Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Puidu viimistlemine ja viimistlused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
peits, peitsi, lakk, viimistlus, lihvi, peitsid, pintsli, akrüül, õlid, lihvima, kiudu, krunt, piiritus, pintslit, tunga, kuivab, lakke, lakid, krunti, viimistlemine, pahtel, masinaga, kruntimine, pintsliga, pudel, poorid, vahaga, lakkide, kiude, akrüülpeits, lapiga, segud, jõukohane, kuivamine, viimistluses, lihvimine, pealekandmine, lakkimineHAAPSALU KUTSEHARIDUSKESKUS MR-14 VIIMISTLEMINE Õpimapp Uuemõisa 2014 1 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Tööde järjekord, materjalide valik ja eeltööd viimistlusele 4 2. Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutamine 5 Täidised ja peitsid 7 Šellak 9 Õli 10 Vaha 11 Lakk 12 Värnits 14 Värv 15 3
....................................................................4 Erinevad viimistlusmaterjalid ja nende kasutus...................................................................................5 VIIMISTLUSMATERJALID...............................................................................................................6 LAKKIMISTINGIMUSED..................................................................................................................7 KAITSVAD PEITSID......................................................................................................................7 NITROLAKK..................................................................................................................................8 Å ELLAK..........................................................................................................................................8 STANDARD Å ELLAK....................................................................
3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. (4) Tuletõkkesektsioon peab olema ehitatud nii, et tule levimine ühest tuletõkkesektsioonist teise on ettenähtud aja jooksul takistatud. (5) Erineva kasutamisotstarbega ehitise osad võivad kuuluda ühte tuletõkkesektsiooni tingimusel, et see ei vähenda kasutajate turvalisust ega suurenda tulekahju leviku ohtu, kusjuures tuletõkkesektsioon võib hõlmata mitut ehitise korrust, välja arvatud II ja III kasutusviisiga ehitiste korral. Lakk – on vedelik, mille kuivamisel moodustub kelme. Lakk sisaldab peale kelmet moodustava aine orgaanilist lahustit ja muid komponente. Lateks – on üldnimetus polümeersetest peenosakestest vesikeskkonnas moodustunud stabiilsele pihussüsteemile (emulsioonile). Päritolult võivad lateksid olla nii looduslikud kui sünteetilised. Mõistet "lateks" võidakse mõelda kitsamalt:  Lateks ehk piimmahl on botaanikas teatud taimedes olev piimjas vedelik.
Juhendaja: 2012 Vesialuseline EELTÖÖTLUS Varem lakkimata puitpind: Pind puhastada tolmust ja mustusest. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Kuivanud pind lihvida liivapaberiga 100-120 ja eemaldada lihvimistolm. Varem lakitud pind: Vähe kulunud lakitud pind pesta puhastusvahendi VIVACLEAN vesilahusega vastavalt kasutamisjuhendile. Läikiv pind matistada liivapaberiga 120-150 ja eemaldada lihvimistolm. Kulunud lakipinnalt eemaldada kogu lakk. Praod ja ebatasasused pahteldada lihvimistolmu ja laki seguga. Pind lihvida liivapaberiga ja eemaldada lihvimistolm. LAKKIMISTINGIMUSED Lakitav pind peab olema kuiv ja puhas. Õhutemperatuur üle +15 C ja suhteline õhuniiskus alla 80%. Lakkimise ajal vältida tuuletõmbust ja kõrget temperatuuri (üle 28°C). LAKKIMINE Enne lakkimist segada OLYMPIA hoolikalt läbi, et matistusaine hästi seguneks. Vältida õhu kloppimist lakki.
Selle käigus tehakse järgmisi tööoperatsioone:  kiudude mahalihv (karvkiulisus)  vaigu eemaldamine  kruntimine  pinna värvimine värvainetega (toonimine)  pahteldamine Pahteldamise osa võib laias laastus jagada kolmeks:  paranduspahtliga pahteldamine  aluspahtliga pahteldamine  kattepahtliga pahteldamine ehk lauspahteldamine. Kiudude mahalihvimine Selleks, et tagada hea pind viimistlus materjalide peale kandmiseks on vajalik puidus olevate lahtiste kiudude maha lihvimine. See muudab puidu pinna ühtlaseks ja viimistlusmaterjale peale kandes(näiteks peitsides) jääb toon palju ühtlasem. Selleks kasutatakse erinevaid lihvmasinaid(lintlihvpink, trummelihvpink, taldlihv jne) või tehakse seda käsitsi. Liivapaberi jämedused sõltuvad puuliigist ja soovitavast lõpptulemusest. Tavaliselt 100-320 ISO. Abrasiivpaber ehk lihvpaber on abrasiivipulbriga kaetud paber pindade
MÕISTED Alküüdvärv, lakk värvid ja lakid, mille sideaineks e kilemoodustajaks on alküüdvaigud (sünteesi lähteaineteks on looduslikud õlid nagu linaseemne, soja, männiõli). Allergia inimorganismi ülitundlikkus mingi aine (allergeeni) suhtes. Värvidest ja lakkidest on ohtlikumad lahustipõhised, st orgaanilistel lahustitel põhinevad värvid ning lakid. Eelkõige on kahjulik lahustipõhiste värvide kuivamisel eralduvate aurude sissehingamine, vältida tuleks nende sattumist nahale. Difusioon aine levimine mingis keskkonnas sinna, kus tema kontsentratsioon on väiksem.
Lehtpuitu lõhastatakse ladvapoolsest otsast, okaspuud lõhastatakse kännupoolsest otsast. Lõhestamist alustatakse eelkõige aga okstest kaugemastotsast. Sellest kõigest oleneb lõhastatavus. Hästi lõhestatavad-tamm, okaspuud Keskmiselt lõhestatavad- saar, kask, haab Raskesti lõhastatavad-pihlakas, kännud, viljapuud 3.Puitkiudplaadid- valmistatud puu või muudest taimsetest kiududest koos spetsiaalsete lisanditega. Kasutatakse konstruktsiooni, viimistlus või isoleermaterjalina. Kõik puitkiudplaadid on süttivad materjalid. Tehnoloogiline protsess: a)toormaterjal töödeltakse laastudeks ja keedetakse 2% sööbenaatriumi lahuses. b)läbi keedetud ja pestud laastud töödeltakse kiudmassiks, millele lisatakse vett, parafiinemulsiooni (niiskuse vastane), antiseptikuid, antipüreene (seente v). c)ülikõvade plaatide valmistamiseks lisatakse veel tehisvaike. d)puidukiud liidetakse omavahel kuumuse ja surve abil.
ega ka õhtune niiske udukaste. Soovitatav õhu- ja pinnatemperatuur laki pinnale kandmise ja kuivamise ajal +5...30°C (soovitavalt ca. +18°C), suhteline õhuniiskus <80%. Kauakestvaima tulemuse puitpinnale annab selle töötlemine süsteemis - immutamine, kruntimine ja lakkimine. Enne immutamist harjake pind mustusest või muudest lahtistest osakestest puhtaks. Eelnevalt lakitud pindadelt eemaldage lahtine lakk kaabitsa, terasharja või värvieemaldusvahendiga. Eelnevalt värvitud pind puhastada kuni puhta puiduni. Eelnevalt läikiva lakiga kaetud pind tuleb nakke tagamiseks lihvpaberiga matiks lihvida.Hallitus ja samblik eemaldage pestes pinda puhastusvahendiga. Seejärel loputage pinda veega ning laske kuivada. Oksakohtadelt eemaldage vaik, vajadusel töödelge oksakohti spetsiaalse oksalakiga. Puitpinnad immutatakse üks kord puidukaitsekrundiga, kandes vahendit pinnale pintsliga nii,
Näiteks võib selleks kasutada sügavale tungivaid akrüülkrunte. Kui värv on liiga paks, lahjendage see kasutusjuhendis ettenähtud ainega. Tavaliselt on struktuurvärv valget tooni ja sobiva tooni saamiseks lisage talle sobivat värvi vastavalt kasutusjuhendile ja segage hoolikalt. Struktuurvärvi pealekandmise mooduse valik on väga tähtis, kuna just sellest sõltub tema välimus. Struktuurvärvi saab pinnale kanda pintsli, rulli, pahtellabidaga, käsnaga või pritsiga. Pinnale spetsefektide kandmiseks kasutatakse erivahendeid. Kui soovite saada õrnemat mustrit, siis lisage pinnale veidi värvi pahtlilabida või pintsliga. Niisutage veega reljeefse pinnaga rull ja tasandage sellega värvikuhti. Kui värvi kantakse siledale siseseinale, siis kanda ta pinnale ühes kihis ja pärast töödelda nii piki kui ka põikisuunas.
Materjaliõpetus . 90h loenguid, 30h iseseisvat huinjaad Materjaliõpetus jaguneb kaheks: Puiduteadus, materjaliõpetus Puiduteadus Puiduteadus on teadusharu, mis uurib puidu omadusi, nende omaduste määramismeetodit ja kasutamist. Aine eesmärk on anda ülevaade: 1) Puidu ehitusest ja omadustest 2) Enimkasutatavatest puiduliikidest 3) Puiduriketest I Puidu tähtsus Puit on tähtis tooraine väga mitmetel elualadel. Puidu tähtsamad kasutusalad: *Ehitus *Paberi- ja tselluloositööstus *Keemiatööstus *Mööblitööstus Puidu omadused, mis soodustavad tema kasutamist nii laialdaselt: *Suured looduslikud varad *Isetaastuv ressurss *Kergesti töödeldav *Head mehhaanilised näitajad *Keskkonnasõbralikkus II Puidu ressurss Kolmandik maismaast on kaetud metsadega, üks kolmandik okaspuumetsad ja teine kolmandik lehtpuumetsad. Maailmas üle 70000 erineva puuliigi. Eestis metsamaa osakaal 44,4% - 1938750 hektarit kokku. 1st hekta
Viimistlus materjalid Ülesandeks on parandada puit toodete välimust ja kaitsta ümbritseva keskkonna mõju eest: paisumine, kahanemine, kõmmeldumine, lõhenemine, mädanemine, hallitamine, värvi muutmine, pleekimine jne. Soojus+niiskus=seened Tuul+päike+liiv=erosioon · Lagunemine- toimub lagundajate mõjul(seened, bakterid, putukad, ussid) · Puit kaetakse kile tekitavate materjalidega, mis peab olema hea nakkuvusega(adhesioon), elastne, kõva, soojus- ja valguskindel. · Viimistlus võib olla läbipaistev või läbipaistmatu. · Läbipaistev viimistlus säilitab puidu loomuliku tooni ja toob esile tekstuuri. · Läbipaistmatu viimistlus varjab tekstuuri, puidu vead ja liitekohad ning annab kindla värvi tooni tootele. Viimistlusmaterjalideks on: 1. Värvained- imbuvad lahusena pinna sisse, jättes tekstuuri katmata, värvuvad puidukiud, raku seinad(peits) 2
asendamisele uuega. Vastasel juhul läheb vana põranda renoveerimine mitu korda kallimaks kui uue ehitus. Parkettpõrandate puhul on põhimõte sarnane, lisaks tuleks eraldi uurida, kui palju on parketti juba varemalt lihvitud, sest liistparketi töötlemisala (puidukihi paksus punnini või sooneni) on 5-8 mm. Paljude lihvimiskordade puhul võib järelejäänud kiht olla edasiseks lihvimiseks liiga õhuke ning parkett tuleb välja vahetada. Enne viimistlust lihvi Kui aluspõrand on korras ja üldiselt sile ning puuduvad märgatavad lohud (aluspõrand pole alla vajunud ega purunenud), ei kriuksu ega nagise kuuldavalt, võib alustada renoveerimisega. Olenevalt põranda seisukorrast on kasutusel kaks võimalust, mida saab omavahel kombineerida, kuid enamasti alustatakse puidu lihvimisega. Põranda lihvimiseks on vaja lintlihvijat ning seinalihvijat seinaäärte ja muude raskesti ligipääsetavate kohtade töötlemiseks
Järvamaa Kutsehariduskeskus E-kursuse „Eripuhastustööd“ materjalid Autor: Lia Padu Järvamaa KHK kutseõpetaja Õppematerjal valmis programmi VANKeR raames ja seda toetas Euroopa Liit. See töö on litsentsi all Creative Commons Attribution- Noncommercial-Share Alike 3.0 Unported License . Paide 2011 Sisukord Kursuse ainekava................................................................................................... 4 Kursuse tegevuskava ............................................................................................. 6 I. Ehitusjärgne puhastus............................................................................................. 8 1.1 Ehitusaegne ja –järgne puhastamine................................
Peamised värvide liigid: 1. Õlivärv: Värvi saab kasutada krohv-, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Pinnad ei tohiks liiga siledad olla, kuna värv ei nakkus siis hästi. Õlivärvi peab säilitama temp-il mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Väga hea katmis- ja nakkumisomadus tänu värvi tungimisele sügavale aluspinda. Värv on ilmastikukindel ja kaitseb puitu liigse kuivamise eest kui ka liigse niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt õhus oleva hapniku toimel. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse soovitava tooniga õlivärviga hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Sobiv aeg värvimiseks on poolpilves sademeteta ilm mais-juunis. Mitte värvida toorele või vihma käes märjaks saanud puidule.
2. Värvide liigid ja omadused 1. Õlivärv: Värvi kasut. krohv-, puit- ja metallpindadel. Kõige paremini sobib viimistlemata või varem õlivärviga värvitud pinnale. Värv nakkub kõige paremini karedatele pindadele. Õlivärvi peab säilitama mitte üle 30°C. Säilivusaeg 2 aastat. Värv tungib sügavale aluspinda, mis tagab väga hea katmis- ja nakkumisomaduse. Ilmastikukindel, kaitseb puitu liigse kuivamise ja niiskuse eest. Viimistlus peab vastu u. 20-30 aastat. Kuivab aeglaselt. Erinevaid värvitoone saab looduslike pigmentide lisamisega. Kruntvärvimine sooritatakse hästi õhukese ühtlase kihina. Enne pinnavärviga katmist peavad eelmised kihid olema lõplikult kuivanud. Värvida ainult kuivale puidule. Töid õlivärviga teostada vabas õhus või väljaspool eluruumides, kuna värvil on spetsiifiline põlevkivi toodetele omane lõhn, mis kaob kuivamisel. Värv tuleohtlik ning lahtise tule
Teise kihi värvimiseks peab olema esimene kiht piisavalt kuivanud – see on umbes 2-3 tunni pärast. Lõpliku tugevuse saavutab värv peale mitme nädala möödumist. Seepärast ei ole soovitav enne seda seina nühkida ega pesta. Teibid eemalda koheselt peale värvimist. Kui jätta teip liialt kauaks pinnale, võib see eemaldamise käigus tõmmata lahti viimase värvikihi või kui värv on tugevaks muutunud, tõmmata ääre sakiliseks. Kui seinavärvi satub laele, siis lase pinnal kuivada, lihvi ja tupsuta värviga üle. Kui sul on vaja teha värvimisse paus või soovid jätkata värvimisega järgmisel päeval, siis ei pea rulle puhtaks pesema. Piisab, kui pakid rulli korralikult kilesse. Sama kehtib ka juba välja valatud värvi osas. Kata see kinni kilega või kilekotiga. Muidugi ei säili selline rull ega värv mitmeid päevi või nädalaid. Kui tööd on lõpetatud, siis on soovitatav kohe töövahendid veega puhtaks pesta. Kuidas pindu värvimiseks ette valmistada
Iga pintsel ja rull tuleks enne esmakasutamist sooja veega läbi pesta Värvimise ajal hoia pintslit võimalikult risti seinaga Naga on selleks, et pintsel püsiks värvimise vahepeal purgi serva küljes, mitte ei upuks värvi sisse ära Pintslid Radiaatoripintsel-ümber nurga värvimiseks, vars (üldjuhul pikk) on kõver Rootsipunase värvi pintsel. Pehme nagu samet ja hästi tihe.Tihe pintsel hoiab suuremat värvikogust hästi sees. Pintsli vars on nurga all, nii saab ka kõrgemalt paremini värvida. Lisaks saab pikendusvarre taha panna Suur akvarellipintsel- Kallis, sest naturaalne karv on käsitsi koonusekujuliseks pügatud. Karva kinnitus varre külge on tugevdatud nööriga, vars ise on puust – korralik tippklassi pintsel Ilma varreta lakipintsel. Varre asemel on plastist käepide, pintsel on mõeldud eeskätt põranda lakkimiseks, aga aitab edukalt ka efektvärve hajutada Ümmargune või telliskivikujuline
17. Konvektsioonkuivatid. 18. IR-kuivatid. 19. UV-kuivatid. 20. EB-kuivatid. 21. Puitpindadele esitatavad kvaliteedi nõuded. 22. Viimistlemisel esinevad defektid. 23. Viimistlemisel tekkivate defektide tekkimise põhjused. 24. Eriviimistlusviisid. 25. Tööohutusnõuded viimistlustöödel( enne tööd, töö ajal, pärast tööd). VASTUSED: 1. Käsitsi lakkimiseks kasutatakse õli-, nitro- ja mõningaid vaiklakke. Lakid kantakse pinnale pintsli, nitrolakke ka veel tampooni abil. Lakipintslid on laiad ja pika karvaga. Tampoonid valmistatakse vati või villtrikotaazi mähkimise teel marlisse või õhukesse linasesse lõuendisse. Veel võib viimistlusmaterjale peale kanda rulliga ja sissekastmise teel. 2. Parima tulemuse saamiseks tuleb pihustamine läbi viia pihustuskambris. Pihustuskambri ülesanne on parandada töökoha sanitaarseid tingimusi, st. eemaldada töökohalt lenduvaid lahusteid ja viimistlusmaterjali osakesed
kvartsliiv või graniitkillustik. Tehakse täis ja õõnesplokke. Veeimavus 8%, lahtised poorid. Tihedus 2000-2100. • Fibo plokk- on valmistatud kergtäitematerjalist (kergkruus). Sillused ja korstnad. Külmatugevus 50 tsüklit. Mittepõlev materjal. Poorne materjal, suure õhu ja veeläbivusega. Suur tulekindlus, seega kasutatakse kohtades, kus tulekindlus on nõutud. Soovitatav viimistlus on krohvimine. Kui kivi asub maa all, siis see tuleb katta hüdrokattega. • Betoonkatuskivid- koosneb tsemendist, liivast, veest ja värvainetest. Tooraine valmimisel kaetakse tooraine värivkattega. • AEROC plokid- valmistatud autoklaavis mull v poorbetoonist. Saadakse liiva, tsemendi, lubja ja veetöötlemisel. Kivid on rõhu all paisunud ja pärast seda väga kerged. Omadused ongi tugevus, aga kerge kivim; ei põle ega mädane; hõlpsasti
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Triin Tõnisson 105 308 EAKI Materjalide taaskasutus ja ettevõtte juhtimine 2 TTÜ Tartu Kolledz Looduslikud värvid ehituses Referaat Õppeaines säästev ja keskkonnasõbralik ehitamine Juhendaja: K. Akermann Tartu 2011 Autorideklaratsioon Käesolevaga tõendan, et olen antud referaadi koostanud iseseisvalt ning selle alusel ei ole varem arvestust taotletud. Kõik allikmaterjalid on vormikohaselt viidatud. Triin Tõnisson Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Looduslikud värvid ehituses....................................................................................................... 1 1. Siss
võib, et õlu või vein kulus munkadel muuks otstarbeks. Ent munakollase ja lahusti vahekord jäi igal juhul ja igal pool samaks. Tänapäeval mõistame tempera all niisiis värvi, mitte sideainet. Sideaineks on tänapäeval kunstlik emulsioon. Maal, mis oli vanasti munatemperaga teostatud, vajas ilmtingimata lakkimist, kuna värvid lahustusid vees veel pikka aega. Tänapäeval on värvaine koostises peale muna ja kaseiini veel kiirestikuivavad õlid ja vaigud, mis muudavad lakkimise mittevajalikuks. Seega ei pea tänapäeva kunstnik temperatehnikat kasutades pildi värvide säilimise huvides pooltki seda vaeva nägema mis ennemuiste. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera. Kuni õlivärvide täiustamiseni XV sajandil oli munatempera üks levinumaid maaliliike terves Euroopas. Õlimaali pealetungi mõjul unustati tempera mõneks ajaks ära, kuigi mitte eriti kauaks. XIX sajandi teisel poolel
Lauda puuritakse toru läbimõõdust 15-20 mm suurem ava. Laua seinapoolsest servast saetakse auguni kiilukujuline tükk ära. Laud paigaldatakse oma kohale. Ärasaetud kiilukujuline tükk liimitakse paigaldatud lauda tagasi. Toru ja laua vahel peab jääma ruumi toru soojuspaisumiseks. Toru läbiviigukoht kaetakse näiteks plastist katterõngaga. 2.3.4. Põrandate lakkimine Kulu: 6-8 m2/l. Tahke aine osamaht u. 30%. Tihedus u. 1,0 kg/l. Lakkimisviis: Pintsli või lakilabidaga. Kuivamisaeg: +23°C ja 50%-lise suhtelise õhuniiskuse juures 1-2 tundi: lihvimis- ja lakkimiskuiv, 2 ööpäeva: kasutuskõlblik; 7 ööpäeva: kulumis- ja koormuskindel. Läige: Poolmatt. Kulumiskindlus: Hea. Vastupidavus kemikaalidele: Vastupidav puhastuskemikaalide ja nõrgatoimelise vedeldi (lakibensiin) lühiajalisele toimele. Ei ole vastupidav tugevatoimelise lahusti (nitrolahusti) toimele. Ladustamine: Hoida külma eest
Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus .............. 8 1.1. Ehitusmaterjalide osatähtsusest ............. 8 1.2. Ehitusmaterjalide ajaloost ............. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval ............. 10 2. Ehitusmaterjalide üldomadused ............ 11 2.1. Ehitusmaterjalide füüsika
______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ ,,Puit ja puitmaterjalid" Eesmärgid Puit on kõige tuntum tarbe- ja ehitusmaterjal, tema omadused on olnud muutumatud aastatuhandete jooksul. Seoses tööstuse kiire arenguga on puitmaterjalide tootmine ja kasutamine 20. sajandi teisel poolel saavutanud kõrge tehnilise taseme. Puit ehitusmaterjalina erineb suuresti tööstuslikult toodetud materjalidest. Kuna puit naturaalsel kujul on looduslik materjal, ei ole tema omadusi võimalik oluliselt mõjutada. Seda enam on vaja tunda puidu anatoomilist ehitust ning selle mõju puidu tehnilistele omadustele. Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Seepärast peab puitu hästi tundma õppima, teda ratsionaalselt tootma ning kasutama. Käesolev õppematerjal sisaldab olulist informatsiooni, mida tisler peaks t
puit ~ kõvem UVkiirgus hallistab puitu hea mõõtmepüsivus, deformeerub vähem suitsulõhn (tasakaaluniiskus väike) hea vastupidavus ilmastikukoormusele, seentele puit hapram niiskusesisaldus väiksem suurem energiakulu soojajuhtivus väheneb vähem orgaanilisi ühendeid puidutöötlemismeetodid ei muutu pole vaiku, pinna viimistlus lihtsam, oksakohad ei nõua lakki ei lisata kemikaale, ei teki keskkonda võõraid aineid sisejõud vähenevad värvuse tumenemine survetugevus jääb samaks põlemisomadus ei muutu töötlemistolm kuivem ja peenem 8. Malmid tootmine, eriliigid, kasutamine Malme toodetakse kõrgahjudes ja tema tooraineteks on rauamaak (looduslik rauahapendite ja mineraalainete segu), koks (ka kõrgahju kütuseks) ja räbustaja (mineraalaine  lubjakivi,
lahusest välja kristalliseerunud. 4. ORGAANILISED SETTED  tekkinud elusorganismide jäänuste sadestumisel veekogu põhja  LUBJAKIVI. 9) Paekivi on eesti rahvuskivi. Jaguneb: lubjakivi ja dolomiit. 10) Lubjakivi kasutatakse: 1. Müürikivi 2. Killustik 3. Lubja põletamine 4. Tsemendi tooraine 5. Kõnniteeplaadid 6. trepiastmed 7. Dolomiiti kasutatakse: 1. hoonete välisviimistlus 2. Sisetööd  trepid, põrandad, viimistlus 3. Väga keeruka kujuga detailid. 8. 15. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid 9. MURTUD KIVIMATERJALID  korrapäratud kivitükid, mis saadakse karjääri kaevandatud toorme purustamisel või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. 1. KILLUSTIK  lubjakivist, dolomiidist v graniidist. Kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses ja pinnasele toetuvate põrandate alusena. 2. TEHISLIIV  peamiselt graniidist
Kasutatakse torustike ühendamiseks. e) Amortisaatorites. Alates kumminööridest kuni plaatkonstruktsioonideni välja. f) Pehmed kütusepaagid. Seinad valmistatakse kahest kihist kütusekindlast kummist ja välimisest kummiga immutatud riidest. 9. Lennuki katte väliskülje värvimise tehnoloogia. Lennukitel, mille kate on alumiiniumist kasutatakse blankeeritud ja anodeeritud duralumiiniumi. Elektrokeemilise töötluse tulemusel saadud oksüüdi pinnale kantakse lakk või värv. Kuna oksüüdi kiht on poorne, toimub hea adheessus (külge jäämine). Enne monteerimist kantakse materjali pinnale akrüüllakk, peale montaazi blokeeritud kohad kaetakse akrüülkrundiga ja lõplikult akrüülemailiga. 10. Armatuuri ja maatriksi optimeerimine. Mida plastsem on maatriks, seda väiksem on vajamineva armatuuri kogus. Tugeva maatriksi korral on vaja palju armatuuri. Mida suurem on armatuuri osa, seda suurem on ka materjali tugevus
puitkonstruktsioone kaista niiskumise eest, tehes need tuulutatavaks 2)keemilised võtted  töödeldakse puitu seente suhtes mürgiste ainetega (antiseptikutega). Antiseptikud jagunevad: 1)veeslahustuvad(naatriumfluoriid, naatriumsilikofluoriid) 2)õliantiseptikud (tõrv, põlevkiviõli jne) tumedad ja venivad vedelikud. 3)antiseptilised pastad  koosnevad antiseptikust, mineraalsest täiteainest, sideainest ja veest. 4)antiseptilised värvid  värv või lakk, millele lisatud mürkainet (pinotex). 7. Puidu kuivatamine  Enne kasutamist puit kuivatada vajaliku niiskuseni, saavutatatud puidu niiskust nimetatakse tasakaaluniiskuseks. Peamised kuivatamise meetodid: Õhkkuivatamine  toimub välisõhus. Puitmaterjal laotakse hõredasse virna ja kaetakse pealt sademekaitsega. Kuivab seni, kuni muutunud õhkkuivaks (15-20%). Plussid  kõige odavam, ei vaja tehnilisi seadmeid. Miinused  Pikk kuivamisaeg (20-40p),
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,kui võtta arv
1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades). y=G/V=... (g/cm³) Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). y0=G/V0=... (g/cm³). Puistetiheduse mõiste - teraliste ja pulbriliste materjalide puhul. Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud veega, õhuga või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. p=(y-y0/y)x100% Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väjendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseime
Eksamiküsimused Ehitusmaterjalid 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused Erimass  on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades), kus materjali erimass = Mass/Ruumala (g/cm3) Tihedus  Materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega), kus G 0= V 0 , 0=materjali tihedus; G-materjali mass, V0- materjali ruumala koos pooridega Poorsus - näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Veeimavus  Materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Väljendatakse kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta endasse vett
VÄRVID Värviring koosneb 12 värvist ja selle aluseks on 3 põhivärvi: kollane, punane ja sinine. Nende segamisel on saadud teise korralduse värvid oranz, roheline ja violetne, ning nende segamisel omakorda 3 astme värvid ehk tertsiaarvärvid ehk 3 taseme värvid. Värviteoreetikud on värvisuhete selgitamise alusena kasutanud värviringi. Goethe värviring oli kuuvärvine: kolmpõhi värvi ja kolm sekundaarvärvi. Itteni värviring oli 12- värviline. Ta otsustas, et kuuevärviline ring ei ole värvisuhete selgitamiseks piisav. Värviring on lihtsam värvide liigitamise ja korrastamise viis, milles arvestatakse peamiselt värvi ühte mõõdet- värvitooni, mis on esitatud võimalikult suurimas puhtuses ja antud värvitoonile iseloomulikus keskmises heledused. Kui värviring koosneks ideaalselt puhastes monokromaatilistes värvides, võik selles eristada kuni 180 värvitooni. Värvisuhted olenevad värvide asetusest värviringis: kõrvuti olevate värvide omadused on sarnased,
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool MK Jan Pikhof AUTOHOOLDUSVAHENDID Referaat Õppejõud: Liina Maasik Lähijuhendaja: Ergo Petermann Mõdriku 2011 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 4 1.1 Salongi hooldamine.................................................................................................5 1.1.1 Autoglym Autofresh õhuvärskendaja .............................................................6 1.1.2 Autoglym Car Interior Shampoo......................................................................6 1.1.3 Loctite Hygiene Spray .....................................................................................6 1.1.4 Sonax Autosal
annaabi.ee 
