Kagu-Austraalia Austraalia idaosas asub suur veelahtmeahelik, mis tõkestab vaikselt ookeanilttulevaid tuuli. Kagu tuuled toovad Austraaliasserohkestisademeid, kuid suurest veelahkmeahelikust, läänes olev sisemaa jääb ilma sademeteta. Suvised temp. On vahemikus +20°- +30°, talvel +5 - +15°. Austraalia kagu rannikul levivad pruunmullad ja metsad on väga liigirikkad. Siin kasvavad mitmed eukalüptid, puukujulised sõnajalad, liaanid, palmid ja männid. Eukalüptid on Austraalia levinumadpuud, nad on sirge tüvega igihaljad puud, milledest mõnedon väga kiire kasvuga, mnede sortide kõrgus võib ulatuda 100m. Teised sordid aga jäävad põõsasteks. Eukalüpti puitu kastutatakse ehituses, mööblivalmistamisel, valmistatakse vineeri ja paberit. Puulehtedest eralduvatest eeterlikest õlidest valmistatakse aga ravimeid.
kõrgemate loomade arengus esinevad jahenemine ja mandrijäätumine.Silur- alamatele omased arengujärgud ning korallriffide moodustumine,esmesed tunnused,mis osal alamatest säilivad ka kalad,lülijalgsed.Devon -rüükalad ja täiseas. kilpkalad,neljajalgsed,kahepaiksed.Karbo 13. Geneetilised võrd-kasutatakse n-soe ja niiske kliima,puukujulised molekulaargeneetilisi meetodeid.erinevalt osad,sõnajalad,roomajad,sauruste fenv.võimaldab anda kvantitativseid esivanemad.Perm-ajaloo suurm hinnanguid eri liikide taksonite sarnasuse v väljasuremine.Juura- erinevuse astme kohta. esimesedlinnud,õistaimed,putukad.Kriidi- 14. Pseudogeenid-norm,talitlevate geenide väljasuremisel hävisid dinosaurused ning
koos ekvaatori lähistel. Neist põhja poole jäi osa >sõnajalad, puud-> metsad) tänapäeva Siberist ning lõunapoolk-l valitses * uued eluvormid endiselt Godwana ürgmanner. * esimesed selgroogsed loomad ronisid maismaale 5) Karbon * suured kivisöelademed *puukujulised sõnajalad ehk * sood * kilpkonnad kivisöeajastu * laamade kokkupõrkel tekkisid Apalatsi ja * sisalikud Uurali mäestikud. * dinosaurused * linnud
Elu teke maal 4-3,5mlr. Vanimad elusoranigsmid olid ainuraksed tuumata organismid: bakterid ja arhed. Ürgeoon-maa teke. Maakore tardumine. Agueoon-bakterite ilmumine.tekkis hapnik ja osoonikiht.hulkraksed organismid.Kambrium-kujunesid välja loomade põhilised ehitustüübid. Hulkraksed,Lõpus hävisid lülijalged. Ordoviitsium-esimesed vetikad ja taimed maismaal. Silur-sõnajalgtaimed , lülijalgsed.Devon-maismaale tlid selgroogsed. Lõpul ulatuslik väljasuremine. Karboni-puukujulised osjad,kollad ja sõnajalad. Esimesed roomajad saurused. Osadel putukatel lennuvõime. Perm-maa ajaloo suurim väljasuremine. Keskaegkond: Juura-esimesed linnud,õistaimed ,putukad. Kriit-hävisid dinosaurused ja paljude mereloomad. Uusaegkond: kisjkad,kabjalised,londilised,närilised,ahvid. Neogeen konnad,maod,hiired,rotid,laululinnud,rohttaimed.
meredes. Kambriumi lõpus surid välja lülijalgsed, kes moodustasid 70% kambriumi liigilisest mitmekesisusest. Ordoviitsiumi ajal see pmt taastus kuid kliima jahenemine ja mandrijää tõid kaasa uue suure väljasuremise. Silur-Devon: korallriffide teke, keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine veest maismaale. Siluris taimed ja lülijalgsed, hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed. Devonis neljajalgsed, kahepaiksed. Karbon-Perm: Lopsakas maismaataimestik, puukujulised osjad, kollad, sõnajalad. Lennuvõime teke. Kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Karbonis soe ja niiske kliima. Permi lõpus oli suurim väljasuremine, hävis üle 96% mereliste selgrootute liikides ja 50% sugukondadest. Triias-Juura-Kriit: lubivetikate rohkus, maismaataimestikus valdasid okas- ja hõlmikpuud, sõnajalad. Hiidroomajate suur mitmekesisus, imetajate ja lindude teke, õistaimede ilmumine, putukate mitmekesisuse kiire kasv
Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. · Siluri ajastul (440-417 milj. aastat tagasi) algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. · Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. · Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. · Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg · Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) sama mis Juura ja Kriidi ajastu · Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed linnud.
rühmade arvel. Ilmusid esimesed maismaal elavad vetikad ja taimed. Siluri ajastul (440-417 milj. aastat tagasi) algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Devoni (417-354 milj. aastat tagasi) ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaal kahepaiksed. Karboni (354-292 milj. aastat tagasi) ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Ilmused esimesed roomajad. Permi ajastu (292-250 milj. aastat tagasi) lõpul leidis asset Maa ajaloo suurim väljasuremine: hävis üle 96% mereliste selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond – suurenesid roomajate mõõtmed; see oli dinosauruste valitsemisaeg Triiase ajastu (250-205 milj. aastat tagasi) – sama mis Juura ja Kriidi ajastu Juura (205-142 milj. aastat tagasi) ajastul evolutsioneerusid esimesed
Vanimad elusorganismid-bakretid ja arhed. Esimesed loomad vees-käsnad. Esimesed hulkraksed-enne kambriumi ajastu algust. Kambrium- toimus tormiline hulkraksete loomade ehitustüüpide areng, mille käigus ilmusid peaaegu kõigi tänapäeval tuntud hõimkondade varaseimad esindajad. Devon-meres rüükalad ja kilpkalad.vihtuimsetest kaladest põlvnesid esimesed neljajalgsed-kahepaiksed. Karbon-arenes välja taimestik-puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Kasvas lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus, ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad, osal putukatest tekkis lennuvõime. Keskaegkond- suurenesid roomajate mõõtmed, oli hiidsisalike, dinosauruste ja tiib-ja kalasisalike valitsemisaeg. Kriit-lõpus suur väljasuremine, hävisid dinosaurused.
30% konnaliikidest ja 23% roomajaliikidest. Suur osa neist metsadest on looduskaitse all. Väga põnev on näiteks 1200 ruutkilomeetri suurune Daintree rahvuspark, kus saime mitu päeva ringi liikuda. Lähistroopilisi vihmametsi on järel veelgi vähem kui troopilisi. Neid leidub üksikute omaette saarekestena Austraalia idaosas. Parasvöötme vihmametsi leidub peamiselt Austraalia kaguosas. Võimsad puud on tihti kaetud sammaldega, metsa alumises rindes kasvavad puukujulised sõnajalad. Harvikuid ja põõsastikke leidub Austraalias tohutu suurtel aladel. Sageli on nad levinud väga kuivades kasvukohtades. Puud on madalad ja kõverad, tihti kasvavad puude asemel põõsad. Nii hõredad metsad kui ka harvikud ja põõsastikud on väga tuleohtlikud iga-aastased tulekahjud on seal tavalised. Austraalia metsad koosnevad põhiliselt eukalüptidest Kui erilaadse välimusega eukalüptimetsi nägime oma Austraalia-reisi jooksul! Kõrbe piiril
perekondadega. Algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaa hõlvasid ja hakkasid seal levima primitiivsed sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devon Devoni ajastu meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid vihtuimsetest kaladest põlvnenud esimesed neljajalgsed kahepaiksed. Devoni lõpul toimus ulatuslik väljasuremine. Karbon Karboni ajastu soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimsetik, mille moodustasid peamiselt puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Neist on tekkinud tänapäevased kivisöelademed. Kasvas uute lülijalgsete rühmade ja algeliste kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad, sauruste esivanemad. Ehkki esimesed koorega muna leiud pärinevad Permi ladestust, arvatakse siiski, et võime munade koorega mune arenes roomajatel ja hilisemate lindude eelastel, välja Karbonis. Osal putukatest tekkis lennuvõime. Mereelustik sarnanes varasemate ajastute omaga. Perm
Kui kera-ja pulkbakterite pooldumisel jäävad rakud üksteisega seotuks, siis võivad moodustuda püsivad kogumid. Kerabakteritel näiteks võivad moodustuda kaksikkokid, ahelkokid, kobarkokid, kuupkokid jne. 4. Kirjeldage viljakeha teket müksobakteritel. Viljakeha moodustub kolooniasse kogunenud rakkudest ja nende poolt eritatavast limast. Erinevate müksobakterite viljakehad on erineva ehitusega: nad võivad olla lihtsalt näsakesed, aga ka puukujulised. 1. Kirjeldage pulkbakteri pooldumist. Pulkbakteri, näiteks soolekepikese rakk kasvab pikkuses ligikaudu kaks korda ja jaguneb seejärel kaheks ühesuguseks tütarrakuks. Raku jagunemisele eelneb DNA replikatsioon ja ka teiste teiste rakuainete süntees. Kumbki pooldumisel moodustuv tütarrakk saab ühe koopia kromosoomist, ligikaudu võrse arvu plasmiidi koopiaid ja piisava koguse teisi raku eluks vajalikke biomolekule. 2. Mida iseloomustab bakteri generatsiooniaeg?
Kujunesid välja meioos ja suguline paljunemine. Hulkraksete organismite teke. Kambrium - Ordoviitsium — loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. Silur-Devon — Korallriffide teke. Keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide kiire suundumine veest maismaale: Siluris taimed ja lülijalgsed, Devonis neljajalgsed. Karbon-Perm — lopsakas maismaataimestik: puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Lennuvõime teke osal putukatest. Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon, roomajate teke. Triias-Juura-Kriit — maismaataimestikus valdasid paljasseemetaimed. Hiidroomajate suur mitmekesisus. Imetajate ja lindude teke. Õistaimede ilmumine, putukate mitmekesisuse kiire kasv. Paleogeen-Neogeen-Kvaternaar — Imetajate kiire evolutsioon. Maa elustik omandas tänapäevase ilme. Hominiidide lahknemine teistest primaatidest. 17
Algas mandrite triiv. Elu teke- ainuraksed prokrüoodid. Fotosünteesivate organismide e bakterite ilmumine. Tekkis vaba hapnik ja osoonikiht. Eukarüootide ilmumine. Kujunesid välja meioos ja suguline paljunemine. Hulkraksete organismide teke. Loomade põhiliste ehitustüüpide kujunemine. Skeletiga organismide massiline levik meredes. Korallriffide teke. Keelikloomade kiire evolutsioon. Organismide siirdumine maismaale; Taimed ja lülijalgsed. Neljajalgsed. Lopsakas maismaataimestik: puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad. Lennuvõime teke osadel putukatest. Algeliste kahepaiksete kiire evolutsioon. Roomajate teke. Lubivetikate rohkus. Maismaataimestikus valdasid paljasseemnetaimed, okas ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Hiidroomajate suur mitmekesisus. Imetajate ja lindude teke. õistaimede ilmumine. Pututake mitmekesisuse kasv. Imetajate kiire evolutsioon. Maa elustik omandas tänapäevase ilme. Hominiidide lahknemine teistest primaatidest. 8
See on jäigem ja torkivam kui männi või kuuse okas. Kadakas on teistest puudest torkivam samal põhjusel, miks on torkiv kaktus. Mitte selleks, et end ärasöömise eest kaitsta, vaid selleks, et hästi vähe vett aurata. Kadakas on kahekojaline puu. Niisiis kannavad ühed kadakapõõsad marju tihti, teised mitte kunagi. Puukujulised kadakad on tavaliselt isaspuud. Kadaka tüvi keerdub alati päripäeva. Paljunemine Kadaka tolmlemist mai lõpul juuni alguses on kerge märgata isaskadakate okstelt lendu tõusva kollaka tolmu järgi. Kuid noori isas ja emaskäbi sid on okaste vahelt üsna raske avastada. Ümarad kolla sed isaskäbid on kõigest poole okka pikkused. Noored arenevad emaskäbid on veel kaks korda väiksemad. Nende
Silur lülijalgsed Sõnajalg taimed ja Devon Esimesed kalad Karbon Putukad ja Kollad, sõnajalad, kahepaiksed Pern puukujulised osjad Esimesed Esimesed roomajad paljasseemetaimed Keskaegkond Triias Esimesed Juura ürgimetajad Esimesed õistaimed Hiidroomajad,
Failisüsteem asub tavaliselt infokandjale (kõvaketas, USB pulk) partitsioonil ja tema poole pöördutakse seadmenimega. Näiteks esimese IDE kanali teise kõvaketta kolmas partitsioon kannab nime Linux’i failisüsteem aastast 1999, mis võeti esmakordselt kasutusele kernelis 2.4.15. ext3 erineb oma eelkäijast ext2 peamiselt selle poolest, et siin kasutatakse failisüsteemi muudatuste tegemisel päevikut. Lisaks sellele on siin üle mitme ploki ulatuvate kataloogide tarvis kasutusel puukujulised kataloogiindeksid ja failisüsteem on võimeline kasvama töö käigus. ext3 on ühilduv failisüsteemiga ext2 ning kui andmed on kõvakettal failistüsteemis ext2, siis üleminekul failisüsteemile ext3 puudub vajadus teha andmetest varukoopiat ● Kuigi ext3 jääb oma jõudluse poolest alla konkurentidele nagu ReiserFS ja XFS, omab ta eelist, mis lubab ext2-e failisüsteemid vormindada ext3-e ilma varukoopiat tegemata. ext3 tõi peamiste muudatustena sisse selle, et
vegetatiivset rakku kokku ja moodustavad viljakeha, mille sees muunduvad rakud müksospoorideks. Protsess võtab aega mitu tundi. http://cmgm.stanford.edu/~kaiserla/about_myxo/about_myxococcus.h tml Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Stigmatella oma puukujulise viljakehaga Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Müksobakterid Chondromyces crocatuse viljakehad on puukujulised ja caMikrobioloogia 0.5 mm kõrged I. Bakterite kujurühmad 2011. T Klamüüdiad On peetud viiruste ja bakterite vahevormideks. Tegelikult ikkagi tüüpilised bakterid. Rakukestas puudub peptidoglükaan. Genoom on väike. Täielikud genoomijärjestused paljudel olemas. Kasvavad ainult elusrakus. On rakusisesed parasiidid. Neil on elutsükkel, milles vaheldub 2 vormi: nakatamisvõimeline ja väliskeskkonnas vastupidav vorm (elementaarkehad) ning rakusisene
Hea ravim liigesepõletike vastu. Kadakamarju söödi vanasti tiisikuse, reuma kõhu-ja peavalu, neeru- ja põiehädade leevendamiseks. Kadakas sisaldab antiseptilisi aineid, mis tapab suitsutades pisikuid. Marjad ei külmu tavlel ära tänu suurele suhkrute ja vaigu sisaldusele. Kadakamarju on paras korjata septembris (kuivatatud marjad on tarbimiskõlblikud 3 aastat). Nõrkade neerude korral tuleb marjade söömisega ettevaatlik olla. 5. Kask ( Betula) Eestis kasvab 4 liik kaske. Puukujulised on arukask ja sookask. Põõsasjased kased on vaevakask ja madal kask. Arukase leht on rohkem rombjas, sookase oma ümar. Kogu metsade pindalast moodustavad kaasikud ca 30%. (männikute järel teisel kohal eestis). Arukased kasvavad sookasest kõrgemaks ja elavad kauem. Madalat kaske leidub vähem kui vaevakaske. Kasvab rohkemalt Ida-eesti soodes ning kasvab veidi kõrgemaks kui vaevakask ( lehed on ka 2 korda suuremad ja kujult piklikumad). Kase koor koosneb
(mändi 50% ja kuuske 50%) 30 0,780 1,310 40 0,760 1,270 50 0,720 1,200 Umbes 400 miljonit aastat tagasi hakkasid maismaal kasvama esimesed vetikatest arenenud taimed. Ajapikku kasvasid need suuremaks ja neist arenesid ligikaudu 395-345 miljonit aastat tagasi esimesed puukujulised taimed. Ameerika Ühendriikides on loodusuurijad avastanud metsa, mis on vähemalt 10 000 aastat vana. P uitkütuste liigid Puitkütuseid võib liigitada tooraine päritolu järgi (vt Joonis 4 ) metsast ja ener- giametsast saadavateks ning korduvkasutusega kütusteks. Kui metsast ja energiamet- sast saadavaid kütuseid võib pidada loodussõbralikeks kütusteks, siis korduvkasutusega puitkütused seda kindlasti ei ole. Nad on tavaliselt immutatud ja värvitud ning si-
130. Mis moodustavad nn. kristallidevahelise aine metallidel? Terade vahel on mittelahustuvad lisandid (oksiidid, silikaadid, intermetalliidid) 131. Mis suunas aeglustub kristalliseerumise kiirus? Kristalliseerumise kiirus aeglustub valandi südamiku suunas. 133. Mida saavutatakse valandi mitmekordse läbisepistamisega? Mitmekordse läbisepistamisega on võimalik tihendada valandit ja lõhkuda suured kristalliidid ning dendriidid (puukujulised kristalliidid). Vastutusrikaste detailide korral kasutatakse kolmekordset läbisepistamist. 134. Miks kuumutatud metalli survega töötlemine põhjustab materjalis mehaaniliste omaduste ebaühtlust? Põhjuseks on tooriku töötlemistemperatuurist tunduvalt madalam instrumendi pinna temperatuur, mis tooriku pinda oluliselt jahutab. 135. Mida tähendab, metall kalestub?Metall tugevneb 136. Miks metallide löögisitkus piki kiude on tuntavalt suurem kui põiki kiude?
Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. Päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. KLASS PÄRISKEERDLEHIKUD. Liikide arv umbes 10 000. Eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Risoom on kaetud epidermiga. Selle all asetseb koor, mille välimine kiht koosneb tugikoest.
mitmeid kordi suurema pindala kui tänapäeva korallrahud. Sel ajastul kujunesid meredes mitmesugused kalad, millest erilise grupi moodustasid rüükalad, kes selle ajastu lõpul ka välja surid. Devoni keskel ilmusid ka primitiivsed kahepaiksed loomad. Devoni ajastul sai alguse Maa asustamine maismaataimestikuga. Devoni alguses oli tegemist üksnes väga primitiivsete soontaimede ürgraigastega. Neile lisandusid algelised kollad ja sõnajalgtaimed. Kesk-Devonis ilmusid ka esimesed puukujulised eostaimed, kuid tõelised puitunud tüvega kõrged puud ilmusid Hilis-Devonis. Taimestiku plahvatuslik kasv kutsus esile kliima järk-järgulise jahenemise, mis lõppes jääaja tekkega ajastu lõpul. See põhjustas taimede ja loomade massilise väljasuremise, mis oli sarnane Ordoviitsiumi lõpul toimunuga. Eriti kannatasid kliima jahenemise all soojalembesed rifielanikud tabulaatsed korallid ja kihtpoorsed käsnad, kes Devoni lõpul täielikult välja surid. Ladestu kivimid
ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars kujutab endast maa-alust risoomi. See on lühike, paks, mustjaspruun, hästi väljendunud dorsoventraalse
käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist. Taxus baccata L. harilik jugapuu Oksad on peened, asetatud männasjalt, esineb ka männastevahelisi oksi. Võrsed väljast rohelised. Okkad on pealt tumerohelised, läikivad, alt heledamad, 1,8...3,5 cm pikad, kuni 0,25 cm laiad, ühtlaselt teravnenud tipuga. Okka all väga kahvatud õhulõheread
ravimtaimedena. Süstemaatika. Hõimkonnad jaotatakse kolmeks klassiks: esikeerdlehikud, ebakeerdlehikud ja päriskeerdlehikud. Esikeerdlehikute klassi esindajad on kõik välja surnud. Ebakeerdlehikute klass kujutab endast hääbuvat arengusuunda, liikide üldarv on 150. päriskeerdlehikute klassi kuulub valdav enamus kaasaegseid sõnajalgtaimi. Klass päriskeerdlehikud- Leptofilipsida. Liikide arv umbes 10 000. eluvormid on väga mitmesugused: puukujulised, liaanid, rohtsed epifüüdid (niisketes troopikametsades), mitmeaastased risoomiga rohttaimed (paras- ja külmvöötmes). Valdav enamus liike on sarnaseoselised maismaataimed. Ülejäänud (umbes 120 liiki) on erieoselised vee- ja sootaimed. Maarja-sõnajalg on laialt levinud lehtmetsades, niisketes varjulistes kohtades. Sporofüüt on kuni 1m kõrgune mitmeaastane rohttaim. Vars kujutab endast maa-alust risoomi. See on lühike, paks, mustjaspruun, hästi väljendunud dorsoventraalse
38. Osalahendustel tühimikule rakendatud pinge muutumine 39. Osalahenduste mõju Osalahenduste mõju: · lahenduskanali kiired elektronid pommitavad dielektriku väikest pinda · dielektriku väike osa (10-14...10-15 cm3) kuumeneb kuni mitmesaja kraadini · selles osas dielektrik laguneb, tekivad (ka keemiliselt aktiivsed) kõrvalproduktid · korduvatel osalahenduste tagajärjel tekivad dielektrikus kohalikud süvendid · edasi koonduvad lahendused süvendisse ja tekivad "puukujulised" kanalid ja lõhed · aja jooksul "puu" kasvab kuni dielektriku täieliku läbilöögini · isolatsiooni riknemise kiirus sõltub osalahenduste intensiivsusest ja dielektriku materjalist 40. Vedeliku läbilöögi mehhanism Põhilised isoleervedelikud on mineraalsed ja sünteetilised õlid, trafoõlid. Vedeliku läbilöögimehhanism ei ühti gaaside läbilöögiteooriaga: · molekulide lähedus · suurem viskoossus · lisandite oluline mõju Lisandid: · tahked · vedelad · gaasilised
hallitusseente koniidid, tsüanobakterite akineedid, müksobakterite müksospoorid. Tsüstid esinevad müksobakteritel, spiroheetidel, Azotobacter'il, riketsiatel. Tsüstiks muutub kogu rakk. Tsüstil on paksud kestad ja ta talub vegetatiivsest rakust paremini kuivust, kiirgust ja toksikante. Ei ole termoresistentne. Müksobakteritel nim tsüste ka müksospoorideks. Neil toimub rakkude tsüsteerumine limase viljakeha sees. Osad viljakehad on puukujulised mõned lihtsama ehitusega. Näljatingimustes koguneb mitu rakku kokku ja moodustavad viljakeha, mille sees muunduvad rakud müksospoorideks. Kõik rakud ei tsüsteeru, osa lüüsub ja ohverdab end, et nende toitainete arvel saaks teine osa rakke müksispoorideks muutuda. Koniidid aktinomütseetidel moodustuvad õhumütseeli hüüfide nöördumisel suguta paljunemise spoorid ehk koniidid. Neil ei ole spoorikatteid ega korteksit, kuid nad
spermatosoidid. Emasgametofüüt areneb samuti peaaegu tervenisti megaspoori sees. Kui gametofüüt suuremaks kasvab, rebib ta megaspoori kesta katki. Läbi kolmeharulise lõhe väljub osa gametofüüdi kehast, millel tekivad arhegoonid ja risoidid. Viljastamine toimub veekeskkonnas. Sügoodist kasvab sporofüüdi alge. Seega on erieoselisus tinginud gametofüütide kahekojalisuse ja redutseerumise. See on etendanud tähtsat osa taimde evolutsioonis. Hk. Ositaimed- Equisetoptyha. Puukujulised esindajad on täielikult välja surnud, kaasaegses taimestikus on säilinud ainult rohttaimed. Ehitus. Sporofüüdi iseärasuseks on männasena paiknevate külgharude esinemine. Lehed on samuti koondunud männasteks. Sõlmed ja sõlmevahed on selgesti väljendunud. Sõlmevahede alusel esineb sageli vahemeristeem. Lehed on redutseerunud, keskmised kuni väkesed, ühe keskrooga. Kloroplastid ei sisalda pürenoide. Sporangiumid paiknevad muundunud külgharude – sporangiofooride tippudes.
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Kask (Betula sp.) Arukask on meie tavalisemaid lehtpuid. Ta on kauni valge tüvega ja pikkade rippuvate okstega. Eestis kasvavatest lehtpuudest moodustavad suurema osa kaasikud (ligi 27%). Nii Eestimaal kui ka mujal Euroopas on looduses vaid 4 liiki kaski. Neist aru- ja sookask on puukujulised ning vaeva- ja madal kask põõsakujulised soo- või rabataimed. Maltspuiduline puu, puit punakas- või kollakasvalge, võrdlemisi raske ja kõva. Aastarõngad ja säsikiired on halvasti näha. Puidul on rohkesti negatiivseid
Krüptogaamid – taimed, kes ei paljune seemnetega EELISED võrreldes sammaldega - juhtkude - tugikude - domineerib diploidne sporofaas 24. Kl. kollad: koldade elutsükkel, sugukonnad Klass LYCOPSIDA kollad Lycopodiaceae (kollalised), Selaginellaceae (selaginellilised), Isoetaceae (lahnarohulised) Ilmusid devoni ja karboni ajastul, umbes 340 miljonit aastat tagasi, varsti peale esimeste soontaimede teket. Kunagi olid olemas ka puukujulised pärisraikad, praegu ainult rohttaimed. Karbonis väga arvukad, praeguse kivisöe moodustajad. Praegu umbes 1200 liiki Rohttaimed, kelle lehed (tegelikult lamendunud leherootsud fülloodid) asuvad varrel spiraalselt. Varred harunevad pidevalt kaheks, aga üks haru jääb lühikeseks. Peajuur puudub, ainult lisajuured. Eospesad neerjad, sporofüllidel, mis on enamasti koondunud eospeadeks. Eelleht maasisene. Arenevad aeglaselt. Sugukond kollalised (Lycopodiaceae)
on väga hinnatud käsitöömaterjal. Mõnede kaseliikide tüvedel parasiteeriv torikseen, must pässik (Inonotus obliquus) on kasutusel droogina, lisaks tarvitatakse kase pungi, noori lehti ja urbi ravimina. Oksi kasutatakse luudadeks ja vihtadeks. Küllalt suhkrurikas (suhkruid kuni 2%) mahl on nii värskelt kui ka hapendatult toniseeriv ning karastav janukustutaja. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B.pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Eestisse toodud u. 12 võõrkaseliigist kasvavad meil pargipuudena hästi Põhja-Ameerikast pärit valge paberjalt kestendava koorega paberikask (B. papyrifera), omapärase hallikaspunakaspruuni ribadena kestendava tüvekoorega kollane kask (B.alleghaniensis) ning mustjashalli tüvekoorega suhkrukask (B. lenta)
väljasuremine ajastu lõpul. 69 Silur. Algas korallriffide moodustumine ja ilmusid esimesed kalad. Maismaal hakkasid levima primitiivsed sõnajalgtaimed ja lülijalgsed. Devon. Meresid valitsesid rüükalad ja kilpkalad. Maismaale asusid esimesed neljajalgsed- kahepaiksed. Ulatuslik väljasuremine. Karbon. Soojas ja niiskes kliimas arenes välja mitmekesine taimestik, mille moodustasid puukujulised osjad, kollad ja sõnajalad- neist on tekkinud kivisüsi. Kasvas lülijalgsete ja kahepaiksete mitmekesisus. Ilmusid esimesed roomajad. Osadel putukatel lennuvõime. Permi. Lõpul suurim väljasuremine. KESKAEGKOND: suurenesid roomajate mõõtmed, suured dinosaurused, imetajad väiksed ööloomad. Juura. Dinosaurustest evolutsioneerusid esimesed linnud. Lõpus hakkasid levima õistaimed ja mitmekesistusid st putukad. Kriidi. Ajastu lõpul suur väljasuremine (dinosaurused).
· Väleda kasvu tõttu rajatakse temast kaitseistandikke. Iluaianduses on tuntud ja hinnatud saarvahtra sordid 27. Perekond kask (Betula) ja arukask (Betula pendula) Betula - perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Perekonnas on u. 60 liiki, mis levinud Euraasia ja Põhja- Ameerika paras- ja boreaalses vöötmes. Looduslikult kasvab Eestis 4 kaseliiki. Arukask (B. pendula) ja sookask (B. pubescens) on puukujulised ning moodustavad metsapuistuid; vaevakask (B. nana) ja madal kask (B. humilis) on madalad põõsakujulised liigniiskete ning soostunud alade puittaimed. Keskmiselt 30,2% kogu metsamaa pindalast ehk 646 800 ha (2005). Umbes pooled neist on arukaasikud, sookaasikuid on u. 45% kaasikute kogupindalast. · Peamiselt väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga vahelduvalt pikkvõrsele (lühivõrsetele kimpudes) kinnituvad lihtlehed puhkevad
annaabi.ee 
