Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga " Puurimine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
puur, puuri, koonus, puurid, puurimisel, teritus, laastu, augu, puuride, lõikekiirus, rist, koonuse, auku, teritamine, morse, puurimine, kiirlõiketerasest, tipunurk, kaldenurk, tipus, lõikesügavus, lõikeriista, soojus, laba, auke, sabaga, geomeetrilised, parameetrid, pronkside, lõikeprotsess, esinurk, ettenihe, pöörlemissagedus, nihetkaitsepakid joon. 59 Kruustangide ülesseadekõrgus: a viilimisel; b raiumisel rööpkruustangides; c raiumisel sepakruustangides. joon. 60 2.3. Lukksepa tööriistad ja kontrollmõõteriistad. Lukksepa tööriistad jaotatakse käsitööriistadeks ja mehaniseeritud tööriistadeks. Käsitööriistad jaotatakse järgmiselt: 1) lõikeriistad - meisel, ristmeisel, puurid, käärid, viilid, hõõritsad, keermepuurid, -lõikurid, abrasiivtööriistad (käiad ja pastad). 2) abitööriistad - lukksepa- ja silumisvasarad, kärn, märknõel, sirkel, keermepuuri ja keermelõikuri hoidikud. 3) lukksepa-koostamistööriistad - kruustangid, mutrivõtmed, torn, lamemokktangid, käsikruustangid. 4) mõõte- ja kontrollriistad - mõõtejoonlaud, mõõtelint, välis- ja sisemõõdik (taster), nihik, kruvik, nurgamõõdik jne.
antakse treiterale ristiettenihe, pikitreimisel aga lõikesügavus. Keskmisele kelgule kinnitatakse supordi pööratav osa koos ülemise kelguga. Ülemise kelgu pööramisel vajaliku nurga alla on võimalik käsitsi treida koonilisi pindu Supordi ülemisel kelgul asetseb terahoidik. Terahoidikusse saab kinnitada kuni 4 treitera, mida saab kordamööda kiiresti tööle rakendada. Tagumine tsentripukk toetab pikkade detailide treimisel nende teist otsa tsentri abil. Tsentripukki kasutatakse ka puurimisel, keermelõikuri või mõne tarviku kinnitamiseks. Tsentripuki kere asetseb plaadil, mida on võimalik nihutada piki sängi juhtpindu ja kinnitada soovitud kohas. Tsentripuki keres (joon. 3) asetseb hülss ehk pinool, mida saab nihutada käsiratast pöörates. Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku
esineb tihti madala süsiniku sisaldusega terase töötlemisel või on ebasobiv teraplaat. Lahendused – Tulenevad lõikekiiruse suurendamisest või kõvema kattega plaadist. o Lõikeplaadi murdumine – Teriku tipu murdumine Põhjused – Tuleneb toorik töötlemisest valesse läbimõõtu, liigsest lõikesügavusest, tera seadistuskõrgusest, probleemid laastu murdmisega või valest teraplaadist töödeldavale materjalile Lahendused – Tulenevad tooriku töötlemisest õigesse läbimõõtu, suurendada läbimite arvu, valida teine teraplaat või seadistada terakõrgus 2 o Liigne kulumine – Teriku liigkulumine Põhjused – Tulenevad liigsest lõikekiirusest, vähesest lõikesügavusest,
Lõikeriistad Lõikeriistad on noad, puurid, tangid, peitlid, saed, ketaslõikurid, käärid jne. Lõikeriistade teritamiseks kasutatakse masinaid, aga vahel teritatakse ka käsitsi. Teritusmaterjalid, vahendid ja seadmed http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/3619/1.zip/5_likeriistade_teritamine.html Joonis 5.1 Teritamise viis (http://www.youtube.com/watch? v=XIe9tbTngCI&feature=results_main&playnext=1&list=PLCAFBF5E282080836)
...................................... 4 11. Treimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesipingid. ...................................................... 5 12. Treipingid. Spindlisõlmed ........................................................................................................................ 5 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. .................................................... 5 14. Puurimine. Lõikeprotsessi karakteristikud puurimisel. Puurpingid. ....................................................... 6 15. Hambalõikamine. Hambalõikurid. Hambafreespink. .............................................................................. 7 16. Keermestamine ....................................................................................................................................... 7 17. Lihvimine. Lihvimismeetodid ja lihvpingid. ............................................................................................
29. Millest sõltub lõikevõimsus? Lõikevõimsus sõltub peamiselt tangestsiaalsest lõikejõu komponendist Fz. 30. Seletada joonist. Detaili kujunemine tsentrite vahel treimisel. 1 - spindel; - 2 - padrun; 3 - tsenter; - 4 - töödeldav detail; 5 - pöörlev tsenter; 6 - pinool; 7 - suport; 8 - treilõikur. 31. Kuidas peab tööriistakonstruktor teriku kujundama? Nii, et: 1) terik oleks võimalikult suure kujupüsivusega; 2) lõikamiseks vajalik jõud oleks võimalikult väike; 3) laastu kuju vastaks vaadeldavas tehnoloogiasüsteemis kehtivatele nõuetele laastu kujule. 32. Mis kuulub tehnoloogia protsessi projekteerimisel lahendatavate ülesannete hulka? Etteantud töötluskvaliteedi tagamiseks on vaja teatud hulk töötlusjärke (näit. kooriv-,poolpuhas- ja puhastöötlus). 35. Mida peab arvestama võlli treimisel? Lõikereziim (lõikesügavus t, ettenihe f, lõikekiirus v) 36. Mis on tehnoloogi põhiprobleem? t, f ja v kombinatsiooni määramine 37
tulemusena saadakse detail. Metallikihti, mis detaili saamiseks tuleb toorikult lõikeprotsessis eemaldada, nimetatakse töötlusvaruks . Treimise põhiliikumisi on kaks: pealiikumine (joon. a) ja ettenihkeliikumine (joon. b) 1 töödeldav pind, 2 lõikepind, 3 töödeldud pind; 2 Pealiikumine on tooriku pöörlemine. Selleks kulutatakse suurem osa pingi võimsusest. Ettenihkeliikumine on treitera kulgliikumine, mis võimaldab saada pidevat laastu. Eristatakse pikiettenihet (piki tooriku telgjoont), - ristettenihet (risti tooriku telgjoonega), nurgiettenihet (teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist.
Hamba tagapinna laius - kaugus lõikeservast hamba tagapinna ja selle lõikejooneni, mõõdetakse risti lõikeservaga. Hammaste ringsamm - kaugus kahe naaberhamba lõikeserva ühenimeliste punktide vahel, mõõdetakse freesi teljega ristioleval tasapinnal mööda ringjoone kaart, mille keskpunkt asub nimetatud teljel. Ringsamm võib olla ühtlane või mitteühtlane. Kukaldamise ulatus K - kukaldamisjoone langus kahe naaberhamba lõikeserva vahel. Soonte elemendid ja kuju. Soon on süvend laastu eemaldamiseks. Seda piiravad ühe hamba esipind ja selle naaberhamba tagapind ja selg. Sooned jaotatakse sirgeteks ja kruvijoonelisteks. Sirge soon on freesi teljega paralleelne. Freesidel eristatakse järgmisi sooni: Vasakukäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga paremalt vasakule kulgev soon. Paremakäeline kruvisoon - mööda kruvijoont tõusuga vasakult paremale kulgev soon. Kruvisoone samm H - lõikeserva kahe järjestikuse punkti vaheline kaugus silindrilise pinna ühel moodustajal
kogu tooriku pinna ulatuses. Treimist teostatakse puidutreipingis erinevate puidu tretipeitlitega, vajadusel kasutatakse spetsiaalseid puidu treimissabloone (trepi-, rõdu- ja veranda käsipuudetoed). Puidutreimise tööde käigus on võimalik valmistada puidust erinevaid lauanõusid, küünlajalgu, tööriistade käepidemeid, mööbliosi, kaunistusi, mänguasju jne. Lõikereziimi elemendid treimisel Lõikereziimi elementideks treimisel on lõikekiirus, ettenihe, spindli pöörlemissagedus ja lõikesügavus. Lõikekiiruseks nimetatakse lõikepinna pöörlemise ringkiirust treitera lõikeserva suhtes. Lõikekiirust mõõdetakse meetrites minutis ja tähistatakse tähega v. Seda saab arvutada valemiga meetrit minutis, kus pii D lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. n tooriku (spindli) pöörete arv minutis.
Autorid: Priit Kulu Jakob Kübarsepp Enn Hendre Tiit Metusala Olev Tapupere Materjalid Tallinn 2001 © P.Kulu, J.Kübarsepp, E.Hendre, T.Metusala, O.Tapupere; 2001 SISUKORD SISSEJUHATUS ................................................................................................................................................ 4 1. MATERJALIÕPETUS.............................................................................................................................. 5 1.1. Materjalide struktuur ja omadused ...................................................................................................... 5 1.1.1. Materjalide aatomstruktuur........................................................................................................... 5 1.1.2. Materjalide omadused ..........................
annaabi.ee 
