ainevahetus - Vesi - parimaid lahusteid looduses - Sulamistemp 0 0C. Keemistemp 100 0C (norm tingimustel 98,9 0C) Rõhk 101 325 Pa (760 mm/Hg). - Rõhul 611,73 Pa (0,006 atm) on sulamis- ja keemistemp võrdsed - 0,01 0C vee kolmikpunkt. - Kõrge soojusmahtuvus - Vee tihedus tavatingimustel 1 g/cm 3. Max tihedus +4 0C. - Toatemp suur pindpinevus - Kapillaarsus peenikestes torudes liigub vesi üles vastu gravitatsiooni. Vesinik side Vesi inimkehas (60-70%) http://www.nsf.gov/news/special_reports/water/popup/flash_molecules.htm · Vesinikside on kuni 10 korda nõrgem kui kovalentne side. · Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesiniku aatom on kovalentse sidemega seotud tugevalt elektronegatiivsete elementide fluori, hapniku või lämmastiku aatomiga.
= väga vähesel määral. Viimane seaduspära on iseloomulik kõikidele mitmealuselistele kogu molekulide arv lahuses hapetele. Näiteks 0.05 M fosforhape (H3PO4) kui kolmealuseline hape on esimeses järgus Sageli väljendatakse dissotsiatsiooniastet ka protsentides ( 100%) dissotsieerunud 32% ( = 0.32), teises järgus vaid 0.2% ja kolmandat järku praktiliselt ei eksisteerigi. Seega on fosforhappe vesilahuses suhteliselt palju H2PO4 ioone, vähesel
rühma. Keemilise inertsuse tõttu on omamoodi erandiks väärismetallid. Metallide keemilist aktiivsust väljendab nn pingerida, ning enamik metalle tõrjuvad lahjendatud hapetest vesinikku välja. 6. Mis on mittemetallid? Nimeta mittemetallide põhiomadused! Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Aatomite vahel kovalentne side. Perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Põhiomadused: ·Võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks:süsinik teemant, grafiit. ·Enamik mittemetalle on halvad elektri- ja soojusjuhid.
indikaatori pöördeala – pH vahemik, milles toimub märgatav indikaatori lahuse värvuse muutus. [ H+ ] 2 [ H + ]2 pH nõrga happe lahuses: Kh = ≈ , c − [H + ] ch Kh / Ka – nõrga happe/aluse dissotsiatsioonikonstant, ch / ca – nõrga happe/aluse molaarsus. 4. Happed ja alused Arrheniuse hapete-aluste teooria • hape – aine, mis vesilahuses dissotsieerub vesinikioonideks ja anioonideks, • alus – aine, mis vesilahuses dissotsieerub katioonideks ja hüdroksiidioonideks. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Protolüütiline ehk Brønstedi-Lowry hapete-aluste teooria. • hape – prootoni doonor – aine, mille osakesed loovutavad prootoneid (H+-ioone),
indikaatori pöördeala pH vahemik, milles toimub märgatav indikaatori lahuse värvuse muutus. [ H+ ] 2 [ H + ]2 pH nõrga happe lahuses: Kh = , c - [H + ] ch Kh / Ka nõrga happe/aluse dissotsiatsioonikonstant, ch / ca nõrga happe/aluse molaarsus. 4. Happed ja alused Arrheniuse hapete-aluste teooria · hape aine, mis vesilahuses dissotsieerub vesinikioonideks ja anioonideks, · alus aine, mis vesilahuses dissotsieerub katioonideks ja hüdroksiidioonideks. TÜ, Füüsikalise Keemia Instituut Keemia alused. Põhimõisted ja -seaduspärasused Protolüütiline ehk Brønstedi-Lowry hapete-aluste teooria. · hape prootoni doonor aine, mille osakesed loovutavad prootoneid (H+-ioone),
Tseki need slaididelt välja 21. Standardlahused neutralisatsiooni- (protolüütilisel-) tiitrimisel. Tugevad happed ja alused HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Protolüüsimeetodiga saab kvantitatiivselt määrata happeid ja aluseid, samuti ka mitmeid sooli, mis reageerivad hapete või alustega stöhhomeetrilises vahekorras. Nii saab näiteks ammooniumsooli tiitrida alustega, karbonaate hepetega jne. Meetodi aluseks on keemiline rektioon, milles osaleb hape kui prooton ja alus kui prootoni siduja. + - HA + B = BH + A . 22. Happe-aluseliste indikaatorite toime mehhanism happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse. 23. Happe-aluseliste indikaatorite tüübid (ftaleiin-, sulfoonftaleiin ja asoindikaatorid) · Ftaleiin indikaatorid: fenoolftaleiin, tümoolftaleiin
aatomid (või teine aatom) positiivse elektrilaengu. Molekul tervikuna jääb elektroneutraalseks. Et molekulis tekivad poolused, nimetatakse sellist sidet polaarseks kovalentseks sidemeks ehk polaarseks sidemeks. Polaarne side on näiteks vesinikfluoriidhappes ja vesinikkloriidhappes. 11. Teised keemilise sideme liigid: Metalliline side, iooniline side ja selle erinevus kovalentsest sidemest. Vesiniksideme olemus ja selle tekkimise tingimused, mõju aine omadustele ja tähtsus eluslooduses. Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust. Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide- leelis- ja leelismuldmetallide korral. Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena
Toimub prootonite ülekanne. Keemiline tasakaal-päri-ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed. Tasakaalukonstant-näitab reagentide ja produktide konsentratsiooni suhet tasakaaluolekus.Valem Veeioonkorrutis: Nõrkade hapete ja aluste dissotsiatioonikonstant: Nõrkade hapete ja aluste vesilahuste pH arvutamine: Standardlahused neutralisatsiooni tiitrimisel: Lahuste valmistamiseks kasutatakse keemilisel analüüsil alati destilleeritud vett.Titrandiks tugev hape või alus. HCl, HClO4, H2SO4 NaOH, KOH Happe-aluseliste indikaatorite toimemehhanism happe-aluselised indikaatorid on nõrgad orgaanilised happed või alused, milledega toimuvad sisemised struktuuri muutused kui nad dissotsieeruvad või assotsieeruvad, põhjustades värvimuutuse. Indikaatorite värvimuutust kirjeldavad võrrandid: Indikaatoriks nõrk hape: HIn + H2O = H3O+ + In- Happe värv aluse värv Indikaatoriks nõrk alus: In + H2O = InH+ + OH Aluse värv happe värv
sulfoonftaleiin: 2 värvimuutuse ala, üks happelises teine neutraalses või nõrgalt aluselises keskkonnas. Indikaatoriks Na soolad. fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane azo: metüüloranz(Indikaatori pöördeala pH 3,1-4,4.); metüülpunane(Indikaatori pöördeala pH 4,2-6,3) Tugeva-happe tiitrimine tugeva alusega, tiitrimiskõver- Indikaatori valiku põhimõtted neutraalisatsioonitiitrimisel-reeglina valitakse mõni nõrk alus või hape, indikaatori pKa±1 Puhverlahused-Säilitab kindla pH väärtuse. Koosneb nõrgast happest ja temaga konjugeeritud alusest või siis nõrgast alusest ja temaga konjugeeritud happest. Puhverlahus moodustub kui nõrk hape on osaliselt neutraliseeritud tugeva aluse poolt või nõrk alus tugeva happe poolt. Puhverlahuse tekke tõttu on nõrkade hapete ja aluste tiitrimiskõverad erinevad tugevate hapete või aluste omadest
vahane aine, mis helendab pimedas. 2. Kes ja kuidas avastas vesiniku. Kirjutage reaktsiooni võrrandit. Vesiniku avastajaks (1766) loetakse inglise füüsik ja keemik Henry Cavendishi, kes isoleeris metallidest ja hapetest saadud "põleva õhu" (divesiniku) ning kirjeldas ja uuris seda põhjalikult. Elavhõbeda ja happe segus tekkisid väikesed gaasimullid, mille koostist ei õnnestunud tal samastada ühegi tuntud gaasiga. Kuigi ta ekslikult arvas, et vesinik on elavhõbeda (mitte happe) koostisosa, suutis ta selle omadusi hästi kirjeldada. 2Na + 2H2O --> H2 + 2Na+ + 2OH 3. Keda peetakse kaasaegse keemia isaks ja miks? Kaasaegse keemia isaks peetakse Antoine Lavoisieri, kes uuris põlemisreaktsioone, kasutades hermeetiliselt suletavaid nõusid ning kaaludes reaktsiooni lähteained ja saadused. Nende abil näitas ta, et põlemine on ühinemine hapnikuga. 4
aga seda ei kasutata happelisuse iseloomustamiseks; kasutatakse arvutustel: pH+pOH=14 vesiniku ioonkontsentratsiooni võime kasutada vaid nõrkade elektrolüütide lahjadele lahustele ja mitte kontsentreeritud lahustes. Tugevate elektrolüütide puhul kasutatakse aktiivsust a. pH=–log aH + kuna Kv sõltub temperatuurist, sõltub temperatuurist ka neutraalse lahuse pH väärtus. Teistel temperatuuridel saadud pH väärtused tuleb ümber arvutada 25˚C juurde. 7. puhverlahused: Enamus biokeemilisi reaktsioone inimorganismis kulgevad piisava efektiivsusega vaid kindla pH juures. Näiteks sülje pH=6,75; sapi pH=6,75; pankreasenõre pH=8,8;maomahla pH=1,65; uriini pH=5,8. Need väärtused ei tohi palju kõikuda. Kõige täpsemalt peab olema paigas vere pH=7,36±0,03. Lahuse pH säilitamiseks kasutatakse puhverlahuseid. Nende pH ei muutu oluliselt väikeste (mõõdukate) hulkade tugeva happe või aluse lisamisel. Kõige lihtsamad puhvrid koosnevad kas
Vesinikside Vesinikul on ainult üks s -orbitaal ühe elektroniga. naine lahuse moolide arvu suhet: x= . Täiendava sideme võib ta moodustada juhul, kui vesinik on nlahus seotud endast oluliselt elektronegatiivsema aatomiga. Definitsiooni järgi dimensioonita suurus. Näiteks sobib H2O molekul, mis on tugevalt Kontsentratsiooni võib väljendada ka näiteks
Elektronegatiivsuste vahe alusel saab ka kindlaks tehavaldava sideme liitaine molekulides ning uhendeis .Elemendid, mille elektronegatiivsuste vahe on alla 1,7, moodustavad kovalentse sideme, teised ioonilise sideme. · Uhendites taiendavad suurema elektronegatiivsusega elemendid oma valist elektronkihti kuni oktetini (8 elektronini) nende valentselektronide arvel, mida loovutavad vaiksema elektronegatiivsusega elementide aatomid. · Erandiks on vesinik, mis taiendab elektronide arvu kuni kaheni. Ionisatsioonienergia · Ionisatsioonienergia ehk ionisatsioonipotentsiaal on energia, mis kulub elektroni eemaldamiseks uksikult aatomilt (voi molekulilt). Teisiti oeldes on tegemist elektroni seoseenergiaga aatomis (voi molekulis). Mida vaiksem on ionisatsioonienergia, seda meelsamini loovutab aatom (voi molekul) elektroni ja ioniseerub. · N-taseme ionisatsioonienergiaon energia, mis kulub aatomilt voi molekulilt n-inda
Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Metalliline side. Metalliline side ehk metalliside on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis.
w rev - w 0 1. Selgitage järgmisi keemilise termodünaamika kuumemalt kehale külmemale. Kui gaas paisub mahust põhimõisted:termodünaamiline süsteem, vaakumisse siis x suureneb , q paisub, saabub tasakaal. tasakaal,temperatuur. 5. Töö, soojuse ja siseenergia arvutamine ideaalgaasile , kokkusurumisel: Kuidas on defineeritud absoluutne temperatuuriskaala? isotermilise, isokoorilise ja isobaarilise protsessi korral. Termodünaamiline süsteem süsteem eeldab et ta oleks V2 V1 piiritletud. Piiritletud ümbritseva
C6H6 + Cl2 = C6H5Cl + HCl C6H6 + 3Cl2 = C6H6Cl6 2. Ühinemine tekib liht- või liitainetest ühend (oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid, metall + mittemetall). H2 + Cl2 = 2HCl 3. Lagunemine ühe aine lagunemisel tekib kaks või enamat uut ainet (hüdroksiidide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O 4. Asendus lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu 5. Vahetus kulgeb kahe liitaine vahel, tekib kaks uut ainet. BaCl2 + Na2SO4 = BaSO4 + 2NaCl 6. Isomerisatsioon kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis jääb samaks, kuid muutub aine struktuur. CH3CH2CH2CH3 = CH3CH(CH3)CH3 7. Allotroopne ühest lihtainest tekib teine liitaine. 3O2 = 2O3 11. Osata tasakaalustada redoksreaktsioone. Näide. 12. Mis on keemilise reaktsiooni tasakaal
Lahused, mille pH < 7, on happelised, ja lahused, mille pH > 7, on aluselised. pH-d kasutatakse happelisuse iseloomustamiseks vahemikus 0 – 14, s.o. happelahusest, kus a H = 1, kuni leeliselahuseni, kus aOH- = 1 mol/dm3. TÜ Füüsikalise keemia instituut 8 Keemia alused III. TASAKAALUD ELEKTROLÜÜTIDE LAHUSTES C. Puhverlahused Puhverlahusteks nimetatakse lahuseid, mis koosnevad nõrga happe (või aluse) ja tema soola lahustest ning millel on võime säilitada oma pH-d teatud ulatuses nii lahjendamisel kui ka mõõduka hulga tugeva happe (aluse) lisamisel. pH arvutamiseks etanaatpuhvris (CH3COOH + CH3COONa) lähtutakse CH3COOH tasakaalukonstandi avaldisest: [H ][CH 3COO ] K .
Sellise keskkonna loomiseks kasutatakse puhverlahuseid. Lahuse omadust säilitada oma pH väärtust nimetatakse puhverdusvõimeks. Ka kõik eluprotsessid kulgevad normaalselt kindla pH väärtuse juures, mida reguleerivad puhversüsteemid veres,koevedelikes, looduslikes vetes, muldades jm.Lahuseid, mille pH väärtus praktiliselt ei muutu lahuse lahjendamisel või muutub vähe happe või aluse mõõduka koguse lisamisel, nimetatakse puhverlahusteks.Puhverlahused koosnevad enamuses kas norgast happest ja selle soolast tugeva alusega (CH3COOH + CH3COONa) või nõrgast alusest ja selle soolast tugeva happega (NH4OH+NH4Cl).Kvantitatiivselt iseloomustab lahuse puhverdusvõimet puhvermahtuvus, see on arvuliselt võrdne vesinikioonide või hüdroksiidioonide moolide arvuga, mille lisamine 1 liitrile lahusele kutsub esile pH muutuse ühe ühiku vorra.Tasakaalulised protsessid süsteemis sade- küllastunud lahus
Kogu järgnev jutt käib vesilahuste kohta. Happed ja alused: prootoni doonorid ja aktseptorid Brønstedi hapete ja aluste teooria järgi on happed ühendid, millel on kalduvus loovutada prootonit ja alused on ained, millel on kalduvus liita prootonit. Keemias on kasutuses veel üks üldisem happe-aluse teooria (Lewise teooria) kuid kuna biokeemias on enamik happeid ja aluseid just Brønstedi happed ja alused, siis jääme me selle teooria raamesse. Tugev hape dissotsieerub peaaegu täielikult prootoniteks ja vastavateks anioonideks. Näiteks on HCl peaaegu täielikult dissotsieerunud H+ ja Cl- ioonideks ja seeläbi tekkinud H+ ioonide hulk vastab HCl hulgale. Sarnaselt on NaOH tugev alus, kuna ta ioniseerub täielikult Na+ ja OH- ioonideks, viimased on aga väga tugevad prootoni aktseptorid. Siiski on enamik biokeemias ette tulevatest hapetest ja alustest nõrgad happed ja nõrgad alused, mis dissotsieeruvad ainult osaliselt
* vesiniksidemete puhul on tegemist elektronpaari jagamisega vesinikuaatomi ja aktseptoraatomi vahel (iseloomulik kovalentsele sidemele) *sarnaselt kovalentsetele sidemetele on vesiniksidemete pikkused fikseeritud suurused. *sarnaselt kovalentsetele sidemetele on ka vesiniksidemed küllaltki rangelt suunalised. 40. Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? 20 kJ/mol 41. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1 c) hapnikuaatom 2 42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? Eluslooduse kolm olulisemat makromolekulide klassi on sahhariidid, valgud ja nukleiinhapped. 43. Miks peavad valgud olema makromolekulid? Keskmise valgu molekulmass on ligikaudu 50 kDa (kilodaltonit). Valgud peavad olema makromolekulid, sest nende kõige olulisemaks funktsiooniks on biokeemiliste reaktsioonide katalüüs ja see katalüüs peab olema kõrge spetsiifilisusega ja efektiivne. Et need tagada, peab
Kui kovalentne side on tekkinud sama elemendi aatomite vahel, või aatomite vahel, mille elektronegatiivsus on võrdne, seovad mõlemad aatomid ühiseid elektronpaare võrdse jõuga ning sidet nimetatakse mittepolaarseks. 11. Teised keemilise sideme liigid: Iooniline side, selle erinevus kovalentusest sidemest. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Metalliline side. Metalliline side: Metalliline side on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis. Vabad elektronid põhjustavad metallide elektri- ja soojusjuhtivust ning plastilisust Metalliline side avaldub kõige selgemalt aktiivsete metallide – leelis- ja leelismuldmetallide korral Iooniline side:
Näide 4. Arvutage OH - -ioonide kontsentratsioon lahuses, mille pH = 3,74. Lahendus. log[H + ]= -3,74. Logaritmi definitsiooni järgi [H + ] = 10 -3,74 mol/dm 3 . [H + ] =1,82 10 -4 mol/dm 3 . 10 -14 mol 2 /(dm 3 ) 2 - [OH ] = -4 = 5,5 10 -9 mol/dm 3 1,82 10 mol / dm 3 . C. Puhverlahused Puhverlahusteks nimetatakse lahuseid, mis koosnevad nõrga happe (või aluse) ja tema soola lahustest ning millel on võime säilitada oma pH-d nii lahjendamisel kui ka mõõduka hulga tugeva happe (aluse) lisamisel. pH arvutamiseks etanaatpuhvris (CH 3 COOH + CH 3 COONa) lähtutakse CH 3 COOH tasakaalukonstandi avaldisest: [H + ][CH 3COO - ] K= . [CH 3COOH]
Molekulaarne hierarhia rakus: Anorgaanilised eellased (CO2, H2O, NH3, N2 NO3 ) > metaboliidid (püruvaat, tsitraat, suktsinaat) > monomeersed ehituskivid (aminohapped, nukleotiidid, monosahhariidid, rasvhapped, glütserool) > makromolekulid (vt ülalt) > supramolekulaarsed kompleksid (ribosoomid, tsütoskelett) > organellid (tuum, mitokondrid, kloroplastid). Struktuuriline hierarhia eluslooduses: molekul (lihtaine või ühendi väikseim osake) > makromolekul (vt ülalt def.) > organell (reaktsioone ajas ja ruumis eraldav rakusisene moodustis) > rakk (eluslooduse väikseim struktuurne ühik) > kude > organ > elundkond > hulkrakne organism (kudedest, organitest ja elundkondadest koosnev isend) > populatsioon > kooslus > ökosüsteem (bioloogiline kooslus oma füüsikalis keemilises keskkonnas) > biosfäär (organismide poolt asustatud ala).
reaktsioonid kõrgematel temperatuuridel. Väävel ei reageeri kulla, plaatina, joodi, lämmastiku ja väärisgaasidega. Väävli stabiilsemad oksüdatsiooniastmed on -2, 0, 4 ja 6. Oksüdeerivas keskkonnas valdab oksüdatsiooniaste 6; redutseerivas keskkonnas on oksüdatsiooniastmed -2, 0 ja 4 võrreldava stabiilsusega ja lähevad kergesti üksteiseks üle. Väävli oksiidid on happelised. Väävli vesinikühendeist tähtsaim on divesiniksulfiid, mis on nõrk hape ja redutseerivate omadustega. Väävelringe Väävliringe olulisimad etapid on järgmised: orgaanilise väävli muutumine anorgaaniliseks ehk vesiniksulfiidiks (H2S). sulfiidi, elementaarväävli (S) ja teiste väävliühendite oksüdeerumine sulfaatideni (SO42-). sulfaatide redutseerimine sulfiidideks mikroobide kaasabil väävliühendite kontsentreerumine ja inkorporeerimine orgaaniliseks väävliks. Leidumine · ehedalt · kips · mõrusool
Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 19. Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees
Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 19. Vee karedus. Lahustunud magneesium- ja kaltsiumühendite sisaldus looduslikus vees
Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. Mittemetallid on suure elektronegatiivsusega elemendid, mis keemilistes reaktsioonides peamiselt liidavad elektrone. Perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub tavaliselt kõige esimese elemendina ülal vasakul. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Mittemetallide lihtainete omadused · Ei juhi elektrit ning juhivad halvasti soojust · Neil puudub metalli iseloomulik läige
nende ühendite edasised mõjud ja liikumine, eeskätt õhu- ja veekeskkonnas, aga ka mullakeskkonnas. 7. Keskkonnakeemia seos teiste valdkondadega: Analüütiline, Bioanalüütiline, Roheline, Atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemia, Ökotoksikoloogia. 8. Atmosfääri, hüdrosfääri ja litosfääri koostis. Atmosfäär (12): Lämmastik-N2 (78%), Hapnik-O2 (21%), Ar, CO2, CH4, H2, O3 jt. Hüdrosfäär: Cl, Na, sulfaadid, vesinik ja hapnik. Litosfäär: O2 (47%), Si (28%), Al (8%), Fe (5%), Ca, Na. 9. Mis on aineringe? Aineringe on ökosüsteemis (ja biosfääris) toimuv keemiliste elementide tsükliline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 10. VEERINGE, selle kirjeldamine ja toimimine. Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, üleval ja all. Mereveevaru -Aurumine-Evapotranspiratsioon- Sublimatsioon- Veevaru
ümber moodustatakse vesiniksidemetega klatraat. Amfifiilne ehk amfipaatne. Termin tähistab molekule, mis sisaldavad nii hüdrofiilseid (polaarseid) kui hüdrofoobseid (apolaarseid) rühmi ning mida "tõmbab" samaaegselt nii polaarsesse kui apolaarsesse keskkonda. (molekulil on polaarne pea ja apolaarne saba) 6. Hape-alus tasakaal: pH mõiste, pH skaala; vee ionisatsioon; tugevate ja nõrkade elektrolüütide dissotsiatsioon mis on Ka, mis pKa? Puhverlahused. Henderson- Hasselbalchi võrrand ja selle rakendused. pH vesinikioonide kontsentratsioon vesilahustes pH skaala- 7=neutraalne, <7=happeline, >7=aluseline Vee ionisatsioon- vesi ioniseerub vähesel määral, kui ioniseerudes moodustab hüdrooniumiooni H3O+ ja hüdroksüüliooni OH- , mille mõlema konts on 10 ^-7M. Tugevate elektrolüütide dissotsiatsioonil dissotseerub aine peaaegu täielikult ioonideks. Nõrkade elektrolüütide puhul dissotseerub aine väga vähesel määral.
keemilise sideme oluline liik on vesinikside, mis oma iseloomult on elektrostaatilise ja doonor-akseptor sideme vahapealne. Vesiniksidemel on elektrostaatiline tõmbumine vesinikku sisaldava polaarse molekuli ja teise molekuli vaba elektronpaari vahel. Polaarsed sidemed tähendavad seda, et igal vesiniku aatomil on väike positiivne osalaeng, mis selle tõttu tõmbub aatomi vaba elektronpaari poole. Vesiniksidet moodustab tugevalt elektronegatiivsete elementide (F, O, N, S jt) aatomitega seotud vesinik, mis tugeva polarisatsiooni tõttu kannab suhteliselt suurt positiivset osalaengut ja omab selle tõttu osaliselt vaba s orbitaali. Selline orbitaal võib seetõttu osaliselt siduda mõne teise aatomi vaba elektonpaari, mille tõttu tekib nõrk keemiline side vesinikside. Vesiniksidemel on suur tähtsus aine lahustumisel, molekulide assotsatsioonil ja kristallumisel. 3.7 Doonor aktseptorside
Tuletatud ühikute definitsioonid tulenevad tab.2 toodud dimensioonidest. Muide, tuntud suuruste dimensioonidega opereerimine (nn. dimensioonanalüüs) on kasulik võte ka tuletatud füüsikaliste konstantide ühikute leidmisel. Täiendavat lugemist: ENE, märksõnad abstraktsioon, idealisatsioon, hüpotees, teooria, meetod; Tehnikaleksikon, 1981, lisa 1. Füüsikalise keemia terminid, sümbolid ja ühikud. Kasulikud eesliited: Atto a 10-18 Milli m 10-3 Kilo k 103 Femto f 10-15 Centi c 10-2 Mega M 106 Pico p 10-12 Deci d 10-1 Giga G 109 Nano n 10-9 Deka da 10 Tera T 1012 Micro m 10-6 Hecto h 102 Vajalikke seoseid: 1Å (angström) = 10-10 m , 1atm = 760 mmHg = 10 m H 2O = 101,3 kN/m2
MOLEKULAARMOOTORID 43 LIISI KINK 2 BIOKEEMIA test I I. BIOKEEMIA AINE. RAKU EHITUS 1. Bioelemendid. Bioloogilised makromolekulid. Molekulaarne hierarhia rakus ja struktuuriline hierarhia eluslooduses. Keemiliste reaktsioonide põhitüübid rakkudes. Bioelemendid: C, H, N, O, P, S moodustavad 99% kõikidest aatomitest inimkehas. Moodustavad tugevaid kovalentseid sidemeid. Makromolekulid valgud (30-70%), RNA (10-20%), DNA (2-5%), polüsahhariidid (1-20%), lipiidid (1-20%) Molekulaarne hierarhia rakus: I Anorgaanilised eellased - CO2, H20, NH3, N2, NO3 II Metaboliidid püruvaat, tsitraat, suktsinaat
Võrrandite koostamise seisukohalt on mugav eristada nelja järgmist reaktsioonitüüpi: ühinemisreaktsioon kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine (oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid) SO2 + H2O = H2SO3 lagunemisreaktsioon ühe aine lagunemisel tekib kaks uut ainet (hüdroksiide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine). Cu(OH)2 = CuO + H2O asendusreaktsioon lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisse kuuluvaid aatomeid (metall + hape, metall + sool, metall + vesi). Mg + H2SO4 = MgSO4 + H2 vahetusreaktsioon kahe liitaine "esimesed pooled vahetavad kohad" . NaCl + AgNO3 = AgCl¯ + NaNO3 5.4 Oksiidide keemilised omadused. 5.4.5 Aluselised oksiidid. Aluselised oksiidid on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Aluseliste oksiidide hulka kuulub enamus metallioksiide. Reageerimine hapetega - vahetusreaktsioon. Tekivad sool ja vesi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
