Kordamisküsimused kontrolltööks ELU MAAL (Õ+TV peatükid 10-13) 1. mõisted: ikaldus, polder, Must Surm, kesa, rangid, mõis, koormised, teokohustus, naturaalandamid, kirikukümnis, pärisorjus, sunnismaisus, küla, saras 2. Mis põhjustas keskajal näljahädasid? 3. Iseloomusta keskaja Euroopa ilmastikuolusid. 4. Mis põhjustas Euroopa rahvaarvu kõikumisi keskajal? (nimeta kolm tähtsat tegurit) 5. Koduloomad, põllukultuurid keskajal. 6. Tehnilised uuendused maaviljeluses keskajal. 7. Kolm maaviljelussüsteemi,mida kasutati keskajal. 8. Maaisanda ja talupoja vastastikused kohustused. 9. Koormised (too näiteid) 10. Talupoegade õiguslik seisund (Tv lk 32) 11. Talupoja töö (Õ lk 66) 12. Talupoja elukeskkond (Õ lk 66) 1. Ikaldus- viljasaagi osaline või täielik hävimine ilma tõttu Polder- kuivendatus ja tammidega kaitstud maa-ala mille pind on allpool naaberveekogu pinda Mus...
Müüri sees olevatest omaaegetest käimlatest, lasti elutegevuse ülejäägid samuti otse müüri äärde. Ja kui kuningas Johan Tallinnasse käima tuli, veeti neile müüräärsetele hunnikutele muld peale. Rannavärava ees, mere ja värava vahel asus hospidal, rõugemaja. Ja sealt edasi vasakule ja mere poole asus keskaegne eestlaste linnajagu Kalamaja. Ütleksin, et Kalamaja kirjeldab Kross isegi nägelikumalt ja suurema sisseelamisega kui päris linna. Kalamaja õlgkatusetega puumajades elasid eestlastest kalurid ja voorimehed, seal asus Balthasar Russowi isamaja ja Jaan Krossi isamaja samuti.
Keskaja algusperioodil polnud linnadel peaaegu mingit tähtsust, sest barbarite vallutus oli Lääne- Rooma linnad kas kaardilt kustutanud või nende arengu peatanud. Linna ja linnakultuuri suutsid keskaja esimesel poolel püsida ainult maaharijate toel. Pikka aega moodustasid maa ja linn ühtse majandussüsteemi ning tegelikult oli ka linn pool-agraarne. Selle elanikud harisid oma põllulappi ja aiamaad, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu ja kitsi. Elati muldpõrandaga puumajades. Rikkamad linnakodanikud püüdsid jäljendada maaülikute elustiili ja ehitasid endale kindlustorne, kuhu kogusid hädaolukorraks toiduvarusid. Linna vahetu sõltuvus ümberkaudsetest küladest kestis kuni 15. sajandini. Keskaegsete linnade kujunemisloost võib esile tuua neli võtmesõna: käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus ikka juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste, kiriklike või halduskeskuste ümber, mis suutsid kaitset pakkuda
andmete põhjal: · rumeenlased 89,5% · ungarlased 6,6% · mustlased 2,5% · sakslased 0,3% · ukrainlased 0,3% Elanikond on üheksakümnendate algusest alates väljarände ja loomuliku negatiivse iibe tõttu vähenenud. Rahvastiku tihedus on ca. 92 in/km². Põhiline osa rumeenlastest on õigeusklikud. Linna ja maa elanikkond (55% ja 45%) on koonadatud 262 linna ja 13000 külla. Enamik maal elavaid rumeenlasi elavad kahe- või kolmetoalistes puumajades. Majad on iseenesest lihtsad, kuid paljud inimesed kaunistavad neid endatehtud käsitöödega, seinavaipadest aedadeni. Rumeenia linnad pakuvad seevastu huvitavat kontrasti. Paljud linna majad on sadu aastaid vanad, teised aga alates 1960. ehitatud modernsed majad. Pealinnaks ja suurimaks kaubanduslinnaks on Bukarest, mis asub Kagu- Rumeenias ja Dambovita jõe kaldal. Elanike arvuga 2 082 000 moodustab see 9,2% riigi elanikest. Linna on esmakordselt mainitud 1459
peaaegu sama suur kui Ida- ja Lääne-Euroopa kokku). Nad on niisama erisugused nagu eurooplasedki: leidub pikki, suure kondiga põhja-hiinlasi; on neid, kes on segunenud turgid päritolu rahvastega, lambaid karjatavate rändkarjustega, lõuna-alade mägisuguharudega või tasandike tailastest põlluharijatega. Hiinlased elavad kollasesse lössipinda uuristatud koobastes; telliskivist ja graniitplaatidest; mudaplönnidest ehitatud õlikatustega onnides; puumajades, mille nikerdustega aknaid katab klaasi asemel läbipaistev paber. Hiinlased räägivad erinevaid keeli, rõisvastuvad erinevalt, söövad väga erinevat toitu. Sellele mitmekesisusele vaatamata ühendab neid kõiki tugev `'hiinalikkus'', mis kujutab endas segu üleolekutundest, onupojapoliitikast, konformismist ja fatalismist. Hiinlased naeratavad igas olukorras ja iga sündmuse puhul, olgu see siis rõõmus, traagiline või midagi vahepealset
· Kolm kogukonna kihti a) Aadlikud, vaimulikud b) Kaupmehed, jõukamad käsitöölised kullasepad, pagarid, rätsepad jne c) Prostituudid, ketserid, kerjused, invaliidid, timukad Senjöörile jäi õigus nõuda linnalt kauplemise eest tolli ja muid makse Maaühiskond Kolm seisust a) Vaimulikud b) Aadlikud c) Talupojad 5) Olmetingimused linnas: Rikkamad ja aadlikud elasid esinduslikes kivimajades Vaesemad agulite odavates puumajades v katusekambrites Linnaelanike toit oli maaelanike omast mitmekesisem Tihe asustus ja ebasanitaarsed tingimused soodustasid taudide levikut Elanike hügieeni tagamise tarvis rajati avalikke saunu 6) Ellu suhtumine ja väärtused: Linnas · Elanikkonna liikumise tõttu olid traditsioonilised perekonna sidemed nõrgemad · Eeskätt sõlmisid kesk ja alamklass abielusid vastastikusest sümpaatiast, mitte vanemate ettekirjutuste järgi.
Vahendajaks oli XII saj. tekkinud Hansa liit, mille tähtsaim keskus oli Lübeck ja kokkutulekuid nimetati hansapäevadeks. Lääne- EU toimetati karusnahku, mett, vaha, rauda ja vilja. Elutempo poolest oli linnas kiirem kui maal. Seal oli väga kirev elanikkond. Tihti võisteldi selle üle, kellel on uhkem maja. Ka tsunftimeistrite majad olid esinduslikud, mis andsid aimu jõukusest ja iseteadvusest. Vaestest sai aru aga sellejärgi, et elati agulite odavates puumajades või katusekambrites. Kuna linn oli piiratud müüridega, siis vaesemad linlased asusid tihti eeslinnades, mis olid müürist väljaspool. Kuigi vahel kasvasid pinged üle pea ning esines relvastatud kokkupõrkeid, oli elu keskaegses linnas suhteliselt hea toimus pidustusi, elu oli lihtsam kui maal ning tööd küll tuli teha, aga saadi ka hingetõmbe pause lubada. 3. Võrrelge linna- ja rüütlikirjanduse motiive ja teemavalikut. Mida kumbki väärtustas?
võrreldav teekonnaga maailma otsa;*riigid lagunesid väikesteks osadeks, mille etteotsa tõusid kohalikud maaomanikud - feodaalid (feodaalne killustatus) Keskaegne linnaühiskond- linnasüda- all-linn- eeslinn- linnalähedased külad. Linna teket soodustas kaubanduse ja käsitöö areng, vajadus turvalise koha järgi, soodne asukoht. Linn oli poolagraarne, sest elanikud harisid oma põllulappi, aiamaid, pidasid kodulinde, sigu ja kitsi. Elati samuti muldpõrandatega puumajades. Perekonnad olid väiksemad, ruumi oli vähe. Elatusalad käsitöö ja kaubandus. Raad- oli linnavalitsemise eesotsas Tsunft- käsitööliste liit. Ülesandeks kontrollida käsitöönduslikku tootmist, kvaliteeti ja müki. Juhtisid tsunftimeistrid. Meistriks oli väga raske saada. Gild- Käsitöötsunftid moodustasid Väikegildi, kaupmehed Suurgildi. Hansaliit- Põhja-Saksa kaupmeeste organisatsioon. Ühendas ligikaudu 170 linna.
Kaubandus arenes järjest üles poole. Nt. peamiseks kaubavahendajaks sai XII saj. tekkinud Hansa Liit. Liidu tähtsamaiks keskuseks sai Lübeck ja poliitiliseks organiks linnade esindajate kokkutulekud- hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid karusnahku, mett ja vaha... samuti ka rauda ja vilja. Linnad. Eluolu ja kultuur Linnadesse püstitati kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. Seevastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu. Tihtipeale ei mahtunud linnarahvas müüride vahele ära. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku puhul kaitseta jäid. Linnaelu muutis suhtumist abiellu. Abielud sõlmiti vastastikkuse sümpaatia, mitte vanemate ettekirjutuste järgi
metallraha nõudlust. Kuna laenamised kaupmeestele olid riskantsed, lisati juurde kõrged protsendid ning kui kaubaretk nurjus, kaotas võlausaldaja kõik, kuid kui võitis, jäi protsentidega kasumisse. Nii tekkisid ettevõtetest pangad, mis teenindasid varsti ka valitsejate ja paavstide vajadusi. 23. LINNAD. ELUOLU JA KULTUUR. Linnaelu ja traditsioonid. Majades elasid jõukamad linnakodanikud, agulite odavates puumajades või katusekambrites aga vaesed. Linna kaitsti müüridega nii välisvaenlaste kui ka senjööride eest. Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävatesse eeslinnadesse. Vahel põletati seal ka maju, et vaenlastele mitte ulualust anda. Linnades pidi jälgima ka puhtust, sest taud oli kerge levima. Linna iive oli enamasti negatiivne, sest abielluti suhteliselt hilja, mistõttu linn sõltus tulevaist uusasukaist. Kuna palju inimesi rändas linnast linna, pidid linnaasukad
saagadena põlvest põlve edasi.Saagad sisaldasid nii müüte hiidudest ja jumalatest kui ka reaalselt juhtunud sündmustest. Nt. ,,Nibelungide laul" Pilet nr.7 a)Keskaegse linnaelu traditsioonid ja linnakultuur *Elurütm linnasoli palju kiirem kui maal, linnadesse oli kogunenud kirev elanikkond.Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid. See vastu vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlase või ka oma senjööri võimalike kallaletungide vastu.Vaesemad linlased pidid asuma väljapoole müüre jäävates eeslinnades, mis vaenlase rünnaku korral kaitseta jäeti ja ka vahel kaitsjate endi poolt põlema süüdati, et mitte pakkuda vaenlasele ulualust.Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem.Kuid kuna inimesed elasid tihedasti koos levisid haigused hästi palju.Linnad pidid
Õnnestunud kaubaretk tõi aga suurt tulu, et kompenseeris kuhjaga kaupmehe kulud ja võimaldas võla kõrge protsendiga tgasi maksta. Sellistest rahalaenamisettevõtetest kujunesid pangad, mis finantseerisid paljusid kaupmehi,valitsejaid ja paavste. 24.Linnade üldilme *tsunftimeistrite majad, kus töökoda ja pood paiknesid tihti eluruumidega ühe katuse all, olid enamasti esinduslikud, andes tunnistust linnakodanike jõukusest ja iseteadvusest *vaesed elasid agulite odavates puumajades v katusekambrites *linnad olid piiratud müüridega,kaitseks välisvaenlaste eest *ümbruskonna aadlisuguvõsad püstitasid sageli linnadesse oma kindlustatud majad,millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse uhkuselt võistlema hakkasid *müüride sisse jääv ala oli alati tihedalt täis ehitatud: vahel paiknes seal linnaelanike puuja köögiviljaaedu *rajati avalikke saunu, kuna linnad pidid hoolitsema hügieeni eest *kirjaoskajaid oli linnas rohkem kui maal
peale sõdimise midagi muud. · Palgasõjaväge hakkasid arendama keskvõimud, jalaväe osatähtsus kasvas. 15.saj muutus rüütlivägi üha kulukamaks, tõhusus kahanes vibud, suurtükid, püssid. 20. LINNADE TEKE JA LINNAKULTUUR · Keskajal olid peamiselt maaharijad, linnas elas vähem kui kümnendik rahvast. Hiljem arenenud linnad olid pool- agraarsed elanikud harisid oma põllulappi, pidasid linnamüüride vahel kodulinde, sigu, kitsi. Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemise tingimused käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Rahvas koondus juba toimivate kaubanduslike, sõjaliste ja kiriklike või halduskeskuste ümber. Linnal oli kaks keskpunkti katedraal ja turuplats, omavalitsusega linnas oli ka raekoda. Olulised olid kauplemine, jumalateenimine. 1250. aastal oli Euroopa suurim linn Pariis, mis oli 100 000 joone ületanud. Järgmiseks Itaalia, Madalmaade linnad. LINNA VÄLISILME
Põhja-Mere äärsed Flandria riigid muutusid olulisteks riidetootjateks. Kaupmeeste ühendus oli Suurgild kõik linna kodanikuks võetud kaupmehed, kuid mitte välismaalased. Hansa Liit 1160 saksa kaupmehed moodustasid kaupmeeste koondise Hansa, algselt tähendas see relvastatud sõjasalka, sellest kujunes hiljem Hansa nime kandev kaubalinnade liit. Linnade välisilme: olid uhked majad, millega rikkad linnakodanikud üksteist üle trumpama hakkasid. Vaesed elasid üldjuhul agulites, puumajades või katusekambrites. Linnad olid piiratud müüridega, kaitseks välisvaenlaste eest. Kuna aga linnarahvast oli palju, siis tekkisid eeslinnad, kus elas vaesem osa rahvast. Eeslinnad olid üldjuhul kaitseta. Elu-Olu linnades: Söök oli suhteliselt mitmekesine, kuid levisid ka erinevad taudid. Iive oli suhteliselt negatiivne, kuna linnades abielluti hilja. Linlaste abielu ei olnud enam selline, nagu vanasti, vanemate ettekirjutamisel, vaid abiellutu juba tunnete alusel
15Ndal sajandil teisel poolel hakkasid sveitslased kasutama pikkoda ehk piiki. Palgasõjaväe sünd Rüütlite kokkukutsumine võttis alati palju aega ja rüütlid olid sageli distsiplineerimatud. Mitmed aadlikud eelistasid sõjakäigule minemise asemel hoopis senjöörile raha maksta, mille eest hakati palkama sõdureid. 2.7 Linnade teke & kultuur Keskaja lina elanikud harisid oma põldu ja pidasid linnamüüride vahel koduloomi ja linde.Elati muldpõrandaga puumajades. Linnade kujunemisloos olid olulised käsitöö, kaubandus, turvalisus ja soodne asukoht. Keskaegsel linnal oli 2 keskpunkti: turuplats ja selle lähedal asuv raekoda ning kirik. Paljud tänavad olid sisuliselt koridorid, sest neid katsid varikatused. Keskaegse linna tunnusteks olid linnaõigus ja müürid. Linnas oli palju poissmehi ja vallalisi naisi, mis tekitas tõsiseid kõlbus probleeme. Kloostritest kandusid linnadesse üle haridus, arhitektuur, kirjakultuur. 2.8 Linnade majandus
inimesega. Mõisatel läks tõesti hästi, sest 1766. aastal kaotati Venemaaga tollipiir ja see lubas siinsetel mõisnikel tublisti kukrut kasvatada piirituse müügist saadava tulu arvelt. Tutvused saksa ja vene aadelkonna hulgas ning välismaine perioodika lausa kohustasid kohalikku kõrgklassi Euroopa vooluga kaasas käima. ,,Kui käesoleva aastasaja algul peetud sõja järel tuli veel meie isadelgi elada viletsa õlgkatusega kaetud armetuis puumajades, millel väiksed aknad ja mõnikord polnud korstnatki peal, siis nüüd võib igal pool näha mitte üksnes kivist, vaid ka väga nägusalt ja suure maitsekusega rajatud mõisasüdameid, kus elamud seismas kui hôtel´id, ümbritsetuna korrapäraselt asetuvaist kõrvalhoonetest," on täheldanud toona Põltsamaa pastori ametit pidanud August Wilhelm Hupel. Praegune Lahmuse mõisasüda pole ehitatud siiski mitte Bockide, vaid Krüdeneride aegu.
tegelikult Hamburgi linna õigus). Sageli üritasid linnad maaisanda võimu alt täiesti vabaks saada. Sellel oli kaks peamist teed: 1. Vabaks võidelda 2. Vabaks osta 16. ELUOLU KESKAEGSES LINNAS Linnades tuli väga hästi välja, kes on vaene ja kes on rikas. Tsunftimeistrite majad võisid olla koos töökoja ja poega ning nägid väga esinduslikud ja rikkalikud välja. Samas vaesemad inimesed elasid agulite odavates puumajades. Agulid on eeslinnad, mis asusid väljaspool linnamüüri. Vahel kui vaenlane linna ründama tuli, siis süüdati agulid põlema, et vaenlased seal peavarju ei leiaks. Linnaelule iseloomulik: · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem, kuid hügieeni olukord oli viletsam. Seetõttu tuli linnadesse rajada ka avalikke saunu. · Linnas abielluti suhteliselt hilja ja see tagas negatiivse iibe. Lihtinimesed said rohkem valida
.. 3 m. Talade vajalik ristlõige ja paiknemine, samuti vajalik sarrus sõltuvad hoone konfiguratsioonist. Rusikareegliks on, et tala kõrgus peab olema vähemalt 1/15 kuni 1:20 sildest, niisiis peaks 10 m laiuse hoone laetalade kõrgus olema 70 ... 50 cm. Kohtbetoonist lagi on hästi konstrueeritud, kui betooni kulu ei ületa 0,12 m3 põrandapinna ruutmeetri kohta. Sarrusterast kulub iga kantmeetri betooni kohta ligikaudu 100 kg. Puittaladel vahelaed Puittalad kannavad vahelagesid kõigis puumajades. Enne raudbetooni ulatuslikku kasutuselevõttu 1950. aastate paiku ehitati ka kivimajade vahelaed enamasti puittaladel. Vanaaegsetes linnamajades võime näha jämedaid kümnemeetrise sildega, kirvega tahutud prussidest laetalasid, mis kannavad paeplaatidest lage. Ka talumajade laed, mille taladeks olid enamasti ümarpalgid, olid tihti kümnemeetrise sildega. Puittaladele tehti vahelaed ka paljudes nägusates sõjaeelsetes kivimajades.
isandat sõjakäikudel, aitas talle kaitserüü selga, kontrollis relvade korrasolekut Rüütel 18-21.a. noormees löödi pidulikult rüütliks; pidi olema heade kommetega, vapper, ustav, valmis kaitsma väeteid, ohverdama oma elu kuninga, senjööri või südamedaami nimel; kõige kõrgem väärtus oli au, tuli hoida rohkem kui elu 32.Linnade teke ja linnakultuur Linna eluolu linna elanikud harisid põllulappi ja aiamaad, pidasid kodulinde, sigu, kitsi; elati muldpõrandaga puumajades, rikkamad püüdsid jäljendada maaülikute elustiili, ehitasid kindlustorne; käsitöö, kaubandus, turvalisus, soodne asukoht; linnal 2 keskpunkti katedraal ja turuplats, turuplatsi lähedal raekoda turust sai alguse linnade kiire areng, spetsialiseerinud käsitöölised, nende tegevus pani aluse kaubatootmisele Linna välisilme linn algas eeslinnast, ülesehitus meenutas ringe linna südame ümber all-linn, seda
· Komöödiad lõbusa sisuga ammutasid ainet igapäevasest poliitikaelust pilgati tuntud poliitikuid 2.Linnad. Eluolu ja kultuur kõrg- ja hiliskeskajal · Elurütm linnas oli palju kiirem kui maal. · Sageli püstitasid ümbruskonna aadlisuguvõsad linnadesse oma kindlustatud majad, millega jõukad linnakodanikud peagi ehituse ehkuselt võistlema hakkasid · Vaesed elasid agulite odavates puumajades või katusekambrites. · Linnad olid piiratud müüridega. · Vaesemad linlased pidid asuma väljaspool müüre jäävates eeslinnades · Linnaelanike toit oli maaelanike omast üldjuhul mitmekesisem · Linnas abielluti suhteliselt hilja ning seetõttu oli loomulik iive tavaliselt negatiivne · Seega sõltus linn maalt tulevaist uusasukaist. · Osa uustulnukaist sai õpipoisteks ja selliameti tõttu mõne tsunfi liikmeks ning edasi kodanikuseisusesse.
valitud liikidele. Kõige rohkem söödi aga taimset toitu. Elati suhteliselt paiksetes asulates. Mõned uurijad arvavad, et küttimist-korilust ja kalapüüki täiendati juurviljade ja 67 teraviljade kasvatamisega, või pähklipuude eest hoolitsemisega. Võimalik on ka, et nad kasvatasid mingit hirsilaadset taime. Algul elati sageli koobastes ja lihtsates maasse süvendatud majades, hiljem aga puumajades. U 1000 eKr hakati kasvatama otra. 300 eKr sai alguse Yayoi kultuur. Siis hakati kasvatama uusi vilju ning levisid ka uued tehnoloogiad. U 600 pKr ühendati Jaapan ühtsesse riiki, selleks ajaks oli kõikidel Jaapani saartel komplekssed kihistunud ühiskonnad.
annaabi.ee 
