MUUSIKAL Muusikalizanr sündis 1920.aastatel............................................................ Muusikal Muusikat ja tantsu sisaldav lavateos milles laul, tants ja kõnelus on võrdse tähtsusega ja veavad igaüks omal moel tegevustikku edasi. Muusikali erinevus operetist: Muusikalis rõhk räägitud tekstil, kuid operetis on sageli laulu- või tantsunumbreid, mis loo arengu seisukohast ei oma suurt tähtsust, vaid pakuvad publikule võimalust puhata ja elada sisse teose atmosfääri. George Gershwin (26.sept 1898 -11.juuli 1937) Elu ja loomingu seosed: Oli igal pool seotud muusikaga (pere, töö, teatrid, kool) Kolis Pariisi, et leida inpiratsiooni, aga kukkus läbi ja kolis tagasi New Yorki, kus kirjutas nüüdsed Ameerika kultuuri klassikud. Gershwin on lisaks muusikalidele (,,Meeletu", ,,Laulan sinust" jpt) loonud ka ooperi ,,Sinine esmaspäev, mille tegevus toimub mustanahaliste linnajaos. Gershwini tähtsus:
Uurida tuleks palju on kuulajaid, et soovi korral materjale paljundada, arvesse võtta vajamineva tehnika hulka. Teades tausta oma kuulajate kohta , saab materjale koguma hakata ning neid läbi töötama asuda. Materjali kogumist tuleks alustada varakult, mitte jätta viimasele minutile. Materjali mitmekesisus- lood, statistika, näited ja tsitaadid muudavad esinemise kuulajale huvitavamaks. Hea on rääkida ka isiklikest kogemustest- see näitab publikule, et sinu esitatud faktid ei ole pelgalt teooria, vaid tegelikkuses toimiv. Asjatundjate küsitlusel on võimalik teada saada, kuidas publik sellisele teemale on varem reageerinud, mis läks hästi, mis halvasti, nende hinnang võib väga väärtuslikuks osutuda. Ainult oma teadmistele ei tohiks lootma jääda, abiks on ka kirjalikud allikad. Kõne eesmärgid paika pandud, materjal kogutud, on tark valmis mõelda kõne kava.
Orkester koosneb kümnest liimest ning kuigi ühelgi liikmel ei ole muusikalist haridust, oskavad igaüks vähemalt kahte pilli mängida. Tegu on nende sõnul ,,demokraatliku orkestriga" , mis tähendab seda ,et juht neil puudub. Kontser kestis natukene üle tunni aja ning oli kõigile tasuta. Esitati lugusid mis olid inspiratsiooni saanud helilooja Igor Stravisnski loomingust. Esitati ka tempokamat muusikat, sealhulgas võis kuulda hoogsaid latiinorütme. Kontserti lõpus jagati publikule suppi, mis oli tehtud pillide valmistamisel alles jäänud jääkidest. Ka juurviljainstrumendid jagati publikule ära. Kontseri lõpus sai orkester suure aplausi osaliseks-publikule jäi konsertiga ülimalt rahule. Kontsert jättis uskumatu mulje,see oli minu jaoks esmakordne ja täiesti ainulaadne kontsertielamus. Kõik oli viimseni läbi mõeldud ning paigas.Kontserti heli pool oli samuti hea,kõik lood kõlasid väga puhtalt ja selgelt.Ainuke asi mille üle nuriseda
Rahvatants Marleen Mõttus 10.e Rahvatants Rahvatants on rahvaloomingu liik, milles väljendatakse tundeid, mõtteid ja suhtumisi rütmiliste liigutuste ja muutuvate kehaasendite kaudu. Rahvatants on välja kujunenud seoses rituaalsete toimingutega. Tänapäeval eristatakse pärimuslikku rahvatantsu ning lavarahvatantsu. Rahvatants Tavaliselt esitatakse rahvatantse rahvamuusika või rahvamuusikast inspireeritud muusika saatel. Pärimuslikud rahvatantsud ei ole loodud esitamiseks laval või publikule, kuigi tänapäeval on paljusid pärimuslikke rahvatantse kohandatud esitamiseks publikule. Rahvatants Rahvatantsudes domineerib rahvapärimus (traditsioon) uuenduse (innovatsiooni) üle, kuigi rahvatantsud muutuvad ajas nagu kõik teisedki rahvaloomingu liigid. https://www.youtube.com/watch?v=UV_g_IY 4__c
Helitöö ei oma jalakeerutuse juures üldse olulist tähtsust. Meloodia täiendab tantsu, aitab rääkida lugu, aga see eksisteerib ka muusikata. Emotsioone ei väljenda mitte pelgalt nägu, vaid iga liigutus omab mõtet, lugu ja tunnet. Arvan, et zesti algtõuge peab tulema ennekõike tundeelamusest. Publiku seas on alati kasvõi üksainus inimene, kes leiab tantsija liigutustest emotsiooni ja teosest selle mõtte, mida koreograaf on soovinud publikule edasi anda. Tants väljendab elu läbi liigutuste. Muusika saatel ennast liigutades õpitakse tundma enda keha ning nii leiatakse oma liikumise keel, stiil ja mall. Igal isiksusel on iseenda tantsimise viis ning vabadus järgida teed, mida mööda käib. Peegel omab jalakeerutuse juures suurt rolli, kuna see näitab tantsijale, mida näeb publik: keha zestid ja peegel ei valeta iial. Ideed mõjutavad kehade liikumist ning liikumisviis teisendab omakorda meie hoiakut ja mõtet.
KUNST J A E ETI K A MARGE METSOJA KUNST • KUNST VAJAB ARENGUKS LOOMINGULIST VABADUST. VABADUSE TEINE KÜLG ON VASTUTUS: AUTORI VASTUTUS OMA TEOSE MÕJU EEST PUBLIKULE, VASTUTUS OMA KÄSITELDAVA-VORMITAVA MATERJALI SUHTES NING KOHUSTUSED INIMESTE EES, KEDA TEOS LÄHEDALT PUUDUTAB. ORIGINAALSUS NII NAGU KUNST AMMUTAB AINEST ÜMBRITSEVAT MAAILMAST, LEIAB TA SEDA KA KUNSTIST ENDAST. ÄÄRMUSLIK NÄIDE SELLISEST TEGEVUSEST ON PLAGIAAT VÕI VÕÕRA TÖÖ ENDA NIME ALL ESITAMINE; VASTUPIDINE NÄIDE AGA VÕLTSIMINE – TEISE AUTORI NIME OMASTAMINE. • KUNSTI JA MORAALSETE VÄÄRTUSTE TEEMAS KÄSITLETAKSE EETILISI KÜSIMUSI
Tal oli ainult paar krossi taskus kui ta oli jõudnud Pariisi. Talle meeldis väga Pariisi linn. Ta arust oli Pariis Prantsusmaa kõige ilusam linn. La Ruhis elasid Pariisis eestlased ning seal üldse elamine on kallis. Ta sõitis Pariisist Norrasse. Ta tahtis Norrast Pariisi saada kohe tolle aasta sügisel. Tal ei olnud raha ning selle tõtu ta pidi olema Norras 2ja pool aastat. Cristian Kocg oli ta õpetaja Pariisis. Ta pani püsti näituse ka Vanemuises ning tal oli seal kaasa 40 maali. Publikule väga meeldisid ta maalid. Ta töid oli ka Pariisis näitustel kuid neid oli ainult neli. Ka need maalid meeldisid publikule. Konrad mägi jäi aga sügisel haigeks. Arstide sõnul jäi ta väiksesse tuberkuloosi. Arst soovitas tal sealt ära sõita. Konrad Mägi jõudis tagasi Eestisse aastal1912. Tead oli sealt ära saatmas paar kunstniku ja osad sõbrad sealt. Ta tuntuim teos on Madonna. Konrad Vilhelm Mägi Rannamaastik
Rääkija võiks kasutada hääle tõstmist, millegi kindla rõhutamiseks või hoopis kasutada zestikuleerimist publikuga suhtlemiseks. Publiku ning kõneleja vahel peaks olema silmside, mis muudab kõneleja veenvaks kuna ta ei loe kusagilt otse maha. Samuti on heal kõnelejal situatsioonikohane riietus ja välimus, et tekitada publikuga ühtne tunne, sest ei tohi olla vaid välimuse näitamise peal väljas. Rääkija ei tohiks muutuda publikule igavaks või tüütuks ning mitte esitama liiga pikka või arusaamatut kõne kuna vastasel juhul on see vaid ajaraiskamine. Õnnestunud kõne sõltub tegelikult sellest, kui osav ja hea on kõneleja. Rääkija peab publikuga saavutama usalduse ning looma temaga ühenduse, silmsideme. Kõne ja kõneleja peavad publikule huvi pakkuma. Kõne lõppedes peab olema kõne mõte jõudnud kuulajateni ning neile arusaadav olema.
see minu esimene kord. Esitusele tulid teosed nelja helilooja poolt. Alustuseks esitati saksa helilooja Felix Mendelssohni "Sümfoonia nr 10: Adagio-Allegro ". Muusikapala tõstis publiku meeleolu ning kontsert lubas tulla paljutõotav. Peale seda kanti ette Antonin Dvorak'i "Serenaad E- duur'i" kõik viis osa:"Moderato", "Tempo di valse", "Scherzo:Vivace", "Larghetto" ja "Finale: Allegro vivace". Peale vaheaega esitati Béla Bartók'i "Disvertisment BB 118". Just see tundus publikule kõige rohkem peale minevat. Konsterdi tipphetkeks oli Franz Liszti "Ungari rapsoodia nr 2 Cis-duur" Minu arvates oli kontserdil esitatud teosed heliliselt väga sarnased arvestades, et nad olid kirjutatud nelja erineva helilooja poolt. Meloodiad olid enamasti lihtsad, mis läksid publikule peale. Kuid see võis mulle ka ainult tunduda, sest ei huvitu eriti klassikalisest muusikast. Ainuke asi mis tõeliselt närvidele käis, oli see et peale iga teost käis dirigent
Kuningas Carlos IV perekond Vares Ema Francisco Goya Claude Monet Johann Köler Vares Claude Monet Kummardus Kummardus publikule Riietatud maja publikule Edgar Degas Francisco Goya Edgar Degas Vesiroosid Claude Monet Ketraja e Vesiroosid Katkenud lõng
popul. kasv (kir. muusika kõrvale) *Pillide torm. areng *nooditrükitehnika leiut. *Orkestrimuusika buum *Kodune musitseerimine *Kujun. välja barokkorkester *Muus. muutus rõhutatult tonaalseks Koht üh. *Kirikumuus. jumalateenist. *Muusika muutus kuulamisobjektiks funkts. osa, esit. kirikukapellid kontserdid publikule *ilmal. muus. mõeldud seltsk. *tekkis prof. muusikute klass *muusikud koosmusitseerimiseks. Esit tööt. õukonnakapellides, õukonnakapellid, õukonna kirikukapellides, ooperiteatrites. kutselised lauljad Üheh. *Polüfoonia ajastu *Polüf. mitmeh. kõrvale tuli ka /mitmeh. homofooniline mitmeh. Muus. *lauto, klavessiin, klavikord, *täiust
Kontsert EESTI TEATRI LAULUD 22. aprillil 2006 õnnestus Väikesesse Vanemuisesse kuulama minna kontserti Eesti teatri laulud, mis osutus publikule väga meelelahutuslikuks,kaasahaaravaks ja harivaks. Laulukava koostaja ja muusikajuht Riina Roose oli kokku pannud nostalgilisi meenutusi - laule operettidest, muusikalidest, ooperitest, näidentitest, lavastustest. Eripära lisati küsimustega, mida esinejad publikule lugude vahel esitasid, pälvides sedasi kogu vaatajaskonna tähelepanu. Ühtlasi mainiti igale muusikapalale ära ka selle päritolu, helilooja ja sõnade autor. Avalooks sättis end lavale Tallinna Linnateatri näitlejaterst koosnev kvintett ja neile lisaks veel R.Roose ja arraneerija Jaak Jürisson, kes kahe tunni jooksul erinevates koos seisudes nii laulsid kui musitseerisid. Erinevad anrid ja laulud lubasid küllaltki laia pillivalikut
kultuurimajas kuulamas ritust, kus esinesid riiimimeistrid le Eesti.Vga huvitav oli nha, tuttavaid ja uusi ngusid.Paljudel oli see viga, et rituseks poldud piisavalt valmistatud ja mni oli lihtsalt vsinud.Snad ei tahtnud eriti kellegil meeles psida. Eks sellele aitas ka kaasa alkohol ja muud meelemrgid, mida esinejate ruumis taritati. ldse sellised suuremad ritused, kuhu kutsutakse kvemad ja vhem tuntud esinejad kohale on nii, et tuntumad artistid tidavad oma lava aja vga vimsalt ja publikule lheb see vga peale aga teised see eest pidutsevad niisama ning ei suuda publikule pakkuda seda, mida neilt oodatakse. Rppmuusikal on minu jaoks vga suur thendus, kui lkkan oma klapid krva, olen justkui oma maailmas ja naudin seda tiel rinnal. Ma lhen mtetes oma maailma. Kui tuju on halb, valin he laulu, kui tuju on laes, valin teise.Samuti saavad muusikud alati rkida lugudes mtetest ja tunnetest.Mnes loos vivad olla peomehed, teises jlle ptid vi sdurid. (Mtteid sain www.ehh
Edouard Manet Eine murul Palkon Olympia Naine papagoiga Claude Monet Eine roheluses Daam aias Tõusev päike Heinakuhjad Roueni katedraal Vares Autoportree Auguste Renoir Gabrielle Sisleyde abielupaar Aerutajate eine Esimene õhtu väljas Jeanne Samary Jeanne Samary Pärast suplust Suplejad Edgar Degas Ratsavõistlused Helesinised tantsijannad Tantsuklass Kummardus publikule 14-aastane tantsijanna Absindijoojad
Pärandikatse institutsioonid: · Arhiivid dokumendid, fotod · Raamatukogud raamatud, käsikirjad, food · Konserveerimiskeskused · Looduskaitsealad looduslike keskkondade kaitse · Muinsuskaitse institutsioonid jälgivad ajaloolise väärtusega kinnis- ja vallasvara · Muuseumid eseme-, arhiivi- ja fotokogud Muuseum (ICOMi järgi) on mittetulunduslik püsiv ühiskonna teenistuses ja juhtimise all olev publikule avatud asutus, mis kogub, säilitab, uurib, tutvustab ja eksponeerib uurimise, harimise, ja meelelahutuslikul eesmärgil materiaalset tõestusmaterjali inimese ja keskkonna kohta. Muuseumite kujunemine antiikmaailm: · Vana-Kreeka ,,museion"; Aleksandria museion; museion tähendas jumalannada eluaset või neile pühendatud templit · Templite kogud · Ateena Akropoli Pinakoteek · Aleksander Suure loodusteaduslik kogu
“Rotor”. “Honey, thank you so much” oli vaikne ja rahulik, mis oli kontserdi keskel hea vaheldus tantsulisemale muusikale. Samas “Rotor” oli pisut tantsulisem, kuid ometigi hüpnotiseeriv. Kontserti toetas ning tasakaalustas valgustus kuigi ma arvan, et tihedalt välkuvat valgustust oleks võinud vähem olla. Publik suhtus duosse väga hästi. Kui kõik lood said läbi, nõudis rahvas korduslugusid. Duo tuli publikule meeleldi vastu ning esitas kaks lisalugu. Peale kontserti oli plaadimüügil järjekord mis samuti näitas kui väga Grandbrothers publikule meeldis. Ainus soovitus Grandbrothers’ile on see, et nad võiksid paremini publikuga suhtlema õppida ning vähem õnnestumise pärast muretseda. Ma võin julgelt öelda, et Grandbrothers’id muutsid mu suhtumist jazzi. Mulle meeldis väga see kontsert ning kui nad tulevad järgmine aasta Eestisse, siis kindlasti lähen uuesti
etenduseks. Lava mõjuvus oli väga realistlik, tegemist oli black box'ile omane kujundus musta värvi seinad, laed, prozektorid ning kogu vajalik audiotehnika. Lava kujundus üldjoontes oli väga lihtne, laval tundus olevat täpselt vajalikuks koguses esmeid, mis andsid etenduse sisule väga palju silmaga vaadates juurde. Tegevuskoha ja aja muutmisest anti, aga märku valgustuse muutumisest ja rekvisiitori jutustustest ning asjade kasutus oli rohkem selle jaoks, et luua publikule parem pilt jutustatus. Valgus kujundus oli laval ühtlane. Kogu lava oli üldjoontes valge, valgustus muutus vaid, siis kui näitleja asus jutustama või laulma järgmist emotsionaalset lugu, sellisel juhul muutus ülejäänud osa lavast pimedaks ja kogu valgus oli suuantud jutustajale. Emotsioonide loomiseks oli kasutatud ka värvi efekte näiteks sell-ajal kui näitleja laulis publikule tänutäheks laulu nimega ,,Salajane pisar", siis valgustus oli loodud nii, et näitleja oli valgustse
Wings of Songs". Koori Euroopa turnee tõttu jõudsid nad ka Eestisse, tuur on sellele koorile juba üheksas. Kontserti algus kujunes väga lapsemeelseks ning armsaks tänu noorema mudilaskoori laste tantsule. Koolieelne Mudilaskoor esitas lood ,,Sügis" ja ,,Mõmmi laul". Järgnevaid koore tutvustas õhtujuht Eve. Mudilaskoor esitas järgnevaks ka laulud ,,Mis on mõisa metsa taga" ja ,,Italia". Nende lugude puhul oli kõik väga selgelt arusaadav ning minu arvates meeldis publikule, ning mulle endalegi oli meelt mööda kogu esitatud kava. Järgnevaks kõlasid Lastekoori esituses lood ,,Gloria", ,,Modaalsed Etüüdid" ja ,,Leelokõnõ Laulukõnõ". Pärast Lastekoori lõpetamist asusid lavale Noortekoori liikmed. Koor esitas Külli Kiiveti juhtimisel 4 laulu, millest mulle meeldis enim ,,Gloria". Oma lavalise etteaste lõpetas koor ennem vaheaega tantsuga. Pärast turgutavat vaheaega, mil
20.21.veebr. Tartus Teatris Vanemuine 2005 aastal toimub Tartus läbi aegade esimene maailmakarikaetapp rühmvõimlemises. Aastaid on tehtud tööd selle nimel, et võistlused viia maailmakarikasarja. 10 aastat on võistlusi korraldatud Tartu Ülikooli Spordihoones. Tänaseks on vaja astuda samm edasi ja tõsta veelgi ürituse kvaliteeti. Ürituse läbiviimiseks on valitud teatrilava Vanemuise Teatris. 2005. aastal on plaanis pakkuda publikule veelgi suuremat kultuurilist elamust ja kõrget sportlikku taset. Traditsiooniline võistlus Miss Valentine leiab aset juba 11t korda ja on leidnud oma koha Eesti kultuurielus. Nüüdseks on võistlusest saanud rahvusvaheline tiitlivõistlus. 1995 aastal alguse saanud võistlused kutsus ellu iluvõimlemise maailmameister Janika Mölder põhjusel, et Tartus ja ühtlasi ka Eestis ei toimunud ühtegi märkimisväärset võimlemisüritust, mis reklaamiks meie maad ja meie pikkade
Nad on osalenud muusikalides Londoni West Endis, ooperiprojektides Covent Gardeni festivalil, esinenud New Yorgis Carnegie Hallis, kuninganna Elizabeth II galakontsertidel, andnud kontserte BBC Big Bandiga ja esitanud klassikalisi paroodiaid 40 000 inimesele BBC Promsil. Kontserdi pealkiri oli ,,Madrigalist McCartneyni", mis tähendas seda, et esitusele tulevad laulud olid järjestatud ajaliselt, alustati madrigalidest ning liiguti tänapäevasema muusika poole. Mulle (ja ka ülejäänud publikule, nagu mulle mulje jäi) meeldis enim kava lõpuosa, kuna esiteks ollakse tänapäevasema muusikaga rohkem kursis ning pealegi hakkasid mehed lõpupoole ka rohkem nalja tegema. Kõigepealt aga tutvustas ansambel end eesti keeles, mis oli imekspandavalt hästi arusaadav ning pani publiku end juba kohe algul hästi tundma . Esimesena esitati kolm 16. sajandi madrigali, mis, vaatamata sellele, et olid mulle võõrad, jätsid siiski väga hea mulje . Kohe oli
sellega nime uuele kunstivoolule. Maurice de Vlaminck (1876-1958) Maurice de Vlamincki (1876-1958) suureks eeskujuks oli aga van Goghi looming. Hilisemates töödes hakkaski Vlaminck kasutama isikupärast laia pintslilööki, mis muutis ka tagasihoidlikud maastikumotiivid meeleolukaks, isegi dramaatiliseks. Erinevalt teistest paelus teda võimalus sokeerida, mida kunstnikele sageli pahaks pannakse. Ta väljendas jõuliselt isiklikke seisukohti mis olid publikule vastukarva. Aleks Aasaru Loo Keskkool Maurice de Vlaminck Tantsijanna Maurice de Vlaminck Hiina astrid Aleks Aasaru Loo Keskkool
Pimedate Ööde filmifestival Maria Düna 11.A PÖFF • Tallinna Pimedate Ööde Filmifestival on Tallinnas novembrikuus toimuv rahvusvaheline filmifestival. • PÖFF kuulub Rahvusvahelise Produtsentide Liitude Föderatsiooni (FIAPF) otsusega alates 2014. aastast rahvusvaheliselt sertifitseeritud võistlusprogrammiga ehk A- kategooria festivalide hulka. PÖFF • PÖFF soovib tutvustada Eesti publikule maailma kino kogu tema värvikuses, pakkudes vaimutoitu mitmele maitsele ja igale vanusele. Eesmärk • PÖFFi missiooniks on maailma filmikultuuri tutvustamine Eesti vaatajatele ja seeläbi filmikultuuri populariseerimine Eestis, filmi- ja kinoprofessionaalide omavahelise suhtluse arendamine rahvuslikul ja rahvusvahelisel tasandil ning Eesti filmikultuuri tutvustamine välisriikides. Millest koosneb? • PÖFF koosneb põhiprogrammist,
Lisaks kõigele eespool mainitule oli ka kostümeerija roll osavalt Mart Sanderi õlule veeretatud. Ometi pean ma ka seekord tunnistama, et ka kostüümivalikuga oli Sander tõepoolest täkkesse pannud. Esinejate kostüümid olid kaetud äärmiselt rikkalike detailidega, lõiked mõjusid ääretult ajastutruult, kangavalikuna oli oskuslikult kasutatud 1930.aastate Nizza kõrgklassi daamide suurt lemmikut-peent siidi. Jällegi püsis kõik hea maitse piirides, jättes publikule seeläbi võimaluse nautida 1930.aastate glamuuri. Koreograaf Ingmar Jõela tantsunumbrite kohta mul kahjuks kiidusõnad puuduvad. Minu suureks pettumuseks puudusid laval kaaskiskuvad tantsunumbrid, mis on ühe hea opereti juures lausa kohustuslikuks elemendiks. Tantsijate valik oli sedapuhku üpris ebaõnnestunud, kohati jäid silma suuremat sorti apsakad tantsunumbrite sooritamisel, liigutustes esines rütmilist ebatäiusust
Põhuteater nagu ka nimigi ütleb oli ehitatud põhust, heinalõhna oli tunda saaliski. Mind pani imestama, kui hea akustika seal oli. Esinejate kostüümid olid tänapäevased, pidulikud ja veidi ooperlikud. Kostüümid sobisid etenduse kontekstiga hästi kokku. Kostüümikunstnik oli Jan Tomson. Hannaliisa Uusma kandis etenduses erinevaid kleite. Jarek Kasar ja Uku Uusberg aga frakke. Etendusel oli üks vaatust. Mõte ja tekst anti publikule edasi laulu ja kehakeele kaudu, sõnu ei kasutatud. Teksti oli palju, tekst oli sisukas ja oli lauldud selge diktsiooniga. Teksti näide: Kui tuba on külm, ja jääs radikad siis see on su väike Antarktika Chalice on üks omapärasemaid Eesti lauljaid. See oli tema esimene ooper, kuid tema loominguline käekiri oli seal selgesti äratuntav. Jarek Kasari loomingus on palju piltlike väljendeid ja kerge on kaasa mõelda. Minu arvates kõlab Jarek Kasari muusika tema enda
Temaga koos oli laval Riivo Jõgi oma orkestriga, kes oli Tõnise lauludele seaded loonud, ning loomulikult ei puudunud tollelt kontserdilt ka väike üllatus: Tõnise kõige noorem tütar Mirt Mägi esitas kontserdisaalis isalt talle pühendatud klaveripala. Kontsert oli kahes osas, ühe vaheajaga, ning kokku kestis umbkaudu kaks tundi. Ülesehituselt oli see hästi ja loogiliselt paika pandud: esimene osa oli rohkem tutvustav, Tõnis Mägi suhtles rahvaga ja ka orkester sai publikule omasemaks. Teises osas aga kõlasid nii Mirdi kui ka dirigendi enda klaveripalad. Kontsert lõpetati rahva palaval soovil Tõnise ühe tuntuima looga ,,Koit", mis jättis inimeste meeltesse heaolu- ja rõõmutunde. Tõnis Mägi on Eestis juba üle 50. aasta tegev olnud muusik ja laulukirjutaja, kes on suutnud oma hingeminevate ja siiraste lugudega eesti rahva südametesse hiilida. Iga tema kontsert on omapärane ja erinev eelmistest
Meelelahutus ja kunst Roomas ,,Leiba ja tsirkust!" Vaesemate kodanike poolehoiu võitmiseks (uhked hooned, vaatemängud, kingitused, tasuta toit) Roomlased võõrdusid füüsilisest tööst Jagati nisu, liha, veini, toiduõli ja raha Pärast vallutussõdade lõppu muutus riigile koormaks, kuid nad pidid arvestama roomlaste nõuet ,,leiba ja tsirkust!". Gladiaatorite võitlused Algselt oli rituaalne toiming, hiljem suunatud publikule Võitlesid gladiaatorid või gladiaator loomadega Võitlused toimusid amfiteatrites (suurim neist Colosseum) Orjade väljaõpetamiseks oli palju koole Gladiaatorite võitlejatüübid Samniit Hoplomacus Secutor Gallica Mirmillo Retiaar Provocator Veliit Tharex Andebata Cupelarius Tsirkusemängud Kaarikute võiduajamised Tähtsaim hipodroom Circus Maximus Ohtlik, nii juhile kui ka hobustele Parimad kaarikujuhid said rikkaks
Asi ongi just nimelt tema stiilis, mis oma põhjalikkusega on võrreldav isegi fotorealismiga. Üldjuhul ei tundu nö. "kunstiteadmatule" rahvale igasugune impressionism ja sürrealism kunstina, sest tihti on neil kujutatu väga abstraktne, ning raskesti mõistetav. Mis ma siin ikka räägin? Mul endalgi on raskusi nende tööde väärtuse tabamisega. Nüüd tulebki mängu Navitrolla, kes on oma üsnagi "huvitavad" ideed visualiseerinud laiale publikule vastuvõetavas formaadis. Tema pildid on rõõmsameelsed, ning helged, mis loob karge, ning ratsionaalse mõtlemisega põhjamaade kunstihuvilise peas positiivseid mõtteid, eeldatavasti ka huvi teiste tema teoste vastu, mis ei jää konkreetsele teosele sugugi alla. Sellega võikski kokku võtta põhjused, miks mulle meeldib Navitrolla. Tema tööd on väga omamoodi, lustlikud, aga samas siiski detailirohked! Navitrolla Pilves 06.04.2010
Tema suureks huviks on rannarootsi kultuur ning ta on ka välja andnud plaadi, millel on rannarootsi koraalid. Kontserdi ülesehitus oli väga huvitav. Esialgu Sofia tutvustas ennast, kust ta tuleb ning millega tegeleb. Seejärel esitas ta ühe tema arust väga ilusa laulu tutvustuseks, mis oli tõesti ilus. Peale seda, rääkis Sofia, kuidas ta muusikaga tegelema hakkas ning miks ta just rahvamuusikaga tegelema hakkas. Siis õpetas ta publikule selgeks ühe rootsi rahvalaulu nii, et publik oli jaotatud kolmeks ja kõigil oli oma laulu osa, mida nad täitma pidid. Siis rääkis Sofia veel, kuidas tema elu oli Rootsis muusikaga seotud ja miks ta Eestisse tuli. Siis tutvustas ta meile Hiiu kannelit, mis on pärit Vormsi saarelt. Sellega esitati meile ka mõni lugu. Seejärel esitati veel meile laulikust erinevaid koraale, mida õpetati ka meile selgeks. Ka viiulilugudest puudus ei tulnud. Teoseid esitati 19-20. sajandi folkmuusikast
millest kõige suurema oli Ludus Magnus. · Lanista-gladiaatorite väljaõpetaja Võitluste algus · Gladiaatorite võitlused said alguse etruskide tavast tuua surnute auks rituaalseid inimohvreid. · Esimesed gladiaatorite võitlused leidsid Roomas aset 264 eKr Forum Boariumil Marcus ja Decimus Brutuse vahel nende isa matustel. · Kui algselt peeti Roomas gladiaatorite võitlusi samuti rituaalsete toimingutena, siis üsna pea muutusid võitlused vaid publikule suunatud meeliköitvaiks etendusteks. · Vabariigi ajal kasutasid poliitikud gladiaatorite etendusi saamaks poliitilist kasumit valijate häälte võitmisel. · Võitlusi peeti amfiteatrites. · Algselt korraldasid neid rikkad üksikisikud, sageli poliitikud, et pälvida publiku poolehoidu. Vaatemängu korraldajat nimetati editor, munerator või dominus. Jaotus · samniit · oplomachus · secutor · gallica · mirmillo · retiaar · provocator
Barokk:17saj-18saj esimene pool. Üldiseloomustus-muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend-ühiskonnas võimukas absoluutne monarhia, kodanlikud revolutsioonid.-õukonnakeskne kontsertistiil.- Istrumentaalmuusika populaarsuses kasv. pillide tormiline areng.- orkestrimuusika buum.- muusika muutus rõhutatult tonaalseks.- polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline. Muusika koht ühiskonnas: -Kontsertid publikule (muusika muutus koosmusitseerimise objektist kuulamisobjektiks.- Professionaalsete muusikute klass.- muusikud töötasid õukonna ja kirikupillides. Muusikainstrumendid: täiustati keelpille(viiul, vioola, kontrabass), tähtsaimaks soolopilliks sain VIIUL. Kuulsamad viiulimeistrid: A.Stradivari, G. Amatid. Konstrueeriti põikflööt ja fagott. Võeti kasutusele haamerklaver, populaarsed ka oboe ja plokkflööt.Ooper-orkestri, koori, solistide osalusega muusikalavastus, kus sisu
Üleskasvanud noorsool ei ole tahtmist tegu teha. Keegi ei taha ise vaeva näha. Keegi pole eestlastest kuulnud, euroopale ei ole isegu asja meie kultuuri- rahvust näidata. See mis inimesi kannab ja tõstab on haridus. Sihiks on noort ja julget edendada. -liikmed: kirjanikud: suits,tuglas,grünthal-ridala,aavik. Kirjanduskriitik linde. Muusik tobias. Kunstnikud: triik, koort,mägi -teened: noorte autorite esitlemine, kirjanduskriitika, kaasaegse väliskirjanduse tutvustamine eesti publikule. Raamatukujunduse tähtsustamine, eesti kirjanike tõlkimine soome keelde. Siuru: -1917-1919, tekkis EV -liikmed:Gailit(prosaist), under(luuletaja), semper, tuglas, adson, visnapuu. Kaastöölisteks kunstnikud koort,vabbe ja triik. -pöörasid vormile suurt tähelepanu, liikmed on oma loomingulise tee algul, ilmuvad esikkogud, teevad palju reklaami, loovad skandaale, suhtusid pilklikult tõusikutesse. Põhimõtteks ärritada kodanlast.
1. Kingapael-shoelace(My shoelace came undone) 2. Keeris-whirlpool 3. Kube(me piirkond)-groin(How painful is it when a guy gets hit in the groin?) 4. Puhkemine-onset 5. Kruus-gravel(Gravel considered a small stone pieces) 6. Hape-acid(H2SO4 is a strong acid) 7. Uudsus, uudisesse-novelty 8. Põlgus,solvumine-contempt 9. Kõõlus-sinew(The sinew conects muscle to bone) 10. Kannatus,mure-distress 11. Habeme tüügas-stubble 12. Elavus,joovastus-exhilaration 13. Katuseta istekohad publikule-bleachers 14. Kaastunne-compassion 15. Ventima(aega)-stall 16. Kildukas purunema-shatter(The glass shattered into a thousend pieces) 17. Läbi imbuma-pervade 18. Juhmistama, oimetuks lööma-stun 19. Mässama, vastu hakkama-mutiny 20. Nõutuks tegema-baffle 21. Tagasi võtma, tagasi tõmbuma-withdraw 22. Vinguma-whine 23. Minema viskama-dump 24. Kummuli minema-capsize 25. Alla neelama, üle ujutama-engulf(The flames rapidly engulfed the house) 26
· Eriti pulmalaulud Reiner Brockmann 1637a Käsu Hansu kaebelaul · Tartus murdes tartu linna hävitamisest Põhjasõjas(12.07.1708) · Koosneb 3st osast - tartu linna hiidaeg - Tartu linna hävitamine ehk küüditamine siberisse - Hoiatus teistele linnadele, et nad ei elaks patust elu · Teine osa oli laiemale publikule varjatud ja tekst oli näha katkendlikult · Vanas testamendis Jeremida kirj nutulaulud Estofiilid saksa soost mõisnikud · 18-19 sajand valgustuslikud juturaamatud · Õpetusliku sisuga Kristjan Jaak Peterson 1801-1822 · Eesti soost, sündis ja elas riias · Tal oli lutheri usku pere · Esimene eesti soost tartu üliõpilane · Õppis usuteaduskonnas
· Dadaiste on suuresti mõjutanud esimene maailmasõda ja dadaiste ühendas viha sõja vastu. · Elu tajutakse kui midagi hetkelist ja mõistetamatut, kaob ambitsioon luua midagi uut tulevaste põlvede jaoks. · Dadaistid leiavad, et kunsti enda tähendus ja eesmärk on muutunud küsitavaks. · Dada ainuke programm on programmi puudumine ja kõige tavapärase totaalne eitamine. · Sakslaste seltskond asutas ühes väikeses kohvikus nn. Voltaire'i kabaree , milles publikule esitati seosetuid poeeme, kakofoonilist muusikat ja tihti karjuti näkku lausa solvanguid. · 1917. aastal asutati dada kunstigalerii, milles eksponeeriti nii dadaistide eneste töid kui ka sõjaeelsete kunstnike teoseid. Valiku aluseks oli võimalikult rabav uudsus. · Dada kunstnikud, näiteks Hans (Jean) Arp (1887-1966) eelistasid kollaaze ja montaaze juhuslikest ja väärtuseta materjalidest. · Dada suubus 1920. aastate alguses sürrealismi.
Igal tantsul on oma tunded ja lugu, mida ta edasi andma peab, siis paso doble puhul on see story vägagi kindla alguse ja lõpuga. Mehe roll on olla toreadoor ning naine ei ole mitte härg, vaid punane rätik toreadoori käes. Pasodoble on kirglik ja raevukas tants, kus mehel on võimalus näidata, kelle jalas on püksid ja võim. Tantsu jagunemine Esimene osa kirjeldab toreadoori saabumist areenile, tema tutvustamist publikule. Teises osas saabub härg ning algab võitlus. Paso doble muusikale on iseloomulikud highlight´id ehk kõrgpunktid ehk paugud, mis asuvad muusikas alati ühe ja sama koha peal ning jagavad tantsu osadeks. Esimese highlight´i ajal peaks paso doble story järgi toimuma esimene härja kokkupuude punase rätikuga. Seejärel jätkub võitlus, mis lõppeb teise highlight´iga kui härg jutu järgi surnult maha kukub. Tantsu viimane osa iseloomustab toreadoori võidutsemist ning tants lõppeb
Kontserdi analüüs 2008. aasta sügisel, 1. septembril külastasin ma kooliaasta alguse puhul Estonia kontserdisaali. Eesti kontserdi hooaja avakontsert algas kell 19:00. Publikule pakkusid suurepärast esitlust Peterburi Maria Teatri Sümfooniaorkester, keda dirigeeris maailmakuulsa Neeme Järvi poeg Kristjan Järvi. Kavas olid: Rimski-Korsakov. ,,Seherezade", Grieg. ,,Peer Gynt", süit nr 1 ja Stravinski. ,,Tulilind" (1919). Kristjan Järvi sündis 13. juunil 1972. aastal. Järvide perekond kolis Ühendriikidesse ning ta alustas seal ka õppimist. On õppinud Manhattani muusikakoolis klaverit, Michigani ülikoolis dirigeerimist, täiendanud end
Ooper Itaalias Impressaario juhtis Itaalia ooperiteatrit, üüris teatrit, määrata ametisse lauljad, ostis heliloojalt ooperi, ülesandeks avaldada oma etendusega publikule muljet. Pärast seda, kui helilooja oli oma teose ära müünud, ei olnud tal sellele enam autoriõigusi. Itaalias esitati etendusi kolmel hooajal. Need pandi paika kirikukalendri järgi. Esimene hooaeg oli sügisest advendini. Teine hooaeg oli kolmekuningapäevast kuni paastuajani. Siis oli kõige tegusam aeg. Kolmas hooaeg oli ülestõusmispühadest kuni suveni. Ooperit esitati seeriatena ehk nii kaua kuni publikut jätkus. Igal hooajal olid uued näitegrupid. Ainult kõige paremad jäid
Barokk 17. saj – 18. saj esimene pool ÜLDISELOOMUSTUS Muusika kui emotsionaalne mõjutusvahend, rahutu, peegeldas konflikte ühiskonnas. Instrumentaalmuusika populaarsuse kasv, pillide tormiline areng, orkestrimuusika buum, kujunes välja barokkorkester. Muusika muutus rõhutatult tonaalseks. MUUSIKA KOHT ÜHISKONNAS Muusika muutus kuulamisobjektiks, kontserdid publikule. Tekkis professionaalsete muusikute klass, muusikud töötasid õukonnakapellides ja kirikukapellides (kirik kontserdipaigana) ning ooperiteatrites. Ooperi teke. ÜHEHÄÄLSUS VÕI MITMEHÄÄLSUS Polüfoonilise mitmehäälsuse kõrvale astus homofooniline mitmehäälsus. MUUSIKAINSTRUMENDID Täiustati keelpille, tähtsaimaks soolopilliks sai viiul. Konstrueeriti fagott, võeti kasutusele haamerklaver. Populaarsed ka oboe ja plokkflööt.
Bergenist ja talle hakkas õpetama muusikat ta pianistist ema ja ta 12 aastaselt hakkas juba komponeerima. Norra viiuldaja Ole Bulli rõhutas Griegi astuma konservatooriumisse, mille lõpetas ülikooli 1862 aastal helilooja ja pianisti diplomiga. Ta tuli tagasi pärast kooli lõpetamist oma vanasse kodulinna, kus ta kontsert oli väga menukas. Suurt rolli etendas Rikard Nordraak, kellega tegi muusikaühingu. Mis hakkas muusikat propageerima(taani, rootsi jne) Euterpe- tutvustada publikule taani, rootsi norra heliloojate loomingut. 18..? rajas Troldhauger(ehitis, tema kodu, nüüd majamuuseum, mis on Bergenist väljas) seal on säilitatud asjad nii nagu vanasti, seal on väiksemid kontserte. 1898 organiseeris Bergenis norra muusikafestivali, seal esinesid tuntud muusikud, 1906-1907 olid kontsertturneed, saksamaal jne. 1907 suri südameatakki. Oli aktiivne LOOMING: Kõige arvukama osa moodustavad soololaulud ning klaveri-ja orkestripalad. Soololaule on tal
SAMPANJA! Isiklikult mulle, meeldis lavastaja töö, kuna see oli humoorikas ning väga lihtsa sisuga, kuid oli ka külgi, mis natuke häirisid. Häiris see, et oprett oli minu jaoks liiga tänapäevalikult lavastatud ning see, et kasutati liiga vähe Straussi ajastule omapäraseid tantse, kujundust ning muusikat. Kujundus jäi koheselt silma, kuna see oli ülimalt moderne ning jättis lavakunstnikust koheselt halva mulje (nagu ta ei tunneks muusika ajalugu vms.) Minu arvates oleks publikule paremini mõjunud see, kui lavakunstnik oleks kasutanud romantismile omapärasei detaile ning oleks meeles pidanud ka Johann Straussi kodumaa- Austria. Kasutanud asutriapäraseid dekoratsioone (sümboleid, muusikat vms) Selles lavastuses meeldis mul kõige rohkem Adele (Kristina Vähi) ja Frosch (Tõnu Kark), kuna nemad said oma rolliga minu arvates kõige paremini hakkama. Nad rääkisid väga selge häälega ning elasid oma rolli hästi sisse. Toon välja just Froschi,
Arvo Pärt Arvo Pärt on sündinud 11. septembril 1935. aastal Paides, kuid üles kasvanud Rakveres. Ta on üks neid heliloojaid, kelle looming on oluliselt muutnud meie arusaamist muusikast. Tänapäeval on Pärt eelkõige tuntud oma originaalse tintinnabuli-stiili järgi ning varasema loomeperioodi modernistlikud teosed on laiemale publikule ehk vähem tuttavad. Tintinnabuli (ld tintinnabulum – kelluke, kell, kuljus) on Pärdi loodud eriomane muusikastiil ja järeleaimamatu kompositsioonitehnika, mis sulandab kaks ühehäälset strukturaalset liini – meloodia- ja kolmkõla-hääle – üheks lahutamatuks tervikuks. Selle tulemusel on ülemhelirikkas muusikas läbivalt kuuldav või tajutav üks põhikolmkõla. Arvo Pärdi muusika ajatu ilu ja sügav vaimne sõnum on puudutanud ja mõjutanud
Kujunemine: Nimetatakse ka Ameerika pinnasesse ümberistu-tatud operetiks. Tekkis 20. saj esimesel poolel USA-s New Yorgis. Keskuseks on südalinnas asuv Broadway tänav, kus asub ligi 40 suuremat professionaalset muusikaliteatrit. 1943 tuli lava-le ülimenukas Rodgersi- Hammersteini muusi-kal ,,Oklahoma" Kesk-Lääne osariigi uudismaa-farmerite ja kauboide elust. Seda mängiti 2000 õhtut. Järgnes ,,West Side Story" New Yorgi agulikampade omavahelisest võitlusest, mis oli suure mõjuga publikule. Euroopasse levis zanr pärast II MS ja saavutas suure populaarsuse. Euroopa muusikalikeskuseks on Londoni linna-osa West End. Ülipopulaarne zanr, mis meelitab nii nooremat kui vanemat kuulajaskonda. Kunstiliigid: 1) süzee kirjandusteos või igapäevaelu kajas-tavad koomilised või tõsised sündmused, ühis-kondlikud sõlmpunktid, mille põhjal libretist kir-jutab libreto. Libreto alusel loob lavastaja üht-se terviku ehk lavastuse. 2) muusika ehk helikunst hetkel moesolevas
tekitavad. Vaadates tagasi ning mõeldes olevikule on väga keeruline ette kujutada, kuhu viib meid homne päev. Kas on võimalik, et tehnoloogia ning sellega koos ka meediakunst, levib lõpuks nii laialdaselt, et unustuste hõlma vajuvad nii kujutava kunsti kui muusika esialgsed meetodid ning kasutamisviisid? Võib-olla mitte, kuid võimalus selleks jääb siiski. Nii nagu varem loodi maalikunsti ja muusikat järjest laiemale publikule ning ehitati üha suuremaid näitusesaale ja kontserdimaju, nii muutub ka maailm täna aina pluralistlikumaks ning kunstniku võimalus jõuda publikuni üha suureneb. Reaalsete hoonete osatähtsus kunsti levitamiseks ja selle esitamiseks väheneb ning küberruumi oma suureneb. Kunst, mille nägemiseks tuli varem ette võtta pikki teekondi, on nüüd küberruumist leitav vaid mõne minuti ning väheste materiaalsete vahenditega. Kunstnikud innustuvad sellest, et kontakti
Olen kindel, et antud kursuse tööde madalad hinded on seotud viimasel hetkel kirjutamisega. Suuline eneseanalüüs Tugevused Minu esimeseks tugevuseks suulise ettekande ajal on entusiastlik esitamine ja publiku tähelepanu võitmine. Soovin, et pealtkuulajad kuulaksid mind ja tunneksid huvi minu teema vastu. Samuti kasutan kehakeelt, et esitus ei oleks tuim ega üksluine. Väldin esitamise ajal istumist, sest minu arvates on selline teguviis publikule solvav. Istumine tähendab ebakindlust ja ükskõiksust kuulajate vastu ning märkasin, et need esiatjad, kes istusid, lugesid paberilt maha ja ning neid oli halvasti kuulda. Teiseks tugevuseks pean ma esitamist ilma materjalideta. Enne esitamist teen paar korda läbi, et teema oleks enam-vähem peas ja probleemide korral on slaidid alati toetavad. Kümne minuti jooksul on publikule kurnav edasi anda palju infot, mille tõttu toetun maksimaalselt viiele põhipunktile
03.2010. Minu etendus toimus 27.märtsil Vene kultuurimajas. Lavakujundus oli kesine, nagu Ürgmeheski. Laval seisis vaid mugavustega tool. Näidendi alguses landes ka valge kinolina, kus peal näidati filmi. Jan Uuspõllu näitlemine oli minu jaoks väga hea. Ta ise uskus sellesse, mida ta rääkis, ta oli selle nagu ise läbi elanud ning Jan suhtus publikusse nagu ühte inimesse, ta rääkis seda meile kõigile mitte iseendale. Naljaka sisuga näidend meeldis kogu publikule, nii vanuritele kui ka noorukitele. Peaosatäitja ei naernud naljade üle kunagi, ilmselt oli ta nendest juba tüdinenud, kuigi paljud killud teevad mulle siiamaani rõõmu. Minu arust oli see näidend väga väga hea, vastas kõikidele mu ootustele, mis oli eelnevalt ette pandud ,,Ürgmehe'' järgi.
Maakunstil selliseid eesmärke püstitatud polnud • Maakunsti tekkel võivad olla peale kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi salapäraste monumentide või siis “tulnukate” jälgede vastu Maakunsti olemus • Teosed on enamasti rajatud kõrvalistesse ja metsikutesse ja inimtühjadesse paikadesse • Rajati kummalisi ja ebatavalisi ehitisi • Maakunst kujundas ümber loodust ja kasutas ka loodusnähtusi • Publikule näidati töid peamiselt fotode ja filmide kaudu • Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist väljaspool Inspiratsiooni andsid Stonehenge Nazca kõrbemaalingud Loodust austav maakunst RICHARD LONG – Tema kunst seisneb ühes tegevuses – käimises Tema teosed on varustatud pealkirjaga, mis viitavad ajale või tegevusele, nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - või " Veerännak"(1999) https://www.youtube.com/watch?v=39G_rXkJanw
mees pileti Buenos Airesesse · Üleameerikaline Elvise-otsing · Laulja Orion, kes laulis täpselt nagu Elvis · Hauakivil tema nimi valesti kirjutatud LAULJA ORION, KES LAULIS TÄPSELT NAGU ELVIS HTTPS://WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=VGJTAP6ANOU&LIST=PLJ09XAF7PCS5I4MTENUMP6YMJ CCH0E9PS&AB_CHANNEL=ELVISPRESLEYVE HTTPS://WWW.YOUTUBE.COM/WATCH?V=WABO8GGN8&AB_CHANNEL=BARBDELAWDERVO HAUD · Oma viimasel konserdil hüüdis ta publikule ,,adios" mitte ,,kohutmiseni järgmisel tuuril" · Ta vallandas enne oma surmapäeva paljud oma kauaaegsed palgalised · Ta ütles oma naisele, et ta ei uskus kõike millest ajalehtedes kirjutatakse. JESSE PRESLEY · JON COTNER · https://www.youtube.com/watch
Esimese filmihelilooja nimele pretendeerib mitu erinevat inimest, seal hulgas ka prantslane Gaston Paulin. Samal ajal, kui esimest korda näitas insener Emilie Reynaud rahvale nn ,,optilist teatrit" ehk seadet, mis suutis näidata hetkega palju pilte, saatis muusik teda klaveril. Lisaks, niinimetatud ,,tummfilmid" ei olegi kunagi olnud tummad, sest algusest peale kasutati kinodes taustaks muusikat. Tihtilugu on kasutatud muusikat filmis olevate pingeliste hetkede muutmist publikule veelgi teravamaks. Eriti hästi on sellega hakkama saanud vanameister Alfred Hitchcock oma filmiga ,,Psühho". Sellele filmile kirjutas muusika mees nimega Bernard Herrmann, kes on ka komposeerinud muusikat ka teistele Hitchcocki filmidele nagu ,,Vertigo" ja ,,Linnud". Eriti ohtralt valati mees üle kiidusõnadega peale ,,Vertigo" esilinastumist tema meisterliku töö eest. Minu lemmik on ,,Tom & Jerry" multifilmis kasutatavad heliefektid kõige paremad. Kogu
sajandil. · tuntumad stiilinäited Cluny · tuntumad stiilinäited Notre-Dame Pariisis, Reimsi ja Roueni kloostrikirik ja Mainzi ning katedraalid. Wormsi katedraalid. Keskaja ilukirjandus · Keskaegse draama etapid · I periood X-XI saj. Liturgiline draama- vaimulik esitas ladina keeles ja altari ees. · Hakati lisama rahvakeelset teksti, mis meeldis publikule. Seda lisati järjest enam. · II periood XII saj- Teater ei mahu enam kirikusse. Draama oli poolvamulik ning esitati kirikuesisel platsil. Laatade ajal lubati esitada näidendeid, milles kajastusid tolleaegsed probleemid. Mindi üle rahvakeelele. Pühad osad vaimulikele, ülejäänud käsitöölistele. · III periood XIII saj Kogu teatritegemine käsitööliste kätte. Tekst üha rahvalikumaks. Kirik hakkas teatri vastu võitlema, kuna tema osakaal vähenes.
Kehakeel Hääl Silmside Toetab edastatavat informatsiooni Vestluspartner saab kinnitust, kas räägitakse tõtt või mitte Vestluspartner saab kinnitust, milline emotsioon on kohane ja milline mitte Annab edasi signaali: "ma räägin sinule, ma loodan, et oled minuga siin" Koos zestidega väga võimas kõne toetaja "Kui sa ignoreerid mind, ma ignoreerin sind" Nn klassikalised silmside reeglid erinevad olukorrad: Publikule rääkides ei kinnistu ühele aktiivsele, teised jäävad justkui mängust välja Kultuuriti erinev silmside pikkus Valin saalist mõne(d), kellele räägin sõltuvalt ruumist Eesmärk: silmside abil kaasata vestluspartnereid, võimalikult suurt auditooriumi Hääl Kõige vähem muudetav komponent mitteverbaalses keeles 4 komponenti, millega saab oma kõne väga tugevasti muuta: Toon Helitugevus (Kõne) kiirus Pausid
annaabi.ee 
