pärandkoosluste puhul on see vastupidi. Poollooduslikel aladel pinnast sihilikult ei muudeta ja uusi liike sisse ei tooda, mis tähendab et pärand-kooslustel on inimmõju sarnane sellega, mida avaldavad taimedele ka looduslikud herbivoorid, mis teeb selle harimisest loodussõbraliku taimestiku mõjutamise viisi. Tahtliku mõjutamise vormideks on näiteks: kultuurrohumaade kündmine, väetatamine, külvamine. Pärandkoosluste tüübid Peamised poollooduslike rohumaade tüübid on puisniidud, puiskarjamaad, kuivad, mõõdukalt niisked ja ajuti liigniisked aruniidud, looniidud ehk alvarid, lamminiidud ehk luhad ja rannaniidud. Puisniidud Puisniidud on hõredad puistud, mida niidetakse heina varumiseks. Et nii mõnigi kord lastakse niidetud alale peale niitmist ka kariloomad, on puisniite puiskarjamaadest raske eristada. Suurim erinevus puiskarjamaadega on majandamisviisi valdavuses: puisniite peamiselt niidetakse ja kari lastakse sinna harva, puiskarjamaad kasutatakse peamiselt karjatamiseks
liike ning nende elupaiku. Natura 2000 võrgustik koosneb linnudirektiivi4 artikli 4 lõike 1 ja 2 alusel valitud linnualadest ning loodusdirektiivi artikli 3 lõike 1 ja artikli 4 alusel valitud loodusaladest. Poollooduslik kooslus ehk pärandkooslus pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala. Poollooduslikud kooslused on puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. Rohetaristu ehk roheline infrastruktuur looduslikke alasid ühendav strateegiliselt planeeritud, ökoloogiliselt toimiv võrgustik, mis hõlmab mh kaitsealasid, põllumajandusmaid, märgalasid, jõekoridore, metsi, parke jt haljasalasid ning merealasid, mis reguleerivad vee, õhu ja ökosüsteemi kvaliteeti ning aitavad puhverdada kliimamuutuse mõju. Soo püsivalt kõrge veetasemega turbaala, kus jätkuvalt tekib turvas ja toimub süsihappegaasi sidumine
päikesevalgus, teised elusorganismid, soolsus, happesus e. reaktsioon? 3. Milliseid tingimusi / tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? 4. Mis juhtub antud kooslusega kui tingimused muutuvad? Pargi poolloodusliku iseloomu tõttu on parkide kaitse korraldamisel võrreldes maastiku- ja looduskaitsealadega mõned erisused. Park on inimese loodud kooslus, mida kohe pärast rajamist on hakanud mõjutama looduslikud tingimused ning mis sarnaselt poollooduslike koosluste (puisniidud, puiskarjamaad, rannaniidud jne) ja avatud maastikega kaob, kui järjepidev hooldus lakkab. Pargiaasade liigiline koosseis on kujunenud pikaajalise niitmise tulemusena ning neid peaks seega käsitlema samamoodi kui poollooduslikke kooslusi. Oma eripärast tulenevalt vajab hoolt ka pargi puistu. Kuna pargid on elavast materjalist, siis vajavad nad pidevat hooldust ning vajadusel ka täiendamist uute puude ja põõsastega. Niipea, kui kaob
kased. Kurese maastikukaitseala Kurese uhkuseks on ulatuslike kiviaedadega sumbkülamaastik, muinaspõllud, karsti-alad, Mihkli Salumägi, kaitstavad liigid ja nende elupaigad. Sealne maastik kujunes 420 mln aasta eest laiunud troopilise mere korallrahudele. Nüüd kõrgub paekõvikul Mihkli Salumägi. Kaitsealal asuv Kibura karstiala, Salumägi ja kaks allikat kuuluvad Eesti Ürglooduse Raamatu nimistusse. Maastike põhiväärtuseks on puiskarjamaad ja hõreda kadastikuga loopealsed, mida taastatakse ja hooldatakse. Kurese küla iga ulatub pronksiaega. Iidsed leiud- põlispõlluala, kalme ja väikeselohuline kultusekivi on muinsuskaitse all. Avaste looduskaitseala Geoloogiliselt, veekaitseliselt ja ökoloogiliselt väärtuslik Avaste soo asub Lihula-Lavas-saare soostikus. Sealne soo on üks Eesti suuremaid madalasoid. Kaitseala põhiväärtused: madal- ja siirdesoo ning märjad metsad pakuvad elupaiku mitmetele haruldastele liikidele
Lisaks teadaolevatele liikidele on siin olemas sobilikud elupaigad ka must-toonekurele ning väike-konnakotkale, kuigi viimastel aastatel pole nende liikide pesitsemist kaitsealal täheldatud. Siinsetes metsades on inventeeritud olulisi metsaelupaigatüüpe, mis kvalifitseeruvad sageli ka Euroopas väärtustatud elupaikadeks. Lahemaa loodusalasse jäävad loodusdirektiivi metsaelupaigad on vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad e pangametsad (9180*), siirdesoo- ja rabametsad (9080*) ning lammi-lodumetsad (91E0*). Lahemaa piiranguvööndis asuvates majandatavates metsades piiratakse vastavalt kaitse-eesmärgile uuendusraieid ning säilitatakse raiete käigus erinevaid loodusliku mitmekesisuse elemente. Seetõttu on ka piiranguvööndi metsad liigirikkamad kui majandusmetsad väljaspool kaitseala. 4.2 Sood
põllu- ja niidu ala) • park (inimese poolt rajatud) Kõik inimmõjuga metsabiotoobid on kujunenud ürgmetsast. Pool-looduslikeks kooslusteks nimetatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud, karjatatud või muul viisil mõõdukalt majandatud. Nende tekkes ja püsimises on kõrvuti looduslike tingimustega etendanud olulist osa inimene Eestis on pool-looduslikeks kooslusteks – puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ja puiskarjamaad. Rannaniidud ja alvarid – kasutati karjatamiseks, seetõttu oli puidu osatähtsus väike. Peamiselt mererannikul, alvarid ka sisemaal. Harva kasutati ka heina varumiseks. Luhaniidud – jõgede ääres, tihti üleujutatud (muda pealevool aitas säilitada viljakust). Kasutati heina varumiseks, harvem karjatamiseks. Puisniidud – ühed vanimad inimese ja looduse koostööl tekkinud ökosüsteemid. Nüüdseks suur osa hävinenud. Liigirikkad. Liivia-Maria Laasimer eristas:
○ kasutatav enamikus elukohatüüpides, sobivaim voolukiirus >0,5 m/s ○ efektiivseim grupiti, väikestes ojades ka üksikult ○ ei sobi liivase põhja korral; võivad tekitada uhtejoomi suure settekoormuse korral ● ülevoolud ja künnised ● kalade läbipääs ● varjepaigad VII Niidukoosluste taastamine Eesmärk, meetodid, olulised mõisted, näited Niidukoosluste hooldus = karjatamine (loopealsed, rannaniidud, kadastikud, puiskarjamaad) ja niitmine (lamminiidud, puisniidud, aruniidud) Koosluse taastumise edukus sõltub peamiselt : 1) sobivate keskkonnatingimuste taastamine ja püsimine 2) kooslusele iseloomulike liikide tagasitulek. Rannaniitude taastamine Mida mitmekesisem on rannaniidu mikroreljeef, seda looduskaitseliselt väärtuslikum on rannaniit. Peamisteks taastamistegevusteks rannaniitudel on võsatõrje ja rootõrje. Roostunud rannaniitu ei saa pidada poollooduslikuks koosluseks
seatud eesmärgid aastani 2020 ja meetmed eesmärkide saavutamiseks. Poollooduslikud kooslused ehk pärandkooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mis on arenenud pikaaegse mõõduka karjatamise ja niitmise tulemusel. Pärandkoosluste säilitamine on meie looduskaitse üks olulisemaid vastutusvaldkondi. Poollooduslikud kooslused on loopealsed ehk alvarid, pärisaruniidud, nõmmeniidud, lamminiidud ehk luhad, soostunud niidud, puisniidud, rannaniidud ja puiskarjamaad. Poollooduslikke kooslusi iseloomustab suur rohttaimede mitmekesisus, mis loob tingimused ka teiste elustikurühmade rohkuseks. Nii on Eestis poollooduslikud kooslused oluliseks kasvupaigaks näiteks ligi 700 taimeliigile. Pärandkoosluste loodusväärtused säilivad ainult inimese kaasabil. Ilma niitmise või karjatamiseta niidud võsastuvad ning neile omane liigikoosseis muutub, liigirikkus väheneb.
kujundamine ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisa ladeks nimetatakse pikaajalise i nimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku e lustiku kooslustega a lasid, kus on niidetud he ina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo- , ranna -, lammi - ja aruniidud ning puiskarjamaad. (3) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vaja likud tegevused, nagu kraavide sulgemine, hä ilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine. (4) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied. 13 ,,Pärandkoosl used Õpi k-käsi raamat" koostanud ja toi metanud Toomas Kukk, Tartu 2004. l k 91- 92. 14 Ibid l k 93 10
2) seemnete idanemist 3) noorte taimede valguse kätte jõudmist Puisniitude taastamine võsa raiumine ja põõsarinde harvendamine (jätta viirpuud, mets-õunapuu, mets-pirnipuu, pihlakas) * puistu harvendamine (maastikupildi kujundamine, vanade puude jätmine, surnud puud, teatud sobivad puuliigid – tamm, pärn, jalakas) niitmise alustamine Ilma järgneva hooldamiseta pole taastamisel mõtet ! Pärisaruniitude hulka kuuluvad enamasti ka puiskarjamaad (ainult karjatatavad) •regulaarselt karjatatav hõre puistu •sarnane puisniiduga (botaaniline liigirikkus väiksem) •karjatamisega kaasneb: valikuline söömine, tallamine, väetamine •loomastiku liigirikkus suur ja omapärane (putukad, teised selgrootud) – kõdust ja sõnnikust sõltuvad liigid • karjatada koormusega 0,3-1 lü/ha (sõltub mulla iseloomust, niiskusest, tüsedusest)
ja harvendamine või raadamine, mille ulatus määratakse hoiua ladel ka itsekorralduskavaga, teistel kaitstavatel loodusobjektidel ka itse -eeskirjaga. (2) Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo- , ranna -, lammi - ja aruniidud ning puiskarjamaad. (3) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata loodusliku metsa- ja sookoosluse taastamiseks vaja-likud tegevused, nagu kraavide sulgemine, hä ilude rajamine ja maapinna mineraliseerimine. (4) Kaitsealal võib kaitse -eeskirjaga määrata vaadete avamiseks vajalikuks tegevuseks raied. (Ibid l k 93) (6) Kaitsekorrast või kaitsekorra lduskavast tulenevaks vajalikuks tegevuseks võib kaitse korraldaja
või karjatamiseks või mida säilitatakse heades põllumajandus ja keskkonnatingimustes). Püsirohumaadeks loetakse mitmeaastaste heintaimede pinda, mida on kasutatud 5 aastat või kauem (pikaajalised rohumaad ja poollooduslikud kooslused). Poolloodusliku koosluse ehk pärandkoosluse all mõeldakse inimese poolt ümber kujundatud looduslikku kooslust, mis sellisena püsib mõõduka inimmõju, eeskätt niitmise ja karjatamise abil. Poolloodusliku kooslusena mõistetakse puisniitu, puiskarjamaad, rannaniitu, lamminiitu, soostunud- ja sooniitu, loopealset, kadastikku, nõmme või aruniitu. Kuni 20. sajandi keskpaigani toodeti taludes põhiline rohusööt poollooduslikelt rohumaadelt. 1939. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli kultuurrohumaid vaid 3,4% kogu rohumaa pindalast. Mehaniseeritud tootmisele üleminekuga kaasnes madalama tootlikkusega rohumaade kasutamata jätmine ja seetõttu on viimase poole sajandi jooksul poollooduslike
1.Madalad rohustud 10-50 cm, alvarid, saliinsed rannaniidud, osa pärisaruniite. 2.Keskmised rohustud 50-150 cm, tootlikumad pärisaruniidud, majandatavad luhaniidud, suur osa kultuurrohumaid. 3.Kõrged rohustud >150 cm, roostikud, mõned luha- ja rannaniidud. Koosluste heinasaagivahemikud Tüüp Niiskustingimused Heinatoodang(kg ha aastas) Puisniidud ja puiskarjamaad Kuivad 1200-2000 Niisked 1200-2300 soostunud 850-3400 alvarid Kuivad 600-1600
mullakiht. 17.Lambad söövad kadakaid. 18.Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel. Mängivad nad öösiti. 19.Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. 20.Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta maailma ühed liigirikkamad kooslused. 21.20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatuslikult levinud ökosüsteemid. 22.Puisniidud on isegi liigirikkamad kui puiskarjamaad. (Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit.) V. Sood 1. Soodest üldiselt. Soode levik maailmas ja Eestis. Soostumus erinevates riikides. Soode tekkeviisid ja nende iseloomustused. Soode areng. Eestis on kõige enam soid Alutagusel, Peipsi ääres, Võrtsjärve nõos, Soomaal, Vahe-Eesti põhjaosas, Lääne-Eesti madaliku sisemaalises osas Soodevaesed piirkonnad on: Lõuna-Eesti, Pandivere kõrgustik, suhteliselt
). Puude liituvus alla 0,3. Peamised puuliigid tamm, arukask, kuusk, haab, saar, sookask, sanglepp. Põõsaliike palju, sagedamini sarapuu, kadakas, türnpuu, lodjapuu, toomingas. Iseloomulikud taimeliigid: madal-mustjuur, harilik härghein, naat, maikelluke, tarna liigid, maamõõl, nurmenukk. Imetajatest hiired, siil, metskits, halljänes. Linnustik rikkalik, peamiselt värvulised. Näiteks eremiitpõrnikas, väänkael,. Pärisaruniitude hulka kuuluvad puisniidud ja puiskarjamaad. Palurohumaad: Tekkinud palumetsadest –sekundaarsed. Toitainetevaesed happelise reaktsiooniga liivmullad. Jagatakse kuivadeks ja niisketeks. Kasutatud karjamaadena. Hõre puu-ja põõsarinne: mänd, kask, kadakas. Liigivaesed, peamiselt kõrrelised. 6 taimekooslust. Tedremaran, võnkvars, punane aruhein, lõhnav maarjahein, põld-piihein, koerakannike, harilik tarn, käbihein. Nõmmerohumaad: Tekkinud nõmmemetsadest raie või tulekahjude tulemusena, samuti sööti jäänud
valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. § 17 lg 2. Poollooduslike koosluste esinemisaladeks nimetatakse pikaajalise inimtegevuse mõjul kujunenud loodusliku elustiku kooslustega alasid, kus on niidetud heina või karjatatud loomi, nagu puisniidud, loopealsed, soostunud niidud, soo-, ranna-, lammi- ja aruniidud ning puiskarjamaad. § 26 lg 2 p 1. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa – Põhja-Eesti rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitseks; /.../ § 31 lg 2 p 8. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud: /.../ ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; /.../ LAHENDUS: A. HALDUSTEGEVUSE LIIK (HMS §-id 51, 88, 95, 106)
Keskkonnakaitse Märkimata ei saa jätta, et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline põllumajandusloom. Eksisteerib ju Eestis palju selliseid piirkondi (saared, rannaäärsed alad, kuppelmaastikud), kus traditsiooniliste põllumajandusharudega ei tasu ega saa tegeleda. Samas lambad (ja teised rohusööjad) aitavad hooldada ja säilitada neid pool-looduslikke taimekooslusi ehk pärandkooslusi (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad, aruniidud). Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud. Kõige rohkem on vähenenud puisniitude pindala, mil 70 aastaga on nende pindala vähenenud 1000 korda (Kukk & Kull, 1997). T. Talvi (2001) andmeil on pärandkoosluste pindala vähenemises peamisteks põhjusteks põllumajanduse kollektiviseerimine, ulatuslik uudismaade rajamine ning heinatööst loobumine, mistõttu pool-looduslikud rohumaad kadusid. Pool-looduslikel
lumeni õieti talligi. Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. (Lisa 3) [4] 1.3. Eesti hobune kui pool-loodusliku koosluse säilitaja Eesti maastikupildis on läbi sajandite olnud laialt levinud pool-looduslikud kooslused ehk pärandkooslused - puisniidud, loopealsed, rannaniidud, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad. Pool-looduslikud kooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mida on kestvalt niidetud või karjatatud. Traditsiooniline ekstensiivne majandamine, näiteks karjatamine, niitmine ja mõõdukas raie ei vii neid kooslusi tasakaalust välja, nagu seda teevad perioodiline ümberkündmine, tugev väetamine või lageraie. Pool-looduslikud kooslused on Eestis ajaloo vältel olnud peamisteks loomadele talvesööda varumise ja karjatamise aladeks.
– ÕIGE 17.Lambad söövad kadakaid. – ÕIGE 18.Rohunepid pesitsevad Eestis üksnes luhaniitudel. Mängivad nad öösiti. – ÕIGE 19.Luhalindude pesitsusaeg on juulikuuks lõppenud. – ÕIGE 20.Lääne-Eesti puisniidud on taimeliikide arvu poolest ühe ruutmeetri kohta maailma ühed liigirikkamad kooslused. – ÕIGE 21.20.sajandi alguses olid puisniidud Lääne-Eestile iseloomulikud ulatuslikult levinud ökosüsteemid. – ÕIGE 22.Puiskarjamaad on isegi liigirikkamad kui puisniidud. – VALE Laelatu puisniit – 76 taime ruutmeetri kohta – Eesti suurim, liigirikkaim niit. Läänemeri – üllatuste meri 1.Milliseid Eesti rannikuvetes elavaid liike näidati filmis? Emasluts, lest, hallhülged, krüüsel, alk, aulid, räim, koorikloomad, lõhed, tuur, haug, merinõel, vetikad. 1.Milliseid Läänemere liike, kes ei ela Eesti vetes, näidati filmis? Lõunatirk, alk, pringel, meritäht, meriroos 3
maakasutustüüpide vaheldumine. Klassifikatsioon · Niitude kasvukohatüüpe klassifitseeritakse mulla toitelisuse ja veeereziimi põhjal (Paal 1997). · Puisniidud, puisrohumaad ja kadastikud-sarapikud EI OLE eraldi kasvukohatüübid, nad on eripärase struktuuriga elupaigad teatud niitude tüübirühmades, välja arvatud rannaniidud (puud ja põõsad ei kasva riimvee otsese mõju piirkonnas). · Puisniidud ja puiskarjamaad, kadastikud ja sarapikud võib rühmitada elupaigatüüpideks (kasutusel metsa VEP ja Loodusdirektiivi loendis) Ka kultuurniitudel kasvavad sageli puud ja näiteks parkides on koos puud ja muru, kuid neid ei peeta pärandkooslusteks ega poollooduslikeks elupaikadeks 5 Niitudest veel... · Inimtegevuseta Eestis leiduks vaid lagedaid rannaniite, mujal oleks tegu hõredate puistutega (suurte
Saaremaa Liha-ja Piimatööstus ja OÜ Märjamaa lihatööstus. Märkimata ei saa jätta , et lammas on keskkonnakaitse seisukohalt oluline põllumajandus-loom. Eksisteerib ju Eestis palju selliseid piirkondi (saared, rannaäärsed alad, kuppelmaastikud), kus traditsiooniliste põllumajandusharudega ei tasu ega saa tegeleda. Samas lambad (ja teised rohusööjad) aitavad hooldada ja säilitada neid pool-looduslikke taimekooslusi ehk pärandkooslusi (loopealsed, puisniidud, rannaniidud, puiskarjamaad, aruniidud). Pärandkoosluste pindala on viimase 70 aasta jooksul tohutult vähenenud. Kõige rohkem on vähenenud puisniitude pindala, mil 70 aastaga on nende pindala vähenenud 1000 korda (Kukk, 1999). T. Talvi (2001) andmeil on pärandkoosluste pindala vähenemises peamisteks põhjusteks põllumajanduse kollektiviseerimine, ulatuslik uudismaade rajamine ning heinatööst loobumine, mistõttu pool-looduslikud rohumaad kadusid. Pool-looduslikel kooslustel
lopsakas taimestik Rannaniidud madalatel rannikualadel, mis ajuti on merevee poolt üleujutatud taimed peavad taluma soolast merevett ja mulda enamasti karjatatakse seal loomi Looniidud ehk alvarid kuivadel paepealsetel õhuke mullakiht suvel kuivab muld läbi vihma korral võib tekkida ajutine veekogu tingimused taimede jaoks karmid inimese poolt tekitatud niidud: Puisniidud ja puiskarjamaad pooleldi niit, pooleldi mets esineb niidukamar niidetakse regulaarselt või karjatatkse loomi liigirikkad - leidub elupaiku nii metsa- kui ka niidutaimedele Kultuurniidud inimese kujundatud taimestik kasutatakse masinaid vähe taimeliike kasutatakse heina- ja karjamaadena liigne väetamine muudab liigivaesemaks SOOD- Soo on omapärane kasvukeskkond, kus suurem osa taimi elada ei suuda (liiga
annaabi.ee 
