Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane Esimene neist on mees, kes Stendhal tahtnuks olla. See on noor, tavaliselt ilus mees, kes väärib armastust, kuid on uje, sest temagi on võimeline armastama ja järelikult olema kohmetunud selle ees, keda armastab. Kuid siiski on ta võimeline ületama takistused tahtekindluse ja julgusega.. Teine marionett on naine, keda Stendhal tahaks armastada. Naine, keda kirjanik ihkab armastada, on täiuslikult ilus, puhas ja kes saab ometigi tema armukeseks. Kolmas tegelaskuju on naine, kes kirjanik enda arvates oleks olnud, kui ta oleks olnud naine. ,,Punases ja mustas" on selleks Mathilde. Neljas marionett on deus ex machina võimas heategija (härra de La Mole).
õhkkonda , huvitavaid ning haritud naisi. Oma mälestustest Pariisis loob ta osa ,,Punasest ja mustast", loob paralleele enda ja Julieni vahel. Stendhal mängib oma tegelastega kui marionettidega. Kirjaniku romaane võib kujutada kui mänge, mida ta endale korraldab ning milles idealiseeritud Stendhal on peategelane Esimene neist on mees, kes Stendhal tahtnuks olla. See on noor, tavaliselt ilus mees, kes väärib armastust, kuid on uje, sest temagi on võimeline armastama ja järelikult olema kohmetunud selle ees, keda armastab. Kuid siiski on ta võimeline ületama takistused tahtekindluse ja julgusega.. Teine marionett on naine, keda Stendhal tahaks armastada. Naine, keda kirjanik ihkab armastada, on täiuslikult ilus, puhas ja kes saab ometigi tema armukeseks. Kolmas tegelaskuju on naine, kes kirjanik enda arvates oleks olnud, kui ta oleks olnud naine. ,,Punases ja mustas" on selleks Mathilde
Koostas:Brigitta Pärni ,,Punane ja must" Stendhal Raamat ,,Punane ja must" on kirjutatud kirjaniku Stendhali poolt. Stendhali kirjutatud romaan räägib noorest puusepapojast nimega Julien Soreli, kes oli 19-aastane. Tema eesmärk oli saada kõrgeimasse seisusse, kus ta saab välja näidata omandatud tarkust, lugedes palju erinevaid raamatuid. Julien oli andekas noormees, kes tahtis saavutada suurt kuulsust. Tema perekond temast ei hoolinud. Isa pidas Julieni laisaks ja kasutuks. Tema vennad ei tahtnud, et Julien oleks neist targem ja osavam. Jumal vastas Julieni palvele ja linnapea, härra Renal kutsus ta raha eest oma laste koduõpetajaks
Julien Sorel- kaval ja osav naistega manipuleerija Raamatu peategelane Julien Sorel on kummalise iseloomuga väga kena noormees. Ta on väga tark. Juba noores eas meeldis talle palju lugeda ja tänu raamatutele õppis ta ära ladina keele ja oskas peast lugeda Uut Testamenti, mis olid talle karjääris suureks plussiks. Lapsepõlv oli tal raske. Ta elas vaestes tingimustes isa ja vendadega, kes ei käitunud temaga hästi ja olid isegi vägivaldsed. Tegelikult on Julien väga kaval, auahne ja kahepalgeline. Ta leiab kavalaid võtteid, kuidas pääseda parematesse seltskondadesse, kuidas võita naiste südameid ja kuidas rohkem teenida, ta tahab olla alati teistest parem. Tema suureks iidoliks on Napoleon, kelle pilti ta varjab, sest Napoleon polnud ühiskonnas eriti populaarne. Tal õnnestub viibida päris uhketes seltskondades ja rikaste inimeste seas. Paljudele ta meeldib, ka
mõtle,peab teda logardiks. Linnapea tahtis Julienist koduõpetajat teha oma lastele,ning isale meeldis see mõte,sest ta tahabgi tütrest lahti saada,ning saab ka kõik raha omale.Julien oli isegi ladinakeelse Uue Testamendi pähe õppinud,lootes mängida head preestriõpilast,ehk on midagi siis ka parem. Saades peremehe ja lastega häst läbi,hakkas Julienile meeldima proua Renal,ning ta tahtis teda suudelda ja ka saavutas selle.Hr Renal kohtleb teda ja oma naist alaväärsena. Julien tahab tohutult midagi lugeda aga ei julge ilmalikke raatatuid sinna majja tuua,sest need rikuksid tema maine,samas ise talle meeldivad sellised raamatud aga ikka teeskleb ,et ilmalikud raamatud on räpased ja põlgusväärsed. Julieni soov oli võrgutada proua Renal,kuid ta kartis läbikukkumist.kuid tal õnnestus siiski proua Renali kätt suudelda.ta langes nüüd masendusse ja
Punane ja must Raamat räägib noorest mehest Julienist. Julien nimelt töötas oma isa juures saeveskis, ta jäi vahele raamatu lugemisega ning tänu sellele sai ta tunda vägivalda. Julien oli tark, tal oli Uus Testament tervenisti peas ladina keeles. Julieni isa saatis ta koduõpetajaks linnapean härra de Renali juurde. Julien arvas, et selline töö on alandav, kui talle hakkasid lapsed ruttu meeldima ning pererahvas oli ta vastu sõbralik. Julienil ja proua de Renalil tekkis armusuhe, see algas aias käehoidmisega ja lõpuks hakkas poiss juba naise tuppa hiilima, kui kõik magasid. Julien soovis vahepeal kõigest sellest eemale saada ning käis mägedes mõtteid mõlgutamas. Proua de Renal paanitses ka tihti seetõttu, et ta arvas et Julien teda ei armasta
Tugev isiksus suudab .. Peategelane noor Julien on 19-aastane noormees, kes pole kordagi kodukülast välja saanud, ka külas on ta käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil, kes on tema sõber ja kiriklas. Julien on väga tark ja andekas ta võtab kõike mõistusega. Julien jumaldab Napoleoni, kuid see mees pole sel ajal ühiskonnas väga soositud, peab ta varjama seda. Julien arvab, et peab olema kõiges tasemel, teistest parem ning ta on endale pähe võtnud, et peab alati saavutama selle, millest mõelnud on. Ta põlgab oma perekonda, sest tema arvates on need ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Nimelt armastas Julien väga lugeda, ta võis tundide kaupa lugeda ning tal ei saanud sellest ikka küllalt. Julieni vennad peksavad teda tihti, sest nad tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Kuid
Ta on väga kaval poiss. Ta peab ennast teistest paremaks ja tal on häbi oma perepärast. Ta saab vendadelt tihti peale peksa ja isa arust on tegu lihtsalt nii sama leiva sööjaga. Linnapea kutsub ta enda lastele koduõpetajaks, sellega olid kõik rahul, isa sai raha ja sai parema elu peale. Härra linnapea maksab talle väga hästi kuna ta kardab , et tema rivaal maksab temast üle ja Julien läheb hoopis tema lapsi õpetama. Julien hakkas kohe algul laste ja proua Renaliga hästi läbi saama ja proua hakkab talle vaikselt meeldima kuigi ta ei olnud selles väga kindel. Ajapikku hakkab ta siiski prouat armastama. Julienile meeldis ka väga lugeda, aga ta ei julgenud imelikke raamatuid sinna majja tuua, kuna ta arvas ,et need võivad tema mainet kahjustada. Siis saadeti ta teise linna seminarile, kus ei sallita teda ültse. Seal õppivad vaid rumalad talupojad, kes soovivad saada preestrik, et oma elujärge parandada
,,Punane ja must" kui realistlik teos Stendhali ,,Punane ja must" on realistlik teos, kuna: 1) Elu kujutati kogu tegelikkuses. Peategelane, noor Julien, kes pole kordagi kodukülast välja saanud ja on ka külas käinud ainult kahel inimesel. Vanal sõjaväearstil ja kiriklas, sest teeskleb et tahab preestriks saada. Perekonnas teda ei sallita. Julien põlgab oma perekonda - isa ja vendi, sest need on ainult lihasmass ega mõista tema raamatulembust. Vennad peksavad teda tihti, sest tajuvad tema loomupärast üleolekut neist. Isa peab teda kasutuks logardiks. Seega on päris hea, kui linnapea otsustab Julienist oma lastele koduõpetaja teha. Isa saab logardist lahti, Julien parema elu. Linnapea, härra Rénal kardab väga, et kuna Julien on nii tark ja võimekas, äkki ta
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Kati Kroon Punane ja Must Stendhal Juhendaja : Anne Rand Kuressaare 2008 1.Raamat räägib ühest 18-aastasest puusepa pojast Julien Sorel'ist , kes unistab ühiskonna kõrgkihti pääsemisest, kuulsusest ja rikkusest. Tal on tugev tahtejõud, suurepärane mälu ja kujutlusvõime ning ta on erakordselt auahne. 2.Välimuselt on Julien habras ja ilus noormees, kes kasvab despootlikus isakodus, kus oma raamatutarkuse ja õpihimu tõttu on ta muutunud põlualuseks. Tal on tuline hing ja ta tahab jõuda haljale oksale. Tal on õnne: algul on ta Verriers'i linnapea härra de Renali majas koduõpetajaks, seejärel seminarist Besanconis ja siis juba Pariisis markii de la Mole'i sekretär. Kuid sellest on veel vähe. Julien on südamete vallutaja: Verriers'is armus temasse linnapea abikaasa, Pariisis markii tüttar Mathilde, üks
voodikaaslaseks. Kippar maksis Maarjale üsna heldelt vahekordade eest, kuid sellistel tegudel on enamasti tagajärg- laps. Kuna Kipparil polnud rohkem pärijaid, abiellus ta Maarjaga, lubades üsna pea ära surra ja oma varanduse talle jätta. Kuid vanamees sai eluvaimu aina juurde ja peatsest surmast polnud ühtegi märki. Ühel õhtul segas Maarja Kipparile liialt kange unerohu, mistõttu too suri. Kui Mait sai teada Maarja tegevusest, põlgas ta Maarja ära ja ütles, et ta armastab teist, sellest hoolimata et armastatu on vaene. Suurest ahastusest segas Maarja ka enesele unerohtu, kuid kogus oli liialt suur ja seetõttu seiskus ta süda. Teoses ,,Mäeküla piimamees" hakkas vanapoisist vaesunud mõisnik Ulrich von Kremerile meeldima talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari. Klemer tundis Mari vastu suurt himu ja otsustas Tõnuga kokkuleppe teha. Ta pakkus talle tulusat piimarentniku talu. Prillup
Tuli avalikuks ja saadeti sanatooriumisse vaimulikuks õppima. Aga jättis pooleli ja läks Pariisi. Seal härra de La Mole'i sekretär ja heal järjel. Tekkis armuvahekord proua de la mole'iga (mathilde) ja too jäi rasedaks. Tuli ilmsiks ja isa oleks peaaegu leppind nende abieluga kui proua Renalilt tuli kiri ülsetunnistusega Julieni alatust armastusest varem. Kui poiss sellest teada sai läks kiiresti tagasi kodukülla ja tulistas kirikuss proua Renalit kaks korda. Vangi. Mathilde ja proua Renal püüavad päästa teda surmaotsusest, aga züriis vihatud Valeno ja giljotineeritakse. Ise armastas lõpus ainult Renlit ja avastas, et kõige õnnelikum aeg elus oli renaliga salaja, kuid ta oli tol ajal mõelnud vaid auahneid plaane edasisele edule.
ning raha ja võimuahnusest väärastunud inimest. 4. Nimeta 3 maad, kus realism kõige enam arenes! Millised olid nende maade tähtsaimad kirjanikud realismiajal? Inglismaa C.Dickens, Prantsusmaa Stendhal, H. de Balzac, G.Flaubert Venemaa F.Dostojevski, A.Tsehhov 5. Milline zanr oli realismiajal kõige levinum? Romaan. 6. Milline kirjanik saavutas esimesena realistikuulsuse? Stendhal. 7. Kirjuta 10-lauseline romaani ,,Punane ja must" kokkuvõte! Peategelane 19-aastane noormees Julien Sorel on harimatu ja rahaahne lauavabrikandi poeg. Ta oli õpihimuline ja ta isa põlgas teda sellepärast. Julien oli salaja lugenud läbi piibli ning õppinud selgeks ladina keele. Julieni sihiks on saada kõrgseltskonda, ta tahab sundida ühiskonda ennast tunnustama. Julien otsustab oma eesmärkide saavutamiseks kasutada mõjuvõimsate naiste abi. Ta palgatakse koduõpetajaks linnapea härra dé Renal'i majja. Julien võrgutab ära linnapea naise ja tema plaane saadab edu
on oma geograafia, samuti nagu tal on oma genealoogia ja perekond, oma kohad ja asjad, oma tegelased ja faktid, oma vappide raamat, oma aadlikud ja kodanlased, oma käsitöölised ja talupojad,oma poliitikud ja keigraid, oma armee ja lõpuks-oma maailm!". See polnud autori fantaasiavili, selline oli tõepoolest tema kaasaegne maailm. 11.Romaani "Punane ja must"kesksed tegelased ja sündmused ´Punane ja must´´: peategelane Julien Sorel (18-19 aastane noormees). Oma õpihimu tõttu on ta kodus põlu all, kuid Julieni soov on jõuda välja alamklassist. Esimene samm sel teel on koduõpetaja koht linnapea de Rênali majas, kus majaperenaine armub Julieni. Järgnevalt läheb Julien tööle Pariisi aadliku markii juurde. Osavate võtetega võidab Julien markii tütre südame. Samal ajal hakkab proua de Rênal oma pattu kahetsema ning paljastab Julieni. Julien tulistab
Realistlikus romaanis kujutatakse nn tavalist inimest, jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest. Traditsioonilises realistlikus romaanis toimub jutustamine kolmandas isikus, autori vaatepunktist. 4. MIKS STANDHALI PARIMAD PSÜHHOLOOGILISED ROMAANID JÄID ESIALGU TÄHELEPANUTA? Need vastandusid romantilisele ilutsemisele ja fantaasiamängule, mida tolleaegne lugeja ootas. 5. KIRJELDA JULIEN SORELI KARJÄÄRI PÜÜDLUS. MIKS NEED KOKKUVARISEVAD? Julien Sorel- ,,Punane ja must ,, peategelane. Ta unistab paremast elust. Ta on auahne, andekas, õpihimuline individualist, oma ideaaliks peab ta Napoleoni. Esimene samm noormehe unelmate täitumise teel on koduõpetaja koht linnapea juures. Karjääriredeli järgmiseks astmeks saab Pariisi aadliku sekretärina tema tütre armasutuse võitmiseks. Kuid pihiisa kirjutatud kiri paljastab ta. Tulvil
sündmuste ja konfliktide loogiline esitus ning ajaloolise tõe taotlemine. Oma peateoses "Punane ja must" kirjutas ta: Tõtt. Karmi tõtt. Romaani "Punane ja must" alapealkiri on "XX sajandi kroonika", mis määratleb küllaltki täpselt elu nii nagu ta on. "Punane ja must" Alapealkirjast võime järeldada, et tegemist on kindlapiirilist ajastust reprodutseeriva realistliku teosega. Romaani peategelane on 18-19 aastane noormees Julien Sorel, puusepa poeg, kes tahab jõuda nö. "haljale oksale", aga et sinna jõuda, siis peab ta kasutama kavalust ja osavaid manöövreid. Ka karjääriredeli astmestikud on talle teada. Esmalt saab temast koduõpetaja. Temasse armub 30- aastane usklik naine, proua de Rènal. Teine etapp on mõjuka aadliku juures , kus ta täidab kirjakirjutaja ülesannet. Siinkohal püüab ta võita markii tütre armastust, mis tal ka õnnestub. Usklik naine saadab markiile kirja, milles ta paljastab
palumise peale. Kui isa ära suri, siis tütred matusele ei ilmunud vaid saatsid oma kutsarid. Üks tegelane Eugene oli tark ja hästi kasvatatud poiss. Tema rahaline seis ei olnud just kõige parem. Temagi lootis isa Goriot-i tütre Delphine kaudu rikkaks saada. Võrgutas tütre ära kuid siiski armus temasse. Selles loos olid tütred raha peal väljas, isa aga hoolis oma lastest ja oli pime. Isaarmastus oli niivõrd suur. Raamatus ,,Punane ja must" oli peategelaseks 19 aastane noormees Julien, kes armastas väga raamatuid. Ta oli väga tark poiss. Linnapea härra de Renal tahtsis oma lastele koduõpetajat ja rääkis sellest Julieni isaga. Julieni isa alandas poissi ja pidas teda loodriks. Tema vennad ei sallinud teda samuti, nad peksid teda. Julieni isa seadis ette kindlad rahasummad mis tuleb Julienile maksta ja kehtestas reeglid, et poisile riided selga. Julien eriti ei hoolinud rahast, temale oli tähtsam see, et poisid saaksid targaks
Tänu oma mõjukatele sugulastele oli Napoleoni teenistuses ja rändas läbi peaaegu kogu Euroopa. Tema tähtsamad teosed on ,,Parma klooster" ning ,,Punane ja must" (1830). Romaani ,,Punane ja must" motoks on ,,Tõtt, karmi tõtt". Jutt põhineb tõsielu faktidel ja ainest on saadud tollel ajal ajakirjanduses levinud uudisest, kus talupoeglikku päritoluga noormees, kes tulistas kirikus aadli soost armukese pihta. Selle peategelane on Julien Sorel, 19 aastane noormees, puussepa poeg, ta on edasipüüdlik, kõrgete vaimsete võimetega, on iseseisvalt salaja õppinud selgeks ladina keele, lugenud läbi piibli ja võiks vabalt preestri ametit pidada. Karjääri astmestik on tal väga selge ja tuleviku unistused väga suured aga ta on talupoeg ja ülespoole pürgida saab vaid kavaluse ja osavate manöövritega. Ta otsustab seda teha naiste abil. Tema esimene samm on koduõpetaja koht linnapea de Renàli peres.
õpetlikke lauseid. Tähtsus selle kirjutamise ajal oli kindlasti see, et ta näitaski seda elu rahvale nii, nagu see tegelikult on. Tänapäeval annab jällegi kaasaegsele rahvale ettekujutuse tolleaegsetest eluviisidest ja realismi tunnustest. Kokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda Victorine'iga, kes peagi tänu
Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära
Honoré de Balzac „Isa Goriot“ 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
Honoré de Balzac Tallinn 1971 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
Honoré de Balzac (Tallinn 1971) 1. Teose sisu lühikokkuvõte Proua Vauquer'i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. Teiste seas elab siin Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas; isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda; isapoolt hüljatud noor naine Victorine; põgenenud vang Vautrin (Collin) ning pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. Eugene saab teada hr Goriot kurva eluloo ning asub teda kaitsma pansionis taga kiusamise eest. Tänu oma nõole hakkab ta soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega. Eugene eirab Vautrin'i soovitust abielluda
Teose kõrvaltegelasteks olid veel proua Courure - Victorine tädi, vabariigiaegse sõjaväeleitnanti lesk, Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes paljastab Vautrini, Horace Biancon - meditsiinitudengist Rastignac'i sõber, Cristophe - pansionaadi jooksupoiss, Sylvie - pansionaadi toatüdruk, Härra Poiret - vanamees, kes käis pansionaadis lõunatamas, samuti isa Goriot' tütar, keda Rastignac armastas, Vikontess de Bauséant - Rastignac'i kaugem sugulane, kes aitas noormehe peenemasse seltskonda, proua de Marcillac - Rastignac'i tädi, kes rääkis nende kaugema sugulase proua Bauséant'iga, et viimane Rastignac'i enda tiiva alla võtaks. V TEOSE ÜLESEHITUS. SÜZEE JA FAABULA Kirjeldatakse proua Vauquer' pansionaati, inimesi, kes seal elavad. Proua Vauqueril oli plaan abielluda isa Goriot'ga, kuna ta arvas, et mees on rikas. Proua Vauquer loobub siiski oma plaanist, kui isa Goriot jäi järk-järgult aina vaesemaks.
asjadest terve oma elu. Kui neid oleks korralikult haritud, oleks nad leidnud omale mingi harrastuse, millega tegeleda, selle asemel, et kogu aeg mõelda ainult kleitidest ja ehetest jms. Kui neid oleks ses suhtes korralikult kasvatatud, siis nad ehk ei oleks abiellunud ainult raha ja nime pärast. Kui nad oleksid abiellunud natukenegi armastuse pärast, siis oleks ehk kõik see, mis oli, olemata jäänud. Muidugi selleks, et kedagi armastama hakata, oleks neid tulnud teisiti kasvatada, mitte tingimusteta ja kõiki nende soove täites, nagu seda tegi Goriot. Miks ei armasta tütred Goriot'd? Goriot' tütred ei armastanud teda, sest neile oli ta terve elu olnud vaid rahaallikas ja isik, kes täidab kõik nende soovid, mida iganes nad ka ei taha. Nad olid ära hellitatud, sellepärast ei suutnudki nad oma isa armastada. Vautrin Tahtis, et Eugène abielluks Victorine'iga, kuna ta vajas raha, et sõita Ameerikasse väidetavalt
Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab ära Victorine´i venna ja Victorine´i isa pärandab oma varanduse ainsale
tema südant pehmendada. Ta teeb seda igal aastal, aga tulutult. Ka see kord saadetakse ta tagasi, ilma, et ta oleks oma isa näinudki. Eugene läheb külla proua de Restaud´le, kus leiab eest viimase armukese Maxime´i ja abikaasa. Teda võetakse väga külmalt vastu ja tema oskamatu käitumise tõttu palub härra de Restaud teenritel teda teinekord enam sisse mitte lasta. Eugene läheb oma sugulase Bauseant´i juurde, kust leiab eest vikontessi koos viimase armukese markii d´Ajuda-Pintoga (viimane on peagi abiellumas, millest vikontess veel midagi ei tea). Vikontess räägib Eugene´ile seltskonda pürgimise saladustest ja ka sellest, kuidas tütred isa Goriot´i hülgasid. Eugene palus oma perekonnal saata talle oma viimased säästud, et ta saaks seltskonnale vastav välja näha. Vautrin pakub Eugene´ile järmist plaani: Eugene võlub ära Victorine, siis Vautrini üks sõber tapab
ISA GORIOT *Proua Vauquer’i pansionaadis, mis ei ole kõige luksuslikum, elavad inimesed, kes on elus põletada saanud. *elab ka Eugene, vaene üliõpilane, kes tahab saada advokaadiks ning soetada sidemeid kõrgseltskonnas *isa Goriot, kes armastab oma tütreid üle kõige maailmas, kuid ta paremal elujärjel tütred häbenevad teda *isapoolt hüljatud noor naine Victorine *põgenenud vang Vautrin (Collin) *pansionaadi omanik Vauquer, kelle kogu eluks on see pansionaat. *Eugene kaitseb ise Goriot pansionaadis kiusamise eest, tema kurva eluloo pärast *Tänu oma nõole hakkab Eugene soojemalt läbi saama Delphine de Nucingeniga, Goriot noorema tütrega
kriitika kriitiline realism. Naturalism Naturalism on realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". 1. Iseloomusta Stendhali, Balzaci, Flauberti ning nende peateoste põhiprobleeme. 1783-1842, Prantsusmaa. Stendhal oli esimene autor, kes romaanides viljeles realismi. Tema looming saavutas populaaruse alles pärast autori surma. Pärit jõukas perest. Õnnetu lapsepõlv. Isa oli rojalist, vanaisa mõjutas teda teises suunas. Stendhal jagas inimesed kahe tüübi järgi: * punane üllad, hispaanialikud, revolutsionäärid, bonapartistid * must kelmid, kuningavõimu pooldajad, rojalistid. · Romaan "Punane ja must"
kirjutama sellest, mida nad hästi tunnevad. Prantsuse realismis tekib 2 liini: 1. Honoré de Balzac 2. Stendhal (pärisnimi Marie-Henri Beyle) Nende erinevus seisneb selles, et Stendhal on autor, kellel on tugevam seos sellega, milliseks kirjandus kujunes hiljem. Balzac seevastu jääb realistlikku kirjanduspilti, Stendhalil on sugulasi hiljemgi. Stendhal tuli kirjandusse samuti läbi ajakirjanduse. Ta on välja toonud selle, et tal on raske leida süzeed. Stendhali ei huvita väline külg, vaid see, mis toimub inimese hinges (psühholoogiline romaan). Tema esimene romaan „Armance“ ebaõnnestub. Hiljem saab ta kuulsaks oma romaaniga „Punane ja must“. See on ajalooline psühholoogiline romaan. Stendhal kasutab süzeede puhul tihti mingit eeskuju või inspiratsiooni ja siinkohal on selleks üks ajalooline artikkel. Romaanis saame osa ühe madalast seisusest vaimuannetega nägusa noormehe, Julien Sorel’i, loost, kes püüab sotsiaalsel redelil
maailma avastama elukooli teos (arenguromaan) ning teda käivitavaks jõuks on armastus, see annab talle jõudu ja kindlust eesmärke saavutada. Kaunis naine, kellesse noormees armub. Puhas, rikkumata, loomulik, vahetu, siiras, ometi saab temast peategelase armuke. Naine, kes Stendhal enda arvates oleks olnud. Otsustuskindel, tegutseja, jõuline, tugev. Deus ex machina, võluuur, rikas, mõjuvõima sisik, kes on noormehe heategija. Kelm, keegi halb, kes pillub kaikaid kodarasse vastandina heategijale. "Punane ja must" on nagu elukool. Hakkab maailma avastama, peategelane põrkab tegelikkusega kokku. 4. Honoré de Balzac (1799-1850) XIX sajandi realismi üks viljakamaid autoreid. Balzac sündis Kesk-Prantsusmaal Tours'i linnas. Isa oli pärit talupoegkonnast ning tegees toidumoona hankimisega sõjaväele. Mõnda aega oli ta isegi linnapea abi. Tulevase kirjaniku vanaisa
Härra de Nemours püüdis igal võimalikul viisil naisele oma armastusest märku anda. Ta käis tihti kuninganna-troonipärija juures, sest seal viibis ka printsess ning kui tal tekkis võimalus, varastas mees naise portree, et teda salaja iga päev imetleda. Ükskõik kui palju printsess de Clèves ei püüdnud oma armastust hertsog Nemoursi vastu varjata, ei õnnestunud see tal kuidagi. Üsna pea saab sellest aimu härra de Clèves, kui ta mõistab, et tema naine armastab kedagi teist. Ta püüab mehe nime printsessilt välja meelitada, kuid see tal ei õnnestu. Naine tunnistab, et tal on tunded teise mehe vastu ning palub abikaasalt luba linnast lahkuda, et ta ei peaks härra de Nemoursi nägema. Siiski süvendab lahusolek härra de Nemoursist printsessi armastust tema vastu. Mees jälitab printsessi igale poole, kuhu daam tema eest põgeneb. Tema armastus naise vastu on nii tugev, et ta ei taha isegi kuningaks saada kui ta Inglismaa kuningannaga abielluks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
