Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikamine, õgvendamine ja painutamine; põhioperatsiooni...
Metalli viilimine. Viilimine on lukksepatööoperatsioon, mille käigus eemaldatakse viiliks nimetatava lõikeriista abil tooriku pinnalt metallikiht (töötlemisvaru). Viilimisega antakse detailile nõutav kuju, vajalikud mõõtmed ja ettenähtud pinnakaredus. Viilimine jaguneb jäme- ja peenviilimiseks. Töötlemise täpsus viilimisel on kuni 0,05 mm, üksikutel juhtudel isegi 0,0l mm. Varu viilimiseks ei ole suur - 0,5...0,025 mm. Raided viili pinnal moodustavad hambad. Viili hambad saadakse raiumise, freesimise ja kammlõikamise teel. Mida vähem on raideid viili pikkuse 10 mm kohta, seda suurem on hammas. Raide kuju järgi eristatakse ühekordse ja kahekordse raidega, samuti raspliraidega viile. Ühekordse raidega viile kasutatakse värviliste metallide ja puidu viilimiseks. Ühekordne raie moodustab viilitelje ristjoonega nurga 25...300 . Kahekordse raidega viilidel raiutakse algul alumine sügavam raie, mida nime...
Keermestamine. Keere ja selle elemendid. Kui pöörata täisnurkne kolmnurk, mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hüpotenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks. Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks. Keermel eristatakse järgmisi elemente: 1. profiil. Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk =600, toll- ja torukeermel = 550, trapet...
Puurimine. Puurimine on kõige levinum aukude lõiketöötlemise viis. Lõikeriist on puur, mis võimaldab töödelda auke täismaterjalisse ja avardada juba puuritud auke. Puuri pöörlevat liikumist nimetatakse pealiikumiseks, sirgjoonelist telje suunalist aga ettenihkeliikumiseks. Puurid jagunevad konstruktsiooni ja eesmärgi järgi: Sulgpuurid - kasutatakse peamiselt käristites ja käsitrellides. Töötlemistäpsus madal. Spiraalpuurid - võivad olla nii silindrilise kui koonilise sabaga. Enam levinud puurid, neid kasutatakse nii käsitsipuurimisel kui pinkides. Süvispuur - kasutatakse aukude faasimisel, kruvija needipeade koonus- või silindersüviste tegemiseks ning augu ümbruse tasaseks lõikamiseks. Tsentripuur - on ette nähtud detailidele tsentriaukude puurimiseks. Kombineeritud puurid - võimaldavad erinevaid pindu, aga samuti üheaegselt puurida, avardada ja hõõritseda. Kaasaegsed puurid valmistatakse põhili...
Soveldamine. Soveldamine on pindade täpne viimistlusoperatsioon, mida teostatakse lihvpulbrite ja -pastade abil. Soveldamisel saadakse tihedaid, hermeetiliselt sulguvaid ja liikuvaid iste. Masinaehituses soveldatakse armatuuride tihenduspindu, kraanikeresid ja -korke, mootorite klappe ja klapipesasid jne. Soveldamine võib toimuda kahel viisil. Esimene viis seisneb selles, et ühendatavad detailid soveldatakse omavahel. Soveldatavate pindade vahele pannakse lihvpulbreid või -pastasid. Nii soveldatakse mootorite klappe ja klapipesasid, kraanikeresid ja -korke. Teine viis seisneb mõlema detaili eraldi soveldamises eri tööriista - soveldiga. Nii soveldatakse sabloonide, pikkusplaatide, kaliibrite jt. tööpinnad. Soveldamisel eraldatakse materjal pinnalt keemilismehaanilisel teel. Soveldatav pind peab olema eelnevalt töödeldud meetoditega, tagavad 6..7 tolerantsijärgu täpsuse. Seega peaks soveldatav pind olema ...
Hõõritsemine. Hõõritsemine on aukude puhastöötlemise operatsioon, mis tagab mõõtmete kõrge täpsuse (7...8 tolerantsijärk) ja sileda pinna (Ra =1,25...0,32 m). Augu mõõtmetest ja temale esitatavatest nõuetest olenevalt on töõtlusvaru hõõritsemisel 0,1...0,3 mm. Et töötlemise täpsus oleks suurem, eemaldatakse töötlusvaru järjestikku kahe hõõritsaga. Esimene - jämehõõrits võtab maha umbes 2/3 töötlusvaru, teine siluvhõõrits - ülejäänu. Hõõritsetakse metallilõikepinkides või käsitsi, kasutades seejuures vastavalt kas masin- või käsihõõritsaid. Käsihõõritsaid pööratakse nelikantsaba otsa pandava pööraga. Masinhõõritsad kinnitatakse padrunisse pandavasse heidikusse või otse pingi spindlisse. Töödeldava augu kuju järgi jagatakse hõõritsad silindrilisteks ja koonilisteks. Koonilisi hõõritsaid kasutatakse aukude töötlemiseks koonilise keerme 1/16"....2" alla ja Morse koonuste 0...6 alla; meeterkoonuste nr.4.....
Kaabitsemine. Kaabitsemine on viimistlev lukksepatööoperatsioon, kus lõikeriista - kaabitsaga eraldatakse väga õhukene metallikiht. Kaabitsemist teostatakse seal, kus on vaja saada siledaid liugliiteid, tihedalt liibuvaid ühenduspindu, viimistluse kõrget kvaliteeti ja täpseid detaile. Selleks, et kindlaks teha, millist pinnaosa on vaja kaabitseda, asetatakse kaabitsetav pind kontrollplaadile, mis on kaetud õhukese värvikihiga, ning kergelt vajutades liigutatakse detaili plaadil mitmes suunas. Kaabitsetava pinna väljaulatuvad osad kattuvad värvilaikudega, neid kohti tulebki kaabitseda. Ühe kaabitsa käiguga eemaldatakse 0,005...0,07 mm paksune metallikiht. Suuremal survel (eelnev kaabitsemine) küündib laastu paksus 0,01...0,03 mm. Varu kaabitsemiseks sõltub kaabitsetava pinna mõõtudest ja ulatub 0,03...0,4 mm. Kaabitsad jagatakse terviklikeks ja koostatavateks. Lõikeosa kuju järgi lamedateks, kolmek...
Jootmine. Jootmisel liidetakse detailid erisulami (joodisega), mis sulatamisel voolab detailide vahel olevasse pilusse, märgab joodetavad pinnad ja tardumisel moodustab jooteõmbluse. Jooteliite kvaliteet oleneb ühendatavate pindade vahelise pilu suurusest; liiga väikese pilu korral ei tungi sinna joodist, suure pilu korral liite tugevus väheneb kahanemistühemike tekkimise tõttu joodises. Joodise valikul tuleb arvestada põhimetalli omadusi. Joodis peab olema vajaliku sulamistemperatuuriga, hea voolavusega ning hästi nakkuma detaili pinnaga. Joodise korrosioonikindlus ja joonpaisumistegur peavad olema enam-vähem samad mis põhimetallil. Detaili pinna sulamise vältimiseks peab joodise sulamistemperatuur olema vähemalt 60...100 0 madalam kui põhimetallil. Sulamistemperatuuri järgi jaotatakse joodised madalasulamistemperatuuriga (1450...4500C) ja kõrgesulamistemperatuur...
Aukude süvistamine ja avardamine. Süvistamiseks nimetatakse süvendite tegemist poltide, kruvide ja mutrite peade alla, samuti töötlemisfaaside ja -kidade kõrvaldamist. Süvistamiseks kasutatakse süvispuure. Lõikeosa kuju järgi jaotatakse süvispuurid koonilisteks ja silindrilisteks. Avardamiseks nimetatakse eelnevalt puuritud, stantsitud või valatud aukude töötlemist, et anda sellele range silindriline kuju, suurem täpsus ja väiksem pinnakaredus. Avardamisega saavutatakse 11...12 tolerantsijärgu täpsus ja pinnakaredus 6,3...3,2 m R a järgi. Varu avardamiseks sõltub avardi läbimõõdust ja ulatub 2...4 mm-ni läbimõõdu kohta. Ettenihe avardamisel on 1,5...2 korda suurem kui puurimisel. Lõikekiirus kiirlõiketerasest avardiga v = 40...60 m/min, kerimisplaatidega avardi korral v = 80...100 m/min. Avardi koosneb tavaliselt tööosast, kaelast ja sabast. Tööosa koosneb lõike- ja juhtosast. Juhtpinnad vähendavad hõõrdumist j...
Metalli lõikamine. Lõikamine on niisugune lukksepatööoperatsioon, kus metall, toorik või detail tükeldatakse osadeks saelehe, kääride, ketassae või mõne teise lõikeriistaga. Metalli lõikamine erineb raiumisest selle poolest, et löögijõud asendatakse survejõuga. Sagedamini kasutatav lõikeriist lukksepatööl on käsisaag , mida kasutatakse tavaliselt paksude lehtede, latt-, ümar- ja profiilmaterjali lõikamiseks. Saeleht asetatakse raami nii, et hammaste kaldesuund ühtiks lõike suunaga. Saeraamid on kindla või reguleeritava pikkusega. Raami vahele kinnitatud saelehe pingus peab olema õige. Nõrgalt pingutatud saeleht võib lõikamise ajal painduda ja seetõttu murduda. Saelehe paindumine võib esile kutsuda ka hammaste murdumise. Liiga pingutatud saeleht võib töötamise ajal vähimagi kõrvalekalde puhul puruneda. Saehamba lõikeosa geomeetria on analoogne meisli lõikeosa geomeetriaga , kuid nurkadel on erinevad...
Metalli painutamine. Painutamist kasutatakse toorikutele kõvera kuju andmisel antud kontuuri järgi. Painutamisel mõjuvad toorikule üheaegselt tõmbe- ja survejõud. Tooriku paindekoha välisküljel on metallikiud ab tõmmatud, mis tõttu tema pikkus suureneb. Paindekoha siseküljel olevad metallikiud a'b' on surutud kokku ja nende pikkus väheneb. Ainult neutraalkiht kk ei allu paindel ei tõmbele ega survele. Neutraalkihi ehk neutraaljoone pikkus pärast painutamist ei muutu. Kui paindepinged ei ületa materjali elastsuspiiri, on deformatsioon elastne ja peale pinge eemaldamist võtab toorik oma esialgse kuju. Painutatud tooriku saamiseks peavad paindepinged ületama materjali elastsuspiiri, siis on tooriku deformatsioon plastne. Painutamisel kaasneb plastse deformatsiooniga alati ka elastne deformatsioon, seepärast vetrub mingi nurga alla painutatud toorik peale surve eemaldamist natuke tagasi, s.o. paindenu...
Metalli õgvendamine. Õgvendamiseks nimetatakse lukksepatööoperatsiooni, millega kõrvaldatakse toorikute ebatasasus, kõverdumine ja teised kujudefektid. Õgvendamine on ettevalmistav operatsioon, mis eelneb metallide töötlemise põhioperatsioonidele. Õgvendada annavad terasest ja värvilistest metallidest ja nende sulamitest leht-, latt- ja varbmaterjali, torusid ning metallist keeviskonstruktsioone. Haprad materjalid (malm, pronks jt.) ei anna õgvendada. Õgvendamist võib teostada kas käsitsi vasara abil, või kasutatakse õgvendusmasinaid. Metalli saab õgvendada nii külmas kui ka kuumas olekus. Terasest toorikuid ja detaile võib õgvendada temperatuurivahemikus 850...11000C. Kõrgemate temperatuurideni kuumutamine võib põhjustada ülekuumenemist, seejärel aga tooriku läbipõlemist, s.o. parandamatut praaki. Latt-, leht- ja varbmaterjali käsitsi õgvendamine. Õgvendamisel t...
Meisli teritamine Raiumisel sõltub lukksepa töö tootlikkus raiumise iseloomust ja kohast, vasaralöögi tugevusest ja raiumise tempost. Randmest hoovõtuga raiumisel tehakse keskmiselt 40...50 lööki minutis, raskema töö korral ja õlast hoovõtu puhul langeb raiumise tempo 30...35 löögini minutis. Metalliraiumise tööriistad on meisel, ristmeisel ja soonemeisel . Meisel on lihtne tööriist, mille tööosa kujutab kiilu. Meisel koosneb kolmest osast: tööosa, keha ja pea. Kiilukujulise tööriista mõju töödeldavale metallile muutub sõltuvalt kiilu asendist ja selle alusele rakendatud jõu mõjumise suunast. Teine vajalik tööriist raiumisel on vasar. Lukksepavasaraid valmistatakse kahte tüüpi: ruut- või ümarlaubaga. Ümarlaubaga vasarate eelis seisneb selles, et löögiosal on suurem mass kui pinnil; see tagab suure löögijõu ja tabavuse. Ruutlaubaga vasarate valmistamine on lihtsam, nad on odavamad ja seepära...
Metalli raiumine. Raiumiseks nimetatakse metallitöötlemise operatsiooni, millega toorikult eraldatakse metallikiht meisli, ristmeisli või soonemeisli ja vasara abil. Metalli käsitsiraiumine on väga töömahukas ja raske operatsioon. Seepärast on hädavajalik püüda seda maksimaalselt mehaniseerida. Raiumise mehaniseerimine on raiumise asendamine abrasiivtööriistaga töötlemisega ja meisli asendamine pneumaatilise või elektrilise raiumisvasaraga. Raiumise ajal on suur tähtsus lukksepa keha õigel asendil: kruustangide juures tuleb seista stabiilselt poolpöördega nende poole; töölise keha peab asuma kruustangide teljest vasakul. Vasak jalg tuleb asetada poole sammu võrra ettepoole, nii et jalapöia telg moodustaks kruustangipakkide suhtes 70...750 nurga, parem jalg asub aga mõnevõrra tagapool, jalapöia telgjoon on kruustangide telgjoone suhtes 40...450 nurga all . Vasara varrest tuleb kinni võtta ...
Tööriistade hoidmine raiumisel Raiumise ajal tuleb meislit hoida töödeldava pinna suhtes 30...35 0 nurga all .Väiksema kaldenurga puhul hakkab meisel libisema ega lõika , suurema kaldenurga korral aga tungib liiga sügavale metalli ja raiutav pind tuleb konarlik. Kruustangide vahel raiumisel on oluline tähtsus meisli õigel asendil kruustangide liikumatu paki püstpinna suhtes. Meisli lõikeserv peab olema 40. . .450 all . Väiksema nurga puhul lõikepind suureneb ja raiuda on raskem, mistõttu protsess aeglustub . Suurema nurga puhul saadakse laastu keerdumise ja lisatakistuse tekkimise tõttu konarlik ja rebitud pind .
Metallide ühendamine jootmistehnoloogiaga ei ole pelgalt tinapanek nagu Kuna tihtipeale metallide ekslikult ühendamine arvatakse, jootmis vaid oskusi tehnoloogiaga ja teadmisi ei ole vajav pelgalt töö mis tinapanek ...
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõ...
Lihtsate kehade pinnalaotus. Lukksepal tuleb sageli valmistada tooteid, millel on silindri, koonuse, kuubi jne. kuju. Seepärast on märkimisel vaja osata niisuguste toorikute tegelikke mõõtmeid õigesti valida, et märgitud toorik pärast väljalõikamist ja painutamist vastaks joonisel antud mõõtmetele ja kujule. Tooriku tegelike mõõtmete leidmiseks on vaja teha nn. tasapinna- line pinnalaotus. Silindri pinnalaotus kujutab ristkülikut, mille kõrgus võrdub silindri kõrgusega H ja pikkus silindri ümbermõõduga. Silindri ümbermõõt leitakse L = D. Et saada täielikku pinnalaotust, tuleb pinnalaotuse mõõtmetele lisada valtsimise teel ühendamiseks vajalik varu ja töötlemisvaru. Koonuse pinnalaotus leitakse järgmiselt. Märgitakse punkt 0 ja sellest tõmmatakse kaar, mille raadius võrdub koonuse moodustaja pikkusega. Sektori tipu juures olev nurk leitakse = 360 R L
Tasapinnaline märkimine. Märkimiseks nimetatakse töödeldavale detailile või toorikule niisuguste joonte pealekandmist, mis määravad detaili kontuuri või töötlemisele kuuluva koha. Märkimise viisid võib jaotada kolme põhigruppi: masina-, katla- ja laevaehituslik märkimine. Masinaehituslik märkimine on enamlevinud lukksepatööoperatsioon. Katla- ja laevaehituslikul märkimisel on mõningad erinevused. Olenevalt märgitavate toorikute ja detailide kujust eristatakse kahte liiki märkimist: tasapinnalist (tasandilist) ja ruumilist. Joonte tõmbamiseks märkimisel kasutatakse märknõela, rismust ja kärni. Joonte tõmbamisel peab märknõel olema kaldu nii joonlaua serva kui ka märknõela liikumise sihis. Joont tuleb tõmmata ainult üks kord ja see peab olema võimalikult peenike. Seepärast tuleb jälgida, et märknõela ots oleks hästi teritatud. Märknõelad valmistatakse 3...5mm läbimõõduga ümarast tööriistateras...
Lukksepa tööriistad ja kontrollmõõteriistad. Lukksepa tööriistad jaotatakse käsitööriistadeks ja mehaniseeritud tööriistadeks. Käsitööriistad jaotatakse järgmiselt: 1) lõikeriistad - meisel, ristmeisel, puurid, käärid, viilid, hõõritsad, keermepuurid, -lõikurid, abrasiivtööriistad (käiad ja pastad). 2) abitööriistad - lukksepa- ja silumisvasarad, kärn, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud. 3) lukksepa-koostamistööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, kruvik, nurgamõõdik jne. Lukksepatöödel kasutatakse kahesuguseid vasaraid - ümar- ja ruutlaubaga (joon. 61a). Ümarlaubaga vasarat kasutatakse neil juhtudel, kui nõutakse suurt jõudu või löögitabavust. Ruutlaubaga vasarad valitakse kergemate tööde jaoks. Vasarad valmis-tatakse terasest 50, 40X või ...
OOPER Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas paljusid kunstiliike: kirjandust, näitekunsti, kujutavat kunsti, tantsu ja muusikat. Ooperi muusika on seotud süzeega , mis on teose sõnaliseks aluseks. Libreto on ooperi tekst, mille alusel lavastaja loob lavastust järgides partituuri. Lavastaja töötab iga osatäitjaga, otsib igale episoodile sobiva väljenduslaadi, loob terviku. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Avamängule võib järgneda tegevusega seotud proloog- sissejuhatus, kus tegelased tutvustavad toimuma hakkavat. Tegevus on jaotatud vaatusteks, vaatused piltideks ja need omakorda stseenideks. Vaatuste vahel vahetatakse dekoratsioone, publik suundub vaheajale. Juhul, kui teos nõuab pärast tegevuse lõppu veel järelselgitust, võib ooperi viimasele vaatusele järgneda epiloog. Ooperisolist näitab oma vokaalset meisterlikkust orkestri poolt saadetud ooperilaulus- aarias. Selle kaudu vä...
Subaru 1917-1953 Aastal 1917 loodi Jaapani õhusõidukeid ja maatranspordivahendeid tootev firma. Mees nimega Chikuhei Nakajima nägi perspektiivi lennunduses ja avas Jaapanis, Gunma maakonnas, Ota linnas lennunduslabori. Lennunduse kiire areng kasvatas laborist lennundusfirma nimega Nakajiama Aircraft Co.Ltd. Väiksegabariidilised sisepõlemismootorid leiutati 1800 aastate lõpus, nende silindrid asetsesid kas rivis või horisontaalselt kahel pool väntvõlli. Just selle horisontaalselt asetatud kolbidega mootori valis Nakajiama lennumasinate jõuallikaks. Pärast Teist Maailmasõda liitus Nakajiama lennutehasega kompanii Fuji Sanguo Co. Euroopas moodi läinud kaherattalised mootorrattad ja rollerid, levisid kiiresti ka Jaapanisse. Fuji-l oli valmis sobiv mootor ja 1946 valmis ühistööna esimene maasõiduk "Roller Rabbit". Ühisfirma jätkas ka suurte sõidukite projekteerimist ning arendustööd. Suurte jõupingutuste tul...
Puurpinkide ja reduktorite ehitus ja tööpõhimõte Reduktoriks4 nimetatakse tavaliselt kinnist hammas- või tiguülekannet, mis on projekteeritud kas iseseisva agregaadina või siis ehitatud masinasse sisse. Hammasülekanne on ülekanne, mis koosneb kahest või enamast hammasrattast või hammasrattast ja hammaslatist. Selle abil kantakse üle pöördliikumist või muudetakse see kulgliikumiseks või ka vastupidi. Tiguülekanne on ülekanne, mida kasutatakse pöörlemisliikumise ülekandmiseks võllide vahel, mille teljed on kiivad. Telgede vaheline nurk on tavaliselt 90°. Võimalikud on ka teised nurgad, kuid selliseid ülekandeid kohtab harva. Reduktori tööpõhimõte Reduktori ülesandeks on vähendada veetava võlli nurkkiirust võrreldes vedava võlliga; nurkiiruse vähendamisega kaasneb pöördemomendi suurenemine veetaval võllil. Seadmeid, mis suurendavad nurkkiirust, nimetatakse kiirenditeks ehk multiplikaatoriteks. Üheastmelised reduktorid, Üheastmelised sil...
Pilet nr. 1 1.Materjalide struktuur ja omadused Materjalide põhiliseks struktuuri ühikuks on aatomi , mis koosneb positiivselt laetud tuumast ja seda ümbritsevast elektroonkattest. Materjali vastupanu deformeerimisel ja purununemisele iseloomustavad materjalide mehhaanilised omadused : tugevus , kõvadus , plastsus ja sitkus. 2.Mis on teras , mis malm ? Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ning mis muude elementide (väävel, fosfor jne ) kõrval sisaldab kuni 2,14 % süsinikku. Kui rauasulam mis on üle 2,14% süsinikku nimetatakse seda malmiks. Malmil ja terasel on oluline erinevus : teras on võimalik plastselt deformeeruda, kuid malmill jääkdeormatsioone ei esine, kuna malm puruneb. 3.Plastide üldised omadused. Plastid ehk plastmassid on looduslikud või tänapäeval peamiselt sünteetilised polümeermaterjalid, töödeldavad. Nendest on võimalik valmistada väga keerulise kujuga tooteid. Pilet nr. 2 ...
Tulika takso Sissejuhatus Reedel käisime me Tulika taksopargis. Seal asub uus ja ainus selle laadne dispetseri süsteemiga ruum, pesula taksodele ja töökoda. Dispetseri ruumis oli palju arvuteid mis juhtisid kogu taksode liikumist, eraldi oli ka suitsuruum dispetseritele ning igavuse peletamiseks ka seinal telekas. Hoone näeb välja unikaalne aga see vajab veits värskendamist kuna on juba vana. Parkimis ruumi on kõvasti, maja ümber. Kunagi oli seal alal kommunistide baas, kus oli kah autode parandus ja parkla. Katusel oli ka varu diisel generaatorid. Parkla on teest eraltatud tõkkepuuga, et sisse saaks vaid need kellel on lubatud. Pesula Pesula on keset maja ja sisse minnakse ühest otsast ja välja teisest ning pesulas töötas naisterahvas. Sisse ja välja sõit on tehtud kõrgemaks, et maksitaksod mahuks sisse. Slleks on sisse ja välja sõidu kohast põrand madalamaks tehtud. Sees on kuus survepesurit ja kolm...
Tartu Kutsehariduskeskus Elektrotehnika alused MAIKO TEDER AT208 PRAKTIKA TÖÖKESKKONNAS Referaad Juhendaja:Toomas sommer Tartu 2009 Alalisvoolumootori tööpõhimõte oli sisuliselt vaatluse all jaotises 3.2: magnetväljas paiknevale vooluga juhtmele mõjub jõud. Magnetväli tekitatakse alalisvoolumasinas poolustega. Poolused on kas püsimagnetitest või tekitatakse elektrivooluga ergutusmähises. Poolused on kinnitatud silindrilise terasikke külge, mis on üheaegselt masina kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli, nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtm...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Martin Raba Metallurgia ja kõrgahju tehnoloogia Iseseisevtöö Helmo Hainsoo TARTU 2012 Martin Raba Sissejuhatus Metallurgia on metallide ja metallisulamite ning nendest pooltoodete tootmise tööstusharu. Eristatakse: · rauametallurigat e. ferrometallurgiat, mis hõlmab raua ja rauasulamite (teras, malm) tootmist; · mitterauametallurgiat e. värvilismetallide metallurgiat, mis hõlmab mitterauametallide (Cu, Al, Mg, Ti jt.) toomist. Enamik metalle on maakoores keemiliste ühenditena, valdavalt oksiididena, millest tuleb metall mitmesuguseid metallurgilisi protsesse rakendades eraldada. Põhilised metallurgilised protsessid on: · Pürometallurgia metallide ja sulamite tootmine kõrgetel temperatuuridel, mis tekib kütuse põlemisel või teiste kee...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
