suurest energiast tekitab gammakiirgus eluskudedele suuri kahjustusi. Gammakiirgus on ioniseeriv kiirgus. Kaitse: kaitseülikonnad, varjuda seina taha mis suudaks peatada kiirguse.... Ära ole tuumaplahvatuse lähedal:D . Headeks kaitsevahenditeks on metallplaadid. Spetsiaalses kaitseriietuses on kasutusel tinaplaadid. Kõige paremad kaitseomadused on kaevandustel, süvistatud raudbetoonkaitseehitistel, kivimajade keldritel, puitvooderdusega pinnasvarjeil. Vähem varju pakuvad puumajad ja lahtised kraavid. Dosimeeter on mõõteriist kiirgusdooside mõõtmiseks. Ahelreaktsioon on protsess, mille käigus protsessi lõpptulemus (või kõrvaltulemus) käivitab uue samatüübilise protsessi. Ahelreaktsioon on iseennast võimendav sündmuste ahel. Ahelreaktsioonid on näiteks tuumalõhustumine, mõningad keemilised reaktsioonid ja elektronlaviin. Termotuumareaktsioon on tuumareaktsioon, kus kergemate aatomituumade tuumaühinemise
4. Moskoovias oli religioosse elulaadi tõttu tähelepanu keskmes ikoon. Moskoovia oli religioosne tsivilisatsioon. See põhines kreeka-katoliku kiriku vaimulikul traditsioonil, mis lähtus Bütsantsist Kiriku domineerimine takistas Moskoovia ilmalike kunstivormide arengut, mis oli Euroopas renessansist alates hoo sisse saanud. Esimesed ilmalikud portreed on dateeritud alles 1650ndate aastatega 5. Enamus olid puumajad, mis ei olnud suuremad, kui talupoegade omad Vähestel olid sulgkottidega voodid Enamuse voodiks oli tavaline pink, mi solid kaetud patjade, õlgede, mattide või rõivaesemetega Majas oli ka lame ahi, mille peal talvel magati. 6. Kuna kiriku autoriteedid käsitlesid instrumentaalmuusikat patuna ja vaenasid seda halastamatult 7. Vene krahv Seremetev oli üks esimesi, kes asutas oma Moskvalähedases mõisas Kuskovas 1760ndatel aastatel pärisorjadest trupi
Hellulandiks. Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks
aastal ning viidi lõpule 1520. aastal. Kolmnurkse kujuga Kremlit ümbritsevad: lõunast Moskva jõgi, loodest Aleksandri aed ja idast Punane väljak. 8 4. Punane väljak Punane väljak on väljak Moskva kesklinnas, mille ääres asub Kreml.Seda peetakse Moskva ja kogu Venemaa keskuseks. Punasel väljakul asub Lenini mausoleum ja seal korraldatakse sõjaväeparaade. Punase väljaku kohal olid algselt puumajad. 1493 käskis Ivan III need tuleohutuse mõttes maha põletada. Saadud lagendikku kasutati turuplatsina ning nimetati seda põlendikuks, samuti turuks. 17. sajandi lõpupoolel hakati väljakul korraldama pidulikke üritusi, isegi tsaari kroonimise tseremooniaid. Sel ajal sai väljak praeguse nime. Sel ajal sai väljak praeguse nime. 9 KOKKUVÕTE Moskva on venemaa süda nii poliitilises, kultuurilises kui ka majanduslikus mõttes. 15
Vanim kivist hoone Helsingis on Sederholmi Maja (S. Berner, 1757), mis asub väljaku kaguosas.Helsingi Linnamuuseum asub Sofiankatul Helsingi muuseumide tänaval. 5 Seurasaari Seurasaari on populaarne vaba aja veetmise koht Helsingi kesklinnast 15 minutilise bussisõidu kaugusel. Siinne Vabaõhumuuseum annab suurepärase ülevaate traditsioonilisest Soome maaelust. Eksponeeritavad puumajad esindavad nii ida kui lääne mõju 18. 20. sajandi Soome ehitustraditsioonidele. Suvel korraldatakse siin mitmeid folklooriüritusi, käsitöölaatasid, näituseid, workshope jne. Saar ise on imekaunis ning pakub silmailu aastaringselt. 6 Uspenski
Algselt oli kütekolle toa keskel ja suits tungis välja aknast ja uksest. Hiljem võeti kasutusele juba korstnaga küttekolded. Mööblit oli isegi feodaalide lossis vähe. Feodaalide eluruumid olid muidugi suuremad ja ka vastupidavamad talupoegade omast.. Olgugi, et mõne jõuka talupoja maja võis vastu pidada sadu aastaid, kuna need olid ehitatud kindlalt ja hoolega. Ehitusmaterjaliks valiti see, mida parasjagu saada oli: põhjapool õlgkatustega puumajad, lõunapool asendati õlgkatus kivikatusega. Kivipõrand oli suus luksus, ka feodaalidele. Ka talupoegade majas asetses tulease algselt toa keskel ja suits tungis välja aknast ja uksest. Mida jõukam ja kõrgem seisus oli seda suuremad ja uhkemad olid ka eluruumid keskajal. Talupoegade söögilaula oli tavaliselt palju leiba, hirsi-ja kaeraputsru ja ka kodust juustu. Peale joodi kalja või õlut. Samal ajal, kui feodaalide söögilaual oli liha, saia ja joodi veini
kohtupäeva portaal ja paremal Püha Anna (Neitsi Maarja ema) portaal. Portaalide kohal on arkaad 28 juudi kuningaga. Fassaadi keskel on tohutusuur roosaken, mis on täidetud pitsilise kivipunutise ja vitraazidega.Paremas tornis ripub tornikell, mis kingiti kirikule 1400. aastal. Ehitamine: 1160.aastal sai Pariisi piiskopiks Maurice de Sully. Linn, kus tol ajal ol juba rohkem kui 100 000 elanikku, arenes hoogsalt. Vaja oli uut katedraali. Vana romaani kirik lammutati, kõik ümberkaudsed puumajad kisti maha. Uue katedraali ehitustööde algus Prantsusmaa pealinnas Pariisis oli suursündmus. Roomast saabus 1163. Aastal kohale paavst Alexander III, et koos kuningas Louis VII panna ehitisele nurgakivi. Kiriku ehitamist alustas Maurice de Sully 1163. aastal kuningas Louis VII valitsemise ajal. Katedraali mõõtmed on aukartust äratavad: pikkus 130 m, laius 48 m, kõrgus 35 m. Läänefassaadi tornide kõrgus on 69m, tornikiivri kõrgus 96 m.
Nagu iga riik, linn on ka Moskva rikkas oma vaatamisväärsuste poolest. 5 6 Punane väljak Punane on väljak Moskva kesklinnas, mille ääres asub Kreml. Seda peetakse Moskva ja kogu Venemaa keskuseks. Punasel väljakul asub Lenini mausoleum ja seal korraldatakse sõjaväeparaade. Punase väljaku kohal olid algselt puumajad. 1493 käskis Ivan III need tuleohutuse mõttes maha põletada. Saadud lagendikku kasutati turuplatsina ning nimetati seda põlendikuks, samuti turuks. 17. sajandi lõpupoolel hakati väljakul korraldama pidulikke üritusi, isegi tsaari kroonimise tseremooniaid, ning kuulutama välja ukaase. Sel ajal sai väljak praeguse nime.Väljaku ääres asus Vassili Õndsa katedraal, mis paistis silma oma iluga. Selletõttu hakati ka väljakut, mille ääres see kateraal paiknes, ilusaks kutsuma
kirik, Jaani kirik (taastati 1740 aastaks). All- linna varemete taustal kõrgus varemetes Toomemägi, millel seisid Toomkiriku, linnuse ja kunagiste linnahärrade majade jäänukid. Linnamüüre enam ei taastatud,1763 astal alustati bastioni rajamist, aga lõpetati varsti. Peale kindlustööde lõppu jääb Tartu avatud linnaks. Aastaks 1774 oli linnas kokku 570 elumaja, millest 2/3 asus eeslinnades, paljud (u.300) neist, jällegi puumajad õlgkatusega, mis hävisid järjekordsetes suurtulekahjudes 1775 aastal. Selles tulekahjus hävis enamik kesklinnast, mis oli alles suudetud üles ehitada, vastvalminud puusild üle Emajõe (Pullerits, 2005). 10 Peale suurtulekahju hakati taas linna taastama , senise keskaegse tänavavõrgu asemele rajati uus, mitteolulised tänavad kaotati, enamikke tänavaid õgvendati, lammutati puumajad, mis jäid õgvendamisele ette
Sõjast väsinud linlased olid tuju tõstmiseks tähistanud vastlaid. ooper, Zwinger, kõik kinod ja teatrid olid avatud. Äkki lahvatasid taevas põlema punased ,,jõulupuud", mis valgustasid tänavaid. mõõdus veel mitu minutit ja siis, markeerivate ,,Jõulupuude" valgusel, tabas linna tõeline pommirahe. suurte fugasspommide plahvatused rebisid katuseid käsitööliste majadelt, millest nii mõnigi oli ligi tuhat aastat vana. Süütepommid süütasid puumajad, mis põlesid nagu tõrvikud. Varsti olid leekides terved tänavad ja linnaosad. Poolteist tundi pärast esimest rünnakut saabusid 529 Lancasteri, et viia hävitus töö lõpule. Mõlema õhurünnaku ajal heideti linnale 650 000 süütepommi, koos fugasspommidega ühtekokku 2659 tonni. Pärast esimest rünnakut möllas linna keskosas tuletorm, mida teise laine piloodid märkasid juba 300 kilomeetri kauguselt. Ühe linna kohale jõudnud pommitaja piloot tundis palavust isegi kokpitis
Linnas on ka mälestus sõja-aastatest, mis asub Marienkirche's (Maarja kirik). Nimelt kukkusid kiriku kellad pommitamise käigus tornist alla ja tungisid põrandasse. Linnaelanikud otsustasid need sinna jättagi ja lisasid vaid väikese sildi: See on protest sõja ja vägivalla vastu. Tübingen on armas maaliline ülikoolilinn, mis asub 35 kilomeetrit Suttgartist lõunapool ja on suurepärane paik jalutuskäikudeks mööda tänavaid, mida ääristavad vanad puumajad ja kivimüürid. Tänapäeval ülikooli üheks osaks oleva renessansiaegse Hohentübingeni lossi kõrgustest avaneb suurepärane vaade linnale. Ka tänased tudengid järgivad usinalt vanu traditsioone ja tegelevad pidevalt maailma päästmisega, vesteldes sellest linna kohvikutes ja baarides, ise jutukõrvale loomulikult õlut rüübates. pildid Alpid Reini jõgi Zugspitze mägi Brandenburgi värav Reichsdag - parlamendihoone ja klaaskuppel seest .
liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. 3. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks. Inimesed põdesid rahhiiti
Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid vaiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Mõnel pool (näiteks Inglismaal) olid vabad talupojad üsna jõukad. Oli elukutseid, mida eriti au sees peeti, näiteks seppade ja veskimeeste oma. Jõukamate talupoegade majad olid ehitatud kindlalt ja hoolikalt, mistõttu need võisid pusida aastasadu. Ehitusmaterjal valiti selline, mida kohapeal saada oli: põhja pool õlg-, lõunas kivikatusega puumajad. Majades olid enamasti õlgedega kaetud savipõrand. Õlgi ei vahetatud, aeg-ajalt vaid visati värskemais peale. Kivipõrand oli suur luksus. Esialgu asetses tulease ruumi keskel ja suits tungis välja ustest- akendest, hiljem said üldiseks korstnaga küttekolded. Saksamaal oli XI sajandi algusest alates levinud kiviahi. Mõnel majal olid eraldi ruumid vanemate pereliikmete tarvis. Kehvemate talupoegade majad olid mõistagi norgema ehitusega neid võis suurema vaevata paigast nihutada.
Edasi purjetades leiti madal valge liivarannaga maismaa, kus maabuti , mis sai nimeks Markland, Metsamaa. Veel 2 ööpäeva liikusid nad edasi lõuna suunas, kuni avastasid suure jõe suudme. Sõideti mööda jõge üles ja jõuti järveni, mille kaldaid kattis suurepärane mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Erik karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Vinlandi sõideti veel järgmistelgi kordadel, kuid hiljem algasid kokkupõrked indiaanlastega ning viikingid olid sunnitud oma Ameerika asunduse maha jätma. Ka Gröönimaa asundustes muutus elu aja jooksul viletsamaks. Suved muutusid lühemaks ja külmemaks, loomi tabasid haigused ja nad ei leidnud toitu. Ühendus Norra ja Islandiga muutus halvaks
Tavalist kipsi ma siin ei soovita rikub asja ära," on Jegelski kindel. Lisaks hingavusele on puitlaastploki eelis näiteks Fibo ploki ees tugevus, mille garanteerib sissevalatud 12 cm paksune betoonikiht. Võrdluseks: kui kergplokist saab ehitada kuni viis, siis puitlaastplokist tervelt 15 korrust üksteise otsa tugevusevahe on niisiis kolmekordne. Miks puitmaja? Puitu peetakse sageli vähepüsivaks ja tuleohtlikuks. Parim kinnitus väitele, et puitmaja kestab aastasadu, on vanad puumajad, mida napile hooldusele vaatamata on palju säilinud. Ka arvatakse, et puidu asemel teiste materjalide kasutamine aitab säästa metsi. Kas see ikka on nii? Näiteks sama kandevõimega terastala tootmiseks kulub kuus korda rohkem energiat kui liimpuittala jaoks. Säästlikkus Madala energiatarbega ehk passiivmajad on pea kõik puitkarkassil, teistest materjalidest sama soojapidavusega sein oleks kordi kallim. Puitkarkassil ei ole eraldi kandvat ja soojust isoleerivat
osta linna rajamiseks Võru eramõis. Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus kindralkuberneri dekreet teatega, et rajatava linna asukohaks saab Võru mõis ja linn hakkab kandma Võru nime. Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest linnakodanikud, eestlaste kätte hakkas võim minema alates aastast 1902, mil
1887-1985 teoseid musee picassos.kõige vääruslikum on pruut tema sinine periood., ta nimi on autotöösutses. kuulub pariisi koolkonda, tuli pariisi venemaalt 1910, rahvuselt juut, õpinguid alustas valgevenes lev baksti juures. Pariisis sai ta mõjutusi kubismist ja fovismist arendas nende põhjal omapärase stiili.motiiviks oli tal tihti puumajad, armastajad. Viiuldaja. Ta viljeles ka monumentaalmaali(pariisi ja new yorhi ooperite laemaalid).kuulus on ka chagallivitraaz reimsi katedraalis. Pablo picasso 1881-1973 autoportree 1902(sinine periood) modigliani Henri rousseau hanka zborowska portree(kaasaeagse kunsti 1844-1910
Mõisa peahoone on ümberehitatud kujul säilinud tänaseni. Võru linna sünnipäevaks loetakse 21. 08. 1784.a., mil ilmus kindralkuberneri dekreet teatega, et rajatava linna asukohaks saab Võru mõis ja linn hakkab kandma Võru nime. Võru on käsu korras rajatud linn! 1785.a. kinnitati linna plaani, mis nägi ette korrapärase, täisnurkselt ristuvate tänavate võrgu. Ajalooline tänavavõrk on säilinud, vanemas hoonestuses domineerivad ühekordsed puumajad. Võru kordumatuks väärtuseks ja omapäraks ongi ainulaadne tänavavõrk ja ehituslooliselt huvitav puitarhitektuur. Linna algaastaid meenutavad veel luteri (1793) ja õigeusu (1804) kirik, mõlemad pühendatud Katariinale. Võru on juba 215 aastat olnud kohaliku halduse, kultuuri- ja spordielu, hariduse, teeninduse ja ettevõtluse keskuseks. Linna algaastail juhtisid elu siin sakslastest linnakodanikud, eestlaste
protsendiga. · Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad Eluolu ja kultuur 1. Linnaelu ja traditsioonid a. Majad: · Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad. · Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise katuse all. · Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid. b. Linnamüür: · Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu. · Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud. · Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. c. Toit ja hügieen: · Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. · Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut lahtised solgikraavid. · Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. d
Pärisoriste talupoegade kõrval leidus ka vabatalupoegi. Nende koormised olid vaiksemad ja soovi korral võisid nad ka mujale elama asuda. Mõnel pool (näiteks Inglismaal) olid vabad talupojad üsna jõukad. Oli elukutseid, mida eriti au sees peeti, näiteks seppade ja veskimeeste oma. Jõukamate talupoegade majad olid ehitatud kindlalt ja hoolikalt, mistõttu need võisid pusida aastasadu. Ehitusmaterjal valiti selline, mida kohapeal saada oli: põhja pool õlg-, lõunas kivikatusega puumajad. Majades olid enamasti õlgedega kaetud savipõrand. Õlgi ei vahetatud, aeg-ajalt vaid visati värskemais peale. Kivipõrand oli suur luksus. Esialgu asetses tulease ruumi keskel ja suits tungis välja ustest-akendest, hiljem said üldiseks korstnaga küttekolded. Saksamaal oli XI sajandi algusest alates levinud kiviahi. Mõnel majal olid eraldi ruumid vanemate pereliikmete tarvis. Kehvemate talupoegade majad olid mõistagi norgema ehitusega neid võis suurema vaevata paigast nihutada.
15 mets. Seal oli palju loomi ja järves kala. Järve läheduses nähti metsiku riisi põlde, metsast aga metsviinamarju. Seetõttu sai maa nimeks Vinland. Tõenäoliselt on see ala tänapäeva Newfoundland, kuigi arvatakse ka, et selline avastus tehti kusagil Massachusettsis, kus metsviinapuu tõepoolest kasvab. Koht meeldis ja sinna ehitati talvitamiseks puumajad. Talv tundus viikingitele soojana. Kevadel pöördus Leif karusnaha- ja viinamarjalaadungiga tagasi Gröönimaale. Aastail 1004- 1008 jätkasid Leifi vennad Thorvald ja Thorstein Põhja-Ameerika ranniku uurimist, randudes mitmel pool sellel alal, mida tänapäeval nimetatakse Uus-Inglismaaks. Ajavahemikul 1010- 1013 külastas Põhja-Ameerika rannikut Islandi kaupmees Thorfinn Karlsefni. Vastavalt Islandi saagadele leidis viimane teadaolev skandinaavlaste reis Uude Maailma aset aastail 1014-1015
.. 15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada tagant tuulutatavat profiilplekki, kiudtsementplaati, klaasi jne. Massiivpuidust seinad Rõhtpalksein on maamajade puhul tavaline. Need seinad ei ole kuigi soojapidavad: 15 cm paksuse puhul 0,80 W/m2 0K ja 20 cm puhul 0,67 W/m2 0K. Linnade puumajad on ehitatud vertikaalsetest või horisontaalsetest prussidest ja laudvoodriga väljastpoolt viimistletud. siseviimistluseks on tavaliselt krohv tuleohutuse seisukohast lähtudes. Nende seinte soojajuhtivus on samuti suur, 0,7 ... 0,8 W/m2 0K. Mõlemat tüüpi seinad tulevad täiendavalt soojustada. Tänapäeval ehitatakse rõhtpalkseinu masintöötluse teel, talviseks kasutamiseks tehakse maja topeltseintega. Sel juhul piisab, kui prussidest seinte paksus on 6 ... 10 cm. Kahe seina vahe
Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad Eluolu ja kultuur Linnaelu ja traditsioonid Majad: Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad. Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise katuse all. Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid. Linnamüür: Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu. Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud. Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. Toit ja hügieen: Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut lahtised solgikraavid. Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. Elanikkond ja traditsioonid: Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive.
Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad Eluolu ja kultuur Linnaelu ja traditsioonid Majad: Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad. Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise katuse all. Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid. Linnamüür: Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu. Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud. Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. Toit ja hügieen: Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut lahtised solgikraavid. Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. Elanikkond ja traditsioonid: Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive.
Aja jooksul spetsialiseeruti raha laenamisele: Raha laenati kaupmeeste riskide tõttu (laevahukud, piraadid) kõrge protsendiga. Õnnestunud kaubaretk tõi piisavalt tulu, et võlg tagasi maksta. Linnad – Eluolu ja kultuur Linnaelu ja traditsioonid Majad: Ümbruskonna aadlisuguvõsade uhked kindlustatud majad. Tsunftimeistrite esinduslikud majad, kus pood ja töökoda paiknesid eluruumidega ühise katuse all. Vaestele olid agulites odavad puumajad või katusekambrid. Linnamüür: Kaitseks välisvaenlaste või oma senjööri kallaletungide vastu. Müür piiraks linnaruumi, mis tõttu oli linn tihedasti täis ehitatud. Vaesed linlased asusid väljaspool müüre eeslinnades ja olid kaitsetud. Toit ja hügieen: Söök oli maaelanike toidust mitmekesisem. Ebasanitaarsus soodustas taudide levikut – lahtised solgikraavid. Puhtuse tagamiseks rajati avalikke saunu. Elanikkond ja traditsioonid: Hilise abiellumise tõttu negatiivne iive.
Tatarlaste põhiväed tulemata, ootavad mitu kuud neid. Kuna ei tule, siis ühel õhtul kõva pidu pidama. Varahommikul peale pidu tungivad tatarlased neile järsku kallale. Vassili II veel täitsa purjus, võitles vapralt aga langes vangi. Teade sellest kaMOskvasse. Rahvas olevat sellest paanikasse sattunud, kõik ümberkaudsed elanikud Moskva müüride varju. Kõik tänavatel, toitu tänavatel küpsetada ja sädemetest puhkes Moskvas suur tulekahju 12. juulil põlesid kõik Moskva puumajad. 700 inimest jäi tulle. Seepeale hakkas rahvas Moskvast ära põgenema. Esimeste seas ka Sofia, suurvürsti ema ja ka Moskvat kaitsvad sõjamehed. Esimesena taastama Moskva väravaid, et keegi enam ära ei põgeneks. Vassili II olevat oma vabastamise eest lubanud hiigelsuuri summasid 25 000 rubla ehk kogu venelaste makstav mitme aasta andam. Mõne kuu pärast tõid tatarlased ka Moskvasse aga seal polnud nii palju raha, et teda välja osta
Vaid suhteliselt vähestel juhtudel ehitati valamu ühiseks kasutamiseks ühte koridori otsa. Isegi seal, kus veekraan oli juba koridoris, ei olnud selle all enamasti valamut. Et kraani kasutamisel vesi põrandat ei rikuks, pandi selle alla kas plekkvann või mõni muu nõu. Must vesi tuli kanda ämbriga õue. Suurte korteritega esinduslikesse puitelamutesse, näiteks Tallinnas Kadriorus või Tartus Toometaguses linnaosas, hakati siiski juba 19. sajandil vannitube planeerima, kuid sellised puumajad moodustasid kõigist toona ehitatutest vaid väikese osa. Tallinna maja tüüpi korterelamut hakati ehitama (1920.1930. aastail) juba nii, et igas korteris oli oma kemps. Vannitubasid ehitati algselt vaid parematesse ja jõukamate omanike elamutesse. Tihti oli nii, et vannituba oli peremehel endal ja teistes, väljaüüritavates korterites oli ainult tualett (mitte enam kuivkäimla, aga juba vesiklosett). Vannituba asetses siis keldris, kõigile majaelanikele ühine
annaabi.ee 
