KIRJ. : ... sõltumine tähendusest Lahku : lapse põlv (jala osa) venna armastus (vend armastab) mõni kord (paar korda) Kokku : lapsepõlv (lapse iga) vennaarmastus (armastatakse venda) mõnikord (vahel, aeg- ajalt) ... sõltumine täiendsõna vormist lahku : kokku : 1 ..täi.sõna on lühene. võõrkeel võõras keel üldine plaan üldplaan puhtalt isiklik puhtisiklik 2.täi.sõna on nimet. raudne uks rauduks pool aastat poolaasta sarvedega loom sarvloom 3 .täi.sõna on mit. om. mägede tipud mäetipud loomade söötmine loomasööt poiste pead poisipea 4. omastavaline täi.sõna on sihitislik (avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust ...
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Maastikukaitse ja hooldus Eesti biotoopide ja nende elustiku iseseisev töö Kõrsa raba ja selle ümbrus Juhendaja: Tartu 2008 1. Piirkonna geograafiline asukoht; abiootiliste tingimuste kirjeldus Vaatlusalune piirkond asub Tori vallas ja 26 kilomeetri kaugusel Pärnu linnast. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas ja hõlmab enamuse ajaloolisest Tori kihelkonnast. Olles Pärnumaa piirivallaks, eraldab Tori valda Viljandimaast Vahe-Eesti metsade vöönd, mis kulgeb Lahemaast Lätimaani. Siiakanti ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgebki mööda metsi ja soid, lõuna- ja põhjapiiril on maastik ka suhteliselt metsastunud, kuid märgatavalt vaheldusrikkam. Tori valla üldpindalaks on 281 km2, mis moodustab 5,87 % Pärnumaast. Territooriumist 43 % on metsamaad, 19 % sood ja r...
Kodune töö nr. 7 Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm» lisa 1 JÄÄTMELOA TAOTLUS TAOTLEJA ÜLDANDMED Ärinimi või nimi FIE ... Äriregistrikood või isikukood 10997750 Territoriaalkood Est 233 Põhitegevusala (EMTAKi1 järgi) 90 (Reovee ja prügi kõrvaldamine, linnapuhastus jms tegevus.) Aadress (sihtnumbriga) .... Telefon ...
Merivälja Kool Referaat Endla looduskaitseala Merivälja Kooli looduskaitseala uurimistöö Koostaja: Sandra Lucia Siilbek Klass: 6.a Tallinn 2017 Sisukord Sissejuhatus…..…………..……......3 Looduskaitsealad eestis…………...4 Endla looduskaitseala……......…....7 2 Sissejuhatus See referaat on looduskaitsealadest ning selles referaadis on infot erinevate looduskaitsealade, Eesti looduskaitsealade ja Endla looduskaitseala kohta. 3 Looduskaitsealad Eestis Eesti looduskaitsealade loend Harjumaa Alema looduskaitseala Anija looduskaitseala Kämbla looduskaitseala Niinsoni looduskaitseala Paraspõllu looduskaitseala Tammiku looduskaitseala Läänemaa Leidissoo looduskaitseala Marimetsa looduskaitseala Nehatu looduskaitseala Puhtu...
ÄRIIDEE LEIDMINE JA HINDAMINE Äriidee olemus. Äriidee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit. See on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Kasumit me teenime klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus. Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt (uued tehnoloogiad, muutused ühiskonnas, uued seadused, muutuvad väärtused). Selleks, et ettevõte suudaks hoida või juurde võita kliente, peab ta pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavat toodet. Äriidee allikad. Äriidee allikad on väga erinevad. Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik inimene näha suurt võimalust. Mõned allikad: - isiklikud huvid või hobid - töökogemus, oskused, võimed - kaubad ja teenused, millega ollakse või ei olda tuttavad - väli...
ÄRIIDEE LEIDMINE JA HINDAMINE Äriidee olemus. Äriidee ei ole lihtsalt mõte, vaid see on leidlik mõte, mille realiseerumisel on võimalik teenida kasumit. See on kirjeldus sellest, mida ja kellele me midagi pakume ning kuidas me seda teeme. Kasumit me teenime klientide vajaduste rahuldamise kaudu. Klientide olemasolu on äriidee realiseerumise esimene ja kõige olulisem tingimus. Keskkond, kus ettevõte tegutseb, muutub pidevalt (uued tehnoloogiad, muutused ühiskonnas, uued seadused, muutuvad väärtused). Selleks, et ettevõte suudaks hoida või juurde võita kliente, peab ta pidevalt uuendama ja täiustama ka pakutavat toodet. Äriidee allikad. Äriidee allikad on väga erinevad. Kus keegi näeb ainult probleemi, võib ettevõtlik inimene näha suurt võimalust. Mõned allikad: - isiklikud huvid või hobid - töökogemus, oskused, võimed - kaubad ja teenused, millega ollakse või ei olda tuttavad - väli...
KONTSERDIARVUSTUS ,,SÜGISULG" Mina külastasin 23.novembril Sügisulu finaalkontserti, mis toimus Pärnu kontserdimajas. Esinesid eelvoorudest edasi saanud 10-19 aastased pärnumaa noored lauljad, kes suutsid publiku väga hästi endaga kaasa tõmmata ning saali meeldiva meeleolu lüüa. Teoseid esitati omaloomingust kuni tuntute hittideni välja. Sügisulg tähistas see aasta juba oma 10. Sünnipäeva, finaalkontserdil esines 58 noort ja andekat lauljat. Võisteldi A-ja B-kategoorias. Alustasid nooremad lauljad 10-12 aastased, kelle seast pälviti parimateks Sirle Allikivi ning Tauno Tamm. Edasi tulid juba väheke vanemad 13-15 aastased, kelle seast jäid kõige rohkem kohtunikele silma Marta Lotta Kukk ning Hanna Valk. Kõige vanemate kategoorias 16-19 aastaste konkurents oli samuti tihe, kuid parimateks osutusid Martin Lõbu ja Rael Rent. Nii mõnegi laulja esituse puhul tul...
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. ...
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. ...
Välja Turismitalu 3* puhkemaja SAAREMAA http://valja.maaturism.ee Jurna Turismitalu 3* puhkemaja SAAREMAA www.saaremaa.ee/jurna Pivarootsi Tuuliku Puhkekeskus 3* puhkeküla LÄÄNEMAA www.pivarootsi.ee Pivarootsi Tuuliku Puhkemaja 3* puhkemaja LÄÄNEMAA www.pivarootsi.ee Roosta Puhkeküla 3* puhkeküla LÄÄNEMAA www.roosta.ee Barkebacki I Puhkemaja 3* puhkemaja LÄÄNEMAA www.hirved.ee Lauri-Antsu Turismitalu 3* kodumajutus LÄÄNEMAA www.lauriantsu.ee Paatsalu Puhkekeskus 2* puhkeküla PÄRNUMAA www.paatsalu.ee Kuuvalguse Puhkemaja 2* puhkemaja PÄRNUMAA www.kuuvalguse.ee Marksa Puhkekeskus 2* puhkemaja PÄRNUMAA www.marksa.ee Riisa Rantšo 2* puhkeküla PÄRNUMAA www.riisarantso.ee Klaara-Manni Maja 3* puhkemaja PÄRNUMAA www.klaaramanni.ee Uueda Puhkekeskus 3* puhkeküla PÄRNUMAA www.uueda.ee Põnka Puhketalu 3* puhkemaja PÄRNUMAA www.ponkaland.com LÕUNA-EESTI Mokko Turismitalu 2* kodumajutus JÕGEVAMAA www.mokko.ee Hansu Turismitalu 2* kodumajutus JÕGEVAMAA www.hansu.ee
Referaat Muinasusund Eesti hõimude ristiusustamise (13. sajandil) eelse muinasusundi kohta saab teha põhiliselt vaid oletusi keeleajaloo, arheoloogiliste leidude ning üksikute kirjalike allikate põhjal. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Totemismile on vähe viiteid, kuigi kaugemate sugulasrahvaste juures arvatakse sellest olevat jälgi niinimetatud karupeiete rituaali näol. Keerukat jumalate panteoni polnud, usuti loodushingedesse, kes elasid metsas, puudes, allikates ja mujal. Neile toodi arvatavasti ohvreid; tänini on säilinud komme visata allikasse hõberaha või siduda suure põlispuu külge värvilisi linte. Inimese elujõudu ehk väge arvati peituvat tema südames, ajus, suguelundites, veres...
Tekkeviisid Tardkivimid- rändrahnud, graniit settekivimid- liivakivi, lubjakivi moondekivimid- gneiss, marmor Maavarad mere-ja järvemuda- saaremaa, hiiumaa, värska, haapsalu. Ravi eesmärk turvas- üle eesti. Väetamiseks, kütteks liiv, kruus- kirde-eesti, lääne-eesti, pärnumaa. Teede ehitus devoni savi- põlva lähedal Joosu karjäär. Keraamilised plaadid devoni liiv- pusa liiv. Klaasi valmistamine lubjakivi, dolomiit- põhja ja lääne eesti lubjakivide avamusalad. Ehitus põlevkivi- viru lavamaa põjaosas kukruse ja jõhvi vahemikus. Elektri tootmine fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis sinisavi- põhja ja kesk eesti. Keraamika tehases Maa-alune kaevandamine eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. puudused: kokkuvarisemise oht, kallim, põhjavee reostus, halb mõju tervisele, vähe ruumi, võtab kauem aega, põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole k...
Tahkuranna Tahkurannast. Pindala: 103, 4 ruutkilomeetrit Elanikke: 2010 Keskus: Uulu Kust tuli nimi Tahkuranna? Tahkuranna põhjaks on Tahku küla, kus talud olid kitsa ribana piki rannaäärt. Inimesed asusid Tahkuranda elama 17. sajandi suurel näljaajal. Merest püüti kala, mis oligi põhiliseks söögiks. Tekkis Tahkuranna kaluriküla. Ranna aluspõhja keskdevoni liivakivimist valmistati vanasti tahkusid ehk luiske, mida rahvas kasutas. Just tahkudest sai nime nii küla kui ka vald. Põhiline töö oli kalalkäik, kusjuures igal talul oli oma paat ja isegi püügikoht. Vanasti püüti kala noodaga, siis võrkudega ja nüüd mõrdadega. Püügivahendid tehti omakedratud niidist. Igal talul oli õigus kuni kolme versta kaugusel merel käia. Loata kalapüügi eest väljaspool piiri võis saada karistada. Tahkurannas on mere ääres Pikk ehk Suur nina. Konstantin Pätsi ausammas. Tahkuranna vallas on Eesti esimesele presidendile Kons...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ...
ÜLERIIGILINE TASEMETÖÖ MATEMAATIKA 6. KLASS 12. MAI 2005 VARIANT A ÕPILASE NIMI POISS TÜDRUK KOOL MAAKOND 1., 2., 3. ÕPPEVEERANDI HINNE TASEMETÖÖ PUNKTISUMMA TASEMETÖÖ HINNE MÄRKUSED (on parandusõppel, saab logopeedilist abi, õpib individuaalse õppekava alusel, kodune keel erineb kooli õppekeelest ) Õpetajale 2 punkti 1. Jooni alla lihtmurrud. 1 ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS LAOHOIDJA Geidy Jõgiste LH-11 Praktika aruanne Ettevõte: AS K-Rauta Ettevõttepoolne juhendaja: ................. Koolipoolne juhendaja: ................... Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Praktikaettevõtte tutvustus..........................................................................................................4 Tegevus ettevõttes.......................................................................................................................6 Lao tüüp ja liik ning selle iseloomustus......................................................................................6 Enese analüüs...............................................................................
Looduskaitse Ökoloogiline jalajälg Ökoloogilise jalajälje meetodi töötasid välja professor William Rees ja doktor Mathis Wackernagel 1990. aastate algul. Nüüdsel ajal ülemaailmselt kasutatav meetod arvestab ligikaudselt maa-ala suurust, mida on vaja meie poolt ühes aastas kasutatavate ressursside toomiseks ja tekkinud jäätmete ning saaste ümbertöötlemiseks, ladestamiseks või looduslikesse aineringetesse sidumiseks. Ökoloogiline jalajälg on kujundlik termin ja ühtlasi meetod, mis võimaldab kvantitatiivselt väljendada inimtegevuse ökoloogilist mõju Maa ökosüsteemidele. Ökoloogilise jalajälje indeks näitab, kui palju viljakat maad ning vett on hõivatud tarbitavate materjalide tootmiseks, kasutamiseks ja absorbeerimiseks. Kui maakera viljakas pind jagada ära kõigi maakera inimeste peale, siis saame tulemuseks umbes 2 hektarit. Maakera pind on jagatud kategooriateks: Inimkonna tegevuste kirjeldamiseks kasutatakse - haritav maa ...
Martin Kängsepp Põrgupõhja talu Kurese küla Koonga vald 88401 Pärnumaa, 9. Klass Tel 51777333 Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi direktor 04. Mai 2015 Avaldus Palun võtta mind vastu Kohtla- Järve Järve Gümnaasiumi 10. Klassi Olen õppinud Kohtla- Nõmme koolis.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
