Katoliiklus Mis on katoliiklus? Katoliiklus ehk katolitsism (eesti k `üleüldine') on kristluse levinuim usutunnistus, mis tunnustab paavsti oma vaimuliku peana Üks kolmest kristluse põhiharust õigeusu ja protestantismi kõrval Rooma Katoliku Kiriku õpetus Katoliikluse alused Piibel koos deuterokanooniliste raamatutega Püha pärimus Kiriklik traditsioon Uustomism Mõju ühiskonnale Valdavaltnegatiivne Pidurdab teaduse arengut Sümboolika CRUCIFIX Üks olulisemaid sümboleid Asetatud altari kohale ALPHA & OMEGA Kreeka tähesiku järgi Tähistab algust ja lõppu Levik maailmas Levinudüle maailma Suurimad kolooniad asuvad Lõuna- Ameerikas, aga on väga laialt esindatud ka Lõuna-Euroopas ja USA-s. Huvitavat Maailmas on umbes 1,1 miljardit katoliiklast Suur tähtsus pühal pärimusel ja pühakutel Nad usuvad puhastustulle Pildid Tänan vaatamast!
Katoliikliku õpetuse järgi moodustavad Kristuse lepitussurm inimkonna pattude eest ja pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate õndsakstegevate vahendite kaudu. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Kõigepealt eraldus Saksamaal Martin Lutheri eest vedamisel luterlus. Luterlaste peamised seisukohad olid, et jumalateenistus peab olema emakeelne, induligentside müük tuleb keelustada ning sakramendiõpetuses piisaks ka ainult ristimisest ja armulauast. Siiamaani nõustun ma luterluse seisukohtadega, kuid see, et kaotati kiriku väline hiilgus ning vähendati kirikupühade arvu teeb katoliiklased kindlasti õnnelikemaks luterlastest.
Surmajärgse elu paradiisi väravas on püha Peetrus, tal olid taevariigi võtmed. Patused on pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus. Saatan sarviline, kabjaline, nahkhiire tiibadega. Usuti, et saabub Kristuse poolt tõotatud Jumala riik Maale ja enne seda viimne kohtupäev. Surnud tõusevad, et anda Kristusele oma tegudest aru. See päev tähistab ajaliku maailma lõppu. Levis uskumus, et enamik hingesid ei lähe pärast surma kohe taevasse ega paradiisi, vaid puhastustulle, kus tuleb piinelda viimse kohtupäevani. Arvati, et kiriku lõi Kristus. Kirikliku mõjutusvahendina kasutati kirikust väljaheitmist e kirikuvande alla panekut. See jättis isiku ilma kiriku vahendatud Jumala armust. Varakeskajal hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst mitte. Läänes oli oma keiser, kiriklikud sidemed nõrgenesid. 1054. a saatis paavst oma saadiku
igavikuliselt kolmes isikus: Isa(jumal), Poeg(Jeesus) ja Püha Vaim. Püha Vaim vist ühendab Isa ja Poega. Sakrament Kiriku õnnistav toiming, mille kaudu oli võimalik osa saada jumala armust. Ilma sakramentideta polnud surmajärgset õndsust loota. Sakramendid: ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Puhastustuli 12. sajandist levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe otse taevasse ega põrgusse vaid puhastustulle. Puhastustules peavad nad piinlema kuni viimse kohtupäevani, selleks ajaks on enamus piisavalt piinelnud ja saab taevasse. Kirikuvanne kiriklik karistus; kirikust väljaheitmine. Ränk karistus, sest jättis kirikuvande all oleva jobu ilma kiriku vahendatud jumala armust. Suur kirikulõhe 1054. oli paavstil ja patriarhil tüli ja mõlemad panid üksteist kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Paavsti pool
piinlevad pimedas, väävlisuitsuses, tulikuumas põrgus, kus deemonid nendega õudusi korda saadavad. Põrgu keskmes saatan-sarviline, kabjaline, nahkhiiretiibadega koletis. Usuti, et kunagi saabub jumala riik maa peal ja vahetult selle eel viimne kohtupäev(kõik surnud tõusevad haudadest üles, et kristuse kohtu ees eluajal kordasaadetud tegude eest aru anda. Ajalik maailm lõpeb ja jäävad ainult taevariik ja põrgu.). XII saj-st veendumus, et suurem osa hingi läheb pärast surma puhastustulle, kus piinlevad viimse kohtupäevani. Sakramendid-kiriku õnnistavad toimingud: ristimine, usukinnitus e leer, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, laulatamine, vaimulike ametisse pühitsemine. SUUR KIRIKULEÕHE: hakkasid tekkima erinevused lääne ja ida ning pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel. Patriarh allutas bütsantsi keisrile, paavst aga mitte, kuid tunnistas ido-rooma keisrit enda ülemvalitsejana. Karl suure ajast alates
võidmine. · Spiritism puudutab kõiki teadmiste valdkondi, · Kirik on tsentraliseeritud ja hierarhiline. inimeste käitumist ja tegevusi, avades uue ajastu inimkonna uuendamises · Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. · Spiritistlike kontaktide ilminguiks peetakse: esemete põhjuseta liikumist ja koputushääli · Teistest kristlikest õpetustest eristavad (poltergeisti), selgeltnägemist katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine (ekstrasensansioonset taju), vaimude pühale pärimusele ja pühakutele ning reliikviate materialiseerumist, nende esilemanamist ja
pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate (ex opere operato) õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Katoliikluse peamisi põhjendajaid on kirikuisad Augustinus ja Thomas Aquinost; viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Põhiliste usudogmade õigsuse tõestamiseks kasutab katoliiklus apologeetikat. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja hierarhiline
· Kui vaba saab inimene olla? 4. Metafüüsika uurib olemise lähte printsiipe ja algpõhjuseid. Põhiküsimused: · Mis on elu ja mis on surm? · Mis on Jumal? 5. Filosoofia põhiküsimused: · Kumb on primaarne, kas vaim või mateeria? · Kes oleme meie? Kust tuleme ja kuhu läheme? 6. 1) küsimus A: Vaim sekundaarne K: Vaim primaarne 2) küsimus A: Tuleme mullast. K: Jumal lõi. A: Uute ainete ringlusesse. K: Taevasse või põrgusesse, puhastustulle. 7. Objektiivne idealist leiab, et maailm on enamvähem selline nagu me teda tajume. Subjektiivne idealist leiab, et maailm on meie tahte ja kujutluse tulemus. 8. Loogika on õige mõtteline. Loogiline tähendab mõttekohaselt õiget. 9. Skeptik on mõttetark, kes vaatleb ja uurib aga ei otsusta. Skeptitsist on kahtlusemeetodi kasutaja. 10. Tänapäeva stoik on inimene, kes ei lase tunnetel enda üle võimust võtta. Epikuurlane on tänapäeva tähenduses elupõletaja. 11
Seleta mõisted. Pärispatt- kristliku õpetuse järgi inimese kaasasündinud patustus, selle põhjuseks loetakse esimeste inimeste(Aadama ja Eeva) pattulangemist viimne kohtupäev- aeg, enne Jumala riigi teket, mil Jumal mõistab kohut kõigi hingede üle viies patused põrgusse ja head hinged taevasriiki. Ilmalikku maailma ei jäägi alles- on vaid taevariik ja põrgu. Puhastustuli- arvati et inimese hing ei lähe pärast surma põrgusse ega ka taevasse, vaid jääb puhastustulle, kus tuleb olla piineldes viimse kohtupäevani ning seal piineldes suudab inimene oma patud lunastada ja viimsel kohtupäeval mõistab Jumal nad õigeks. Kardinal- vaimulik, 11. saj. alates valiti paavst kardinalide seast Kuuria-paavsti õukond Legaat- paavsti volitatud esindaja Bulla- dokument paavsti ametlike seisukohtadega Kirikukogu-eri maade kõrgvaimulikke ühendav kogu Kümnis- maks, mida maksti kirikule, moodustas umbes ühe kümnendiku inimese sissetulekust
4. Pihtimine 5. Viimne võidmine enne surma 6. Kiriklik laulatus 7. Vaimulikuks pühitsemine Surmajärgne elu · Õigeid ootas taevane paradiis, patuseid pime ja tulikuum põrgu. · Kunagi saabub viimne kohtupäev, mil kõik surnud tõusevad hauast üles, et Kristuse kohtu ees elu ajal korda saadetud tegudest aru anda. See on maise maailma lõpp, alles jääb vaid taevariik ja põrgu. · XII sajandist alates levib arusaam, et osa hingi lähevad peale surma puhastustulle, kus nad piinlevad viimse kohtupäevani ning kui patud lunastatud, saavad nad taevariiki. · Kiriku ja ilmaliku võimu vastuolud. Kirik arvas, et keiser saab võimu Jumalalt ainult paavsti vahendusel, keiser sellega ei lepi. · Kiriku mõjutusvahendiks kasutati kirikust väljaheitmist ehk kirikuvande alla panemist. Suur kirikulõhe 1054. Aastal Katoliku kirik jaguneb: I Katoliku (või roomakatoliku kirik) Kõrgem võim Rooma paavst Vaimulik ei tohi astuda abiellu
Pärast surma lähevad kindlad inimesed taevasesse paradiisi, mille väravas kükitab püha Peetrus võtmetega ja patused lähevad põrgusse Saatanat kujutati srvilise, kabjalise ja nahkhiiretiibadega koletisena Usuti, et kunagi saabub viimane kohtupäev ehk jumal tuleb taeva riigiga maa peale ja siis saavad kõik surnud oma tegude eest aru anda Mingi aja pärast hakati uskuma et inimesed ei lähegi otse põrgu ja taevasse vaid puhastustulle kus nad piinlevad Püha Kolmainsus moodustub Jumalast kui isast, Kristusest kui tema pojast ja naid ühenavast Pühast Vaimust Sakramendid Sakrament ehk kiriku õnnistav toiming, sinna alla kuulusid ristimine usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimane võidmine enne surma, kiriklik laulatus ja vaimulike ametisee pühitsemine Kirik ja ilmalik võim Kuna arvati, et algselt rajas kiriku kristus siis paavstid pidid olema Kristuse asemikud maa
· 24.1 Patu tagajärjed: · Jumal saatis oma poja Jeesuse Kristuse inimkonna patte lunastama usu keskmes Püha Kolmainsus (Isa, Poeg ja Püha Vaim) · Jumala armu jagas kirik õnnistavate sakramentide kaudu (7: ristimine, usukinnitus, armulaud, pihtimine, viimne võidmine, kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine) · Surmajärgses ilmas ootab patuseid põrgu · Maailma lõpus viimne kohtupäev - seejärel paradiis maa peal · 12. sajandist usk puhastustulle piineldes pattude lunastamine kuni viimsepäevani · 24.2 · Erinevused ja pinged Rooma paavsti ja Konstantinoopoli patriarhi vahel patriarh allus Bütsantsi keisrile, paavst Karl Suure ajast Lääne-Euroopa keisrile · Erinevused rituaalides läänes vaimulikud ei abiellu, ida kirikus preestrid abielus · Erinevused usulistes tõekspidamistes läänes Püha Vaim lähtub Isast ja Pojast, idas ainult Isast
lisahinged, üldhinged. Loodus usuti Maaema ja Taevaisa. Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt. 19. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi. Surm on negatiivselt märgistatud. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei saa olla ilma kehata
Aadam ja Eeva-esimesed inimesed Pärispatt- kurjus, mille saatan on inimestesse sisendanud Jeesus Kristus-Jumala poeg Püha Kolmainsus-Jumal kui isa, Kristus kui tema poeg ja neid ühendav Püha Vaim kokku Viimne kohtupäev-kõik surnud tõusevad haudadest, et Kristuse kohtu ees oma pattudest aru anda Puhastustuli-peale surma ei lähe kõik otse paradiisi v põrgu, vaid hoopis puhastustulle, kus nad piinlevad kuni viimse kohtupäevani Sakramendid- õnnistavad toimingud (ristimine, usukinnitus, armulaud) Kardinal- katoliku kirikus paavsti nõuandva kolleegiumi liige 13. Suur kirikulõhe Aastal 1054, ühe järjekordse tüli käigus, kuulutasid paavst ja patriarh teineteise vastastikku tagandatuks. Kirik jagunes kaheks: katoliku (roomakatoliku), mis allus paavstile ja õigeusu (kreekakatoliku), mis allus patriarhile. 14
välja aeti. Pärispatt kurjus, mille saatan on inimestesse sisendanud. Jumal saatis oma poja Jeesus Kristuse maale, et see lunastaks inimkonna patud. Püha Kolmainsus = Isa, Poeg, Püha Vaim (neid ühendav). Surmajärgne ilm oli kas põrgu või paradiis ning enne sinna jõudmist oli viimne kohtupäev e maailma lõpp, kus kõik pidid Kristuse ees aru andma. Alates 12. Saj arvati, et enne põrgut/taevast läheb hind puhastustulle, kus nad piinlevad viimse kohtupäevani. Sakramendid. Sakrament =pühatoiming. Ristimine, usukinnitus e leer e konfirmatsioon, armulaud (vein ainult vaimulikele), pihtimine (pattude ülestunnistamine), viimne võidmine (enne surma õnnistamine), kiriklik laulatus, vaimulike ametisse pühitsemine. Leer- pühakirja põhitõdede kordamine enne täiskasvanuks saamist. Kirik ja ilmalik võim. Kristus rajas kiriku ning määras apostel Peetruse oma asemikuks. Peetruse järeltulijad olid paavstid
paavstilt andestust paluma. 14. Kristlik usk keskajal üldine kirjeldus. Lucifer, Piibel, Jumal, puhastustuli, surmajärgsus, paradiis ja põrgu. Maailma on loonud Jumal ning valitseb seda oma inglite abil. Üks ingel oli Jumala vastu pöördunud Lucifer. Tema võitleb koos oma deemonitega maailmas oleva kurjuse, kõige halva ja pahelise eest. Piibel on kristlaste pühakiri. Jumal on maailmalooja ning koosneb Issandast, Pühast vaimust ja Issanda pojast Jeesusest. Puhastustulle lähevad need hinged, kes on kergelt patused. Arvatakse , et puhastule läbinutel, esialgu veidi patustel, hingedel on võimalik pääseda paradiisi. Peale surma läheb hing kas põrgu või paradiisi. Paradiis on surmajärgne koht, kuhu patuvabad hinged lähevad. Seal on hingel rahulik olla ning kõik talle meelepärast. Põrgu on surmajärgne koht, kuhu lähevad patused hinged. Seal nad piinlevad lõpmatult kaua tules Saatana juures. 15
abiellumine, viimne võidmine, armulaud, ordinatsioon (preestriks pühitsemine)) on rituaalsed toimingud, mida võib 1 läbi viia ainult preester ning mis peavad usklikule edasi andma Jumala armu. Sakramentide õpetuse arendas lõplikult välja Petrus Lombardus (surn. 1160). Need, kes pole eluajal osa saanud jumalikust armust lähevad pärast surma puhastustulle (purgatooriumi). Keskne koht sakramentidest kuulub ristimisele ja armulauale – need säilisid ka protsetantslikus e. reformitud kirikus. Athanasios – võitles ariaanlastega , populariseeris munkluse ideaale Ambrosius – kehtestas koguduse iseseisvuse põhimõtted, rõhutas, et kirik on keisrist kõrgem Augustinuselt pärineb kaks teost, mida loetakse inimajaloo kõige tähtsamate hulka. Esiteks “Pihtimused”, mis on maailma esimene autobiograafia, ja teiseks “Jumala riigist”
jesuiidid ülal rohkeid haridus- ja teadusasutusi. Enamikul mungaordudest on olemas ka nais- ja ilmikharu. Ka katoliku kirikutalitused on pidulikud ja värvikad. Kirikud peavad olema avatud iga päev koidust ehani. Olulisel kohal on Neitsi Maarja ja pühakute austamine. Katoliku õpetuse kohaselt on Kristuse ristisurmast ja pühakute heategudest kogunenud nn jumalik armuvara, mida kirik jagab eelkõige 7 sakramendi näol. Need, kes pole armuvarast osa saanud, lähevad peale surma puhastustulle. Sakramente peetakse automaatselt õndsakstegevaiks ( isegi siis, kui inimene neisse ei usu). Erinevuseks õigeusu sakramentidest on see, et ei salvita mitte vastsündinuid, vaid seda teeb piiskop suure pidulikkusega 7 - 12 - aastaste lastega. Teine erinevus puudutab armulauda . kogudus saab leiba ( Kristuse ihu), veini ( Kristuse verd) saavad vaid preestrid. Euroopas levikuala Itaalia, Hispaania, Portugali, Prantsusmaa, Belgia,
pühakute heateod jumaliku armuvara, mida katoliku kirik jagab oma liikmetele seitsme sakramendi kui iseenesest mõjuvate (ex opere operato) õndsakstegevate vahendite kaudu. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Katoliikluse peamisi põhjendajaid on kirikuisad Augustinus ja Thomas Aquinost; viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Põhiliste usudogmade õigsuse tõestamiseks kasutab katoliiklus apologeetikat. Teistest kristlikest õpetustest eristavad katoliiklust eelkõige suure tähtsuse andmine pühale pärimusele ja pühakutele (eriti Maarja) ning reliikviate kultus; tsentraliseeritud ja
viimne võidmine, kiriklik laulatus ja preestriks pühitsemine. Ilma sakramentidest osa saamata ei saanud ka surmajärgset õndsust loota. Kunagi saabub ajaliku maailma lõpp- viimne kohtupäev, kus kõik surnud tõusevad oma haudadest üles ja astuvad Kristuse kohtu ette. Õiged pääsevad taevariiki ja patused igaveseks ajaks põrgusse. Alates 12.saj levis veendumus, et suurem osa hingi ei lähe pärast surma mitte otse paradiisi või põrgusse, vaid puhastustulle, kus neil tuleb piinelda kuni viimse kohtupäevani, lootes et patud on sellega lunastatud ja pääs taevariiki tagatud. Peale Jumala ja tema poja Jeesuse Kristuse austavad katoliiklased ka pühakuid – inimesi, kellel oli erilisi teeneid ristiusu levitamisel ning edendamisel (n Jeesuse ema Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus, ristiusku Iirimaal levitanud Patrick jne). Jeesuse või pühakute säilmeid või
Esivanematest oleneb inimese sigimine, viljakus, loomaõnn, haigused jne.. Monoteism: seotud juudiusu, kristluse ja islamiga..usuti, et maailm on Jumala looming (kreatsionism). Inimene koosneb keha, hing (surelikud), vaim (surematu, kuulub jumalale). Elu = eluta aine + elujõud. Surm = patupalk. Surm on negatiivselt märgistatud. Jumal on hea ja kurat on halb. Haigused (jm. erinevad tagajärjed) arvati põhjustatud kas Jumalast või Kuradist. Usuti põrgusse, paradiisi, puhastustulle..Rõhutati õigesti suremist – suremist lepitatult ja pattudest puhastatult. Hing on kas hauas, hiies, taevas, põrgus, manalas, toonelas. Eestlaste kaugenemine surnutest ja surmast saab alguse just sellel perioodil. Surnutest saavad kurjad vaimud, kuradid jm. taolised olendid. Usuti luu ja liha ülestõusu. Materialism: erinevad käsitlused maailma tekkest. 1) Jumala loodud 2) Evolutsiooniline 3) Panpsühhism – pole kunagi tekkinud on kogu aeg olemas olnud. Kui vanasti viidi surnu
Sakramendid püha toimingud, mis tagasid taevariiki pääsemise nt. Ristimine, usu kinnitamine, armulaud, pihtimine, patukahetsus Püha Kolmainsus Jumala olemus Isana, Pojana e. Kristusena ja Püha Vaimuna. Surmajärgne elu taevariik ja paradiis viimne kohtupäev enne Jumalariigi saabumist pidi tulema ka viimane kohtupäev, kui kõik surnud pidid haudadest üles tõusma ja Jumalale pattudest aru andma puhastustuli al. 12.saj. Levis arvamus, et peale surma lähevad kõik inimesed puhastustulle, kus nad peavad viimse kohupäevani piinlema ja patud heaks tegema Millega põhjendasid paavstid oma üleolekut ilmalikust võimust? - Nad väitsid, et olid oma võimu saanud otse Jumalalt, samas kui keisrid said selle vaimulike vahendusel. Avignoni vangipõlv 1309-1377 kestis paavstide äraolek, nimelt elati Avignoni lossis, sest suhted keisrite ja feodaalidega olid ebastabiilsed Kes saavutas paavstidest suurema ilmaliku võimu ja kuidas seotud Eesti ajalooga?
Loodus – usuti Maaema ja Taevaisa. Pühaabielu. Teadmised ülevalt, jõud alt. 19. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – hierarhiline mõtlemine. Segu animismist ja animatismist. Usuti, et on olemas taevas, puhastustuli ja põrgu. Usuti ainujumalasse. Surm on patu palk. Pärast surma võib inimene olla Taevas, Põrgus, Paradiisis, Toonelas või Manalas. Patused surnud lähevad põrgu, tavalised surnud inimesed puhastustulle ja surnud pühakud paradiisi. Surm on negatiivselt märgistatud. Tunnusjoon monoteistlikul perioodil oli õigesti suremise rõhutamine – näiteks suremine pattudest puhastatult ja lepitatult. 20. Materialism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Ettekujutus inimesest – materialism e. keha, usund milles me elame, mida iseloomustab usundiline segadus. Ei kardeta surnuid. Inimene on füüsikalis-keemilis-reaktsioonide summa. Inimese hing on inimese emotsioonid, mis ei
vaimulike ametisse pühitsemine. Sakramente võisid läbi viia ainult kiriklikult ametisse pühitsetud vaimulikud. Surmajärgses ilmas ootavad häid paradiis ja halbu põrgu, kus saatan ja deemonid piina valmistavad. Oodati ka viimset kohtupäeva, kus kõik surnud haudadest tõusevad, et oma tegudest elu ajal aru anda. Alates 12 sajandist uskusid nad ka et pärast surma ei lähe hinged kohe paradiisi või põrgusse vaid puhastustulle, kus nad peavad olema viimse kohtupäevani, et patud lunastada. Tasapisi hakkasid tekkima pinged patriarhi ja keisri vahel. Tekkisid tülid rituaalides ja et millest lähtub Püha Kolmainsus, see viis skismani kirikulõheni 1054 kui kirik jagunes katoliku kirikuks ja õigeusu kirikuks. Paavstivõim hakkas kõrgkeskajal tõusma, nad hakaksid taotlema kiriku sõltumatust ilmalikust võimust. Need nõuded sõnastas kõige paremini paavst
iseenesest mõjuvate (ex opere operato) õndsakstegevate vahendite kaudu. 7 sakramenti on: ristimine, armulaud, konfirmatsioon, abielu, viimne võidmine, meeleparandus ehk piht, ordinatsioon. Armulaual toimub Lateraani kirikukogu otsuse (1215) järgi transsubstantsioon. Peale usu kirikudogmasse aitavad õndsaks saada ka inimese enese püüdlus ja head teod; inimene peab kasutama Jumala antud armu. Need, kes pole puhtad, et saada otse taevasse, lähevad pärast surma puhastustulle. Katoliikluse peamisi põhjendajaid on kirikuisad Augustinus ja Thomas Aquinost; viimase õpetus, tomism, ja sellest arenenud neotomism on katoliikluse tähtsaim filosoofiline alus. Pilet nr 17. Ristisõdade aegne kultuur Ristisõdade olemus ja nende tulemus. Koos paavstivõimu tõusuga kasvas ka usuline vaimustus, mis avaldus muu hulgas ka soovina vabastada Kristuse püha haud Jeruusalemmas moslemite käest. Sõdade ajendiks sai Bütsantsi keisri
peetakse eksimatuks siis Kreeka ortodoksi kirikus sellist inimest pole. Seal on kõrgeim piiskop, kes pole eksimatu ning tal puudub kiriku üle suurim autoriteet, piiskoppe peetakse võrdseks. Teine erinevus on see, et Rooma katoliku kirik kasutab jumalateenistuste läbiviimisel ladina keelt, kuid Kreeka kirik kohalikke keeli, mis iganes emakeelt. Rooma katoliku preestrid abielluda ei tohi samas kui Kreeka kirikul seda probleemi pole. Kreeka kirik ei usu ka puhastustulle, mida Rooma kirik usub. Rooma kirik usub, et neitsi Maarja on pärispatust puhas, Kreeka kirik seda ei usu. Suurim erinevus kindlasti on fakt, et Rooma katoliku kirik usub Filioque lisasse, Idakirik aga mitte. Filioque küsimus - Rooma katiliku kirik usub, et püha vaim lähtub nii isast kui pojast, samas kui ida kirik usub, et püha vaim saab lähtuda vaid isast. Patriarh Michael Kerullarios - Oli Konstantinoopoli patriarh. Ta ekskommunikeeris lääne kiriku legaadid 1054
annaabi.ee 
